Projektid
Üleminek uuele normaalsusele: uuenduslikud lähenemisviisid noorte haridusest hõivesse liikumiste parandamiseks COVID-19-järgses Euroopas (NEXT-UP) (2025-2028)
NEXT-UP eesmärk on uurida ja prognoosida COVID-19 kriisi pikaajalisi mõjusid noorte üleminekule koolist/harrastusest tööle/hõivesse (YTSTW), keskendudes tõenduspõhiste, tulevikku suunatud poliitikate ja programmide ühisloomisele ning uuenduslikule sidusrühmade kaasamisele. Projekt rõhutab kaasavust, toetades eelkõige ebasoodsas olukorras olevaid gruppe, et tagada võrdsed võimalused tööturule pääsemiseks. Selle ambitsioonika eesmärgi saavutamiseks rakendab projekti interdistsiplinaarne ja mitme-näoline konsortsium, kuhu kuuluvad silmapaistvad akadeemilised ja mittetulundusühingu partnerid üheksast EL riigist ning rahvusvaheline nõuandekomitee, interdistsiplinaarseid lähenemisviise. Projekti kontseptuaalne lähenemine integreerib sotsiaalinnovatsiooni nelja heeliksi mudeli tööalase konkurentsivõime ja tööandja võime vahel tegutsemise kontseptsiooniga, intersektsionaalsuse ning poliitikate õppimise, et suurendada teoreetilist arusaamist. See keskendub seosele noorte tööhõive poliitikate, sidusrühmade arusaamade ja noorte agentsuse vahel haridus- ja töötee valikutes.
NEXT-UP kaudu loodud informeeritud poliitikad ja sotsiaalsed innovatsioonid peaksid viima Euroopas vastutustundlike ja vastupidavate haridus- ja tööhõivesüsteemide, uuenduslike haridusprogrammide ning noortele suunatud tugevdava toe tekkeni. See avaldab olulist mõju sotsiaalinnovatsiooni ökosüsteemide kujunemisele, et tegeleda noorte tööhõive väljakutsetega pandeemia järgsel ajastul ning edendada sotsiaalset ja majanduslikku kaasatust üle kogu Euroopa.
Projekti rahastatakse Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammist "Euroopa horisont."
https://cordis.europa.eu/project/id/101177484
Juht Prof. Dr. Kadri Täht (kadri.taht@tlu.ee)
Soodustades digitaalset ja rohelist üleminekut uuendatud ja kaasavate ametiühingu-tööandja läbirääkimiste kaudu (EGRUiEN) (2025-2028)
EGRUiEN projekt uurib, kuidas sotsiaaldialoogi institutsioonide ja praktikatega tagada õiglane roheline ja digitaalne üleminek. Sealjuures peetakse oluliseks, et kaitstud, esindatud ja kaasatud oleksid kõik osapooled, sh prekaarsetel positsioonidel ning ebatüüpiliste lepingutega töötavad inimesed ning et praegu esmase tööturu positsioonidel olevad töötajaid ei langeks prekaarsusesse. Euroopa on läbimas kiiret ja fundamentaalset üleminekut, mis mõjutab nii tootmist, tööhõivet, töö olemust kui ka nõudmisi oskustele paljudes tööstusharudes, sealhulgas sektorites, mida EGRUiEN uurib: autotööstus, energeetika, nõudluspõhine transport/taksondus ja tervishoiu/ hoolekandeteenused. Esineb vastuolulisi eesmärke: majanduslikel ja keskkondlikel põhjustel peab üleminek toimuma võimalikult kiiresti, kuid see toidab loova hävitamise protsesse, mis õõnestavad sotsiaaldialoogi tõhusust. Teisalt on sotsiaaldialoog sageli olnud just vahend üleminekute juhtimiseks. EGRUiEN uurib, kuidas varasemalt on sotsiaaldialoogi kaudu suudetud hallata sarnaseid üleminekuid ja kuidas praegused sotsiaaldialoogi protsessid toimivad. Juhtumi- ja osalusuuringute kaudu, kuhu kaasatakse tegelikke ja potentsiaalseid sotsiaalpartnereid, loob EGRUiEN teadusuuringutel põhineva aluse, et uuendada/taaselustada kollektiivseid läbirääkimisi rohelise ja digitaalse ülemineku juhtimiseks. Selle kaudu kujundatakse teadusuuringutel põhinevad tööriistad kaasavama ja tõhusama sotsiaaldialoogi jaoks.
Projekti rahastatakse Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammist "Euroopa horisont."
https://cordis.europa.eu/project/id/101178146
Juht Dr. Kairit Kall (kairit.kall@tlu.ee)
Kutsehariduses osalemine, õppe läbimine ja hariduspoliitikad Covid-19 järel: rahvusvaheline võrdlusuuring (VETprep) (2025-2027)
VETprep projekt püüab mõista ja lahendada kutsehariduse valdkonna väljakutseid, mis on seotud õpilaste leidmise, õppes osalemise ja õpingute lõpetamisega erinevates Euroopa riikides, keskendudes erineva taustaga õpilastele. Projektis pööratakse tähelepanu Covid-19 pandeemia mõjule kutseharidusele ja võrreldakse riiklikke poliitikaid Horvaatias, Taanis, Eestis, Šotimaal ja Hispaanias. Kasutades multidistsiplinaarset lähenemist ja kombineerides uurimismeetodeid, vaatleb projekt tegureid, mis mõjutavad kutsehariduses õppimist, sealhulgas õpilaste demograafilist ja sotsiaalmajanduslikku tausta. Selleks analüüsitakse longituudseid andmeid ja viiakse õpilastega läbi intervjuusid. Analüüsi eesmärk on anda ülevaade noorte haridusteedest pandeemiajärgses Euroopas, kõrvutades neid pandeemiaeelse ajaga, ning tuua seejuures välja erinevusi tulenevalt noorte sotsiaalmajanduslikust taustast ja hariduslikest eesmärkidest. VETprep projekt ühendab konteksti kirjeldava üldistatud teadmise ja individuaalsed lood, pakkudes nüansirikast pilti noortest pandeemiajärgses Euroopas. Võrdlev analüüs viies Euroopa riigis võimaldab mõista individuaalsete erinevuste ja institutsionaalse tegurite mõju.
Projekti konsortsiumi kuuluvad University of Southern Denmark (juhtpartner), University of Valencia, University of Glasgow, Insititute for Social Research Zagreb ja LINQ Consulting and Management LTD.
Projekti rahastatakse Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammist "Euroopa horisont."
https://cordis.europa.eu/project/id/101177858
Juht Prof. Dr. Marge Unt (marge.unt@tlu.ee)
Haridus elutee vaates: vähendades ebavõrdsust (LEARN) (2024-2027)
Kuigi oleme Euroopa väga haritud, on selles vallas ka palju ebavõrdsust nii riikide vahel kui riikide sees. Ebavõrdsus õpitulemustes, hariduse ligipääsetavuses ja omandatud haridustasemes on viimastel aastatel suurenenud ja on oluline mõista, kuidas sotsiaalmajanduslik staatus, sugu, rahvus ja migratsioonitaust selle ebavõrdsusega seotud on. Selleks on vaja elukaare vaadet: LEARN projekt toob välja ebavõrdsuse mustrid lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis, et toetada sellise hariduspoliitika kujundamist, mille abil tõenduspõhiselt ebavõrdsuse kasvuga võidelda. Üheksas hoolikalt valitud riigis viiakse läbi juhtumiuuringud, mis kirjeldavad Euroopa haridusmaastiku kirjusust, analüüside läbiviimiseks kaardistatakse olemasolevaid longituudseid andmeid üle Euroopa. Eesti puhul kasutatakse registriandmeid. Projekti raames tuvastatakse meetmed, mis kompenseerivad hariduslikku ebavõrdsust. Seejärel töötatakse välja poliitikakujundajatele suunatud tööriistad.
Projekti konsortsiumi kuuluvad University of Helsinki (juhtpartner), Leibniz Institute for Educational Trajectories, University of Turku, University of Milan, European University Institute, Babeş-Bolyai University, Tallinn University, Maastricht University and Trinity College Dublin. Projekti on kaasatud ka neli partnerit väljaspoolt Euroopa Liitu: University of Lausanne, University of Zurich, The Manchester Metropolitan University and University College London.
Projekti rahastatakse Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammist "Euroopa horisont."
https://www.helsinki.fi/en/researchgroups/longitudinal-educational-achievements
Juht Prof. Dr. Marge Unt (marge.unt@tlu.ee); kaasjuht Prof. Dr. Kadri Täht (kadri.taht@tlu.ee)
Ebavõrdsuse kaardistamine üle elukaare (MapIneq) (2022-2025)
Projekt uurib põlvkondade vahelist, haridusliku ning töö- ja tervisealast ebavõrdsuse kumuleerumist üle elukaare ja eri eluvaldkondade vahel viimastel kümnenditel. Projekti üheks tulemiks on ebavõrdsust peegeldavate indikaatorite interaktiivne töölaud regionaalsel tasandil. Ebavõrsuse tekkemehhanisme analüüsitakse kombineerides regiooni- ja riigi tasandi konteksti avavaid näidikuid ning isikupõhiseid longituudseid hariduse- ja töötee andmeid. Otsitakse vastuseid järgmistele küsimustele:
- Kuidas kohalik ja riigiülene võimaluste struktuur võimendab, vähendab või vahendab ebavõrdsust?
- Kuidas muutused erinevates eluvaldkondades ja elukaare jooksul mõjutavad ebavõrdsuse kujunemist?
- Kuidas mõjutavad ebavõrdsuse kujunemist poliitikad ja ühiskondlikud kriisid?
Võimaluste struktuuri loovad sotsiaalsed institutsioonid, demograafilised ja makromajanduslikud tingimused ja laiem sotsiaalne kontekst, mida analüüsitakse riikide, regioonide ja kohalikul tasandil. Projekt keskendub sotsiaalsete muutuste analüüsile, mis ebavõrdsust mõjutavad, sealhulgas erinevad peresid mõjutavad tegurid (sündivus, migratsioon, rahvastiku vananemine), digitaliseerumine, 2007-08 aasta ülemaailmne majanduskriis ning koroonapandeemia, mis paljastas ja võimendas ebavõrdsust.
Koostatakse poliitikate andmebaas hariduse, perekonna, tööturu, sotsiaalsete tagatiste ja maksude valdkonnas ning seotakse see kohaliku tasandi informatsiooniga sotsiaalsetest ja institutsionaalsetest struktuuridest ning füüsilisest keskkonnast. Selle tulemusena valmib kergesti ligipääsetav ja kasutatav tööriist, mis võimaldab visualiseerida ja kaardistada andmebaasi kogutut. See andmebaas seotakse omakorda isikupõhiste longituudsete andmete ning riikidevahelist võrdlust lubavate andmebaasidega, et uurida erinevate eluvaldkondade vastastikust mõju. Analüüs viiakse läbi erinevatele eluetappide kaupa: ebavõrdsus varases lapsepõlves ja perekonnas, hariduslik ebavõrdus, ebavõrdsus koolist tööturule suundumises, ebavõrdsus töökarjääri jooksul ning tööturult väljumises.
Projekti konsortsiumi kuuluvad University of Turku (juhtpartner), The Max Planck Society, WZB Berlin Social Science Center, Tallinna Ülikool, University of Oxford, UNED, Stockholm University ja University of Groningen. RASI uurimisrühm veab eest analüüse, mis käsitlevad ebavõrdsust koolist tööturule suundumises ning tööturult väljumises.
Projekti rahastatakse Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammist "Euroopa horisont".
Juht Prof. Dr. Marge Unt (marge.unt@tlu.ee)
Ümbertöödeldud plast kui eelistatud tooraine: plasti ümbertöötlemismudeli uuendamine (PRIMUS) (2022-2025)
Polümeerid on ühed enim kasutatavad materjalid, eriti tarbekaupades nagu elektroonika ning eeldatavalt polümeeride ülemaailmne tarbimine üha kasvab. Sealjuures tekib Euroopas aastas 25,8 miljonit tonni plastikprügi, millest vähem kui 30% kogutakse ümbertöötlemiseks ja märkimisväärne osa eksporditakse Euroopa Liidust välja töötlemiseks teistesse riikidesse. Suur kogus plastikust ladestatakse prügilatesse (31%) ja põletatakse (39%), mistõttu kaob ringlusest palju väärtuslikku materjali. Hinnanguliselt kaotab majandus pärast väga lühikest esimese ringi kasutustsüklit 95% plastpakendi materjali väärtusest ehk 70–105 miljardit Eurot. Tööstuses puuduvad vajalikud standardid ja peamised takistused ümbertöödeldud plasti ringlusse võtmiseks on seotud ohutusprobleemide, madala kvaliteedi ja ümbertöötlemise määraga. PRIMUS projekti eesmärk on suurendada Euroopa Liidus plasti väärtusahelate säilenõtkust, tagades plastijäätmete tarnimise lähteainena ja suurendades selle kättesaadavust. Seda tehakse tuues kokku väärtusahela kõik osalised, arendades kvaliteedikontrolli-, proovivõtu- ja analüüsimeetodeid, täiustades oskusteavet ja kirjeldades, kuidas ümbertöödeldud materjal sobib lisandväärtusega toodetes kasutamiseks. PRIMUS pakub õigusaktidega kooskõlas olevaid, privaatsust säilitavaid, kulutõhusaid ja teostatavaid tehnoloogilisi lahendusi ringlusesse võtmata või alakasutatud plastijäätmete kasutamiseks.
Lisaks uute tehnoloogiliste lahenduste välja töötamisele on projektis oluline roll ka sotsiaalteadlastel, kes aitavad tagada, et huvirühmade ja kogukondade vaade oleks algusest peale kaasatud. Selleks viiakse muuhulgas läbi huvirühmade ja avaliku arvamuse uuringuid, et hinnata erinevate tegutsejate arusaamu, kogemusi ja valmisolekut seoses ümbertöödeldud plasti kasutamisega. Nende analüüside toel disainitakse sihtgrupipõhist teavitustegevust, et suurendada väärtusahela ja otsustusprotsessi osaliste teadlikkust uue ja ümbertöödeldud plasti kasutamisest ning tekitada keskkonnahoiust, aga ka sotsiaalsest vastutustundest motiveeritud nõudlust ümbertöödeldud plasti suhtes.
Projekti konsortsiumi kuuluvad VTT Technical Research Centre of Finland (juhtpartner), Circularise, Tallinna Ülikool, University of Eastern Finland, Maier S.Coop, GreenDelta GmbH, Cikautxo Group, MONDRAGON, Plastics Recyclers Europe ja Coolrec.
Projekti rahastatakse Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammist "Euroopa horisont".
https://www.primus-project.eu/
Juht Dr. Eve-Liis Roosmaa (eve-liis.roosmaa@tlu.ee)
Sünnikohortuuringu "Üleskasvamine digitaalses Euroopas" ettevalmistamine (GUIDEPREP) (2022-2026)
Projekt on mõeldud rahvusvahelise võrdleva sünnikohortuuringu “Üleskasvamine digitaalses Euroopas (The Growing Up in Digital Europe ehk GUIDE)” ettevalmistamiseks ning baasuuringu läbiviimiseks aastal 2027. GUIDE uuring kogub andmeid laste kohta Euroopas jälgides neid sünnist kuni 24-aastaseks saamiseni. Uuringu fookuses on laste heaolu ja areng ning neid mõjutavad tegurid nagu kodune keskkond, naabruskond ja kool.
Projekti rahastatakse Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammist "Euroopa horisont"
Juht Dr. Gerli Nimmerfeldt (gerli.nimmerfeldt@tlu.ee)
Oskuste vastavus: kompetentsid, tööandjad, institutsioonid (Skills2Capabilities) (2023-2025)
Projekti Skills2Capabilities (e.k „oskused võimekusteks“) eesmärk on mõista, kuidas Euroopa riikide oskuste süsteemid saaks vähendada oskuste ja tööde mittevastavusega seotud ebakõla iga riigi tööturul.On teada, et tulevased tööturud on tänasest mobiilsemad, kuna rohkem inimesi liigub sagedamini töökohtade, tööandjate ja sektorite vahel. See tekitab koolitussüsteemidele probleeme, kuna tööandjad võivad olla varasemast palju vähem valmis koolitust rahastama ja pakkuma, kuna nende võimalused tulu teenimiseks on vähenenud.Uuringu eesmärk on mõista, kuidas oskuste süsteemid suudavad paremini vastata oskuste nõudmistele muutuvas tööturukeskkonnas. Lähtepunktiks on kaaluda, kas on vaja pakkuda inimestele laiemat valikut võimekusi, et tulla toime suurema hulga tööturu väljakutsetega kui nendega, millega seisavad silmitsi nende kolleegid eelmistest põlvkondadest. Mõned riigid on suutnud kasutada oma oskuste süsteeme, et pakkuda rohkem neid võimekusi kui teised, siiski pole teada selle mõju tööturul toimuvatele üleminekutele. Kui oskuste süsteemid peavad andma inimestele oskusi, mis suurendavad nende vastupidavust ja võimekust, siis on vaja teada, millised need võimekused või oskused praktikas on.Uuring käsitleb seda nii nõudluse poolelt (nt küsides, millised on oskused, mille järele on praegu nõudlus ja milline on tõenäoliselt nõudlus tulevikus) kui ka pakkumise poolelt (avades, mil määral need võimekused kutsehariduse ja -koolituse programmides kajastuvad). Uuring annab valitsus- ja haridusasutuste otsustajatele teavet, mis võimaldab neil paremini mõista võimalusi rahuldada kujunevat nõudlust oskuste järele, mis vastaks nii majanduse kui ka ühiskonna vajadustele (st põhimõtteliselt pakkudes metoodikat ja tööriistu), koos detailsema ülevaatega esilekerkiva oskustevajaduse ja võimekuste sisu kohta (st esitades üksikasjalikud andmed nõudluse ja pakkumise kohta).
Projekti rahastatakse Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammist "Euroopa horisont"
https://skills2capabilities.eu/index.html
Juht Dr. Triin Roosalu (triin.roosalu@tlu.ee), Eeva Kesküla (eeva.keskula@tlu.ee)
Mitteametlik töö Aasias COVID-19 järgsele ebakindlusele lahenduste arendamine toetudes Bhutanis, Laoses, Maldiividel, Myanmaris, Filipiinidel, Tais ja Vietnamis tehtud juhtumiuuringutele (LABOUR) (2021-2025)
Tuginedes viimasele WESO aruandele (ILO, 2020) on üle 1.4 miljardi töötaja töökohad haavatavas positsioonis, ning tulenevalt koroonaviiruse mõjudest võib ennustada selle näitaja suurenemist 2020. aastal. Siseriiklikult ja rahvusvaheliselt on nende probleemide adresseerimiseks rakendatud erinevaid tegevusi. Muuhulgas jätkusuutliku arengu eesmärgistamise protsessi raames (1) mõõdetakse spetsiifilist statistilist näitajat – informaalset töötamist (8.3.1), korralikku tööd (SDG8) ja vastutustundlikku industraliseerimist (SDG9). Jätkusuutliku arengu eesmärkide rakendamise määr noorte teemadel ja riiklikes poliitikates varieerub riikides ja maailmaregioonides märkimisväärselt. Kuigi enamik riike on formaalselt kinnitanud jätkusuutliku arengu eesmärkide tähtsustamist, (sh need, keda iseloomustab ebaturvaline tööhõive), leidub vähe tõendeid, et arenguregioonid omaksid võimekust süstemaatiliselt uurida probleeme endale iseloomulikus ebaturvalise tööhõive ja haavatavuse situatsioonis. Ja seda väljundiga, et lahendused oleksid arengut toetavad, konkreetsed ja jõulised. Meie vaates tingivad seda kaks peamist väljakutset. Esiteks, kuigi Euroopa Liidus on kasutatud mitmeid lähenemisi, ei ole neid üldse või on vähesel määral kohandatud teistes raamistikes kohanduvaks. Teiseks, ebakindluse-vastaste poliitikate süsteemset ülevaadet ei ole Euroopa Liidu piirkonnast väljaspool läbiviidud. LABOUR on teadus- ja koolitusprojekt eelnevalt mainitud kitsaskohtade uurimiseks ja lähenemiste väljaarendamiseks, pöörates erilist tähelepanu regiooni spetsiifikale, kus konkreetne probleem on ilmnenud. Aasias moodustab aktiivse elanikkonna mitteametlik tööhõive hinnanguliselt 68.2%. Käesolevas projektis moodustame 14-liikmelise akadeemilistest ja mitteakadeemilistest partneritest koosneva meeskonna, kes töötavad ebaturvalise tööhõive teemaga. Meie eesmärgiks ei ole mitte üksnes teemat konkreetses piirkonnas valdavate spetsialistide koolitamine, vaid ka konkreetsete leevendavate meetmete väljapakkumine, mida saavad otsustajad ja arendusorganisatsioonid oma tegevuse aluseks võtta.
Projekti meeskonda juhib Tallinna Ülikool ning sinna kuuluvad Dublin City University, Moldova State University, Stockholm University, Iscte - University Institute of Lisbon, University of Latvia ja Marmara University. Partneritena on kaasatud vabaühendused ja teadlased Bhutanist, Vietnamist, Filipiinidelt, Taist, Laosest, Myanmarist ja Maldiividelt.
Projekti rahastab Euroopa Komisjon Marie Skłodowska-Curie teadlasvahetuse meetmest (MSCA Staff Exchanges). Selle meetme eesmärk on edendada rahvusvahelist, sektoritevahelist ja valdkondade vahelist teaduskoostööd teadlasvahetuse kaudu.
Juht Dr. Abel Polese (abel.polese@tlu.ee)
Personaalmeditsiini tippkeskus (2024-2030)
Personaalmeditsiini tippkeskus keskendub vananeva elanikkonna tervisemurede ennetusele ja leevendamisele. Tippkeskuses hakatakse looma riskimudeleid haiguste prognoosimiseks, võttes arvesse inimeste päritolu, keskkonda ja kultuuri, ning otsitakse haigustega seotud biomarkereid. Suurt tähelepanu pööratakse seejuures ka elanikkonna kaasamist puudutavatele küsimustele – personaalmeditsiini rakendamiseks on oluline, et inimesed mõistaksid enda keskset rolli ja vastutust tervise hoidmisel. Näiteks uuritakse inimeste ootusi meditsiinisüsteemile ja seda, missuguseid samme nad on ise nõus tervise hoidmiseks astuma.
Projekti juhtpartner on Tartu Ülikool. Partnerid: Tallinna Ülikool, Protobios OÜ ja Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus AS.
Rahastaja: Haridus- ja Teadusministeerium
Juht Prof. Dr. Marge Unt (marge.unt@tlu.ee)
Kaitstud õiglaselt ja väärikalt (WelfareExperiences) (2023-2028)
Kaasaegses võrdleva heaolukäsitluse keskmes on inimene. Senise institutsioonide ja tööturunäitajate keskse heaolu kontseptualiseerimise kõrval on üha suurema tähelepanu all inimese subjektiivne heaolu ja selle roll sotsiaalse kaitstuse tagamisel. See ei tähenda, et institutsioonid oleks heaoluanalüüsist väljas, vaid seda, et institutsioonid ja neid kujundavad poliitikad oluliselt mõjutavad ka neid protsesse, mis sotsiaalse heaoluni viivad, sh nendega seotud kogemusi ja emotsioone. Need kogemused omakorda on määrava tähtsusega inimese ja riigi vahelise usalduse ehitamisel.
King’s Kolledži poolt juhitud ERC CoG projekt WelfareExperiences võtabki heaolupoliitikate kujundamisel eelviidatud inimesekeskse lähenemise sotsiaalsete riskidega tegelemisel, lähtudes aset leidvast paradigmaatilisest nihkest heaolu-uuringutes. Projekt on koostöö King's College ja seitsme teise uurimisasutuse vahel: University of Kent, Oslo Metropolitan University, Tallinna Ülikool, Praxis, Complutense University of Madrid ja Center for Social Sciences. Lisaks hõlmab projekt ka koostööd seitsme organisatsiooniga: EPIK (Eesti), EAPN Hispaania, MEOSZ (Ungari), Velferdsalliansen EAPN Norra, APLE Collective (Thrive Teeside ja Start Point) (Ühendkuningriik), Inclusion Scotland ja Poverty Alliance.
Juht Dr. Triin Lauri (triin.lauri@tlu.ee)