RESIST
RESIST (Regional Ecosystems for Social Innovation and Social Transformation) ehk Sotsiaalse innovatsiooni ja sotsiaalsete muutuste piirkondlikud ökosüsteemid
RESIST projekti eesmärk pikemas perspektiivis on suurendada sotsiaal- ja solidaarmajanduse algatuste arvu Läänemere piirkonnas, samuti hõlbustada nendevahelist koostööd. Kogu protsessi jooksul koguvad kaasatud piirkonnad ideid ja soovitusi sotsiaalse innovatsiooni paremaks integreerimiseks oma kohalikesse innovatsioonistrateegiatesse. Soov on aidata institutsioonidel luua sotsiaalse innovatsiooni ja sotsiaalse ettevõtluse jaoks paremaid, toetavamaid piirkondlikke ökosüsteeme. Projekti partnerid uurivad sotsiaalsete ja ökoloogiliste innovatsiooniklastrite (CSEI) kontseptsiooni kui mudelit, mille eesmärgiks on edendada sektorite vahelist koostööd; ning töötavad välja ja katsetavad programmi, et parandada innovatsiooni toetavate osapoolte suutlikkust sotsiaalse innovatsiooni edendamisel. Loodav võrgustik saab alguse mitteametliku koostööna partnerpiirkondade vahel, kes katsetavad CSEI mudelit ellukutsutud koordineerimiskeskuste / klastri organisatsioonide vahel, samuti juba olemasolevate CSEIde vahel Läänemere piirkonnas. Head näited on sotsiaalse innovatsiooni partnerlus Örebro läänis Rootsis ja Leedu Sotsiaalse innovatsiooni klaster. Aja jooksul kavatseb võrgustik laiendada oma liikmeskonda ja areneda formaalsemaks organisatsiooniks, millel on koostööd reguleeriv vastastikuse mõistmise memorandum ja ametlik liikmeskond. Võrgustiku esimees vahetub tõenäoliselt regulaarselt osalevate CSEIde vahel, tagades, et võrgustiku jätkamiseks pärast projekti lõppu oleks personali ressurss olemas erinevates organisatsioonides. V
Lõpptulemuseks on suhteliselt uue kontseptsiooni - "sotsiaalse ja ökoloogilise innovatsiooni klastrite" - kohandamine ja rakendamine, mille on välja töötanud ja edendanud Euroopa Komisjoni GECES töörühm. Tulemusena on välja töötatud mudel sotsiaalsete ja ökoloogiliste innovatsiooni klastrite (CSEI) jaoks Läänemere piirkonnas, mida võivad järgida igas sektoris tegutsevad organisatsioonid, et luua sarnane võrgustik või koordineeriv organ sotsiaalmajanduse, sotsiaalse innovatsiooni ja/või sotsiaalse ettevõtluse jaoks. Sarnaselt tavalistele klastritele on ka CSEI-de eesmärk tugevdada koostööd erinevate sidusrühmade vahel ja luua toetav ökosüsteem innovatsiooni tekitamiseks kindlas piirkonnas. Kuid CSEI-de eristavad omadused on (1) nad ei keskendu konkreetsele sektorile või harule, vaid on organiseeritud valdkondadeüleselt, (2) nad kasutavad neljakordset või viiekordset heeliks mudelit, kus kodanikuühiskond liitub avaliku sektori, akadeemiliste ringkondade ja ettevõtetega ning (3) nende peamine eesmärk ei ole piirkonna konkurentsivõime suurendamine, vaid lahenduste leidmine ühiskondlikele ja ökoloogilistele väljakutsetele ning sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamine. Samas tuleb meeles pidada, et sotsiaalmajanduse klastrid võivad samuti avaldada märkimisväärset majanduslikku mõju, kuna sotsiaalsed ettevõtted loovad töökohti ja parandavad sageli kodanike, eriti marginaliseeritud gruppide, elatustaset.
GECES töörühma definitsiooni kohaselt peaksid CSEI-del olema liikmesusmudel (formaalne, mitteformaalne või avatud) ja klastri organisatsioon/koordineeriv organ. Oluline on märkida, et CSEI-sid ei pea tingimata nimetama klastriteks, ega koordineerivaid organeid klastri organisatsioonideks. Põhimõtteliselt võivad need olla sotsiaalse ettevõtluse liidud, sotsiaalmajanduse tugiteenuste võrgustikud, filantroopsed ühingud või avaliku sektori sotsiaalse innovatsiooni platvormid.
Tulemuseks on kolm omavahel seotud komponenti, mis kõik on suure väärtusega uute CSEI-de algatajatele Läänemere piirkonnas:
- prototüüpne CSEI ülesehitus, st mudel CSEI ja selle koordineeriva organi/klastri organisatsiooni toimimiskontseptsiooni, liikmesstruktuuri ja rahastamise kohta,
- missiooni kujundamise juhend, mis aitab CSEI-de koordineerivatel organitel (aga mitte ainult neil) rakendada missioonile orienteeritud innovatsioonipoliitikat, mis on vahendiks valdkondadeülese koostöö agenda seadmisel sotsiaalse innovatsiooni alal,
- mõju mõõtmise raamistik, mis aitab CSEI koordinaatoritel ja kaasatud osapooltel hinnata CSEI toetamise tulemuslikkust innovatsiooni tekitamisel ja ühiskondlike ning ökoloogiliste eesmärkide saavutamisel.
CSEI-de eriline sobivus rahvusvaheliseks koostööks seisneb nende mitte-konkurentsivõimelises olemuses. Klastrid või klastri liikmed, kes osalevad rahvusvahelises teadmiste vahetuses ja ülekandes, ei pea kartma konkurentsi ühestki teisest piirkonnast - koostööst saavad nad ainult kasu. CSEI-d võivad registreeruda Euroopa Klastrite Koostöö Platvormil (European Cluster Collaboration Platform) kui klastrid.
Projekti eestvedajaks on Hamburgi linn (Saksamaa). Projektis osaleb kokku 14 põhipartnerit ja 16 seotud organisatsiooni kaheksast eri riigist, sh Saksamaa, Poola, Läti, Leedu, Rootsi, Norra, Soome ja Eesti.
Tallinna Ülikool vastutab valdkondade vahelise sotsiaalse innovatsiooni eesmärkide arendamise (A1.2) ja sotsiaalse innovatsiooni ja sotsiaalse ettevõtluse (A1.5) tugiteenuste mõju hindamise arendamise eest. Tallinna Ülikooli roll on toetada Võrumaa Arenduskeskust ja teisi partnereid ökossüsteemi ülesehitamisel, sotsiaalse ja ökoloogilise innovatsiooniklastrite väljaarendamisel, prototüüpide ellukutsumisel ning Malmö Ülikooli tegevuste toetamisel strateegialabori metodoloogia väljatöötamisel kõikide partnerite jaoks.
Koos DCVC-ga kutsub TLÜ ellu riikliku strateegialabori, mis käsitleb Eesti RIS3 ja edastab projekti tulemused Sotsiaalse Innovatsiooni Kompetentsikeskusele Eestis.
Rahastaja: Interreg Baltic Sea Region vahendusel Euroopa Komisjon, projekti kogueelarve on 3 621 705 eurot, millest TLÜ osa 122 800 eurot.
Kestus: tegevuste elluviimine toimub perioodil 11.2023 - 10.2026
Projektijuht: Dotsent Katri-Liis Lepik, Tallinna Ülikool, ühiskonnateaduste instituut
