Horisont 2020

Täites lünki sotsiaalses kodakondsuses. Uued võtted edendamaks sotsiaalset säilenõtkust Euroopas (EUROSHIP) (2020-2023)

Projekt EUROSHIP pakub uue, sootundliku ning võrdleva vaate vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamisele suunatud poliitikatele Euroopas. Projekti jaoks on kesksed sotsiaalkaitse süsteemide roll (sealhulgas miinimumpalk), töö digitaliseerumine ja sotsiaalkaitse kättesaadavuse ning sotsiaalse ja poliitilise agentsuse võimalused järgmistes gruppides: riskinoored, hoolduskoormust kandvad inimesed, kes on tööturul ebakindlas olukorras ning vanurid või puudega inimesed, kellel on pikemaajalisem hooldusvajadus. Maksimeerimaks projekti ühiskondlikku mõju töötatakse projekti raames koos Euroopa ning liikmesriikide tasandi sidusgruppidega välja ettepanekuid tõhusateks poliitikateks ning teavitatakse töö tulemustest poliitikakujundajaid. 
Projektis EUROSHIP kombineeritakse uuenduslikel viisidel mitmesuguseid meetodeid, andmeid ja valdkondi (majandusteadus, riigiteadused ning sotsioloogia): (1) elukaart käsitlevad intervjuud madalapalgaliste ja väheste oskustega inimestega; (2) foorumid riikliku tasandi sidusgruppidega; (3) dokumentide analüüsil ja ekspertidega läbi viidavatele pool-struktureeritud intervjuudele toetuv poliitikaanalüüs; (4) mikro-tasandi andmete kvantitatiivne võrdlev analüüs. Nende analüüside tulemuste ja nelja keskse mõiste (sotsiaalne kodakondsus, sotsiaalne säilenõtkus, suutlikkus (capability) ja agentsus) seostamine annab uudse sissevaate sellesse, kuidas sotsiaalsed õigused mahendavad elukaare jooksul kogetud riskide mõju ja mõjutavad nõrgas positsioonis olevate inimeste sotsiaalse kodakondsuse võimekust mitmetasandilise valitsemise süsteemis. See laiendab teadmiste baasi, millele toetuda Euroopa sotsiaalõiguste samba edasises rakendamises ning läbi selle suurendada sotsiaalset konvergentsi liikmesriikide vahel.
Projekti konsortsium koosneb erinevate teadusvaldkondade esindajatest üheksast uurimisasutusest kaheksast riigist ja ühest Euroopa tasandi MTÜ-st. Konsortsiumi iseloomustab sooline tasakaal, samuti kuulub sinna nii alustavaid kui ka juba kogenud teadlasi.

https://euroship-research.eu/

twitter.com/EUROSHIP_EU

Tehnoloogiline ebavõrdsus - mõtestades tehnoloogiliste uuenduste ja sotsiaalse ebavõrdsuse seoseid (TECHNEQUALITY) (2019-2021)

Hiljutised tehnoloogilised uuendused võivad oluliselt muuta sotsiaalse ebavõrdsuse iseloomu ja suurust. Edu tööturul ja laiemalt ühiskonnas saab tõenäoliselt olema seotud muude oskustega kui varasemalt ja arvatavasti muutuvad tehnoloogilise innovatsiooni tulemusel ka tegurid, mis traditsiooniliselt sotsiaalset mobiilsust on ennustanud (nt sotsiaalne klass, haridus). Samas puudub seni arusaamine neist võimalikest mõjudest ning seetõttu on ka ebaselge, milline oleks riikide õige reaktsioon innovatsiooniga kaasnevatele muutustele. Enamik selle teemaga tegelevast teaduslikust kirjandusest keskendub küsimusele, kas automatiseerimine loob või kaotab töökohti. Käesolev projekt püüab ka sellele küsimusele sisukamat vastust anda, aga laiendab senise teadustöö horisonti keskendudes tehnoloogilise arengu laeimale sotsiaalsele mõjule.

http://www.technequality-project.eu/

twitter.com/technequality


Platvormtööjõud linnakeskkonnas: õiglus, heaolu ja areng (PLUS) (2019-2021)

PLUS projekt tegeleb platvormimajanduse mõjuga töö olemusele, heaolule ja sotsiaalkaitsele. Projekt keskendub sellele nö 4. tööstusrevolutsiooni segmendile, sest see võimaldab vaadelda võimalusi ja väljakutseid, mis seostuvad töö tuleviku, sotsiaalse innovatsiooni ja õiglase kasvuga. Platvormimajandus on esile kerkimas strateegilise sektorina digitaalsete tehnoloogiate, investeeringute ja uute töökohtade loomise aspektides. Projekti eesmärk on visandada pilt neist muutustest ja pakkuda välja uuenduslik lähenemine, mis käsitleb kesksena linnakeskkonda analüüsimaks ja hindamaks selliste muutuste sotsiaalset ja majanduslikku mõju ning kujundamaks kaasavamaid poliitikaid. Sel viisil panustab PLUS projekt tööjõu digitaliseerumise mõistmisesse ning sellega seotud väljakutsetega toimetulekusse. PLUS uurib nelja rakendust (Airbnb, Deliveroo, Helpling ja Uber) seitsmes Euroopa linnas (Barcelona, Berliin, Bologna, Lissabon, London, Pariis ja Tallinn). Rakendatakse multi-distsiplinaarset lähenemist, mis koondab õiguslikku, sotsiaalmajanduslikku, poliitilist ja ajaloolist perspektiivi, et pakkuda välja alternatiivseid stsenaariume edendamaks sotsiaalkaitset, majanduse arengut ja platvormitööjõu heaolu.

https://project-plus.eu/

twitter.com/projectpluseu


Noorte iseseisvumine ja elluastumine: eluteeuuringute kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete lähenemiste ühendamine (YouthLife) (2020-2023)

Projekti „Noorte iseseisvumine ja elluastumine: eluteeuuringute kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete lähenemiste ühendamine” (YouthLife) eesmärk on viia noorte elutee uuringud uuele tasemele, tuues kokku erinevaid metodoloogilisi suundi esindavad tippteadlased Euroopa juhtivatest teaduskeskustest. Koostöös Bambergi Ülikooliga Saksamaalt, Southamptoni Ülikooliga Inglismaalt ja Madalmaade Interdistsiplinaarse Demograafia Instituudiga (NIDI) edendab YouthLife projekt eluteeuuringuid TLÜ-s tõstes ja mitmekesistades teadurite ja noorteadlaste metodoloogilist pädevust ja seeläbi toetades interdistsiplinaarsete eluteeuuringute tippkeskuse (IET) jätkusuutlikku arengut. YouthLife raames luuakse rahvusvaheline koostöövõrgustik, mis soodustab teadmiste ja kogemuste vahetamist erineva metodoloogilise suunitlusega uurimisrühmade vahel ja aitab kaasa kvalitatiivse ja kvantitatiivse lõhe ületamisele eluteeuuringutes. Koostöö tulemusena pannakse kontseptuaalne ja metodoloogiline alus Eesti noorte kestvusuuringu (ELSY) ette valmistamiseks ja läbiviimiseks. 
Projekti tegevustesse kaasatakse aktiivselt noorteadlasi (doktorante, järeldoktoreid ja alustavaid teadureid), et tõsta nende uurimis- ja koostööalast võimekust ning tugevdada noorsoo- ja eluteeuuringute teaduslikku taset ja innovatsioonisuutlikkust. Projekti käigus pannakse alus RASI metodoloogia koolile, mis korraldab nii intensiivkursuseid tutvustamaks kestvusuuringute andmete kogumise ja analüüsi kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid meetodeid kui ka teoreetilisi ja praktilisi seminare mõlema suuna meetodite ühendamiseks eluteeuuringutes. Lisaks on kavas mitmed RMA (teadusrahastuse taotlemine, teadusprojektide juhtimine ja ellu viimine) oskuste töötoad, võrgustumisseminarid, õppe- ja teadustöö visiidid ning distantsilt koostöö edendamine partnerite vahel. YouthLife panustab ka teadustöö koordineerimise ja administreerimise tugistruktuuri võimekuse parendamisse Tallinna Ülikoolis.
Projekti rahastatakse Euroopa Komisjoni Horisont 2020 „Tippteaduse levik ja osaluse laiendamine“ valdkonna Twinning meetme raames, mille eesmärgiks on kasusaavate riikide teadusasutuste teatud valdkondade tugevdamine, nende parem lõimumine juhtivate konsortsiumitega Euroopas ja edukam osalemine rahvusvahelistes rahastusprogrammides. 


Institutsionaalne uurimistoetus

Kumulatiivsed protsessid haridustee ja töökarjääri kujunemisel seletamaks ebavõrdsust neoliberaliseerumise kontekstis (2015–2020)

Projekti eesmärk on analüüsida paremuse (halvemuse) akumuleerumise protsesse haridusteel ja töökarjääri kujunemisel neoliberaliseerumise tingimustes ja välja töötada mudel, mis käsitleks muutusi sotsiaalsete gruppide vahelises ebavõrdsuses sõltuvalt institutsionaalsest kontekstist. Projekt seostab mikrotaseme paremuse (halvemuse) akumuleerumise protsessid makrotaseme neoliberaliseerumise protsesside ja majanduskriisiga. Me käsitleme neoliberaliseerumise eri tüüpe kui institutsionaalseid kontekste, mis mõjutavad võmalusi ja piiranguid paremuse akumuleerumiseks majanduskriisi tingimustes ja võimaldavad erinevaid individuaalsete käitumisstrateegiate valikuid. Lisaks kavandatud uute kvalitatiivsete longituudsete andmete kogumisele kasutatakse suurt hulka kvantitatiivuuringuid EL28 riikide kohta ning Eestis läbiviidud kvalitatiiv-, kvantitatiivuuringute ja registrite andmeid, mis võimaldavad võrrelda kohorte ja riike.

https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/6a8671fd-2b04-42ad-807b-0d72abecc547


Muud projektid

Varimajanduses töötamisega võitlemine Aasias: COV19-järgsete lahenduste loomine ebakindlusele Bhutani, Laose, Maldiivide, Myanmari, Filipiinide, Tai ja Vietnami juhtumiuuringu tulemuste põhjal (LABOUR) (2021-2025)

Tuginedes viimasele WESO aruandele (ILO, 2020) on üle 1.4 miljardi töötaja töökohad haavatavas positsioonis, ning tulenevalt koroonaviiruse mõjudest võib ennustada selle näitaja suurenemist 2020. aastal. Siseriiklikult ja rahvusvaheliselt on nende probleemide adresseerimiseks rakendatud erinevaid tegevusi. Muuhulgas jätkusuutliku arengu eesmärgistamise protsessi raames (1) mõõdetakse spetsiifilist statistilist näitajat – informaalset töötamist (8.3.1), korralikku tööd (SDG8) ja vastutustundlikku industraliseerimist (SDG9). Jätkusuutliku arengu eesmärkide rakendamise määr noorte teemadel ja riiklikes poliitikates varieerub riikides ja maailmaregioonides märkimisväärselt. Kuigi enamik riike on formaalselt kinnitanud jätkusuutliku arengu eesmärkide tähtsustamist, (sh need, keda iseloomustab ebaturvaline tööhõive), leidub vähe tõendeid, et arenguregioonid omaksid võimekust süstemaatiliselt uurida probleeme endale iseloomulikus ebaturvalise tööhõive ja haavatavuse situatsioonis. Ja seda väljundiga, et lahendused oleksid arengut toetavad, konkreetsed ja jõulised.  Meie vaates tingivad seda kaks peamist väljakutset. Esiteks, kuigi Euroopa Liidus on kasutatud mitmeid lähenemisi, ei ole neid üldse või on vähesel määral kohandatud teistes raamistikes kohanduvaks. Teiseks, ebakindluse-vastaste poliitikate süsteemset ülevaadet ei ole Euroopa Liidu piirkonnast väljaspool läbiviidud. LABOUR on teadus- ja koolitusprojekt eelnevalt mainitud kitsaskohtade uurimiseks ja lähenemiste väljaarendamiseks, pöörates erilist tähelepanu  regiooni spetsiifikale, kus konkreetne probleem on ilmnenud. Aasias moodustab aktiivse elanikkonna mitteametlik tööhõive hinnanguliselt 68.2%. Käesolevas projektis moodustame 14-liikmelise akadeemilistest ja mitteakadeemilistest partneritest koosneva meeskonna, kes töötavad ebaturvalise tööhõive teemaga. Meie eesmärgiks ei ole mitte üksnes teemat konkreetses piirkonnas valdavate spetsialistide koolitamine, vaid ka konkreetsete leevendavate meetmete väljapakkumine, mida saavad otsustajad ja arendusorganisatsioonid oma tegevuse aluseks võtta. 


Noorte sotsiaalne tõrjutus (2020-2021)

Projekti eesmärgiks on laiendada võimalusi kasutamaks küsitlus- ja registriandmeid tõrjutusriskis olevate noorte kaardistamiseks ja monitoorimiseks. Sihtrühmaks on töölt ja haridusüsteemist väljas olevad noored ning tööteed alustanud, kuid palgavaesuses noored. Soov on kaardistada ja mõista asutustes ja asutustevahelises koostöös toimuvaid protsesse, et määratleda teenuste korraldamise protsesside ja süsteemide arenduseks vajalike meetmete ja tegevuste kogum, mida võtta arvesse meetmete sisustamisel tegevus- ja tulemuskriteeriumidega (fookuses noortegarantii tugisüsteem). Projekti käigus selgitatakse välja milline on noorte sotsiaalse tõrjutuse ennetamisele ja riski vähendamisele suunatud tegevuste jõustamine kohaliku omavalitsuse tasandil ning kaardistatakse sotsiaalses tõrjutuses või selle riskis olevate noorte toimetulekustrateegiad. Eesmärgiks on arendada koostööd noorsootöötajate magistriõppega TLÜs ning töötada välja tõrjutusriskis olevate noorte toetamise meetmete parendamise mudel, mille fookuses on Noortegarantii tugisüsteemi (NGTS) täiustamine.

Projekt ETIS-es


Noorte eluvaldkondi läbivate halvemuste transdistsiplinaarsed lahendused (YOUNG-IN) (2018-2022)

YOUNG-IN põhieesmärk on mõista, millised on noorte eluvaldkondi läbivate halvemuste kujunemise mehhanismid ning leida poliitikaid nende kumuleeruvate halvemuste leevendamiseks. Projekti peamine teaduslik väljakutse on avardada poliitikakujundajate teadmisi noorte eluvaldkondi läbivate halvemuste põhjustest ning tõhustada nende teadmiste distsipliinide- ja riikideülest rakendatavust. Projekt püüab seni suhteliselt eraldiseisva noortepoliitika paigutada kaasaegse sotsiaal- ja hõivepoliitika põhivoolu lähenemistesse (nt sotsiaalse investeeringu poliitikad). Selle tulemusel on võimalik kujundada holistlikke sekkumisviise noorte halvemusriskide leevendamiseks ilma et see tooks kaasa sotsiaalse ebavõrdsuse süvenemise.

COST (European Cooperation in Science and Technology) on Euroopa vanim teaduse ja tehnoloogia valdkonna ühendus, mille eesmärk on soodustada interdistsiplinaarset koostööd ning lähendada teadlas- ja poliitikaringkondi. Seni on Eesti teadlased osalenud COST võrgustikes partneritena, ÜTI tippkeskuse koostatud projekt on esimene, mida ka juhitakse Eestist. YOUNG-IN projekti juht on professor Anu Toots ja Eesti juhtkomitee liikmeteks professor Marge Unt ja dotsent Triin Lauri.

YOUNG-IN


Soolistatud vananemine – maskuliinsus ja vananemine kaasaegses Euroopa kirjanduses ja kinos (MASCAGE) (2019-2021)

Projekt keskendub meeste vananemise ja eakate meeste kujutamisele erinevate Euroopa kultuuriruumide kirjanduses ja filmikunstis. Sealjuures on tähelepanu all nii kultuuris levinud mehekuvandite kui ka meeste endi kogemuste ja tõekspidamiste seos oluliste sotsiaalsete teemadega: tervis, lähisuhted, sotsiaalne kaasatus või tõrjutus, „vana mehe“ stereotüübid. Kuigi maskuliinsuse kuvandite uurimine ei ole uus, on uudne keskenduda just eaka mehe kultuurilisele kujutamisele kogu selle mitmekesisuses ning ühtlasi seoses sotsiaalsete probleemidega – seni on uuritud pigem eakate naiste või ka sootu „vananemise“ kuvandeid. Saadavaid teadmisi on juba projekti raames kavas jagada praktikute ja poliitikakujundajatega näiteks tervishoiu valdkonnas.

Projekti rahastatakse soouuringute alase ERA-NET võrgustiku GENDER-NET Plus kaudu, mida finantseerivad koos Euroopa Komisjon ja võrgustikus osalevad riigid.

https://www.mascage.eu/

www.facebook.com/eumascage/

https://twitter.com/EuMascage


Läbirääkimised tööle naasmise üle kollektiivsete töösuhete kaudu demograafiliste muutuste ajastul (REWIR) (2018-2022)

Projekt REWIR uurib, kuidas sotsiaalpartnerid saavad panustada tööle naasmise poliitikate kujundamisse ja rakendamisse ning analüüsib teiste sidusgruppide ja üksikute töötajate kogemusi tööle naasmisega. Projekti taustaks on vananeva ühiskonna ja töökarjääri pikenemise temaatika, milles nähakse prioriteetsena töötajate naasmist tööturule peale pikaajalisi või kroonilisi haigusi.

Neid teemasid uuritakse nii Euroopa Liidu, riigi kui ka ettevõtte tasandil. Viiakse läbi intervjuud EL-tasandi sotsiaalpartneritega ja üle-Euroopaline uuring liikmesriikide sotsiaalpartneritega, et paremini aru saada nende panusest tööle naasmise poliitikate kujundamisse ja rakendamisse. Samal ajal analüüsitakse põhjalikumalt kuute riiki- Eesti, Iirimaa, Itaalia, Holland, Rumeenia ja Slovakkia – mis esindavad erinevaid kollektiivsete töösuhete režiime ning tööle naasmise poliitilisi raamistikke. Neis riikides viiakse läbi intervjuud valitsuse ja kodanikuühiskonna sidusgruppide esindajatega. Intervjuudega kogutud informatsiooni rikastatakse kahe uuringu andmetega (üks töötajatega ja teine juhtide ja ettevõtte tasandi ametiühingute esindajatega) ja sidusgruppide esindajate fookusgruppidega. Viimaks koondatakse Euroopa Liidu tasandi ning 6 riigi analüüsi tulemused võrdlevasse analüüsi, mis võimaldab kindlaks teha parimaid praktikaid ning vormida poliitikasoovitusi.

Projekti rahastab Euroopa Komisjon.


Soolise palgalõhe vähendamine (REGE) (2019-2021)

Sooline palgalõhe on tööturul aga ka laiemalt ühiskonnas valitseva ebavõrdsuse üks olulisi indikaatoreid. See seostub tööturul osalejate sissetulekute ebavõrdsusega, lisaks on sellel ka laiem ja pika-ajalisem mõju vaesuse taastootmise riski näol (laste vaesus, madalamad pensionid naistele). Eestis on EL suurim sooline palgalõhe, mida seletab vaid vähesel määral meeste ja naiste erinev tööturupositsioon. Soolist palgalõhet kujundavad koostoimes mikro (indiviidi), meso (ettevõtte) ja makro (institutsioonid, normid) tasandi tegurid, ja seda kasutataksegi projekti lähtekohana. Uuendustena analüüsitakse palgadünaamikat üle elukaare, tuuakse sisse ootuste ning väärtuste roll palgalõhe kujunemisel, rakendatakse innovaatilisi masinõppe ja klassikalisi andmekaeve meetodeid töö voogude andmete analüüsimisel. Projekti tulemusena töötatakse välja riigile, tööandjatele ja töötajatele suunatud lahendused palgalõhe teadvustamiseks ja lahenduste testimiseks, sh digilahenduste prototüübid.

Uuringut rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond Eesti Teadusagentuuri ja Sotsiaalministeeriumi tellimusel programmi „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine (RITA)“ tegevuse 1 „Strateegilise TA tegevuse toetamine“  lepingu nr 7.2-2/19/2 raames.

http://rege.tlu.ee/


Lõppenud projektid