Üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi 2018.a. peapreemia

 

Eile 11.12.2018 autasustati Tallinnas, Eesti Teaduste Akadeemias üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi parimaid. Üle anti riiklikud preemiad, Eesti Teaduste Akadeemia presidendi eripreemiad ning Sotsiaalministeeriumi eripreemiad.

Riiklikud preemiad anti välja kolmel õppetasemel ja neljas teadusvaldkonnas, lisaks valdkondlikele preemiatele anti välja kaks tasemete ja valdkondade ülest peapreemiat. Tänavu esitati konkursile 532 tööd.

Ühe kahest 3600-eurosest peapreemiast pälvis:

Karin Hanga (Tallinna Ülikool) doktoritöö „Puuetega inimeste sotsiaalse rehabilitatsiooni vajaduse eelhindamise ja rehabilitatsiooniteenuste sisu kujundamine Eestis” eest. Karin Hanga doktoritöö ühendab edukalt praktilise suunitlusega arendusuuringu akadeemilise teadusuurimusega, luues töö teema raames kandva silla teaduse ja praktika vahel. Töö analüütiline kokkuvõte avab rahvusvaheliselt mitmetahulise probleemi, milleks on puuetega inimeste arvu ja osakaalu kasv ühiskonnas ning terav vajadus tõenduspõhiste poliitikameetmete kujundamiseks ja rakendamiseks, et toetada puuetega inimeste osalemist ühiskonnaelus võrdsetel alustel. Analüütiline kokkuvõte kajastab ka rehabilitatsiooniteenuste korraldust Eestis ning annab ülevaate puuetega inimeste rehabilitatsioonivajaduse hindamisinstrumendi kujundamisest, testimisest ja hindamistulemustest aastatel 2011-2015. Töö oluliseks praktiliseks väärtuseks on doktoritöö raames väljatöötatud ja testitud hindamisvahend, mille Sotsiaalkindlustusamet võttis 2016. aastal kasutusele.  Samuti väärivad tähelepanu soovitused ja ettepanekud, mis puudutavad sotsiaal-, tervishoiu- ja tööturuteenuste edasist osutamist puuetega inimestele.

Doktoritöö juhendaja on ÜTI EDK vanemteadur Lauri Leppik ning kaasjuhendaja Texase Austini Ülikooli professor Diana M. DiNitto.

Doktoritöö on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA.

Loe rohkem SIIT.

 

***

EDK ja EDA aastalõpu ettekandekoosolek 

"Demograafiline nüüdisajastumine Eestis"

Ettekande teeb EDK nooremteadur Mark Gortfelder.

Aeg : 19.detsember 2018 kell 16:00

Koht: Tallinna Ülikool, Mare maja, M-552

Kokkuvõte. Lisainfot vaata SIIT.

REGISTREERI / REGISTRATE

Palume registreeruda hiljemalt 12.detsembriks 2018.

 

***

26.11.2018 avaldati Euro-Peristat võrgustiku poolt Euroopa maade perinataaltervise näitajaid võrdlevalt käsitlev raport 2015.a. aasta kohta.

Parema tervise nimel paremat statistikat rasedate naiste ja laste kohta Euroopas 2015 – nii kõlab uus,  emade ja laste sünniaegset ja –järgset statistikat kogu Euroopa kohta  2015.a. andmeid koondava neljanda raporti pealkiri Euro-Peristat võrgustikult.

Vastsündinud laste ja emade tervis on võtmetähtsusega kogu rahvastike heaolu ja tervise jaoks. Kuigi surnultsündimuse ja imikusuremuse määrad on langenud Euroopa maades jätkuvalt,  on endiselt mitmeid väljakutseid, mis võimaldaksid igale perekonnale ja laste elule anda parem algus. Vaade läbi kogu Euroopa riikide prisma võimaldab täpsustavalt neid väljakutseid selgitada ja leida parimaid lahendusi nendega toimetulemiseks.

Euroopa perinataaltervise raport on neljas, mis koostatud Euro-Peristat võrgustiku liikmete koostöös, kus viimases kolmes on olnud ka Eesti esindatud. Võrgustikku koordineerib Prantuse Tervise- ja Meditsiiniuuringute Instituut INSERM, eesotsas dr.Jennifer Zeitliniga. Raporti valmimisele on kaasa aidanud üle 100 kaastöötaja kõigist 28 Euroopa Liidu liikmesriigist , Islandilt, Norrast ja Shveitsist. Perinataaltervise seireks on võrgustik välja töötanud 10 tuum- ja 20 soovituslikku näitajat, millega mõõta emade ja imikute tervist. Uue raporti andmed põhinevad 2015.aastal ning hõlmavad 10 tuumnäitajat ning 2 soovituslikust nimekirjast. Eesmärgiks on sellel anda kõrgekvaliteedilist teavet, kus andmed on täielikult ühildatud väga selgete kriteeriumide järgi ja võrreldavad kõikide riikide osas. Eelmine samalaadne aruanne tehti 2010.aasta kohta ( vt www.europeristat.com).

Loe rahvusvahelist pressiteadet SIIT.

THE EUROPEAN PERINATAL HEALTH REPORT 2015 

***

Varasemad uudised

Michel Poulain esineb plenaarettekandega  Utrechti ülikoolis tulevikutoidu sümpoosiumil 'Food & Health'

Michel Poulain esineb plenaarettekandega  9.oktoobril 2018 Utrechti ülikoolis tulevikutoidu sümpoosiumil 'Food & Health'. Koos mitmete teiste rahvusvaheliselt tuntud asjatundjatega jagab ta oma nägemust, kuidas teadus saab kaasa aidata toiduga seotud globaalsete probleemide lahendamisel, tuginedes inimeste kogemusele maailma pikaealisuse piirkondades ‘Blue Zones’.

***

Eesti rahvastikuteadlased Martin Klesment ja Allan Puur lahkavad 20.sajandi beebibuumi anatoomiat.

Rahvastikuteaduse üks juhtivaid ajakirju "Population Studies" avaldas äsja rahvusvahelise teaduskollektiivi artikli" Seeding the gender revolution: Women’s education and cohort fertility among the baby boom generations" millesse panustasid ka TLÜ ÜTI eesti demograafia keskuse teadlased Martin Klesment ja Allan Puur. Selle 15 riiki hõlmava uuringu eesmärk oli heita valgust mõnevõrra paradoksaalsele olukorrale, kus 20. sajandi keskpaiga beebibuumi ajal nii naiste haridustase kui sündimus samaaegselt tõusid. Tavaliselt eeldatakse, et kõrgema haridustasemega naistel on vähem lapsi kui madalamalt haritutel. Nn beebibuumina tuntud perioodi ajal paljudes maades sündimus tõusis hoolimata kindlast trendist suurperede arvu vähenemisele. Selliste arengute selgitamise olulisteks teguriteks osutusid peremoodustumise sarnastumine ja lastetuse vähenemine erinevate haridusrühmade lõikes. Varem enamasti lastetuks jäänud paremini haritud naised muutusid beebibuumi käigus sündimuskäitumise osas teistega sarnasemaks. Lisaks iseloomustab beebibuumiaegset pilti kasvav trend kahelapselise perekonna suunas, seda erinevate sotsiaalmajanduslike rühmade hulgas. Sündimuse ajutine tõus oli märgatav aga peamiselt neis riikides, kus üldine lastetuse vähenemine ja suund vähemalt kahelapselisele perekonnale kompenseeris sündimuse vähenemist neis rühmades, kes varemalt olid näidanud kõrget sündimustaset.

***

Discussion Paper No. 9: Ageing Workforce, Social Cohesion and Sustainable Development

28.septembril 2018 avaldas Population Europe ülevaate Balti mere äärsete riikide tööturu hetkeseisust ning ettepanekutest jätkusuutliku poliitika arenguks tulevikus, mis arvestab rahvastikuvananemisega. Eesti kohta käiva peatüki kirjutas vanemteadur Lauri Leppik.

***

TLÜ teadusnädalal sai hoo sisse esimene põlvkondi ühendav viktoriin. 

TLÜ teadusnädalal sai hoo sisse esimene põlvkondi ühendav viktoriin. Viktoriini viis läbi Eesti demograafia keskuse teadur Tiina Tambaum.

***

TLÜ teadlasel Luule Sakkeusel ilmus koostöös Euro-Peristat võrgustiku teadlastega mainekas väljaandes artikkel

***

EDK suveseminari järelkaja

Augusti viimase teisipäeva õhtul arustasid Junsi Puhkekeskuse sauna ees Luule Sakkeus ja Allan Puur, millal ja kus toimus Eesti demograafia keskuse (EDK) esimene suveseminar. Täpsele arusaamisele nad selles lähiajaloolises faktis ei jõudnudki. Suveseminare on demograafid pidanud kogu aeg.  

EDK töötajad ja doktorandid esitlevad augustis kahepäevasel seminaril üksteisele oma uurimisplaane, pooleliolevaid projekte ja publikatsiooniks vormistamata tulemusi. Spordilaadne sotsialiseerumisprogramm pakub aga võimaluse tutvuda uute ja vanade kolleegide nende omadustega, mis talvise põhitöö käigus ennast raskelt ilmutavad.

Esimese aasta doktorant Tomass Nielsen avaldas imestust keskuse projektide väga laia ulatuse üle. Teemad käsitlevad sündi ja surma mõjutavaid tegureid nii minevikus, olevikus kui tulevikus, abielušansse ning laste lahkumisi ja taastulemisi vanematekodust. Vaatluse all on Leedu eripensionid, Soome immigrandid, vanemaealiste depressioon, sotsiaalvõrgustikud ning põlvkondadevaheline sidusus. Kasutusel on nii kvantitaiivsed kui kvalitatiivsed meetodid ning koostööd tehakse partneritega üle maailma.

Meie teise aasta järeldoktorant Karin Schwanitz nautis kõige enam äsja keskusega liitunud vanemteadur Merike Sisaski tutvustatud ideed uurida segameetoditega vaimse tervise ja eduka vananemise vahelisi seoseid. Katrin on ise oma teemadele edukalt raha taotlenud ning  ta lootab et ka Merikese tutvustatud Gender.Net.Plus projekt rahastuse saab.

Liili Abuladze, kes ise selgitas sotsiaalvõrgustike ja puuete rolli elulemuses, imetles kolleeg Hannaliis Jaadla tööd, kuidas on võimalik uurida sotsiaalmajanduslike tegurite rolli sündimuse ülemineku kontekstis. Huvitavate segapartnerluste trendideni olid oma uurimuses jõudnud Martin Klesment (ajaloolises Tartus välissündinud mehed abiellusid madala haridusega naistega) ning Leen Rahnu  (kuigi Soomes on tööl palju eestlasi, ei ole neid samas proportsioonis soomlaste partneritena).

Keskuse juht Luule Sakkeus tõstis aga esile Katrin Schwanitzi, kes tegi suveseminari kõige süsteemsema ettekande. Katrin oli mõelnud mitmes liinis oma uurimisteema edasiarenduste peale ning demonstreeris südikalt tulevasi koostöövõimalusi Barcelona ja Southhamptoni Ülikooliga. “Võib olla, et ta kujundas meie tulevaste ettekannete formaadi, nii et me kõik suudaks oma artiklid ja tegevused suuremasse perspektiivi mahutada,” võttis Luule suveseminari kokku.

EDK%202018.jpg

Tekst: Tiina Tambaum

Foto: Lauri Leppik

SHARE uuringu 4. laine algab märtsi lõpus

Märtsi lõpus saab alguse Euroopa 50+ rahvastiku tervise, tööjätu ja individuaalse vananemise uuring (SHARE). Oma heade vastajate seas viiakse läbi järjekordne küsitluslaine, mis sel korral käsitleb valdavalt inimese senist eluteed.

Inimese seisund vanemas eas on tihedalt seotud elu jooksul kogetuga. SHARE uuring annab olulist teavet, kuidas inimese lapsepõlv, senine elu-olu, suhted, repressioonid ja läbielamised on mõjutanud tema tänast eluviisi, tervist ja hakkamasaamist. Esimest korda osalevad SHARE uuringus kõik Euroopa Liidu riigid, tänu millele saame võrdlusmaterjali ka lähinaabrite Soome, Läti ja Leedu kohta.

Seostades eluteel toimunut teabega, mis on SHAREs siiamaani kogutud, on võimalus edaspidi täpsemalt ennetada olukordi, mis vähendavad oluliselt meie elukvaliteeti. Otsime koos teiste riikidega vastust küsimusele, miks me pole saavutanud läbimurret tervena elatud eluaastate kasvus. Üha pikenev eluiga pakub meile võimaluse osa saada järjest laiemast sidususest põlvkondade vahel, kuid kas me oskame seda kasutada?

„Tuletagem endale meelde, et vananemine on siin selleks, et jääda,“ ütleb SHARE Eesti teadukoordinaator Luule Sakkeus Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskusest. „Rahvastiku tasemel vananemisest ei jää puutumata ükski riik. Nendel maadel, kes suudavad uuendused viia ka kõige väetima liikmeni, on oluline arengueelis. Sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kujundamine vastavaks vananeva rahvastiku vajadustele on innovatsioon, milles Eestil on võimalik häid tulemusi näidata. SHARE pakub võimalust õppida oma inimestelt ja nende eluteedest,“ lisas ta.

Kui SHARE varasemates lainetes on lisaks põhiküsimustikule kogutud biomarkereid (3. laine), sotsiaalse ja materiaalse ilmajäetuse (2. laine) ning sotsiaalvõrgustiku andmeid (1. laine), siis algav 4. laine (Euroopas 7. laine) on unikaalne, sest valdav osa küsimustest käsitleb inimese senist eluteed.

SHARE Eesti 4. laine rahastuse leidmisel on kogetud raskusi. Vaatamata sellele on Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskus teaduskoordinaatorina, Statistikaameti kogenud küsitlusmeeskond ning SHARE rahvusvaheline konsortsium (SHARE ERIC) valmis läbi viima Eesti 4. laine küsitlustöö, mis kestab kuni septembrini.

Uuringu korraldajad tänavad südamest kõiki 6500 inimest umbes 4000 leibkonnast, kes on osalenud SHARE Eesti 50+ uuringu kolmes eelmises laines.

Uuringu veebilehed: www.share-estonia.ee , www.share-project.org.

Lisainfo:

Luule Sakkeus
SHARE Eesti teaduskoordinaator
EDK ÜTI  TLÜ
luule.sakkeus@tlu.ee

Tel. 6454 125

Tiina Tambaum
SHARE Eesti projektijuht
EDK ÜTI  TLÜ
tiina.tambaum@tlu.ee
Tel. 53 424 504

Jana Bruns
SHARE Eesti küsitluse projektijuht
Statistikaamet
jana.bruns@stat.ee