Tutvu tulevaste sündmustega


SHARE uuringu sündmuslooliste andmete esimesed tulemused

SHARE raamat.jpg

Eesti 50+ vanuses inimestel on võrreldes teiste Euroopa riikidega olnud pikem hariduskäik ning töökarjäär, perega kodus olemise aeg on aga olnud üks lühemaid, saab lugeda SHARE värskete tulemuste kogumikust. Äsjailmunud raamat annab ülevaate  6. ja 7.uuringulainete põhjal tehtud 38 lühiuurimusest tervise ja sotsiaal-majandusliku seisundi seoste kohta elukaare vaatest.

Raamat keskendub kolmele teemale – kesk- ja vanemaealiste tervis, sotsiaalne keskkond ning sotsiaal-majanduslik staatus. SHARE 6. ja 7. laine lisavad käsitlusele olulisi uuendusi – 6. laines uuriti tervist süvendatult objektiivsete biomarkerite mõõdikutega, 7. laines osales senisest rohkem riike: kokku 26 Euroopa Liidu riiki ning Šveits ja Iisrael. Longituudset mõõdet lisas andmestikule sündmusloolise info kogumine kõigis riikides. SHAREs on 7 lainega intervjueeritud 140 000 inimest.

Mitmetes artiklites kasutatakse sündmusloolisi andmeid 7. lainest, et analüüsida näiteks isiksuse kujunemise rolli lapsepõlves ning selle mõju avaldumist hilisemas eas, terviselõhesid elukaare vaates seoses hariduse ja sissetulekutega, töökarjääride kirjeldusi, sotsiaalseid muutusi uuemates EL riikides ning viimase majandussurutise mõjusid.

Samuti kasutatakse longituudseid sotisaalvõrgustike andmeid 6. lainest, analüüsitakse tervisekäitumist ja tervishoidu ning objektiivseid tervise mõõdikuid. Esitletud tulemused parandavad meie arusaamist vananemise protsessist.

Mõned valitud tulemused ja peatükid:

  • Eesti kesk ja vanemaealistel (50+) on olnud ühed pikimad aktiivsed eluperioodid Euroopas. Sealhulgas on teiste riikidega võrreldes olnud Eesti elanikel pikem hariduskäik ning töökarjäär, perega kodus olemise aeg on aga olnud üks lühemaid.  Loe rohkem siit.
  • Umbes 30% Eesti vanemaealistest (60+) toituvad ebatervislikult – st ei tarbi puu ja köögivilju igapäevaselt. Üksi elavad vanemaealised inimesed Eestis on ebatervislikuma toitumisega kui leibkonnas teistega koos elavad inimesed.  Seega teistega inimestega koos elamine võib mõjutada inimeste tervisekäitumist. Loe rohkem siit.
  • Isiksuse teatud psühholoogilised omadused nagu teadlikkus, riski vältimine ning neurootilisus on seotud börsiturul osalemisega. Eesti kesk ja vanemaealiste börsiturul osalejate aga ka finantsvõlgades olevate inimeste osakaal on madalamate seas Euroopas. Loe rohkem siit.
  • Kesk ja vanemaealiste inimeste kognitiivne võimekus langeb koos sotsiaalvõrgustiku kadumisega, eriti laste ja sõprade kadumisega lähikondsete seast. Kognitiivne võimekus langeb enim neil, kes on olnud pikemat aega  ilma lähivõrgustiketa. Loe rohkem siit.
  • Suurem sotsiaalvõrgustik on seotud pikema elueaga, seda nii tegevuspiirangutega kui tegevuspiiranguteta kesk ja vanemaealiste seas. Loe rohkem siit.

 

Raamat on tasuta kättesaadav ja alla laetav siit.


21. Põhjamaade demograafia sümpoosion  Reykjavik, Island 13 - 15.juuni 2019

illustratiivne pilt

21. Põhjamaade demograafia sümpoosion toob kokku Põhjamaade regioonist pärit rahvastikuuuringute teadlasi, üliõpilasi ning teisi eksperte.

NDS 2019 põhiteemaks on viimased 50 aastat innovaatilist uurimistööd Põhjamaade demograafias. Istungid hõlmavad ettekandeid kõigist demograafiliste uuringute peamistest valdkondadest.

Kohtumine peetakse Reykjavíki kesklinnas asuvas konverentsisaalis Harpa.

Sümpoosioni korraldavad Rootsi Demograafiaühing ja Stockholmi Ülikooli Demograafiaüksus (SUDA)koostöös äsja asutatud Islandi Demograafiaühingu ja Islandi Ülikooliga.

LISAINFO https://www.nds2019.net/

EDK ettekanded ja postersessioonid

IMG_20190614_113421_0.jpg  IMG_20190614_114153_0.jpg      20190614_101029_0.jpg  20190613_145129_0.jpg 20190614_203110_0.jpg   20190613_150403_0.jpg   20190613_145100_0.jpg   20190614_155936 (2)_0.jpg


 

Varasemad uudised


IAGG-ER.jpg

IAGG-ER ( International Association of Gerontology and Geriatrics – European Region) pidas Gothenburgis  IAGG-ER 9. Kongressi  „Towards Capability in Ageing – from cell to society“. Programmi vaata SIIT

24.05.2019

Sektsiooni „From Understanding Ageism to Intervening on it“ juhatas EDK teadur Liili Abuladze

Ettekandega „Intergenerational Learning as the Secret Weapon Against Ageism“ esines EDK teadur Tiina Tambaum

IMG_20190524_191449_0.jpg IMG_20190524_192346_0.jpg

25.05.2019

EDK vanemteadur  Michel Poulain tegi ettekande rahvusvahelise kongressi ühe võtmeesinejana teemal „What can we learn from the Blue Zones where people live longer better and healthier“

DSC_4795_1.JPG DSC_4772_0.JPG IMG_20190525_132129_0.jpg IMG_20190525_131638_0.jpg

Michel Poulain andis  rahvusvahelisel gerontoloogia konverentsil haarava loengu pikaealisuse ja Blue Zone regioonide kohta. Nõuandeid kaua elamiseks: loomulik liikumine, lähedastega suhtlemine, eesmärgi omamine elus, targalt toitumine ja kohaliku toidu tarbimine.


 


Projekti Old guys say yes to community (Vanad semud) lõppkonverents Ljubljanas 11.mail 2019

Konverentsil esitleti Sloveenia täiskasvanuhariduse ajakirja erinumbrit, mis oli täielikult pühendatud vanemate meeste kaasamise teemale. Eesti ülevaateartikli „What is missing – older male learners or a community strategy“ (Kas puudu on vanemas eas õppivad mehed või kogukonnastrateegia). kirjutasid Tiina Tambaum, Reeli Sirotkina ja Felika Tuul.

 

Press_1_0.jpg

 

Loe rohkem SIIT

Lisainformatsioon       https://oldguys.si/outputs/


eesti tuleviku keskkonnad pilt

Rohkem INFOT   Konverentsi ajakava

SEKTSIOON: RAHVASTIKU JÄTKUSUUTLIKKUS MUUTUVAS SOTSIAALSES KESKKONNAS

Helesinine unistus Eesti tulevikust/ Blue zone concept and Estonian population

Töörühma juht: L.Sakkeus, Eesti demograafia keskus, Tallinna Ülikool

Sektsioon keskendub Eesti rahvastiku mineviku ja tulevikuarengutele. Kesksel kohal on "Blue zone" kontseptsiooni lahtimõtestamine.

Reede, 26.aprill 2019  SEKTSIOON V / Lossi 36 - 214, Tartu

Kell 14:30-16:00

  • M. Poulain, A. Herm „The Blue Zone experience: a pathway for healthy ageing in Estonia?”
  • M. Gortfelder "“Tühjade hällide" probleem eesti avalikkuses 19. sajandi lõpust omariikluse kaotamiseni“
  • A. Puur, H. Vseviov „Eesti sündimusareng ja perepoliitika võimalused
  • K. Schwanitz „The Future of the Transition to Adulthood in Estonia”

Kell 16:30-18:00

  • L. Abuladze, L. Sakkeus „Sotsiaalvõrgustike ja tegevuspiirangute roll elulemuse
  • T. Tambaum „Vanemad mehed põlvkondade ühendajatena?
  • M. Sisask „Üksinda või üksildasena – seosed tervisenäitajatega eakatel SHARE andmete põhjal“
  • L. Rahnu „Eestlaste hargmaine elukorraldus – mida räägivad rahvastikuandmed?“

inimene    inimene

inimene    inimene

inimene    inimene


Avalikustati Tallinna Ülikooli üliõpilaste 2017/2018. õppeaasta teadustööde konkursi tulemused

Tallinna Ülikooli üliõpilaste teadustööde üleülikooliline konkurss korraldatakse igal aastal eesmärgiga väärtustada ja ergutada üliõpilaste teadustegevust ning avaldada tunnustust väljapaistvaid teadustulemusi saavutanud üliõpilastele ja nende juhendajatele.

 2017/2018. õppeaasta parimad bakalaureuse- ja magistritööd ning teaduspublikatsioonid valiti viies fookusvaldkonnas: haridusuuendus, digi- ja meediakultuur, kultuurilised kompetentsid, terve ja jätkusuutlik eluviis, ühiskond ja avatud valitsemine. Doktoritöid hinnati kolmes valdkonnas: loodus- ja täppisteadused, sotsiaalteadused ja humanitaarteadused.Konkursile esitati kokku 80 tööd.  Neid hindasid valdkondade põhiselt moodustatud alakomisjonid.

Õnnitleme kolleege EDK-st !

Teaduspublikatsioonide kategooria

  • Ühiskonna ja avatud valitsemise valdkond

I koht  - Liili Abuladze ja Jolanta Perek-Białas."Measures of Ageism in the Labour Market in International Social Studies"

Doktoritööde kategooria

  • Sotsiaalteaduste valdkond

Lauraliisa Mark "Depressive Feelings and Suicidal Ideation Among Estonian Adolescents and Associations with Selected Risk Behaviours"Juhendajad: professor Airi Värnik, professor Merike Sisask


 

Rahvastikuteaduse professor Allan Puur sai riigi teaduspreemia

 

Täna selgusid riigi teaduspreemiate selle aasta laureaadid. Lisaks elutööpreemiatele tunnustas valitsus eelmise nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimaid teadustöid, mille eest anti välja kaheksa 20 000 euro suurust preemiat. Suure tunnustuse saajate hulgas on Tallinna Ülikoolist rahvastikuteaduse professor Allan Puur ning Aasia uuringute ja kultuuriteooria professor Rein Raud.

Allan Puur sai preemia sotsiaalteaduste alal tööde tsükli "Eesti rahvastiku areng maakeskses ja võrdlevas vaates" eest. Puuri töö puhul hindas komisjon, et tegemist on delikaatsete ja tundlike teemade (abielukäitumise ja sündimuse kujunemise eripärad põliselanike ja immigrantide puhul ning seonduvalt etnilise päritoluga, suremus ja selle võimalikud välised mõjurid erinevatel aastasadadel, sotsiaalpoliitika meetmete toimimine) süvaanalüüsiga, mis on toonud nähtavale nende protsesside ootamatud ja ja kogu ühiskonna jaoks olulised mustrid.

Kõikide preemia saajatega saab tutvuda haridus- ja teadusministeeriumi kodulehel

Riigi teaduspreemiad antakse üle 24. veebruaril Eesti Teaduste Akadeemias.  

 


Üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi 2018.a. peapreemia

 

Eile 11.12.2018 autasustati Tallinnas, Eesti Teaduste Akadeemias üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi parimaid. Üle anti riiklikud preemiad, Eesti Teaduste Akadeemia presidendi eripreemiad ning Sotsiaalministeeriumi eripreemiad.

Riiklikud preemiad anti välja kolmel õppetasemel ja neljas teadusvaldkonnas, lisaks valdkondlikele preemiatele anti välja kaks tasemete ja valdkondade ülest peapreemiat. Tänavu esitati konkursile 532 tööd.

Ühe kahest 3600-eurosest peapreemiast pälvis:

Karin Hanga (Tallinna Ülikool) doktoritöö „Puuetega inimeste sotsiaalse rehabilitatsiooni vajaduse eelhindamise ja rehabilitatsiooniteenuste sisu kujundamine Eestis” eest. Karin Hanga doktoritöö ühendab edukalt praktilise suunitlusega arendusuuringu akadeemilise teadusuurimusega, luues töö teema raames kandva silla teaduse ja praktika vahel. Töö analüütiline kokkuvõte avab rahvusvaheliselt mitmetahulise probleemi, milleks on puuetega inimeste arvu ja osakaalu kasv ühiskonnas ning terav vajadus tõenduspõhiste poliitikameetmete kujundamiseks ja rakendamiseks, et toetada puuetega inimeste osalemist ühiskonnaelus võrdsetel alustel. Analüütiline kokkuvõte kajastab ka rehabilitatsiooniteenuste korraldust Eestis ning annab ülevaate puuetega inimeste rehabilitatsioonivajaduse hindamisinstrumendi kujundamisest, testimisest ja hindamistulemustest aastatel 2011-2015. Töö oluliseks praktiliseks väärtuseks on doktoritöö raames väljatöötatud ja testitud hindamisvahend, mille Sotsiaalkindlustusamet võttis 2016. aastal kasutusele.  Samuti väärivad tähelepanu soovitused ja ettepanekud, mis puudutavad sotsiaal-, tervishoiu- ja tööturuteenuste edasist osutamist puuetega inimestele.

Doktoritöö juhendaja on ÜTI EDK vanemteadur Lauri Leppik ning kaasjuhendaja Texase Austini Ülikooli professor Diana M. DiNitto.

Doktoritöö on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA.

Loe rohkem SIIT.

**

26.11.2018 avaldati Euro-Peristat võrgustiku poolt Euroopa maade perinataaltervise näitajaid võrdlevalt käsitlev raport 2015.a. aasta kohta.

Parema tervise nimel paremat statistikat rasedate naiste ja laste kohta Euroopas 2015 – nii kõlab uus,  emade ja laste sünniaegset ja –järgset statistikat kogu Euroopa kohta  2015.a. andmeid koondava neljanda raporti pealkiri Euro-Peristat võrgustikult.

Vastsündinud laste ja emade tervis on võtmetähtsusega kogu rahvastike heaolu ja tervise jaoks. Kuigi surnultsündimuse ja imikusuremuse määrad on langenud Euroopa maades jätkuvalt,  on endiselt mitmeid väljakutseid, mis võimaldaksid igale perekonnale ja laste elule anda parem algus. Vaade läbi kogu Euroopa riikide prisma võimaldab täpsustavalt neid väljakutseid selgitada ja leida parimaid lahendusi nendega toimetulemiseks.

Euroopa perinataaltervise raport on neljas, mis koostatud Euro-Peristat võrgustiku liikmete koostöös, kus viimases kolmes on olnud ka Eesti esindatud. Võrgustikku koordineerib Prantuse Tervise- ja Meditsiiniuuringute Instituut INSERM, eesotsas dr.Jennifer Zeitliniga. Raporti valmimisele on kaasa aidanud üle 100 kaastöötaja kõigist 28 Euroopa Liidu liikmesriigist , Islandilt, Norrast ja Shveitsist. Perinataaltervise seireks on võrgustik välja töötanud 10 tuum- ja 20 soovituslikku näitajat, millega mõõta emade ja imikute tervist. Uue raporti andmed põhinevad 2015.aastal ning hõlmavad 10 tuumnäitajat ning 2 soovituslikust nimekirjast. Eesmärgiks on sellel anda kõrgekvaliteedilist teavet, kus andmed on täielikult ühildatud väga selgete kriteeriumide järgi ja võrreldavad kõikide riikide osas. Eelmine samalaadne aruanne tehti 2010.aasta kohta ( vt www.europeristat.com).

Loe rahvusvahelist pressiteadet SIIT.

THE EUROPEAN PERINATAL HEALTH REPORT 2015 

***Michel Poulain esineb plenaarettekandega  Utrechti ülikoolis tulevikutoidu sümpoosiumil 'Food & Health'

Michel Poulain esineb plenaarettekandega  9.oktoobril 2018 Utrechti ülikoolis tulevikutoidu sümpoosiumil 'Food & Health'. Koos mitmete teiste rahvusvaheliselt tuntud asjatundjatega jagab ta oma nägemust, kuidas teadus saab kaasa aidata toiduga seotud globaalsete probleemide lahendamisel, tuginedes inimeste kogemusele maailma pikaealisuse piirkondades ‘Blue Zones’.

***

Eesti rahvastikuteadlased Martin Klesment ja Allan Puur lahkavad 20.sajandi beebibuumi anatoomiat.

Rahvastikuteaduse üks juhtivaid ajakirju "Population Studies" avaldas äsja rahvusvahelise teaduskollektiivi artikli" Seeding the gender revolution: Women’s education and cohort fertility among the baby boom generations" millesse panustasid ka TLÜ ÜTI eesti demograafia keskuse teadlased Martin Klesment ja Allan Puur. Selle 15 riiki hõlmava uuringu eesmärk oli heita valgust mõnevõrra paradoksaalsele olukorrale, kus 20. sajandi keskpaiga beebibuumi ajal nii naiste haridustase kui sündimus samaaegselt tõusid. Tavaliselt eeldatakse, et kõrgema haridustasemega naistel on vähem lapsi kui madalamalt haritutel. Nn beebibuumina tuntud perioodi ajal paljudes maades sündimus tõusis hoolimata kindlast trendist suurperede arvu vähenemisele. Selliste arengute selgitamise olulisteks teguriteks osutusid peremoodustumise sarnastumine ja lastetuse vähenemine erinevate haridusrühmade lõikes. Varem enamasti lastetuks jäänud paremini haritud naised muutusid beebibuumi käigus sündimuskäitumise osas teistega sarnasemaks. Lisaks iseloomustab beebibuumiaegset pilti kasvav trend kahelapselise perekonna suunas, seda erinevate sotsiaalmajanduslike rühmade hulgas. Sündimuse ajutine tõus oli märgatav aga peamiselt neis riikides, kus üldine lastetuse vähenemine ja suund vähemalt kahelapselisele perekonnale kompenseeris sündimuse vähenemist neis rühmades, kes varemalt olid näidanud kõrget sündimustaset.

***

Discussion Paper No. 9: Ageing Workforce, Social Cohesion and Sustainable Development

28.septembril 2018 avaldas Population Europe ülevaate Balti mere äärsete riikide tööturu hetkeseisust ning ettepanekutest jätkusuutliku poliitika arenguks tulevikus, mis arvestab rahvastikuvananemisega. Eesti kohta käiva peatüki kirjutas vanemteadur Lauri Leppik.

***

TLÜ teadusnädalal sai hoo sisse esimene põlvkondi ühendav viktoriin. 

TLÜ teadusnädalal sai hoo sisse esimene põlvkondi ühendav viktoriin. Viktoriini viis läbi Eesti demograafia keskuse teadur Tiina Tambaum.

***

TLÜ teadlasel Luule Sakkeusel ilmus koostöös Euro-Peristat võrgustiku teadlastega mainekas väljaandes artikkel

***

SHARE uuringu 4. laine algab märtsi lõpus

Märtsi lõpus saab alguse Euroopa 50+ rahvastiku tervise, tööjätu ja individuaalse vananemise uuring (SHARE). Oma heade vastajate seas viiakse läbi järjekordne küsitluslaine, mis sel korral käsitleb valdavalt inimese senist eluteed.

Inimese seisund vanemas eas on tihedalt seotud elu jooksul kogetuga. SHARE uuring annab olulist teavet, kuidas inimese lapsepõlv, senine elu-olu, suhted, repressioonid ja läbielamised on mõjutanud tema tänast eluviisi, tervist ja hakkamasaamist. Esimest korda osalevad SHARE uuringus kõik Euroopa Liidu riigid, tänu millele saame võrdlusmaterjali ka lähinaabrite Soome, Läti ja Leedu kohta.

Seostades eluteel toimunut teabega, mis on SHAREs siiamaani kogutud, on võimalus edaspidi täpsemalt ennetada olukordi, mis vähendavad oluliselt meie elukvaliteeti. Otsime koos teiste riikidega vastust küsimusele, miks me pole saavutanud läbimurret tervena elatud eluaastate kasvus. Üha pikenev eluiga pakub meile võimaluse osa saada järjest laiemast sidususest põlvkondade vahel, kuid kas me oskame seda kasutada?

„Tuletagem endale meelde, et vananemine on siin selleks, et jääda,“ ütleb SHARE Eesti teadukoordinaator Luule Sakkeus Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskusest. „Rahvastiku tasemel vananemisest ei jää puutumata ükski riik. Nendel maadel, kes suudavad uuendused viia ka kõige väetima liikmeni, on oluline arengueelis. Sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kujundamine vastavaks vananeva rahvastiku vajadustele on innovatsioon, milles Eestil on võimalik häid tulemusi näidata. SHARE pakub võimalust õppida oma inimestelt ja nende eluteedest,“ lisas ta.

Kui SHARE varasemates lainetes on lisaks põhiküsimustikule kogutud biomarkereid (3. laine), sotsiaalse ja materiaalse ilmajäetuse (2. laine) ning sotsiaalvõrgustiku andmeid (1. laine), siis algav 4. laine (Euroopas 7. laine) on unikaalne, sest valdav osa küsimustest käsitleb inimese senist eluteed.

SHARE Eesti 4. laine rahastuse leidmisel on kogetud raskusi. Vaatamata sellele on Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskus teaduskoordinaatorina, Statistikaameti kogenud küsitlusmeeskond ning SHARE rahvusvaheline konsortsium (SHARE ERIC) valmis läbi viima Eesti 4. laine küsitlustöö, mis kestab kuni septembrini.

Uuringu korraldajad tänavad südamest kõiki 6500 inimest umbes 4000 leibkonnast, kes on osalenud SHARE Eesti 50+ uuringu kolmes eelmises laines.

Uuringu veebilehed: www.share-estonia.ee , www.share-project.org.

Lisainfo:

Luule Sakkeus
SHARE Eesti teaduskoordinaator
EDK ÜTI  TLÜ
luule.sakkeus@tlu.ee

Tel. 6454 125

Tiina Tambaum
SHARE Eesti projektijuht
EDK ÜTI  TLÜ
tiina.tambaum@tlu.ee
Tel. 53 424 504

Jana Bruns
SHARE Eesti küsitluse projektijuht
Statistikaamet
jana.bruns@stat.ee