Tutvu tulevaste sündmustega

 


Tervisedenduse konverents 2020: Vaimne tervis - nähtamatust nähtavaks

08.09.2020

Veebikonverents 15.09.2020   

Konverents on järelvaadatav SIIT.

AVASESSIOON   

10.15 – 10.40    Eesti inimeste vaimne tervis läbi elukaare - mida uuringute põhjal teame?
Merike Sisask, Tallinna Ülikooli, Ühiskonnateaduste Instituudi sotsiaaltervishoiu professor ja Eesti demograafia keskuse vanemteadur

   

PARALLEELSESSIOONID

12.15 - 13.20     „Tere, vanaema! Kuidas sul läheb?“ 

Iga inimene vajab aega vaid iseendale. Olla üksinda enda mõtete ja tunnetega, analüüsida enda tegemisi ning lihtsalt puhata. Aga mis saab siis, kui inimene tunneb pidevalt, et midagi on puudu ja üksindusest saab üksildus? Räägime üksildusest eakate hulgas ja selle seosest vaimse tervisega. Saame ülevaate, mida on Eestis probleemi lahendamiseks juba tehtud ja milline roll on vabatahtlikel. Anname ja kogume praktilisi nõuandeid üksilduse ennetamiseks ning eaka toetamiseks.

Ettekanded osalejate kaasamisega

 


 

 


Vananemine on pöördumatu protsess, millega me kõik silmitsi seisame. Kuidas hoolitseda selle eest, et meie eakad tunneksid end turvaliselt ja hoituna? Vägivallaga võib inimene kokku puutuda igas eluetapis – see ei ole vaid nooremate inimeste probleem. Sageli on mitmed füüsilised puuded ja abivajadus igapäevastes toimetustes just need asjaolud, mis tõstavad mõlemast soost vanemate inimeste puhul väärkohtlemise võimalust. Konverentsil arutleme, kuidas tagada vanemaealiste kohtlemine võrdsete ühiskonnaliikmetena, missugune on eestimaalaste sotsiaalne tervis ning kuidas märgata ja toetada eakaid vägivalla ohvreid.

Kell 11:10 Ettekanne -  “Vanemas eas eestimaalaste sotsiaalne tervis” – Luule Sakkeus, Tallinna Ülikool, Eesti demograafia keskuse vanemteadur

Konverents toimub 16.09.2020 Tallinna Ülikoolis, auditooriumis M-225 (Mare maja, 2. korrus). Ajakava leitav siit!

 


Mark Gortfelder kaitses edukalt doktoritööd 10.09.2020.      Õnnitleme !

Doktoritöö: sündimuse varajase languse tõttu ei toimunud Eestis plahvatuslikku rahvaarvu kasvu

LOE ROHKEM SIIT

 


Hakkame pereasju uurima

03.07.2020

Eesti demograafia keskus on alustamas uue sotsiaalteadusliku andmetaristu “Eesti pere- ja sündimusuuring 2020” loomisega. Mahukas veebipõhine uuring on osa rahvusvahelisest taristuprogrammist GGP2020 (Generations and Gender Programme 2020), mille koordinaator on Hollandi Interdistiplinaarne Demograafia Instituut NIDI.

 

GGS2020 on kolme lainega paneeluuring, mille valimisse kuulub Eestis üle 10 000 inimese vanuses 18–49. Vastajate ülemine vanusepiir on kehtestatud ainult sellel põhjusel, et vanemate eestimaalaste kohta juba kogutakse sarnast teavet SHARE uuringus. Eesti pere- ja sündimuse andmetaristut iseloomustab 1) sisu ja andmekogumise metodoloogia rahvusvaheline võrreldavus; 2) paneeluuringul on ka tagasivaatavad elulookomponendid; 3) suuremahuline riigiesinduslik valim; 4) interdistsiplinaarne küsimustik; 5) uudseid tehnoloogilisi võimalusi rakendav andmekogumine ja -kasutus; 6) lai rahvusvaheline ja siseriiklik kasutajaskond.   

Käesoleval aastal viiakse läbi prooviküsitlus, järgmise aasta lõpus toimub esimese laine põhiküsitlus.

 

Miks ei piisa riiklikust statistikas pere- ja sündimuse kohta ja on vaja spetsialiseeritud küsitlusuuringut? Statistikaasutuste poolt kogutav teave võimaldab jälgida rahvastikutaaste suundumusi, kuid sellest ei piisa neid suundumusi kujundavate, isiku, perekonna ja ühiskonna tasandilt toimivate mõjude eritlemiseks. Nt millist tähtsust omab majanduslik olukord, eluase, või paarisuhte kvaliteet esimese, teise ja kolmanda lapse sünni tingimusena? Kas sündimus erineb laste arvu puudutavate soovide erinevuse tõttu või pigem ebavõrdsete võimaluste tõttu neid realiseerida? Mida toob kaasa laste sünni hilisemasse vanusesse nihkumine? Ilma GGS-tüüpi taristuta ei saa vastata ka lihtsamatele küsimustele nagu näiteks, kas perede püsivus näitab jätkavalt vähenemise märke. 

Eesti uuringut rahastavad TLÜ ühiskonnateaduste instituudi arendusfond,  TLÜ uuringufond ning Eesti demograafia keskus. Uuringu teaduskoordinaator on juhtivteadur Allan Puur.

 

Tiina Tambaum

GGS2020 Eesti projektijuht


SHARE uuringus tehti aprillis paari nädalaga kannapööre

03.07.2020

Eriolukorra välja kuulutamisel olid SHARE uuringu 80 küsitlejat põllul. Uuringu 8. laine tööd peatati, nii Eestis kui ülejäänud 27 riigis. Paari nädalaga valmistati ette täiesti uus küsimustik ning uued küsitlusmaterjalid. Andmekogumine jätkub juunis, kuid senise silmast silma intervjueerimise asemel tehakse telefoniintervjuud ning küsimused puudutavad peamiselt ainult neid teemasid, mis on seotud eluga eriolukorra tingimustes.

Uus, oluliselt lühem küsimustik käsitleb selliseid teemasid nagu enesehinnanguline tervis, kaitsevahendite kasutamine, meeleolumuutused ja depressioon, Covid-19 põdemine ja testimine, muude haiguste ravi edasilükkamine ning rahulolu raviteenusega, muutused tööelus, muutused rahalises seisus, muutused sotsiaalvõrgustikuga suhtlemises jmt.

Küsitletakse kogu valimit, st nii neid, kes olid jõudnud juba vastata, kui neid, kelleni küsitlejad polnud 8. laine põllutööde katkemise momendiks veel jõudnud.

 SHARE on Euroopa 50+ vanuses rahvastiku paneeluuring, mida viiakse läbi 27 Euroopa Liidu riigis ja Iisraelis. Eestis kuulub valimisse üle 7000 inimese ja paneelvalimi vastamismäär on olnud väga kõrge. Nüüd saab SHARE 8. lainest ajalooliselt unikaalne võimalus koguda usaldusväärset ja võrreldavat infot eriolukorra mõjude kohta meie 50+ vanuses inimeste elule ja tervisele.

 

Tiina Tambaum

SHARE Eesti projektijuht


 

Avalik märgukiri Vabariigi Valitsusele 2021. a rahvaloenduse usaldusväärsusest

 

28.11.2019

Eesti 2021. aasta rahvaloenduse ettevalmistused on jõudnud otsustavasse järku. Statistikaamet on teinud ettepaneku korraldada uus loendus täielikult registripõhiselt. Sellele lisanduks 60 000 vastajaga valimiuuring, et koguda teavet nende ühiskonna jaoks oluliste nähtuste kohta, mis registrites ei kajastu. Juhime tähelepanu, et see meetod ei võimalda täita rahvaloenduse peaeesmärki – anda täpne ja usaldusväärne ülevaade rahvastiku hetkeseisust.
Esiteks, täielikult registripõhine lähenemine ei arvesta, et inimeste elukohateave on Eesti registrites suurusjärgu võrra ebatäpsem kui registripõhise rahvaloenduse eeskujumaades.Näiteks Norra, Rootsi ja Soome statistikaametite andmeil puudutab see probleem neis riikides vaid 2–5% elanikest, Eestis aga 20–25%. Elukohaandmete sedavõrd suur ebatäpsus ei võimalda ka hulga teiste oluliste loendustunnuste usaldusväärsust tagada.
Teiseks soovitab Statistikaamet lähenemist, mille puhul olulised loendustunnused (nt isiku elukaaslane) prognoositakse matemaatiliste mudelite abil. See läheb vastuollu põhimõttega, et loendus on tegelikkuse statistiline vaatlus, mitte mudelite abil loodud arvutisimulatsioon.
Lisaks tooks mudeldamine kaasa tulemuste suure ja süstemaatilise moonutuse. Tegelikest kooselupaaridest suudetaks tuvastada umbes 85%, pereloomeeas rahvastiku puhul aga vähem kui 70%. Sellise veaga loendusandmed ei võimalda teha usaldusväärseid järeldusi.
Kolmandaks, loenduse asendamine osa tunnuste puhul valimiuuringuga läheb vastuollu loenduse teise aluspõhimõttega, milleks on teabe kogumine ühiskonna kõigi liikmete kohta. Valimiuuringutega kaasneb alati esindusviga, sest valimisse sattunute omadused ei peegelda kogu rahvastikku täpselt. Isegi suure valimiga uuringus on väikeste rühmade esindajaid vähe ja esindusviga märkimisväärne, loenduse puhul aga esindusviga ei teki.
Statistikaamet on neist probleemidest teadlik, kuid ei pea neid oluliseks. Näiteks prooviloenduse hindamise kriteeriumid on ameti poolt seatud nii, et probleemide olemasolu ei takista tulemusele siiski kõrget hinnet andmast.
Käesolevale pöördumisele allakirjutanud peavad registripõhise andmekorralduse arendamist Eesti jaoks strateegiliselt õigeks teeks, kuid arvestades meie registrite praegust ebatäpsust, tuleks 2021. a rahvaloendus siiski korraldada kombineeritud meetodil, millega loendusandmete enamus saadakse registritest, kuid andmed, mida registrites ei ole või mille kvaliteet ei ole rahuldav, kogutaks otse inimestelt, kasutades maksimaalselt e-loendusevõimalusi.
See tagaks, et saadud andmed vastaks rahvaloenduse kõige tähtsamatele kriteeriumitele, milleks on kõiksus, üheaegsus, isikukohasus, ja usaldusväärsus nii kogurahvastiku kui väikeste rühmade ja piirkondade tasemel.

Tallinn-Tartu, 28.11.2019.

Jüri Allik, TÜ, psühholoogia instituut, eksperimentaalpsühholoogia professor ja akadeemik
Dago Antov, TTÜ mehaanika ja tööstustehnika instituut, logistika ja transpordi teaduskeskuskeskuse juht ja professor
Raul Eamets, TÜ  sotsiaalteaduste valdkonna dekaan ja makroökonoomika professor
Jaanus Harro, TÜ psühholoogia instituudi osakonna juhataja ja psühhofüsioloogia professor, Helsinki Ülikooli külalisprofessor
Veronika Kalmus, TÜ, ühiskonnateaduste instituut, sotsioloogia professor
Mihkel Kangur, TLÜ loodus- ja terviseteaduste instituudi dotsent ja ökoloogia keskuse vanemteadur, Eesti Geograafia seltsi president
Margit Keller, TÜ, ühiskonnateaduste instituut, sotsiaalse kommunikatsiooni vanemteadur
Martin Klesment, TLÜ ühiskonnateaduste instituudi Eesti demograafia keskuse vanemteadur
Hill Kulu, St Andrewsi ülikooli inimgeograafia ja demograafia professor
Rainer Kuuba, Võru Instituudi direktor
Valter Lang, TÜ ajaloo ja arheoloogia instituudi osakonna juhataja, professor ja akadeemik
Äli Leijen, TÜ, sotsiaalteaduste valdkond, haridusteaduste instituut, õpetajahariduse professor
Mall Leinsalu, TAI vanemteadur, Södertorni ülikooli rahvatervishoiu dotsent
Lauri Leppik, TLÜ ühiskonnateaduste instituudi Eesti demograafia keskuse vanemteadur 

Karl Pajusalu, TÜ, eesti ja üldkeeleteaduste instituut, eesti keele ajaloo ja murrete professor ja akadeemik
Hannes Palang, TLÜ humanitaarteaduste instituudi maastiku ja kultuuri keskuse juhataja ja inimgeograafia professor
Michel Poulain, TLÜ ühiskonnateaduste instituudi Eesti demograafia keskuse vanemteadur ja Louvaini ülikooli emeriitprofessor
Allan Puur, TLÜ ühiskonnateaduste instituudi Eesti demograafia keskuse juhtivteadur ja rahvastikuteaduse professor
Mati Rahu, TAI  juhtivteadur
Tiina Randma-Liiv, TTÜ majandusteaduskonna teadusprodekaan, Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi professor ja akadeemik
Tiit Rosenberg, TÜ ajaloo ja arheoloogia instituudi Eesti ajaloo professor
Luule Sakkeus, TLÜ ühiskonnateaduste instituudi Eesti demograafia keskuse juhataja ja vanemteadur
Jüri Sepp, TÜ, majandusteaduskond, majanduspoliitika professor
Merike Sisask, TLÜ ühiskonnateaduste Eesti demograafia keskuse vanemteadur ja sotsiaaltervishoiu professor
Mihkel Solvak, TÜ, Johan Skytte poliitikauuringute instituut, tehnoloogiauuringute vanemteadur
Marek Tamm, TLÜ humanitaarteaduste instituudi kultuuriajaloo professor ja ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskuse vanemteadur
Tõnu-Andrus Tannberg, TÜ ajaloo ja arheoloogia instituudi Eesti ajaloo professor ja akadeemik
Randar Tasmuth, EELK Usuteaduste Instituudi rektor ja professor
Tõnu Tender, Eesti Keele Instituudi direktor
Karmen Toros, TLÜ ühiskonnateaduste instituudi sotsiaaltöö professor ja vanemteadur
Jaan Undusk, Underi ja Tuglase Keskuse direktor, juhtivteadur ja akadeemik,  TLÜ humanitaarteaduste instituudi külalisprofessor
Anneli Uusküla, TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi epidemioloogia professor
Urmas Varblane, TÜ rahvusvahelise ettevõtluse professor ja akadeemik, Teaduste Akadeemia humanitaar- ja sotsiaalteaduste osakonna juhataja
Toomas Veidebaum, TAI teadusdirektor ja juhtivteadur
Triin Vihalemm, TÜ, ühiskonnateaduste instituut, kommunikatsiooniuuringute professor

2019

Ilmunud on SHARE Eesti uuringutulemuste teine kogumik

20.12.2019

Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskus avaldas täna teise ülevaatekogumiku „Pilk hallile alale II. Vananemine elukaare vaates”, mis käsitleb SHARE Eesti uuringu tulemusi.

SHARE neljas uuringulaines (2011–2017) on kogutud andmed Eesti 50+ vanuses inimeste individuaalse vananemise, tervise ja töö kohta. Neid on  väljaandes analüüsinud Poola, Saksamaa ja Eesti ülikoolide teadurid.

Kogumikus on eesti- ja ingliskeelsed artiklid. Teemasid on väga erinevaid. Muu hulgas tutvustab Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskuse vanemteadur Luule Sakkeus muutusi eestimaalaste perekonnas ja leibkonnas üle elukaare. Tartu Ülikooli majandusteaduskonna dotsent Eve Parts aga annab ülevaate vanemaealiste tööturukäitumise ja toimetuleku uuringutest.

Anita Abramowska-Kmon Varssavi Majanduskoolist kirjeldab väljaandes  informaalse ja formaalse hoolduse trende Euroopas, sealhulgas Eestis. Juhendajad Liili Abuladze TLÜ demograafia keskusest ja Katrin Lang Tartu Ülikoolist koos magistritöö autori Galina Opikovaga kirjutavad Eesti kesk- ja vanemaealiste depressiivsuse muutusest. Tiina Tambaum TLÜ demograafia keskusest tutvustab kogumikus vanemas tööeas inimeste internetikasutust ja sotsiaalset aktiivsust SHARE Eesti nelja laine andmetel.

SHARE uuringu juht Axel Börsch-Supan annab helikopteri vaate Eesti vananevale ühiskonnale ning SHARE rollile selles. „Eesti on üks maailma kõige haavatavamatest ühiskondadest 21. sajandil ühiskonnas toimunud vananemise kiiruse tõttu ja see asjaolu avaldab Eesti majandusele järgmise 20 aasta jooksul oluliselt mõju,“ kirjutab Börsch-Supan oma artiklis.

Eessõna on kogumikule kirjutanud Tallinna Ülikooli rektor Tiit Land.

SHARE uuringu tulemused saavad toetada meie sotsiaal-, majandus- ja tervisepoliitikate kujundamist, et viia need vastavusse vananemisest tulenevate muutuvate tingimuste ja vajadustega.

Rahvusvahelise paneeluuringu andmeid kasutab üle maailma 10 000 uurijat kokku 79 riigist. Ilmunud teos on hea näide sellest, et osalemine rahvusvahelises uuringus annab võimaluse lugeda Eesti kohta käivaid teadustulemusi mistahes rahvusest teadlaste töödest.

Eestis käib praegu SHARE viienda laine andmete kogumine. Statistikaameti enam kui 80 küsitlejat jõuavad järgmise poole aasta jooksul üle Eesti ligikaudu 6500 vastaja juurde.

Ilmunud kogumik on SHARE Eesti uuringu teine ülevaateteos. Esimene „Pilk hallile alale“ ilmus 2016. aasta alguses. Käimasoleva uuringulaine andmeid saab kasutada kolmandas kogumikus.

Kogumik „Pilk hallile alale II. Vananemine elukaare vaates” on kõigile vabalt kättesaadav aadressil http://tlu.ee/public/pilkhallilealaleteine ja pdf. failina SIIT.

SHARE on longituudne uuring, millega kogutakse Euroopa 28 riigis andmeid 50+ vanuses rahvastiku individuaalse vananemise, tervise, elutingimuste, töö ja tööturult lahkumise kohta. Uuring algas 2004. aastal, Eesti liitus uuringu 4. lainega aastal 2010.

 

Lisainfo:   Luule Sakkeus

TLÜ ühiskonnateaduste instituudi Eesti demograafia keskuse juhataja ja vanemteadur

SHARE Eesti teaduskoordinaator

luule.sakkeus@tlu.ee

6454 125


Vaata 1 minuti loengut SIIT   cropped-1min-2_0.jpg

Konverents "Pilk hallile alale II"

Ühiskonnateaduste instituut

29.10.2019 kell 10:00 - 17:00

Tallinna Ülikool, Narva mnt 29, ruum A-222

Konverentsil anname Eesti huvi- ja sidusgruppidele värske ülevaate Eesti vanemaealiste tervisest, sotsiaalsest elust, tööelust, tööjätu kulgemisest ning majanduslikust seisust.

SHARE Eesti andmed on olnud aastast 2013 kättesaadavad kogu maailma teadlaskonnale ning meie eesmärk on teha ülevaade Eesti kohta tehtud uuringutest rahvusvahelises kontekstis.

Peaettekandjaks on SHARE koordinatsioonikeskuse juht  Axel Börsch-Supani Saksamaalt ning lisaks esinevad kahe lähiriigi SHARE meeskondade esindajad.

Konverentsil tehtav ülevaade aitab poliitikakujundajaid mõista ja kasutada SHARE tulemusi (sh Statistikaameti ja TAI veebis esitatud kirjeldavat statistikat) ning suurendada SHARE andmekasutust kohalike teadlaste ja üliõpilaste seas.Hooldusteemade käsitlemise kaudu arendame riikliku tähtsusega valdkonna tõenduspõhist arendamist.

Oktoobris 2019 algab SHARE 8. laine andmekogumine ja konverentsi teavitustegevuse kaudu soovime toetada valimiliikmete vastamisaktiivsust.
Konverents on tasuta, kuid vajalik on eelregistreerimine. 

Konverentsi töökeeled: inglise ja eesti. 

   FOTOGALERII

ETTEKANNETE SLAIDID LEIAD  SIIT

TUTVU SHARE FAKTILEHEGA SIIN         Sharelogos50+_rz-2_0.jpg      


5th GGP (Generations and Gender Programm) User Conference  

Paris - October 24 -25 2019 

chris-karidis-339335-unsplash-1-300x199.jpg 

Rohkem infot SIIT

GGP User Conference 2019 ABSTRACT BOOK

GGP USER CONFERENCE PROGRAMM - PARIS 2019

DAY 1: 24th October 2019

Session 1: Fertility & Migration

Multigenerational perspective of non-marital childbearing of the Russian-origin migrants in the framework of sending and host populations  /Leen Rahnu, Luule Sakkeus, Liili Abuladze, and Allan Puur/

DAY 2: 25th October 2019

Session 5: Cross-National Difference in Fertility

Using the GGS data to validate results based on reconstructed EU-SILC birth histories  /Martin Klesment, Allan Puur, and Luule Sakkeus/

IMG_20191025_124736_0.jpg

Poster Session 2

Leaving the Parental Home: Insights from the Generations and Gender Survey   /Katrin Schwanitz, Francesco Rampazzo, and Agnese Vitali/

IMG_20191025_085944_0_0.jpg

2018_ined_Hs_CMJN_website.jpg      download (1)_0_0_0.jpg ggp_logo_hq-300x241_0_0_0.jpg download_2_0.jpg

 


Interdistsiplinaarsete eluteeuuringute tippkeskuse tutvumine USA teadlastega projekti "Central Eurasian State Capacity Initiative " raames

26 - 27.09.2019

Projekti eestvedajad, Cynthia Buckley (Illinoisi Ülikool) ja Erik Herron (Lääne-Virginia Ülikool) kohtusid 26.-27.septembril Eesti demograafia keskuse ja rahvusvaheliste sotsiaaluuringute keskuse teadlastega. Arutelu all oli võimalik koostöö 4-aastases projektis Central Eurasian State Capacity Initiative“, mis keskendub piirialastele rahvastikurühmadele Gruusias, Ukrainas ja Eestis. Peamine projekti fookus on rahvastiku tervisel ja tervishoiuteenuste kättesaadavavusel, hariduserisustel ning valimisega seotud võimalustel vastavate rahvastikurühmade hulgas.

usa_edis_0.jpg


Käitumis-, sotsiaal- ja terviseteaduste doktorikool ja Eesti demograafia keskus võõrustasid Ben Wilsonit (Stockholmi Ülikool), kes luges põhjuslike seoste analüüsimeetodite kursust ning loengut migrantide selektiivsusest ja kohanemisest

23 - 25.09.2019

Stockholmi Ülikooli teadur Ben Wilson andis 23.-25.septmebrini 2019 oma meistriklassis käitumis-, sotsiaal- ja terviseteaduste doktorikoolis nii doktorantidele kui juhendajatele kursust meetoditest, mis võimaldavad selgemini esile tuua nähtuste omavahelisi põhjuslikke seoseid. Tagasiside kursusel osalejatelt oli üksmeelne – see oli üle aegade üks parimaid kursusi, millel osaletud. Kursusel osalenud juhendajad said nii mõndagi kasulikku oma tulevastesse õpetamistehnikatesse.

Lisaks esines Ben Wilson 26.septmebril avaliku loenguga migrantide selektiivsuse ja kohanemise teemal. Need on olulised mehhanismid, mida tuleb migrantidega seotud analüüsides eristada. See käib nii demograafiliste, sotsiaalsete, majanduslike, poliitiliste jm tulemite uurimise kohta. Arutluse all olid ka võimalikud tulevased koostööd immigrantide sündimuse ja suremuse teemadel.

 

 1-DSC00157.jpg 

 1-DSC00149_0.jpg

1-DSC00152.jpg

 


Rahvastikuteadlased nõustasid Riigikogu rahvastikukriisi probleemkomisjonis rahvaloenduse teemadel 

16.09.2019

TLÜ Eesti demograafia keskuse teadlased Allan Puur ja Luule Sakkeus ning Tartu Ülikooli teadlane Mare Ainsaar jagasid Riigikogu rahvastikukriisi probleemkomisjonis oma muret  Statistikaameti  tungivast soovist viia 2021. aastal läbi Eestis ainult registripõhine rahvaloendus. Professor Allan Puur tõi esile, et juba praegu on selge, et nooremates vanusrühmades ei saa leibkondi õigesti kokku – ligi 40 protsendil neist jäävad lisamata kas lapsed või elukaaslase. See suurendab ebaproportsionaalselt üksikvanematega leibkondade hulka ning annab tugevalt moonutatud pildi ka maakondlikus plaanis. Eesti demograafia keskuse juht lisas, et pole arusaadav Statistikaameti vastuseis viia läbi kombineeritud rahvaloendus olukorras, kus meil tekib esmakordselt võimalus võrrelda, mida registriandmed võrreldes inimeste enda ütlustega endast kujutavad. Lisaks mainis ta, et olukorras, kus ehitisregistrisse on sisse viimata viimaste kümnendite uuendused eriti vanades elamutes, jääks registriandmete põhjal moonutatud pilt ka elamistingimustest. TÜ sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika vanemteadur avaldas imestust, et viimase 30 aasta jooksul, kus oleme teadlastena alati istunud Statistikaametiga ühel pool lauda, võideldes parema kvaliteedi eest, oleme seekord teine teisel pool. Probleemkomisjoni soovituste kohta saab lugeda nende pressiteatest  SIIT.


SHARE uuringu sündmuslooliste andmete esimesed tulemused

SHARE raamat.jpg

Eesti 50+ vanuses inimestel on võrreldes teiste Euroopa riikidega olnud pikem hariduskäik ning töökarjäär, perega kodus olemise aeg on aga olnud üks lühemaid, saab lugeda SHARE värskete tulemuste kogumikust. Äsjailmunud raamat annab ülevaate  6. ja 7.uuringulainete põhjal tehtud 38 lühiuurimusest tervise ja sotsiaal-majandusliku seisundi seoste kohta elukaare vaatest.

Raamat keskendub kolmele teemale – kesk- ja vanemaealiste tervis, sotsiaalne keskkond ning sotsiaal-majanduslik staatus. SHARE 6. ja 7. laine lisavad käsitlusele olulisi uuendusi – 6. laines uuriti tervist süvendatult objektiivsete biomarkerite mõõdikutega, 7. laines osales senisest rohkem riike: kokku 26 Euroopa Liidu riiki ning Šveits ja Iisrael. Longituudset mõõdet lisas andmestikule sündmusloolise info kogumine kõigis riikides. SHAREs on 7 lainega intervjueeritud 140 000 inimest.

Mitmetes artiklites kasutatakse sündmusloolisi andmeid 7. lainest, et analüüsida näiteks isiksuse kujunemise rolli lapsepõlves ning selle mõju avaldumist hilisemas eas, terviselõhesid elukaare vaates seoses hariduse ja sissetulekutega, töökarjääride kirjeldusi, sotsiaalseid muutusi uuemates EL riikides ning viimase majandussurutise mõjusid.

Samuti kasutatakse longituudseid sotisaalvõrgustike andmeid 6. lainest, analüüsitakse tervisekäitumist ja tervishoidu ning objektiivseid tervise mõõdikuid. Esitletud tulemused parandavad meie arusaamist vananemise protsessist.

Mõned valitud tulemused ja peatükid:

  • Eesti kesk ja vanemaealistel (50+) on olnud ühed pikimad aktiivsed eluperioodid Euroopas. Sealhulgas on teiste riikidega võrreldes olnud Eesti elanikel pikem hariduskäik ning töökarjäär, perega kodus olemise aeg on aga olnud üks lühemaid.  Loe rohkem siit.
  • Umbes 30% Eesti vanemaealistest (60+) toituvad ebatervislikult – st ei tarbi puu ja köögivilju igapäevaselt. Üksi elavad vanemaealised inimesed Eestis on ebatervislikuma toitumisega kui leibkonnas teistega koos elavad inimesed.  Seega teistega inimestega koos elamine võib mõjutada inimeste tervisekäitumist. Loe rohkem siit.
  • Isiksuse teatud psühholoogilised omadused nagu teadlikkus, riski vältimine ning neurootilisus on seotud börsiturul osalemisega. Eesti kesk ja vanemaealiste börsiturul osalejate aga ka finantsvõlgades olevate inimeste osakaal on madalamate seas Euroopas. Loe rohkem siit.
  • Kesk ja vanemaealiste inimeste kognitiivne võimekus langeb koos sotsiaalvõrgustiku kadumisega, eriti laste ja sõprade kadumisega lähikondsete seast. Kognitiivne võimekus langeb enim neil, kes on olnud pikemat aega  ilma lähivõrgustiketa. Loe rohkem siit.
  • Suurem sotsiaalvõrgustik on seotud pikema elueaga, seda nii tegevuspiirangutega kui tegevuspiiranguteta kesk ja vanemaealiste seas. Loe rohkem siit.

 

Raamat on tasuta kättesaadav ja alla laetav siit.

IAGG-ER.jpg

IAGG-ER ( International Association of Gerontology and Geriatrics – European Region) pidas Gothenburgis  IAGG-ER 9. Kongressi  „Towards Capability in Ageing – from cell to society“. Programmi vaata SIIT

24.05.2019

Sektsiooni „From Understanding Ageism to Intervening on it“ juhatas EDK teadur Liili Abuladze

Ettekandega „Intergenerational Learning as the Secret Weapon Against Ageism“ esines EDK teadur Tiina Tambaum

IMG_20190524_191449_0.jpg IMG_20190524_192346_0.jpg

25.05.2019

EDK vanemteadur  Michel Poulain tegi ettekande rahvusvahelise kongressi ühe võtmeesinejana teemal „What can we learn from the Blue Zones where people live longer better and healthier“

DSC_4795_1.JPG DSC_4772_0.JPG IMG_20190525_132129_0.jpg IMG_20190525_131638_0.jpg

Michel Poulain andis  rahvusvahelisel gerontoloogia konverentsil haarava loengu pikaealisuse ja Blue Zone regioonide kohta. Nõuandeid kaua elamiseks: loomulik liikumine, lähedastega suhtlemine, eesmärgi omamine elus, targalt toitumine ja kohaliku toidu tarbimine.

 


Projekti Old guys say yes to community (Vanad semud) lõppkonverents Ljubljanas 11.mail 2019

Konverentsil esitleti Sloveenia täiskasvanuhariduse ajakirja erinumbrit, mis oli täielikult pühendatud vanemate meeste kaasamise teemale. Eesti ülevaateartikli „What is missing – older male learners or a community strategy“ (Kas puudu on vanemas eas õppivad mehed või kogukonnastrateegia). kirjutasid Tiina Tambaum, Reeli Sirotkina ja Felika Tuul.

 

Press_1_0.jpg

Loe rohkem SIIT

Lisainformatsioon       https://oldguys.si/outputs/


Avalikustati Tallinna Ülikooli üliõpilaste 2017/2018. õppeaasta teadustööde konkursi tulemused

Tallinna Ülikooli üliõpilaste teadustööde üleülikooliline konkurss korraldatakse igal aastal eesmärgiga väärtustada ja ergutada üliõpilaste teadustegevust ning avaldada tunnustust väljapaistvaid teadustulemusi saavutanud üliõpilastele ja nende juhendajatele.

 2017/2018. õppeaasta parimad bakalaureuse- ja magistritööd ning teaduspublikatsioonid valiti viies fookusvaldkonnas: haridusuuendus, digi- ja meediakultuur, kultuurilised kompetentsid, terve ja jätkusuutlik eluviis, ühiskond ja avatud valitsemine. Doktoritöid hinnati kolmes valdkonnas: loodus- ja täppisteadused, sotsiaalteadused ja humanitaarteadused.Konkursile esitati kokku 80 tööd.  Neid hindasid valdkondade põhiselt moodustatud alakomisjonid.

Õnnitleme kolleege EDK-st !

Teaduspublikatsioonide kategooria

  • Ühiskonna ja avatud valitsemise valdkond

I koht  - Liili Abuladze ja Jolanta Perek-Białas."Measures of Ageism in the Labour Market in International Social Studies"

Doktoritööde kategooria

  • Sotsiaalteaduste valdkond

Lauraliisa Mark "Depressive Feelings and Suicidal Ideation Among Estonian Adolescents and Associations with Selected Risk Behaviours"Juhendajad: professor Airi Värnik, professor Merike Sisask


Rahvastikuteaduse professor Allan Puur sai riigi teaduspreemia

Täna selgusid riigi teaduspreemiate selle aasta laureaadid. Lisaks elutööpreemiatele tunnustas valitsus eelmise nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimaid teadustöid, mille eest anti välja kaheksa 20 000 euro suurust preemiat. Suure tunnustuse saajate hulgas on Tallinna Ülikoolist rahvastikuteaduse professor Allan Puur ning Aasia uuringute ja kultuuriteooria professor Rein Raud.

Allan Puur sai preemia sotsiaalteaduste alal tööde tsükli "Eesti rahvastiku areng maakeskses ja võrdlevas vaates" eest. Puuri töö puhul hindas komisjon, et tegemist on delikaatsete ja tundlike teemade (abielukäitumise ja sündimuse kujunemise eripärad põliselanike ja immigrantide puhul ning seonduvalt etnilise päritoluga, suremus ja selle võimalikud välised mõjurid erinevatel aastasadadel, sotsiaalpoliitika meetmete toimimine) süvaanalüüsiga, mis on toonud nähtavale nende protsesside ootamatud ja ja kogu ühiskonna jaoks olulised mustrid.

Kõikide preemia saajatega saab tutvuda haridus- ja teadusministeeriumi kodulehel

Riigi teaduspreemiad antakse üle 24. veebruaril Eesti Teaduste Akadeemias.  

2018

Üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi 2018.a. peapreemia

Eile 11.12.2018 autasustati Tallinnas, Eesti Teaduste Akadeemias üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi parimaid. Üle anti riiklikud preemiad, Eesti Teaduste Akadeemia presidendi eripreemiad ning Sotsiaalministeeriumi eripreemiad.

Riiklikud preemiad anti välja kolmel õppetasemel ja neljas teadusvaldkonnas, lisaks valdkondlikele preemiatele anti välja kaks tasemete ja valdkondade ülest peapreemiat. Tänavu esitati konkursile 532 tööd.

Ühe kahest 3600-eurosest peapreemiast pälvis:

Karin Hanga (Tallinna Ülikool) doktoritöö „Puuetega inimeste sotsiaalse rehabilitatsiooni vajaduse eelhindamise ja rehabilitatsiooniteenuste sisu kujundamine Eestis” eest. Karin Hanga doktoritöö ühendab edukalt praktilise suunitlusega arendusuuringu akadeemilise teadusuurimusega, luues töö teema raames kandva silla teaduse ja praktika vahel. Töö analüütiline kokkuvõte avab rahvusvaheliselt mitmetahulise probleemi, milleks on puuetega inimeste arvu ja osakaalu kasv ühiskonnas ning terav vajadus tõenduspõhiste poliitikameetmete kujundamiseks ja rakendamiseks, et toetada puuetega inimeste osalemist ühiskonnaelus võrdsetel alustel. Analüütiline kokkuvõte kajastab ka rehabilitatsiooniteenuste korraldust Eestis ning annab ülevaate puuetega inimeste rehabilitatsioonivajaduse hindamisinstrumendi kujundamisest, testimisest ja hindamistulemustest aastatel 2011-2015. Töö oluliseks praktiliseks väärtuseks on doktoritöö raames väljatöötatud ja testitud hindamisvahend, mille Sotsiaalkindlustusamet võttis 2016. aastal kasutusele.  Samuti väärivad tähelepanu soovitused ja ettepanekud, mis puudutavad sotsiaal-, tervishoiu- ja tööturuteenuste edasist osutamist puuetega inimestele.

Doktoritöö juhendaja on ÜTI EDK vanemteadur Lauri Leppik ning kaasjuhendaja Texase Austini Ülikooli professor Diana M. DiNitto.

Doktoritöö on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA.

Loe rohkem SIIT.


 Euro-Peristat võrgustiku poolt  avaldati Euroopa maade perinataaltervise näitajaid võrdlevalt käsitlev raport 2015.a. aasta kohta.

26.11.2018

Parema tervise nimel paremat statistikat rasedate naiste ja laste kohta Euroopas 2015 – nii kõlab uus,  emade ja laste sünniaegset ja –järgset statistikat kogu Euroopa kohta  2015.a. andmeid koondava neljanda raporti pealkiri Euro-Peristat võrgustikult.

Vastsündinud laste ja emade tervis on võtmetähtsusega kogu rahvastike heaolu ja tervise jaoks. Kuigi surnultsündimuse ja imikusuremuse määrad on langenud Euroopa maades jätkuvalt,  on endiselt mitmeid väljakutseid, mis võimaldaksid igale perekonnale ja laste elule anda parem algus. Vaade läbi kogu Euroopa riikide prisma võimaldab täpsustavalt neid väljakutseid selgitada ja leida parimaid lahendusi nendega toimetulemiseks.

Euroopa perinataaltervise raport on neljas, mis koostatud Euro-Peristat võrgustiku liikmete koostöös, kus viimases kolmes on olnud ka Eesti esindatud. Võrgustikku koordineerib Prantuse Tervise- ja Meditsiiniuuringute Instituut INSERM, eesotsas dr.Jennifer Zeitliniga. Raporti valmimisele on kaasa aidanud üle 100 kaastöötaja kõigist 28 Euroopa Liidu liikmesriigist , Islandilt, Norrast ja Shveitsist. Perinataaltervise seireks on võrgustik välja töötanud 10 tuum- ja 20 soovituslikku näitajat, millega mõõta emade ja imikute tervist. Uue raporti andmed põhinevad 2015.aastal ning hõlmavad 10 tuumnäitajat ning 2 soovituslikust nimekirjast. Eesmärgiks on sellel anda kõrgekvaliteedilist teavet, kus andmed on täielikult ühildatud väga selgete kriteeriumide järgi ja võrreldavad kõikide riikide osas. Eelmine samalaadne aruanne tehti 2010.aasta kohta ( vt www.europeristat.com).

Loe rahvusvahelist pressiteadet SIIT.

THE EUROPEAN PERINATAL HEALTH REPORT 2015 


Michel Poulain esineb plenaarettekandega  Utrechti ülikoolis tulevikutoidu sümpoosiumil 'Food & Health'

09.10.2018

Michel Poulain esines plenaarettekandega  9.oktoobril 2018 Utrechti ülikoolis tulevikutoidu sümpoosiumil 'Food & Health'. Koos mitmete teiste rahvusvaheliselt tuntud asjatundjatega jagab ta oma nägemust, kuidas teadus saab kaasa aidata toiduga seotud globaalsete probleemide lahendamisel, tuginedes inimeste kogemusele maailma pikaealisuse piirkondades ‘Blue Zones’.


Eesti rahvastikuteadlased Martin Klesment ja Allan Puur lahkavad 20.sajandi beebibuumi anatoomiat.

Rahvastikuteaduse üks juhtivaid ajakirju "Population Studies" avaldas äsja rahvusvahelise teaduskollektiivi artikli" Seeding the gender revolution: Women’s education and cohort fertility among the baby boom generations" millesse panustasid ka TLÜ ÜTI eesti demograafia keskuse teadlased Martin Klesment ja Allan Puur. Selle 15 riiki hõlmava uuringu eesmärk oli heita valgust mõnevõrra paradoksaalsele olukorrale, kus 20. sajandi keskpaiga beebibuumi ajal nii naiste haridustase kui sündimus samaaegselt tõusid. Tavaliselt eeldatakse, et kõrgema haridustasemega naistel on vähem lapsi kui madalamalt haritutel. Nn beebibuumina tuntud perioodi ajal paljudes maades sündimus tõusis hoolimata kindlast trendist suurperede arvu vähenemisele. Selliste arengute selgitamise olulisteks teguriteks osutusid peremoodustumise sarnastumine ja lastetuse vähenemine erinevate haridusrühmade lõikes. Varem enamasti lastetuks jäänud paremini haritud naised muutusid beebibuumi käigus sündimuskäitumise osas teistega sarnasemaks. Lisaks iseloomustab beebibuumiaegset pilti kasvav trend kahelapselise perekonna suunas, seda erinevate sotsiaalmajanduslike rühmade hulgas. Sündimuse ajutine tõus oli märgatav aga peamiselt neis riikides, kus üldine lastetuse vähenemine ja suund vähemalt kahelapselisele perekonnale kompenseeris sündimuse vähenemist neis rühmades, kes varemalt olid näidanud kõrget sündimustaset.


Discussion Paper No. 9: Ageing Workforce, Social Cohesion and Sustainable Development

28.septembril 2018 avaldas Population Europe ülevaate Balti mere äärsete riikide tööturu hetkeseisust ning ettepanekutest jätkusuutliku poliitika arenguks tulevikus, mis arvestab rahvastikuvananemisega. Eesti kohta käiva peatüki kirjutas vanemteadur Lauri Leppik.


TLÜ teadusnädalal sai hoo sisse esimene põlvkondi ühendav viktoriin. 

TLÜ teadusnädalal sai hoo sisse esimene põlvkondi ühendav viktoriin. Viktoriini viis läbi Eesti demograafia keskuse teadur Tiina Tambaum.


TLÜ teadlasel Luule Sakkeusel ilmus koostöös Euro-Peristat võrgustiku teadlastega mainekas väljaandes artikkel


SHARE uuringu 4. laine algab märtsi lõpus

Märtsi lõpus saab alguse Euroopa 50+ rahvastiku tervise, tööjätu ja individuaalse vananemise uuring (SHARE). Oma heade vastajate seas viiakse läbi järjekordne küsitluslaine, mis sel korral käsitleb valdavalt inimese senist eluteed.

Inimese seisund vanemas eas on tihedalt seotud elu jooksul kogetuga. SHARE uuring annab olulist teavet, kuidas inimese lapsepõlv, senine elu-olu, suhted, repressioonid ja läbielamised on mõjutanud tema tänast eluviisi, tervist ja hakkamasaamist. Esimest korda osalevad SHARE uuringus kõik Euroopa Liidu riigid, tänu millele saame võrdlusmaterjali ka lähinaabrite Soome, Läti ja Leedu kohta.

Seostades eluteel toimunut teabega, mis on SHAREs siiamaani kogutud, on võimalus edaspidi täpsemalt ennetada olukordi, mis vähendavad oluliselt meie elukvaliteeti. Otsime koos teiste riikidega vastust küsimusele, miks me pole saavutanud läbimurret tervena elatud eluaastate kasvus. Üha pikenev eluiga pakub meile võimaluse osa saada järjest laiemast sidususest põlvkondade vahel, kuid kas me oskame seda kasutada?

„Tuletagem endale meelde, et vananemine on siin selleks, et jääda,“ ütleb SHARE Eesti teadukoordinaator Luule Sakkeus Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskusest. „Rahvastiku tasemel vananemisest ei jää puutumata ükski riik. Nendel maadel, kes suudavad uuendused viia ka kõige väetima liikmeni, on oluline arengueelis. Sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kujundamine vastavaks vananeva rahvastiku vajadustele on innovatsioon, milles Eestil on võimalik häid tulemusi näidata. SHARE pakub võimalust õppida oma inimestelt ja nende eluteedest,“ lisas ta.

Kui SHARE varasemates lainetes on lisaks põhiküsimustikule kogutud biomarkereid (3. laine), sotsiaalse ja materiaalse ilmajäetuse (2. laine) ning sotsiaalvõrgustiku andmeid (1. laine), siis algav 4. laine (Euroopas 7. laine) on unikaalne, sest valdav osa küsimustest käsitleb inimese senist eluteed.

SHARE Eesti 4. laine rahastuse leidmisel on kogetud raskusi. Vaatamata sellele on Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskus teaduskoordinaatorina, Statistikaameti kogenud küsitlusmeeskond ning SHARE rahvusvaheline konsortsium (SHARE ERIC) valmis läbi viima Eesti 4. laine küsitlustöö, mis kestab kuni septembrini.

Uuringu korraldajad tänavad südamest kõiki 6500 inimest umbes 4000 leibkonnast, kes on osalenud SHARE Eesti 50+ uuringu kolmes eelmises laines.

Uuringu veebilehed: www.share-estonia.ee , www.share-project.org.

Lisainfo:

Luule Sakkeus
SHARE Eesti teaduskoordinaator
EDK ÜTI  TLÜ
luule.sakkeus@tlu.ee

Tel. 6454 125

Tiina Tambaum
SHARE Eesti projektijuht
EDK ÜTI  TLÜ
tiina.tambaum@tlu.ee
Tel. 53 424 504

Jana Bruns
SHARE Eesti küsitluse projektijuht
Statistikaamet
jana.bruns@stat.ee

Last updated 17.09.2020 kell 16.09