Horisont 2020

Tehnoloogiline ebavõrdsus - mõtestades tehnoloogiliste uuenduste ja sotsiaalse ebavõrdsuse seoseid (TECHNEQUALITY) (2019-2021)

Hiljutised tehnoloogilised uuendused võivad oluliselt muuta sotsiaalse ebavõrdsuse iseloomu ja suurust. Edu tööturul ja laiemalt ühiskonnas saab tõenäoliselt olema seotud muude oskustega kui varasemalt ja arvatavasti muutuvad tehnoloogilise innovatsiooni tulemusel ka tegurid, mis traditsiooniliselt sotsiaalset mobiilsust on ennustanud (nt sotsiaalne klass, haridus). Samas puudub seni arusaamine neist võimalikest mõjudest ning seetõttu on ka ebaselge, milline oleks riikide õige reaktsioon innovatsiooniga kaasnevatele muutustele. Enamik selle teemaga tegelevast teaduslikust kirjandusest keskendub küsimusele, kas automatiseerimine loob või kaotab töökohti. Käesolev projekt püüab ka sellele küsimusele sisukamat vastust anda, aga laiendab senise teadustöö horisonti keskendudes tehnoloogilise arengu laeimale sotsiaalsele mõjule.

http://www.technequality-project.eu/

twitter.com/technequality


Platvormtööjõud linnakeskkonnas: õiglus, heaolu ja areng (PLUS) (2019-2021)

PLUS projekt tegeleb platvormimajanduse mõjuga töö olemusele, heaolule ja sotsiaalkaitsele. Projekt keskendub sellele nö 4. tööstusrevolutsiooni segmendile, sest see võimaldab vaadelda võimalusi ja väljakutseid, mis seostuvad töö tuleviku, sotsiaalse innovatsiooni ja õiglase kasvuga. Platvormimajandus on esile kerkimas strateegilise sektorina digitaalsete tehnoloogiate, investeeringute ja uute töökohtade loomise aspektides. Projekti eesmärk on visandada pilt neist muutustest ja pakkuda välja uuenduslik lähenemine, mis käsitleb kesksena linnakeskkonda analüüsimaks ja hindamaks selliste muutuste sotsiaalset ja majanduslikku mõju ning kujundamaks kaasavamaid poliitikaid. Sel viisil panustab PLUS projekt tööjõu digitaliseerumise mõistmisesse ning sellega seotud väljakutsetega toimetulekusse. PLUS uurib nelja rakendust (Airbnb, Deliveroo, Helpling ja Uber) seitsmes Euroopa linnas (Barcelona, Berliin, Bologna, Lissabon, London, Pariis ja Tallinn). Rakendatakse multi-distsiplinaarset lähenemist, mis koondab õiguslikku, sotsiaalmajanduslikku, poliitilist ja ajaloolist perspektiivi, et pakkuda välja alternatiivseid stsenaariume edendamaks sotsiaalkaitset, majanduse arengut ja platvormitööjõu heaolu.

https://project-plus.eu/

twitter.com/projectpluseu


Edendades elukestvat õpet ärksama ja kaasavama Euroopa heaks (ENLIVEN) (2016–2019)

Horisont 2020 projekti ENLIVEN üldeesmärk on töötada välja elukestva õppe valdkonna poliitiliste debattide, poliitikakujundamise ja poliitikahindamise toetamise mudel ning pakkuda selleks sobiv mehhanism, keskendudes noorte täiskasvanute vajadustele ja integreerides seejuures nii sotsiaalteaduste kui IT valdkonna teoreetilised ja empiirilised perspektiivid. Projekti raames valmib tõenduspõhine analüüs selle kohta, kus, millal ja miks on valdkonda kujundavad poliitikad osutunud edukaks, ning selle põhjal luuakse praktikate veebipõhine andmebaas otsustusprotsesside tõhustamiseks. Kombineerides üheksa täiesti erineva institutsionaalse korraldusega Euroopa riigi (Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Inglismaa, Itaalia, Slovakkia, Šotimaa) ning Austraalia ülikoolide ja uurimisrühmade jõupingutused, analüüsib projekti konsortsium kõigi EL maade andmeid, süstematiseerides olemasolevaid andmestikke (nii kvantitatiivseid, nt LFS, AES, PIAAC, ESS, kui kvalitatiivseid, nt Eurydice ning Cedefopi andmeid) uute vaatenurkade avamiseks. Peale selle viiakse läbi originaalsed uuringud projekti valitud riikides ning Austraalias, mis võimaldab jõuda uue teadmiseni selle kohta, kuidas noori täiskasvanuid elukestva õppe kaudu kõige tõhusamalt toetada.

https://h2020enliven.org/

https://www.facebook.com/h2020.enliven

twitter.com/h2020enliven


Üle-euroopalise laste-ja noorteuuringu metodoloogia arendusprojekt (ECDP) (2018–2019)

Laste heaolu on ühiskonna seisukohalt esmatähtis. Laste heaolu parandamine pole ainult oluline tagamaks neile ilusat lapsepõlve vaid ka alus nende heaolule täiskasvanutena. ECDP on professor Gary Pollocki (Mancester Metropolitan University) juhitav projekt Euroopa Komisjoni programmis „Horizon 2020“ (INFRADEV call), mille eesmärk on arendada välja üle-euroopalise laste ja noorte heaolu longituuduuringu metoodika. ECDP projekt toetub MYWEB (https://fp7-myweb.eu) projektile, mille raames jõuti järeldusele, et sellise uuringu järgi on poliitikakujundajate, akadeemikute ning igapäevaselt noorte ja lastega tegelevate inimeste hulgas suur nõudlus. Samuti leiti, et selline uuring oleks tehniliselt ja majanduslikult teostatav. ECDP projekti konsortsiumi on kaasatud juhtivad uurijad ja poliitikakujundajad üle Euroopa. Lisaks sellele kasutatakse ECDP-s lapse-keskset lähenemist, kus lapsed ja noored on otseselt kaasatud uuringu arendamisse, kasutamisse ja tulemuste levitamisse. Võrdlev laste ja noorte heaolu käsitlev longituuduuring aitab mõista üleminekuid laste ja noorte elus (näiteks haridusest tööturule liikumine), katkestusi ja traumasid (näiteks vanemate lahkuminek) aga ka pöördepunkte, mis võiksid aidata heaolu paremini mõista. Seega, projekt pakub poliitikakujundajatele nii Euroopa Liidu kui liikmesriikide tasandil palju uusi võimalusi.

http://www.eurocohort.eu/

https://twitter.com/EuroCohort


Institutsionaalne uurimistoetus

Kumulatiivsed protsessid haridustee ja töökarjääri kujunemisel seletamaks ebavõrdsust neoliberaliseerumise kontekstis (2015–2020)

Projekti eesmärk on analüüsida paremuse (halvemuse) akumuleerumise protsesse haridusteel ja töökarjääri kujunemisel neoliberaliseerumise tingimustes ja välja töötada mudel, mis käsitleks muutusi sotsiaalsete gruppide vahelises ebavõrdsuses sõltuvalt institutsionaalsest kontekstist. Projekt seostab mikrotaseme paremuse (halvemuse) akumuleerumise protsessid makrotaseme neoliberaliseerumise protsesside ja majanduskriisiga. Me käsitleme neoliberaliseerumise eri tüüpe kui institutsionaalseid kontekste, mis mõjutavad võmalusi ja piiranguid paremuse akumuleerumiseks majanduskriisi tingimustes ja võimaldavad erinevaid individuaalsete käitumisstrateegiate valikuid. Lisaks kavandatud uute kvalitatiivsete longituudsete andmete kogumisele kasutatakse suurt hulka kvantitatiivuuringuid EL28 riikide kohta ning Eestis läbiviidud kvalitatiiv-, kvantitatiivuuringute ja registrite andmeid, mis võimaldavad võrrelda kohorte ja riike.

https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/6a8671fd-2b04-42ad-807b-0d72abecc547


Personaalne uurimistoetus

Minu aeg, sinu aeg, meie aeg. Leibkondade ajakasutus-valik või paratamatus? (2016–2019) 

Aeg on piiratud ressurss ning seetõttu ei ole väheoluline kuidas seda kasutatakse. Partnerite ühiselt veedetud aja hulk mõjutab nii suhte kvaliteeti kui stabiilsust, lastega veedetud aeg aga laste heaolu, käitumist, õpitulemusi. Käesolev projekt uurib leibkondade ajakasutust - aja ja ülesannete jaotust, mis seotud majapidamistööde ja laste kasvatamisega - ja selle seost erinevate töö-ja pere-elu ühildamise strateegiatega (nt aja- ja kohapaindlikkus) ühelt poolt, ning teiste elusfääridega (nt tööturu situatsioon) teiselt poolt. Leibkonna ajakasutust käsitletakse siin kui eelistustel ja võimalustel põhinevat väljundit, kusjuures nii eelistused ja võimalused on mõjutatud keskkonast (leibkond, institutsioonid), kus nii 'läbirääkimised' kui ajakasutuspraktikad aset leiavad. Projektis rakendatakse nii kvantatiivsete kui kvalitatiivsete andmete analüüsi.

https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/f309a9f5-415d-4178-9171-6a4c3d13cc06


Muud projektid

Noorte eluvaldkondi läbivate halvemuste transdistsiplinaarsed lahendused (YOUNG-IN) (2018-2022)

YOUNG-IN põhieesmärk on mõista, millised on noorte eluvaldkondi läbivate halvemuste kujunemise mehhanismid ning leida poliitikaid nende kumuleeruvate halvemuste leevendamiseks. Projekti peamine teaduslik väljakutse on avardada poliitikakujundajate teadmisi noorte eluvaldkondi läbivate halvemuste põhjustest ning tõhustada nende teadmiste distsipliinide- ja riikideülest rakendatavust. Projekt püüab seni suhteliselt eraldiseisva noortepoliitika paigutada kaasaegse sotsiaal- ja hõivepoliitika põhivoolu lähenemistesse (nt sotsiaalse investeeringu poliitikad). Selle tulemusel on võimalik kujundada holistlikke sekkumisviise noorte halvemusriskide leevendamiseks ilma et see tooks kaasa sotsiaalse ebavõrdsuse süvenemise.

COST (European Cooperation in Science and Technology) on Euroopa vanim teaduse ja tehnoloogia valdkonna ühendus, mille eesmärk on soodustada interdistsiplinaarset koostööd ning lähendada teadlas- ja poliitikaringkondi. Seni on Eesti teadlased osalenud COST võrgustikes partneritena, ÜTI tippkeskuse koostatud projekt on esimene, mida ka juhitakse Eestist. YOUNG-IN projekti juht on professor Anu Toots ja Eesti juhtkomitee liikmeteks professor Marge Unt ja dotsent Triin Lauri.

YOUNG-IN


Soolistatud vananemine – maskuliinsus ja vananemine kaasaegses Euroopa kirjanduses ja kinos (MASCAGE) (2019-2021)

Projekt keskendub meeste vananemise ja eakate meeste kujutamisele erinevate Euroopa kultuuriruumide kirjanduses ja filmikunstis. Sealjuures on tähelepanu all nii kultuuris levinud mehekuvandite kui ka meeste endi kogemuste ja tõekspidamiste seos oluliste sotsiaalsete teemadega: tervis, lähisuhted, sotsiaalne kaasatus või tõrjutus, „vana mehe“ stereotüübid. Kuigi maskuliinsuse kuvandite uurimine ei ole uus, on uudne keskenduda just eaka mehe kultuurilisele kujutamisele kogu selle mitmekesisuses ning ühtlasi seoses sotsiaalsete probleemidega – seni on uuritud pigem eakate naiste või ka sootu „vananemise“ kuvandeid. Saadavaid teadmisi on juba projekti raames kavas jagada praktikute ja poliitikakujundajatega näiteks tervishoiu valdkonnas.

Projekti rahastatakse soouuringute alase ERA-NET võrgustiku GENDER-NET Plus kaudu, mida finantseerivad koos Euroopa Komisjon ja võrgustikus osalevad riigid.

https://www.mascage.eu/

www.facebook.com/eumascage/

https://twitter.com/EuMascage


Läbirääkimised tööle naasmise üle kollektiivsete töösuhete kaudu demograafiliste muutuste ajastul (REWIR) (2018-2022)

Projekt REWIR uurib, kuidas sotsiaalpartnerid saavad panustada tööle naasmise poliitikate kujundamisse ja rakendamisse ning analüüsib teiste sidusgruppide ja üksikute töötajate kogemusi tööle naasmisega. Projekti taustaks on vananeva ühiskonna ja töökarjääri pikenemise temaatika, milles nähakse prioriteetsena töötajate naasmist tööturule peale pikaajalisi või kroonilisi haigusi.

Neid teemasid uuritakse nii Euroopa Liidu, riigi kui ka ettevõtte tasandil. Viiakse läbi intervjuud EL-tasandi sotsiaalpartneritega ja üle-Euroopaline uuring liikmesriikide sotsiaalpartneritega, et paremini aru saada nende panusest tööle naasmise poliitikate kujundamisse ja rakendamisse. Samal ajal analüüsitakse põhjalikumalt kuute riiki- Eesti, Iirimaa, Itaalia, Holland, Rumeenia ja Slovakkia – mis esindavad erinevaid kollektiivsete töösuhete režiime ning tööle naasmise poliitilisi raamistikke. Neis riikides viiakse läbi intervjuud valitsuse ja kodanikuühiskonna sidusgruppide esindajatega. Intervjuudega kogutud informatsiooni rikastatakse kahe uuringu andmetega (üks töötajatega ja teine juhtide ja ettevõtte tasandi ametiühingute esindajatega) ja sidusgruppide esindajate fookusgruppidega. Viimaks koondatakse Euroopa Liidu tasandi ning 6 riigi analüüsi tulemused võrdlevasse analüüsi, mis võimaldab kindlaks teha parimaid praktikaid ning vormida poliitikasoovitusi.

Projekti rahastab Euroopa Komisjon.


Soolise palgalõhe vähendamine (REGE) (2019-2021)

Sooline palgalõhe on tööturul aga ka laiemalt ühiskonnas valitseva ebavõrdsuse üks olulisi indikaatoreid. See seostub tööturul osalejate sissetulekute ebavõrdsusega, lisaks on sellel ka laiem ja pika-ajalisem mõju vaesuse taastootmise riski näol (laste vaesus, madalamad pensionid naistele). Eestis on EL suurim sooline palgalõhe, mida seletab vaid vähesel määral meeste ja naiste erinev tööturupositsioon. Soolist palgalõhet kujundavad koostoimes mikro (indiviidi), meso (ettevõtte) ja makro (institutsioonid, normid) tasandi tegurid, ja seda kasutataksegi projekti lähtekohana. Uuendustena analüüsitakse palgadünaamikat üle elukaare, tuuakse sisse ootuste ning väärtuste roll palgalõhe kujunemisel, rakendatakse innovaatilisi masinõppe ja klassikalisi andmekaeve meetodeid töö voogude andmete analüüsimisel. Projekti tulemusena töötatakse välja riigile, tööandjatele ja töötajatele suunatud lahendused palgalõhe teadvustamiseks ja lahenduste testimiseks, sh digilahenduste prototüübid.

Uuringut rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond Eesti Teadusagentuuri ja Sotsiaalministeeriumi tellimusel programmi „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine (RITA)“ tegevuse 1 „Strateegilise TA tegevuse toetamine“  lepingu nr 7.2-2/19/2 raames.

http://rege.tlu.ee/


Lõppenud projektid