Täites lünki sotsiaalses kodakondsuses. Uued võtted edendamaks sotsiaalset säilenõtkust Euroopas (EUROSHIP) (2020-2023)

Projekt EUROSHIP pakub uue, sootundliku ning võrdleva vaate vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamisele suunatud poliitikatele Euroopas. Projekti jaoks on kesksed sotsiaalkaitse süsteemide roll (sealhulgas miinimumpalk), töö digitaliseerumine ja sotsiaalkaitse kättesaadavuse ning sotsiaalse ja poliitilise agentsuse võimalused järgmistes gruppides: riskinoored, hoolduskoormust kandvad inimesed, kes on tööturul ebakindlas olukorras ning vanurid või puudega inimesed, kellel on pikemaajalisem hooldusvajadus. Maksimeerimaks projekti ühiskondlikku mõju töötatakse projekti raames koos Euroopa ning liikmesriikide tasandi sidusgruppidega välja ettepanekuid tõhusateks poliitikateks ning teavitatakse töö tulemustest poliitikakujundajaid. 

Projektis EUROSHIP kombineeritakse uuenduslikel viisidel mitmesuguseid meetodeid, andmeid ja valdkondi (majandusteadus, riigiteadused ning sotsioloogia): (1) elukaart käsitlevad intervjuud madalapalgaliste ja väheste oskustega inimestega; (2) foorumid riikliku tasandi sidusgruppidega; (3) dokumentide analüüsil ja ekspertidega läbi viidavatele pool-struktureeritud intervjuudele toetuv poliitikaanalüüs; (4) mikro-tasandi andmete kvantitatiivne võrdlev analüüs. Nende analüüside tulemuste ja nelja keskse mõiste (sotsiaalne kodakondsus, sotsiaalne säilenõtkus, suutlikkus (capability) ja agentsus) seostamine annab uudse sissevaate sellesse, kuidas sotsiaalsed õigused mahendavad elukaare jooksul kogetud riskide mõju ja mõjutavad nõrgas positsioonis olevate inimeste sotsiaalse kodakondsuse võimekust mitmetasandilise valitsemise süsteemis. See laiendab teadmiste baasi, millele toetuda Euroopa sotsiaalõiguste samba edasises rakendamises ning läbi selle suurendada sotsiaalset konvergentsi liikmesriikide vahel.

Projekti konsortsiumi kuuluvad Oslo Metropolitan University (juhtpartner), University of Milan, Tallinna Ülikool, University of Hamburg, TÁRKI Social Research Institute, University of Florence, Autonomous University of Barcelona, Swiss Paraplegic Research, University of Sussex ja Social Platform.

Projekti rahastatakse Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammist Horisont 2020.

https://euroship-research.eu/

twitter.com/EUROSHIP_EU

Juht Prof. Dr. Marge Unt (marge.unt@tlu.ee)


Ebavõrdsuse kaardistamine üle elukaare (MapIneq) (2022-2025) 

Projekt uurib põlvkondade vahelist, hariduslikku ning töö- ja tervisealast ebavõrdsust elukaare jooksul viimastel kümnenditel. Selleks kombineeritakse poliitika analüüsi ja isikupõhiste longituudsete andmete ning riikidevahelist võrdlust lubavate andmebaaside analüüsi. Peamised uurimisküsimused on: 

  • Kuidas kohalik ja riigiülene võimaluste struktuur võimendab, vähendab või vahendab ebavõrdsust?
  • Kuidas muutused erinevates eluvaldkondades ja elukaare jooksul mõjutavad ebavõrdsuse kujunemist?
  • Kuidas mõjutavad ebavõrdsuse kujunemist poliitikad ja ühiskondlikud kriisid?

Võimaluste struktuuri loovad sotsiaalsed institutsioonid, demograafilised ja makromajanduslikud tingimused ja laiem sotsiaalne kontekst, mida analüüsitakse riikide, regioonide ja kohalikul tasandil. Projekt keskendub sotsiaalsete muutuste analüüsile, mis ebavõrdsust mõjutavad, sealhulgas erinevad peresid mõjutavad tegurid (sündivus, migratsioon, rahvastiku vananemine), digitaliseerumine, 2007-08 aasta ülemaailmne majanduskriis ning koroonapandeemia, mis paljastas ja võimendas ebavõrdsust.

Koostatakse poliitikate andmebaas hariduse, perekonna, tööturu, sotsiaalsete tagatiste ja maksude valdkonnas ning seotakse see kohaliku tasandi informatsiooniga sotsiaalsetest ja institutsionaalsetest struktuuridest ning füüsilisest keskkonnast. Selle tulemusena valmib kergesti ligipääsetav ja kasutatav tööriist, mis võimaldab visualiseerida ja kaardistada andmebaasi kogutut. See andmebaas seotakse omakorda isikupõhiste longituudsete andmete ning riikidevahelist võrdlust lubavate andmebaasidega, et uurida erinevate eluvaldkondade vastastikust mõju. Analüüs viiakse läbi erinevatele eluetappide kaupa: ebavõrdsus varases lapsepõlves ja perekonnas, hariduslik ebavõrdus, ebavõrdsus koolist tööturule suundumises, ebavõrdsus töökarjääri jooksul ning tööturult väljumises.

Projekti konsortsiumi kuuluvad University of Turku (juhtpartner), The Max Planck Society, WZB Berlin Social Science Center, Tallinna Ülikool, University of Oxford, UNED, Stockholm University ja University of Groningen. RASI uurimisrühm veab eest analüüse, mis käsitlevad ebavõrdsust koolist tööturule suundumises ning tööturult väljumises.

Projekti rahastatakse Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammist "Euroopa horisont".

Juht Prof. Dr. Marge Unt (marge.unt@tlu.ee)


Ümbertöödeldud plast kui eelistatud tooraine: plasti ümbertöötlemismudeli uuendamine (PRIMUS) (2022-2025)

Polümeerid on ühed enim kasutatavad materjalid, eriti tarbekaupades nagu elektroonika ning eeldatavalt polümeeride ülemaailmne tarbimine üha kasvab. Sealjuures tekib Euroopas aastas 25,8 miljonit tonni plastikprügi, millest vähem kui 30% kogutakse ümbertöötlemiseks ja märkimisväärne osa eksporditakse Euroopa Liidust välja töötlemiseks teistesse riikidesse. Suur kogus plastikust ladestatakse prügilatesse (31%) ja põletatakse (39%), mistõttu kaob ringlusest palju väärtuslikku materjali. Hinnanguliselt kaotab majandus pärast väga lühikest esimese ringi kasutustsüklit 95% plastpakendi materjali väärtusest ehk 70–105 miljardit Eurot. Tööstuses puuduvad vajalikud standardid ja peamised takistused ümbertöödeldud plasti ringlusse võtmiseks on seotud ohutusprobleemide, madala kvaliteedi ja ümbertöötlemise määraga. PRIMUS projekti eesmärk on suurendada Euroopa Liidus plasti väärtusahelate säilenõtkust, tagades plastijäätmete tarnimise lähteainena ja suurendades selle kättesaadavust. Seda tehakse tuues kokku väärtusahela kõik osalised, arendades kvaliteedikontrolli-, proovivõtu- ja analüüsimeetodeid, täiustades oskusteavet ja kirjeldades, kuidas ümbertöödeldud materjal sobib lisandväärtusega toodetes kasutamiseks. PRIMUS pakub õigusaktidega kooskõlas olevaid, privaatsust säilitavaid, kulutõhusaid ja teostatavaid tehnoloogilisi lahendusi ringlusesse võtmata või alakasutatud plastijäätmete kasutamiseks.

Lisaks uute tehnoloogiliste lahenduste välja töötamisele on projektis oluline roll ka sotsiaalteadlastel, kes aitavad tagada, et huvirühmade ja kogukondade vaade oleks algusest peale kaasatud. Selleks viiakse muuhulgas läbi huvirühmade ja avaliku arvamuse uuringuid, et hinnata erinevate tegutsejate arusaamu, kogemusi ja valmisolekut seoses ümbertöödeldud plasti kasutamisega. Nende analüüside toel disainitakse sihtgrupipõhist teavitustegevust, et suurendada väärtusahela ja otsustusprotsessi osaliste teadlikkust uue ja ümbertöödeldud plasti kasutamisest ning tekitada keskkonnahoiust, aga ka sotsiaalsest vastutustundest motiveeritud nõudlust ümbertöödeldud plasti suhtes.

Projekti konsortsiumi kuuluvad VTT Technical Research Centre of Finland (juhtpartner), Circularise, Tallinna Ülikool, University of Eastern Finland, Maier S.Coop, GreenDelta GmbH, Cikautxo Group, MONDRAGON, Plastics Recyclers Europe ja Coolrec.

Projekti rahastatakse Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammist "Euroopa horisont".

Juht Dr. Eve-Liis Roosmaa (eve-liis.roosmaa@tlu.ee)


Noorte iseseisvumine ja elluastumine: eluteeuuringute kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete lähenemiste ühendamine (YouthLife) (2020-2023)

Projekti „Noorte iseseisvumine ja elluastumine: eluteeuuringute kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete lähenemiste ühendamine” (YouthLife) eesmärk on viia noorte elutee uuringud uuele tasemele, tuues kokku erinevaid metodoloogilisi suundi esindavad tippteadlased Euroopa juhtivatest teaduskeskustest. Koostöös Bambergi Ülikooliga Saksamaalt, Southamptoni Ülikooliga Inglismaalt ja Madalmaade Interdistsiplinaarse Demograafia Instituudiga (NIDI) edendab YouthLife projekt eluteeuuringuid TLÜ-s tõstes ja mitmekesistades teadurite ja noorteadlaste metodoloogilist pädevust ja seeläbi toetades interdistsiplinaarsete eluteeuuringute tippkeskuse (IET) jätkusuutlikku arengut. YouthLife raames luuakse rahvusvaheline koostöövõrgustik, mis soodustab teadmiste ja kogemuste vahetamist erineva metodoloogilise suunitlusega uurimisrühmade vahel ja aitab kaasa kvalitatiivse ja kvantitatiivse lõhe ületamisele eluteeuuringutes. Koostöö tulemusena pannakse kontseptuaalne ja metodoloogiline alus Eesti noorte kestvusuuringu (ELSY) ette valmistamiseks ja läbiviimiseks. 

Projekti tegevustesse kaasatakse aktiivselt noorteadlasi (doktorante, järeldoktoreid ja alustavaid teadureid), et tõsta nende uurimis- ja koostööalast võimekust ning tugevdada noorsoo- ja eluteeuuringute teaduslikku taset ja innovatsioonisuutlikkust. Projekti käigus pannakse alus RASI metodoloogia koolile, mis korraldab nii intensiivkursuseid tutvustamaks kestvusuuringute andmete kogumise ja analüüsi kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid meetodeid kui ka teoreetilisi ja praktilisi seminare mõlema suuna meetodite ühendamiseks eluteeuuringutes. Lisaks on kavas mitmed RMA (teadusrahastuse taotlemine, teadusprojektide juhtimine ja ellu viimine) oskuste töötoad, võrgustumisseminarid, õppe- ja teadustöö visiidid ning distantsilt koostöö edendamine partnerite vahel. YouthLife panustab ka teadustöö koordineerimise ja administreerimise tugistruktuuri võimekuse parendamisse Tallinna Ülikoolis.

Projekti rahastatakse Euroopa Komisjoni Horisont 2020 „Tippteaduse levik ja osaluse laiendamine“ valdkonna Twinning meetme raames, mille eesmärgiks on kasusaavate riikide teadusasutuste teatud valdkondade tugevdamine, nende parem lõimumine juhtivate konsortsiumitega Euroopas ja edukam osalemine rahvusvahelistes rahastusprogrammides. 

YouthLife

Juht Prof. Dr. Ellu Saar (ellu.saar@tlu.ee)


Noorte eluvaldkondi läbivate halvemuste transdistsiplinaarsed lahendused (YOUNG-IN) (2018-2022)

YOUNG-IN põhieesmärk on mõista, millised on noorte eluvaldkondi läbivate halvemuste kujunemise mehhanismid ning leida poliitikaid nende kumuleeruvate halvemuste leevendamiseks. Projekti peamine teaduslik väljakutse on avardada poliitikakujundajate teadmisi noorte eluvaldkondi läbivate halvemuste põhjustest ning tõhustada nende teadmiste distsipliinide- ja riikideülest rakendatavust. Projekt püüab seni suhteliselt eraldiseisva noortepoliitika paigutada kaasaegse sotsiaal- ja hõivepoliitika põhivoolu lähenemistesse (nt sotsiaalse investeeringu poliitikad). Selle tulemusel on võimalik kujundada holistlikke sekkumisviise noorte halvemusriskide leevendamiseks ilma et see tooks kaasa sotsiaalse ebavõrdsuse süvenemise.

COST (European Cooperation in Science and Technology) on Euroopa vanim teaduse ja tehnoloogia valdkonna ühendus, mille eesmärk on soodustada interdistsiplinaarset koostööd ning lähendada teadlas- ja poliitikaringkondi. Seni on Eesti teadlased osalenud COST võrgustikes partneritena, ÜTI tippkeskuse koostatud projekt on esimene, mida ka juhitakse Eestist. YOUNG-IN projekti juht on professor Anu Toots ja Eesti juhtkomitee liikmeteks professor Marge Unt (marge.unt@tlu.ee) ja dotsent Triin Lauri.

YOUNG-IN


Mitteametlik töö Aasias COVID-19 järgsele ebakindlusele lahenduste arendamine toetudes Bhutanis, Laoses, Maldiividel, Myanmaris, Filipiinidel, Tais ja Vietnamis tehtud juhtumiuuringutele (LABOUR) (2021-2025)

Tuginedes viimasele WESO aruandele (ILO, 2020) on üle 1.4 miljardi töötaja töökohad haavatavas positsioonis, ning tulenevalt koroonaviiruse mõjudest võib ennustada selle näitaja suurenemist 2020. aastal. Siseriiklikult ja rahvusvaheliselt on nende probleemide adresseerimiseks rakendatud erinevaid tegevusi. Muuhulgas jätkusuutliku arengu eesmärgistamise protsessi raames (1) mõõdetakse spetsiifilist statistilist näitajat – informaalset töötamist (8.3.1), korralikku tööd (SDG8) ja vastutustundlikku industraliseerimist (SDG9). Jätkusuutliku arengu eesmärkide rakendamise määr noorte teemadel ja riiklikes poliitikates varieerub riikides ja maailmaregioonides märkimisväärselt. Kuigi enamik riike on formaalselt kinnitanud jätkusuutliku arengu eesmärkide tähtsustamist, (sh need, keda iseloomustab ebaturvaline tööhõive), leidub vähe tõendeid, et arenguregioonid omaksid võimekust süstemaatiliselt uurida probleeme endale iseloomulikus ebaturvalise tööhõive ja haavatavuse situatsioonis. Ja seda väljundiga, et lahendused oleksid arengut toetavad, konkreetsed ja jõulised.  Meie vaates tingivad seda kaks peamist väljakutset. Esiteks, kuigi Euroopa Liidus on kasutatud mitmeid lähenemisi, ei ole neid üldse või on vähesel määral kohandatud teistes raamistikes kohanduvaks. Teiseks, ebakindluse-vastaste poliitikate süsteemset ülevaadet ei ole Euroopa Liidu piirkonnast väljaspool läbiviidud. LABOUR on teadus- ja koolitusprojekt eelnevalt mainitud kitsaskohtade uurimiseks ja lähenemiste väljaarendamiseks, pöörates erilist tähelepanu  regiooni spetsiifikale, kus konkreetne probleem on ilmnenud. Aasias moodustab aktiivse elanikkonna mitteametlik tööhõive hinnanguliselt 68.2%. Käesolevas projektis moodustame 14-liikmelise akadeemilistest ja mitteakadeemilistest partneritest koosneva meeskonna, kes töötavad ebaturvalise tööhõive teemaga. Meie eesmärgiks ei ole mitte üksnes teemat konkreetses piirkonnas valdavate spetsialistide koolitamine, vaid ka konkreetsete leevendavate meetmete väljapakkumine, mida saavad otsustajad ja arendusorganisatsioonid oma tegevuse aluseks võtta. 

Projekti meeskonda juhib Tallinna Ülikool ning sinna kuuluvad Dublin City University, Moldova State University, Stockholm University, Iscte - University Institute of Lisbon, University of Latvia ja Marmara University. Partneritena on kaasatud vabaühendused ja teadlased Bhutanist, Vietnamist, Filipiinidelt, Taist, Laosest, Myanmarist ja Maldiividelt.

Projekti rahastab Euroopa Komisjon Marie Skłodowska-Curie teadlasvahetuse meetmest (MSCA Staff Exchanges). Selle meetme eesmärk on edendada rahvusvahelist, sektoritevahelist ja valdkondade vahelist teaduskoostööd teadlasvahetuse kaudu.

Juht Dr. Abel Polese (abel.polese@tlu.ee)


Tööturuinfo uuenduslik kasutamine Euroopa ülikoolides (LMI-EUniv) (2022-2024) 

Tööjõuturul toimuva mõistmine on oluline aru saamaks, millised väljakutsed ees seisavad ning kuidas suurendada ülikoolide valmisolekut digitaalse hariduse poole liikumiseks. Läbi arusaamise, millise haridusega inimesi on tööturul vaja, aitab see ka arendada asjakohaseid oskusi digimaailmas toimetulekuks. Käesoleva projekti raames aidatakse kaasa digitaalse võimekuse kasvule kolmes ülikoolide jaoks keskses valdkonnas: a) Hariduse vastavusse viimine kohaliku tööturu vajadustega b) Õppekavade arendamine nende paremaks seostumiseks kiirelt areneva töövaldkonnaga ning uut tüüpi kursuste pakkumine c) Tehtu tulemuslikkuse hindamine sisendina poliitikakujundusse. Projekti teine prioriteet on tudengi-kesksete õppekavade arendamine nii, et need vastaksid Euroopa tööturu hetkeseisule ning tulevikuperspektiivile.

Projekti konsortsiumi kuuluvad The West University of Timișoara (juhtpartner), Tallinna Ülikool, University of Milan-Bicocca, Prospektiker European Institute for Foresight and Strategy ja Luxembourg Institute of Socio-Economic Research: LISER.

LMI-EUniv on Erasmus+ programmi koostööprojekt. Koostööprojektid võimaldavad organisatsioonidel parandada oma töö kvaliteeti ning tegevuste asjakohasust, arendada koostööd partnerite ja võrgustikega, suurendada rahvusvahelist tegutsemisvõimekust. Samuti saavad riigid omavahel kogemusi vahetada ja töötada välja uusi praktikaid ja meetodeid. 

Juht Prof. Dr. Marge Unt (marge.unt@tlu.ee)


Soolistatud vananemine – maskuliinsus ja vananemine kaasaegses Euroopa kirjanduses ja kinos (MASCAGE) (2019-2021)

Projekt keskendub meeste vananemise ja eakate meeste kujutamisele erinevate Euroopa kultuuriruumide kirjanduses ja filmikunstis. Sealjuures on tähelepanu all nii kultuuris levinud mehekuvandite kui ka meeste endi kogemuste ja tõekspidamiste seos oluliste sotsiaalsete teemadega: tervis, lähisuhted, sotsiaalne kaasatus või tõrjutus, „vana mehe“ stereotüübid. Kuigi maskuliinsuse kuvandite uurimine ei ole uus, on uudne keskenduda just eaka mehe kultuurilisele kujutamisele kogu selle mitmekesisuses ning ühtlasi seoses sotsiaalsete probleemidega – seni on uuritud pigem eakate naiste või ka sootu „vananemise“ kuvandeid. Saadavaid teadmisi on juba projekti raames kavas jagada praktikute ja poliitikakujundajatega näiteks tervishoiu valdkonnas.

Projekti rahastatakse soouuringute alase ERA-NET võrgustiku GENDER-NET Plus kaudu, mida finantseerivad koos Euroopa Komisjon ja võrgustikus osalevad riigid.

https://www.mascage.eu/

www.facebook.com/eumascage/

https://twitter.com/EuMascage

Juht Prof. Dr. Marge Unt (marge.unt@tlu.ee)


Noorte sotsiaalne tõrjutus (2020-2023)

Projekti eesmärgiks on laiendada võimalusi kasutamaks küsitlus- ja registriandmeid tõrjutusriskis olevate noorte kaardistamiseks ja monitoorimiseks. Sihtrühmaks on töölt ja haridusüsteemist väljas olevad noored ning tööteed alustanud, kuid palgavaesuses noored. Soov on kaardistada ja mõista asutustes ja asutustevahelises koostöös toimuvaid protsesse, et määratleda teenuste korraldamise protsesside ja süsteemide arenduseks vajalike meetmete ja tegevuste kogum, mida võtta arvesse meetmete sisustamisel tegevus- ja tulemuskriteeriumidega (fookuses noortegarantii tugisüsteem). Projekti käigus selgitatakse välja milline on noorte sotsiaalse tõrjutuse ennetamisele ja riski vähendamisele suunatud tegevuste jõustamine kohaliku omavalitsuse tasandil ning kaardistatakse sotsiaalses tõrjutuses või selle riskis olevate noorte toimetulekustrateegiad. Eesmärgiks on arendada koostööd noorsootöötajate magistriõppega TLÜs ning töötada välja tõrjutusriskis olevate noorte toetamise meetmete parendamise mudel ja seda piloteerida.

Projekti tegevusi rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Haridus-ja Noorteameti poolt elluviidava Euroopa Sotsiaalfondist kaasrahastatud programmi „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ tegevuse 6.4 „Teadmiste suurendamine noortest ja noortele suunatud tegevuste mõjust“ vahenditest.

Projekt ETIS-es

Juht Prof. Dr. Marge Unt (marge.unt@tlu.ee)


Noorte edu toetuseks: võimekus lõimida huvihariduses omandatut formaalharidusse (ASCENT) (2021-2023)

Projekti eesmärk on luua hea ja lihtne raamistik mitteformaalse õppimise käigus omandatud teadmiste, oskuste ja kogemuste kirjeldamiseks ning õpitu kvaliteedi hindamiseks ja arvestamiseks põhikooli, gümnaasiumi ja kutseõppe õppekavade täitmisel.

Projekti pikaajaline mõju seisneb paindlikuma ja õpilasekesksema haridussüsteemi loomisele kaasaaitamises. Projekti tulemusel on haridus- ja noorsootööasutuste pidajad ja juhid poliitikamuudatusest teadlikud ja väärtustavad seda ning õpetajatel ja juhendajatel on valmisolek lõimingu elluviimiseks. Lõimingu rakendumisel mõistavad õpilased, et haridussüsteem toetab neid igakülgselt enesearengu ja tulemuste saavutamisel.

Projekti finantseerib Euroopa Liit struktuurireformide toetusprogrammi kaudu.

Juht Dr. Eve-Liis Roosmaa (eve-liis.roosmaa@tlu.ee)


Emaduslõiv võrdlevas vaates (MOBERC42) (2022-2023) 

Projekti eesmärgiks on täiustada ERC consolidator grandi taotlust. Esimeses etapis koostatakse ülevaade peamistest seletustest emaduslõivu tekkemehhanismide, põhiliste uurimistulemuste ning -lünkade kohta heaolurežiimide lõikes. Projekti teises etapis valmistatakse ette registriandmeid, töötatakse välja ning piloteeritakse kvalitatiivse uuringu metodoloogia.

Projekti tegevusi rahastatakse läbi Eesti Teadusagentuuri vastavalt haridus- ja teadusministri käskkirjale programmi „Teaduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine“ ehk „Mobilitas Pluss“ (rahastatud 85,3% ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fondist) raames. Mobilitas Pluss programmi eesmärk on suurendada ERC grandi hoidjate arvu Eestis.

Juht Prof. Dr. Marge Unt (marge.unt@tlu.ee)


Lõppenud projektid