Position for Ukrainian demographerThe Estonian Institute for Population Studies at Tallinn University welcomes an Ukrainian demographer for a visiting researcher position. At present we can offer the position until 31.12.2022. Depending on the future prospects the position may be extended, but not more than for 5 years in total. People with a PhD degree or an equivalent in Demography, Sociology, History or Economics, and interest in doing quantitative analysis can contact by email: luule.sakkeus@tlu.ee. Estonian Institute for Population Studies is focusing its research in the areas of core demography and historical demography of Eastern Europe.
16 - 18 March 2022 (ZOOM)
Annual Conference 2022 of the German Society for Demography (DGD)
in collaboration with the Estonian Demographic Association, the Hungarian Demographic Research Institute, the Czech Society for Demography and the Committee on Demographic Studies of the Polish Academy of Sciences.
Registreerimine konverentsile kuni 14.märts 2022 (ZOOM link saadetakse registreerunutele e-mailile)
Konverentsi programmiga tutvu SIIN
NB! Konverentsi ajakava on Saksamaa kohaliku aja järgi s.t. + 1 tund Eestis.
Deadline for applications: April 22, 2022
The EDSD is an eleven-month sponsored program that is offered every year aiming to provide students with an appropriate high-level education in demography to pursue their doctoral studies. Students will acquire a solid knowledge base on the causes and consequences of demographic change, population data, statistical and mathematical demography, as well as modelling, simulation, and forecasting. Many of the School’s courses concentrate on strengthening the quantitative and programming skills of the students. The language of the School is English.
In the 2022/23 academic year, the School will be held at two different locations. The preparatory courses (from early September to late October 2022) will be offered at the Max Planck Institute for Demographic Research (https://www.demogr.mpg.de/en) in Rostock, Germany. The core courses (from November 2022 until end of July 2023) will be held at the Centre for Demographic Studies (https://www.ced.cat/en) at the Universitat Autònoma de Barcelona, Spain.
The EDSD does not charge fees. Several European research institutes and universities provide full fellowships for all students accepted to the program.
European Master’s Degree in Demography
Successful completion of the School results in a European Research Certificate of Demography provided under the auspices of the European Association for Population Studies (EAPS).
Upon successful completion of the program and presentation of a thesis, the students enrolled in the EDSD will receive an official European Master in Demography delivered by the Universitat Autònoma de Barcelona.
Please find more information and instructions how to apply on our website at https://eaps.nl/edsd.
Application deadline is April 22, 2022 for a September 5, 2022 start date. Successful candidates will be announced in late May 2022.
Aeg: 10.märts 2022 kell 16:30
Koht: Tallinna Ülikool, Mare maja ruum M-552 ja ZOOM-is
Professor of Demography of the Lifecourse at the University Medical Center Groningen, Professor of Demography of Young Adults and Intergenerational Transmission at the Faculty of Social Sciences, VU University Amsterdam, Member of the Royal Netherlands Academy of Arts and Sciences
Experiencing social disadvantage in childhood has important consequences for the demographic life course. For instance, it increases the risk for early childbirth, having children outside a stable partner relationship and experiencing divorce. However, some countries seem to do better in buffering these potentially negative consequences than others. In this presentation, I will present results from a large project that has studied these issues across European societies. I will be discussing the mechanisms linking social background and adult demographic behaviours and potential country-level factors that buffer the negative consequences of childhood disadvantage.
Teisipäeval, 7. detsembril esitleb Euroopa teadusuuringute
infrastruktuuride strateegiafoorum ESFRI (the European Strategy Forum on
Research Infrastructures) suuremahuliste teadusuuringute
infrastruktuuride uut teekaarti. ESFRI teekaardile kantakse Euroopa
teaduse murrangulised ja mõjukad taristud, nende seasGGP2020
(Generations and Gender Programme 2020), mille üks osa on Eesti pere- ja
sündimusuuring.
Teaduse taristuprogrammis määratakse kindlaks Euroopa
investeerimisprioriteedid ja antakse suunad nende edasiseks
arendamiseks. Samuti antakse dokumendis ülevaade teadusuuringute
infrastruktuuri poliitika tulevikuväljakutsetest ning analüüsitakse
Euroopa teadustaristute põhijooni.
Teekaardile kantakse 11 uut strateegiliselt olulist projekti
investeeringute kogumaksumusega üle 4 miljardi euro. See on
teadusuuringute infrastruktuuride investeerimiskavade senise ajaloo
suurim maht.
ESFRI uut tegevuskava esitletakse pidulikul veebisündmusel 7. detsembril
2021 kell 11.00–17.30 eesti aja järgi: https://www.youtube.com/c/ESFR
Vt lisa https://www.esfri.eu/esfri-eve
Riigi Tugiteenuste Keskuse korraldatud pensionisüsteemide rahvusvahelise kogemuse uuringuhankel tunnistati edukaks professor Lauri Leppiku eestvõttel koostatud pakkumus. Uuringus käsitlekse põhjalikumalt 8 riigi (Soome, Rootsi, Taani, Suurbritannia, Iirimaa, Austraalia, Poola ja Leedu) pensionisüsteemide ülesehitust, eesmärgipüstitusi, indikaatoreid, osapoolte vastutust ja valikuid, mõju ja tulemeid ning viimase kümnendi jooksul rakendatud reforme. Tellija püstitatud laiem ülesanne on tuua rahvusvahelise kogemuse põhjal välja õppetunnid Eesti jaoks ning esitada poliitikasoovitusi Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse parandamiseks. 2022. aasta kevadeks valmiv analüüs on üheks sisendiks Sotsiaalministeeriumi ja Rahandusministeeriumi koostatavale pensionisüsteemi sotsiaalse ja finantsilise jätkusuutlikkuse raportile, mille ministeeriumid esitavad Vabariigi Valitsusele 2022. aasta sügisel. Vastava analüüsikohustuse seab valitsusele riikliku pensionikindlustuse seadus.
Täna korraldas Põhjamaade rahvatervise ja sotsiaalse heaolu võrgustik (Northern Dimension Partnership in Public Health and Social Well-being) konverentsi põlvkondadevahelise koostöö teemal (”Connecting minds across the ages") https://ageflag.org/
Esinejad ja arutlejad Maailma Terviseorganisatsoonist, Läänemere riikide ülikoolidest, mõttekodadest ja võrgustikest tõid esile näiteks vanemaealiste heaolu arendamise jätkusuutlikkuse probleemi. Kuivõrd tänased püüdlused personaliseerida tervishoiuteenuseid, integreerida vanemaid inimesi tööturule, korraldada põlvkondadevahelist koostööd ja pakkuda elukestvat õpet, saavutavad sellise tulemuse, mis rahastuse lõppedes ei kao?
Teemavaldkond on väga lai, arutelud olid intensiivsed, seetõttu hüplesid mõtted makrotasandilt mikrotasandile ja vastupidi. Kuulajatele pakkusid erilist huvi need küsimused, mida iga inimene saab tervena vananemise keskkonna heaks ning vanuselise diskrimineerimise vähendamiseks ära teha.
Kui me ise oleme väga keskendunud oma vanusele, siis jagame ka kõiki teisi inimesi vanuse alusel endasugusteks ja teistsugusteks (in-group ja out-group). Niisiis, olukord muutub siis, kui alustame iseendast ja kujundame endale identiteedi, milles vanus mängib vähest rolli. Viimane on oluline ka põlvkondadevahelises koostöös ja vanemate inimeste heaolu parandamises, mille üks probleem on enese-diskrimineerimne (self-discrimination). Kui inimene on ise oma vanusega rahul, peaks ta seda tunnet püüdma jagada ka teistele, keda tema vanus rahutuks teeb. Vastus väljendab taas tõsiasja, et inimese vananemise kvaliteet sõltub teda ümbritsevate inimeste, st meie tegemistest või tegemata jätmistest.
Kuulaja esitas küsimuse, kuidas suhtuda sellesse, et kosmeetikatootjad pakuvad kreeme, mida nimetatakse vananemisvastasteks (anti-ageing). Kommunikatsiooniekspert John Mellkvist Rootsist osutas Kanadas läbi viidud kampaaniale, kus tänaval pakuti just nimelt vananemise kreemi (ageing cream). Sellise kreemi tootjad lubasid, et toote kasutamine muudab su tõsiseltvõetavamaks ja küpsemaks. Tegemist oli diskrimineerimise vastase kampaaniaga, mis saavutaski oma eesmärgi, st tähelepanu. Kas kreem ka ostjaskonda leiaks, seda ei oska keegi ennustada. Samas on maailmas näha, et näiteks hallid juuksed muutuvad aasta-aastalt populaarsemaks, inimesed varjavad neid üha vähem.
Eesti esindajana osales konverentsil Eesti demograafia keskuse teadur Tiina Tambaum, kes käsitles diskrimineerimise nähtusid ning vanemaelaistesse erapoolikut suhtumist, mis on iseloomulikud põlvkondadevahelises õppes, sh praktikas, aga ka uurimistöös.
Alates 1. novembrist on EDK uueks juhatajaks Lauri Leppik.
Palju Õnne !
25.10.2021
Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskus koostöös uuringufirmaga Kantar Emor jätkab 25. oktoobril Eesti pere- ja sündimusuuringuga.
Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskus koostöös uuringufirmaga Kantar Emor jätkab 25. oktoobril Eesti pere- ja sündimusuuringuga. Kevadel viidi läbi uuring esimene pool väiksema valimiga, nüüd jätkame põhivalimiga. Läbiviijad paluvad inimestel, kes saavad järgneva nädala jooksul pere- ja sündimusuuringus osalemise kutse, kindlasti osaleda.
Pere- ja sündimusuuring tegeleb oluliste küsimustega, mis puudutavad inimeste igapäevaelu, kuid mõjutavad ka ühiskonda tervikuna. Uuring aitab paremini mõista näiteks seda, mis määrab inimeste otsust paarisuhtesse astuda ja lapsi saada või sellest loobuda, millised on suhete lagunemise riskitegurid ning kuidas erinevad pered oma igapäevaelu korraldavad. Uuringu tulemused annavad teavet pereprotsesside muutumisest 21. sajandil ning on oluliseks aluseks Eesti perepoliitika täiustamisel.
_2.png)
Küsimustik on veebipõhine ja sellele saab vastata nii arvutis kui nutitelefonis nii eesti kui vene keeles. Neile, kellel on rahvastikuregistris e-postiaadress, saadetakse uuringukutse e-postiga. Teiste poole pöördutakse telefoni teel või tavakirjaga.
Eesti pere- ja sündimusuuring on osa laiemast rahvusvahelisest uuringuprogrammist Generations and Gender Programme, mida koordineerib Hollandi Interdistsiplinaarne Demograafia Instituut NIDI. Uuringus osaleb 29 riiki. Alates 2019. aastast on pere- ja sündimusuuring arvatud Eesti riiklikult oluliste teadustaristute hulka.
Eesti pere- ja sündimusuuring koosneb mitmest etapist. Sel aastal saatis Kantar Emor kutsed ühele osale vastajatele kevadel ning teisele osale nüüd, aasta lõpus. Aastatel 2024 ja 2027 toimub uuringu teine ja kolmas küsitluslaine.
Inimesed vanuses 18–60 on uuringule vastama palutud juhuvalimi alusel rahvastikuregistrist saadud andmete põhjal. Vastamine on vabatahtlik, kuid perede igapäevaelust tõetruu ja mitmekülgse pildi saamiseks on väga tähtis, et võimalikult paljud kutse saanud küsimustiku täidaksid.
Eesti pere- ja sündimusuuringu teaduskoordinaator on professor Allan Puur ja projektijuht teadur Tiina Tambaum. Lisainfot projekti kohta leiate siit. Eesti pere- ja sündimusuuringu teadustaristu koostööpartnerid on Tartu Ülikool ja Sotsiaalministeerium.
Eesti pere- ja sündimusuuring on jätk Eestis 1990. aastatel ja 21. sajandi algul läbi viidud samateemalistele uuringutele. Neist pärineb suur osa praegustest alusteadmistest sündimuse ning kooselude moodustamise ja lagunemise kohta Eestis. Uus uuring aitab neid teadmisi ajakohastada ja täiendada nii akadeemilise uurimistöö, poliitikakujundamise kui ühiskonna enesetunnetuse vajadusi arvestades.
Koostaja: Tiina Tambaum 53 424 504 ggs@tlu.ee
Lisainfo:
Allan Puur Eesti pere- ja sündimusuuringu teaduskoordinaator puur@tlu.ee
Luule Sakkeus TLÜ Eesti demograafia keskuse juht luule.sakkeus@tlu.ee
21. oktoobril teeb Tiina Tambaum põhiettekande Euroopa vanemaealiste hariduse ja õppimise uurijate võrgustiku ELOA aastakonverentsil.Ettekanne käsitleb küsimust, kuivõrd esineb põlvkondadevahelise õppe uurimustes uurijate erapoolikut suhtumist vanemaealistesse (Whether intergenerational learning presents implications of a biased attitude towards older people).
ELOA on Euroopa täiskasvanuhariduse uurijate alamvõrgustik, kuhu kuulub vanemaealiste õppe ja arendamise uurijaid ja praktikuid üle maailma. Aastakonverentsile kogunetakse 11. korda. Konverentsi korraldavad Bologna ja Macerata ülikool ning kahepäevasel üritusel käsitletakse põlvkondadevahelise hariduse väljakutseid õppivates ühiskondades. Tiina Tambaum on ELO liige alates aastat 2011.
Lisainfo: https://events.unibo.it/confer
Foto: Sander Ilvest
Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskuse professoril Allan Puuril ja uuringute projektijuhil Tiina Tambaumil on kiired ajad – Eestis tuleb üheaegselt läbi viia kaks suurt rahvusvahelist rahvastiku-uuringut.
Järgmisel nädalal algavad Eestis kaks suurt rahvusvahelist rahvastiku-uuringut: Eesti pere- ja sündimusuuring (EPSU) ning vananemisuuring (SHARE). Mõlema uuringu Eesti-poolne eestvedaja on Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskus. Mis uuringutega on tegu ning mida uut loodetakse Eesti rahvastikuarengu kohta teada saada, selgitavad TLÜ rahvastikuteaduse professor Allan Puur ja uuringute projektijuht Tiina Tambaum.
LOE ajalehest Postimees 20.10.201 toimetaja Lea Danilson-Järg
20.septembril 2021.a. toimunud TLÜ senati istungil valiti sotsiaal- ja rahvastikupoliitika professoriks Lauri Leppik.
Foto Andres Kralla
.jpg)
Tallinna Ülikool, Eesti demograafia keskus
PRESSITEADE
05.04.2021
Tallinna Ülikool hakkab pereasju uurima
Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskus koostöös uuringufirmaga Kantar Emor alustab 7. aprillil Eesti pere- ja sündimusuuringuga. Läbiviijad paluvad inimestel, kes saavad järgeva kuu jooksul pere- ja sündimusuuringus osalemise kutse, kindlasti osaleda.
Pere- ja sündimusuuring tegeleb oluliste küsimustega, mis puudutavad inimeste igapäevaelu, kuid mõjutavad ka ühiskonda tervikuna. Uuring aitab paremini mõista näiteks seda, mis määrab inimeste otsust paarisuhtesse astuda ja lapsi saada või sellest loobuda, millised on suhete lagunemise riskitegurid ning kuidas erinevad pered oma igapäevaelu korraldavad. Uuringu tulemused annavad teavet pereprotsesside muutumisest 21. sajandil ning on oluliseks aluseks Eesti perepoliitika täiustamisel.
Küsimustik on veebipõhine ja sellele saab vastata nii arvutis kui nutitelefonis nii eesti kui vene keeles. Neile, kellel on rahavastikuregistris e-postiaadress, saadetakse uuringukutse e-postiga. Teiste poole pöördutakse telefoni teel või tavakirjaga.
Eesti pere- ja sündimusuuring on osa laiemast rahvusvahelisest uuringuprogrammist Generations and Gender Programme, mida koordineerib Hollandi Interdistsiplinaarne Demograafia Instituut NIDI. Uuringus osaleb 25 riiki. Alates 2019. aastast on pere- ja sündimusuuring arvatud Eesti riiklikult oluliste teadustaristute hulka.
Eesti pere- ja sündimusuuring koosneb mitmest etapist. Sel aastal saadab Kantar Emor kutsed ühele osale vastajatele aprillis ja mai algul ning teisele osale aasta lõpus. Aastatel 2024 ja 2027 toimub uuringu teine ja kolmas küsitluslaine.
Inimesed vanuses 18–59 on uuringule vastama palutud juhuvalimi alusel rahvastikuregistrist saadud andmete põhjal. Vastamine on vabatahtlik, kuid perede igapäevaelust tõetruu ja mitmekülgse pildi saamiseks on väga tähtis, et võimalikult paljud kutse saanud küsimustiku täidaksid.
Eesti pere- ja sündimusuuringu teaduskoordinaator on professor Allan Puur ja projektjuht teadur Tiina Tambaum. Lisainfot projekti kohta leiate siit. Eesti pere- ja sündimusuuringu teadustaristu koostööpartnerid on Tartu Ülikool ja Sotsiaalministeerium.
Eesti pere- ja sündimusuuring on jätk Eestis 1990. aastatel ja 21. sajandi algul läbi viidud samateemalistele uuringutele. Neist pärineb suur osa praegustest alusteadmistest sündimuse ning kooselude moodustamise ja lagunemise kohta Eestis. Uus uuring aitab neid teadmisi ajakohastada ja täiendada nii akadeemilise uurimistöö, poliitikakujunduse kui ühiskonna enesetunnetuse vajadusi arvestades.
Koostaja:
Tiina Tambaum 53 424 504 ggs@tlu.ee
Lisainfo:
Allan Puur Eesti pere- ja sündimusuuringu teaduskoordinaator puur@tlu.ee
Luule Sakkeus TLÜ Eesti demograafia keskuse juht luule.sakkeus@tlu.ee
Eesti Vabariigi teenetemärkidega avaldab riik tänu neile eestimaalastele ja Eesti sõpradele, kelle kutsetöö ning pühendumuse toel saab Eesti tugevamaks, suuremaks, hoolivamaks. Riiklike teenetemärkide väljaandmise õigus on seadusega antud presidendile.
Vabariigi aastapäeva tähistamine Paides (Foto: Siim Lõvi/ERR) EDK demograafia teadusprofessor Luule Sakkeus ERR ETV saates"EV103. Vabariigi aastapäeva peoõhtu Paides."
Teenetemärkide kavalerid:
Valgetähe IV klass
Luule Sakkeus – rahvastikuteadlane, Tallinna Ülikooli professor. Üks rahvastikuteaduse alusepanijaid Eestis, pikaajaline Eesti demograafia keskuse juht. Rahvusvaheliselt tunnustatud teadlane, rahvastiku tervise ja vananemisprotsesside tutvustaja. 
04.06.2021 ERR Autor Ken Mürk
Merike Sisask – sotsiaaltervishoiu arendaja, Tallinna Ülikooli professor. Panuse eest Eesti elanikkonna vaimse tervise ja heaolu edendamisse ning vaimse tervise ja heaolu poliitika arendamisse.
04.06.2021 ERR Autor Ken Mürk
Vabariigi Valitsus kinnitas 2021. aasta riigi teaduspreemiate saajad. Aastapreemiad eelneva nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest sai Merike Sisask.
_0.jpg)
Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi sotsiaaltervishoiu professor ning Eesti demograafia keskuse vanemteadur Merike Sisask pälvis preemia sotsiaalteaduste alal tööde tsükli „Vaimse tervise ja heaolu ning sellega seonduva riskikäitumise (eelkõige suitsiidikäitumise) sotsiaalsed mõjutegurid“ eest.
Riigi teaduspreemiate komisjon märkis: "Merike Sisask käsitleb teravaid ja kaasaegseid ühiskonna erinevate kihtide – eriti noorukite – vaimset tervist puudutavaid teemasid. Ta näitab, et vaimset tervist mõjutab terve plejaad tegureid nagu piisava pikkusega uni, suitsetamine või koolikiusamine. Kesksel kohal on suitsiidile viivate tegurite analüüs ja nende laastava mõju vähendamise võimalused, fookusega meedia ja interneti osal enesetapumõtete tekkimises ja ärahoidmises."
Euroopa Doktorikool demograafias kuulutab välja vastuvõtu 2021/2022 11-kuulisele demograafiaõppele. Avaldused tuleb esitada 15.aprilliks. Õppetöö jaoks tuleb leida stipendium või taodelda doktorikoolist. Õppetööd viiakse läbi kahes kohas. Esimesed kaks kuud toimuvad sissejuhatavad kursused Mac Planck Demograafiainstituudis Rostockis, Saksamaal, järgmised 9 kuud aga Barcelona Autonoomses Ülikoolis, Demograafiauuringute keskuses. Vaadake lähemalt:
https://ced.uab.cat/courses/
Raamat on kättesaadav e-raamatuna SIIT 
Peatoimetaja:
Liisa Pakosta, võrdsete võimaluste volinik
Raamatu valmimisel osalesid:
Luule Sakkeus, Eesti demograafia keskuse vanemteadur
Liili Abuladze, Eesti demograafia keskuse teadur
Tiina Tambaum, Eesti demograafia keskuse teadur
20.novembril 2020 algusega kell 12 toimus Tallinna Ülikooli doktorite promoveerimise aktus.
_0.jpeg)
Euroopa Rahvastiku-uuringute Assotsiatsioon (EAPS) pärjas Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi Eesti demograafia keskuse teadurit Liili Abuladzet rahvastikuteaduse kaasamisauhinnaga (EAPS Outreach Award). Auhind antakse teadlasele, kes on rahvastikuteaduse põhimõtteid ja tulemusi kommunikeerinud nii teistele teadlastele kui laiemale üldsusele. LOE ROHKEM SIIT
Eesti demograafia keskus on alustamas uue sotsiaalteadusliku andmetaristu “Eesti pere- ja sündimusuuring 2020” loomisega. Mahukas veebipõhine uuring on osa rahvusvahelisest taristuprogrammist GGP2020 (Generations and Gender Programme 2020), mille koordinaator on Hollandi Interdistiplinaarne Demograafia Instituut NIDI.
GGS2020 on kolme lainega paneeluuring, mille valimisse kuulub Eestis üle 10 000 inimese vanuses 18–49. Vastajate ülemine vanusepiir on kehtestatud ainult sellel põhjusel, et vanemate eestimaalaste kohta juba kogutakse sarnast teavet SHARE uuringus. Eesti pere- ja sündimuse andmetaristut iseloomustab 1) sisu ja andmekogumise metodoloogia rahvusvaheline võrreldavus; 2) paneeluuringul on ka tagasivaatavad elulookomponendid; 3) suuremahuline riigiesinduslik valim; 4) interdistsiplinaarne küsimustik; 5) uudseid tehnoloogilisi võimalusi rakendav andmekogumine ja -kasutus; 6) lai rahvusvaheline ja siseriiklik kasutajaskond.
Käesoleval aastal viiakse läbi prooviküsitlus, järgmise aasta lõpus toimub esimese laine põhiküsitlus.
Miks ei piisa riiklikust statistikas pere- ja sündimuse kohta ja on vaja spetsialiseeritud küsitlusuuringut? Statistikaasutuste poolt kogutav teave võimaldab jälgida rahvastikutaaste suundumusi, kuid sellest ei piisa neid suundumusi kujundavate, isiku, perekonna ja ühiskonna tasandilt toimivate mõjude eritlemiseks. Nt millist tähtsust omab majanduslik olukord, eluase, või paarisuhte kvaliteet esimese, teise ja kolmanda lapse sünni tingimusena? Kas sündimus erineb laste arvu puudutavate soovide erinevuse tõttu või pigem ebavõrdsete võimaluste tõttu neid realiseerida? Mida toob kaasa laste sünni hilisemasse vanusesse nihkumine? Ilma GGS-tüüpi taristuta ei saa vastata ka lihtsamatele küsimustele nagu näiteks, kas perede püsivus näitab jätkavalt vähenemise märke.
Eesti uuringut rahastavad TLÜ ühiskonnateaduste instituudi arendusfond, TLÜ uuringufond ning Eesti demograafia keskus. Uuringu teaduskoordinaator on juhtivteadur Allan Puur.
Tiina Tambaum
GGS2020 Eesti projektijuht
Eriolukorra välja kuulutamisel olid SHARE uuringu 80 küsitlejat põllul. Uuringu 8. laine tööd peatati, nii Eestis kui ülejäänud 27 riigis. Paari nädalaga valmistati ette täiesti uus küsimustik ning uued küsitlusmaterjalid. Andmekogumine jätkub juunis, kuid senise silmast silma intervjueerimise asemel tehakse telefoniintervjuud ning küsimused puudutavad peamiselt ainult neid teemasid, mis on seotud eluga eriolukorra tingimustes.
Uus, oluliselt lühem küsimustik käsitleb selliseid teemasid nagu enesehinnanguline tervis, kaitsevahendite kasutamine, meeleolumuutused ja depressioon, Covid-19 põdemine ja testimine, muude haiguste ravi edasilükkamine ning rahulolu raviteenusega, muutused tööelus, muutused rahalises seisus, muutused sotsiaalvõrgustikuga suhtlemises jmt.
Küsitletakse kogu valimit, st nii neid, kes olid jõudnud juba vastata, kui neid, kelleni küsitlejad polnud 8. laine põllutööde katkemise momendiks veel jõudnud.
SHARE on Euroopa 50+ vanuses rahvastiku paneeluuring, mida viiakse läbi 27 Euroopa Liidu riigis ja Iisraelis. Eestis kuulub valimisse üle 7000 inimese ja paneelvalimi vastamismäär on olnud väga kõrge. Nüüd saab SHARE 8. lainest ajalooliselt unikaalne võimalus koguda usaldusväärset ja võrreldavat infot eriolukorra mõjude kohta meie 50+ vanuses inimeste elule ja tervisele.
Tiina Tambaum
SHARE Eesti projektijuht
Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskus avaldas täna teise ülevaatekogumiku „Pilk hallile alale II. Vananemine elukaare vaates”, mis käsitleb SHARE Eesti uuringu tulemusi.
SHARE neljas uuringulaines (2011–2017) on kogutud andmed Eesti 50+ vanuses inimeste individuaalse vananemise, tervise ja töö kohta. Neid on väljaandes analüüsinud Poola, Saksamaa ja Eesti ülikoolide teadurid.
Kogumikus on eesti- ja ingliskeelsed artiklid. Teemasid on väga erinevaid. Muu hulgas tutvustab Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskuse vanemteadur Luule Sakkeus muutusi eestimaalaste perekonnas ja leibkonnas üle elukaare. Tartu Ülikooli majandusteaduskonna dotsent Eve Parts aga annab ülevaate vanemaealiste tööturukäitumise ja toimetuleku uuringutest.
Anita Abramowska-Kmon Varssavi Majanduskoolist kirjeldab väljaandes informaalse ja formaalse hoolduse trende Euroopas, sealhulgas Eestis. Juhendajad Liili Abuladze TLÜ demograafia keskusest ja Katrin Lang Tartu Ülikoolist koos magistritöö autori Galina Opikovaga kirjutavad Eesti kesk- ja vanemaealiste depressiivsuse muutusest. Tiina Tambaum TLÜ demograafia keskusest tutvustab kogumikus vanemas tööeas inimeste internetikasutust ja sotsiaalset aktiivsust SHARE Eesti nelja laine andmetel.
SHARE uuringu juht Axel Börsch-Supan annab helikopteri vaate Eesti vananevale ühiskonnale ning SHARE rollile selles. „Eesti on üks maailma kõige haavatavamatest ühiskondadest 21. sajandil ühiskonnas toimunud vananemise kiiruse tõttu ja see asjaolu avaldab Eesti majandusele järgmise 20 aasta jooksul oluliselt mõju,“ kirjutab Börsch-Supan oma artiklis.
Eessõna on kogumikule kirjutanud Tallinna Ülikooli rektor Tiit Land.
SHARE uuringu tulemused saavad toetada meie sotsiaal-, majandus- ja tervisepoliitikate kujundamist, et viia need vastavusse vananemisest tulenevate muutuvate tingimuste ja vajadustega.
Rahvusvahelise paneeluuringu andmeid kasutab üle maailma 10 000 uurijat kokku 79 riigist. Ilmunud teos on hea näide sellest, et osalemine rahvusvahelises uuringus annab võimaluse lugeda Eesti kohta käivaid teadustulemusi mistahes rahvusest teadlaste töödest.
Eestis käib praegu SHARE viienda laine andmete kogumine. Statistikaameti enam kui 80 küsitlejat jõuavad järgmise poole aasta jooksul üle Eesti ligikaudu 6500 vastaja juurde.
Ilmunud kogumik on SHARE Eesti uuringu teine ülevaateteos. Esimene „Pilk hallile alale“ ilmus 2016. aasta alguses. Käimasoleva uuringulaine andmeid saab kasutada kolmandas kogumikus.
Kogumik „Pilk hallile alale II. Vananemine elukaare vaates” on kõigile vabalt kättesaadav aadressil http://tlu.ee/public/pilkhallilealaleteine ja pdf. failina SIIT.
SHARE on longituudne uuring, millega kogutakse Euroopa 28 riigis andmeid 50+ vanuses rahvastiku individuaalse vananemise, tervise, elutingimuste, töö ja tööturult lahkumise kohta. Uuring algas 2004. aastal, Eesti liitus uuringu 4. lainega aastal 2010.
Lisainfo: Luule Sakkeus
TLÜ ühiskonnateaduste instituudi Eesti demograafia keskuse juhataja ja vanemteadur
SHARE Eesti teaduskoordinaator
6454 125
Ühiskonnateaduste instituut
29.10.2019 kell 10:00 - 17:00
Tallinna Ülikool, Narva mnt 29, ruum A-222
Konverentsil anname Eesti huvi- ja sidusgruppidele värske ülevaate Eesti vanemaealiste tervisest, sotsiaalsest elust, tööelust, tööjätu kulgemisest ning majanduslikust seisust.
SHARE Eesti andmed on olnud aastast 2013 kättesaadavad kogu maailma teadlaskonnale ning meie eesmärk on teha ülevaade Eesti kohta tehtud uuringutest rahvusvahelises kontekstis.
Peaettekandjaks on SHARE koordinatsioonikeskuse juht Axel Börsch-Supani Saksamaalt ning lisaks esinevad kahe lähiriigi SHARE meeskondade esindajad.
Konverentsil tehtav ülevaade aitab poliitikakujundajaid mõista ja kasutada SHARE tulemusi (sh Statistikaameti ja TAI veebis esitatud kirjeldavat statistikat) ning suurendada SHARE andmekasutust kohalike teadlaste ja üliõpilaste seas.Hooldusteemade käsitlemise kaudu arendame riikliku tähtsusega valdkonna tõenduspõhist arendamist.
Oktoobris 2019 algab SHARE 8. laine andmekogumine ja konverentsi teavitustegevuse kaudu soovime toetada valimiliikmete vastamisaktiivsust.
Konverents on tasuta, kuid vajalik on eelregistreerimine.
Konverentsi töökeeled: inglise ja eesti.
ETTEKANNETE SLAIDID LEIAD SIIT
Rohkem infot SIIT
GGP User Conference 2019 ABSTRACT BOOK
GGP USER CONFERENCE PROGRAMM - PARIS 2019
DAY 1: 24th October 2019
Session 1: Fertility & Migration
Multigenerational perspective of non-marital childbearing of the Russian-origin migrants in the framework of sending and host populations /Leen Rahnu, Luule Sakkeus, Liili Abuladze, and Allan Puur/
DAY 2: 25th October 2019
Session 5: Cross-National Difference in Fertility
Using the GGS data to validate results based on reconstructed EU-SILC birth histories /Martin Klesment, Allan Puur, and Luule Sakkeus/
Poster Session 2
Leaving the Parental Home: Insights from the Generations and Gender Survey /Katrin Schwanitz, Francesco Rampazzo, and Agnese Vitali/
_0_0_0.jpg)
Projekti eestvedajad, Cynthia Buckley (Illinoisi Ülikool) ja Erik Herron (Lääne-Virginia Ülikool) kohtusid 26.-27.septembril Eesti demograafia keskuse ja rahvusvaheliste sotsiaaluuringute keskuse teadlastega. Arutelu all oli võimalik koostöö 4-aastases projektis „Central Eurasian State Capacity Initiative“, mis keskendub piirialastele rahvastikurühmadele Gruusias, Ukrainas ja Eestis. Peamine projekti fookus on rahvastiku tervisel ja tervishoiuteenuste kättesaadavavusel, hariduserisustel ning valimisega seotud võimalustel vastavate rahvastikurühmade hulgas.
Stockholmi Ülikooli teadur Ben Wilson andis 23.-25.septmebrini 2019 oma meistriklassis käitumis-, sotsiaal- ja terviseteaduste doktorikoolis nii doktorantidele kui juhendajatele kursust meetoditest, mis võimaldavad selgemini esile tuua nähtuste omavahelisi põhjuslikke seoseid. Tagasiside kursusel osalejatelt oli üksmeelne – see oli üle aegade üks parimaid kursusi, millel osaletud. Kursusel osalenud juhendajad said nii mõndagi kasulikku oma tulevastesse õpetamistehnikatesse.
Lisaks esines Ben Wilson 26.septmebril avaliku loenguga migrantide selektiivsuse ja kohanemise teemal. Need on olulised mehhanismid, mida tuleb migrantidega seotud analüüsides eristada. See käib nii demograafiliste, sotsiaalsete, majanduslike, poliitiliste jm tulemite uurimise kohta. Arutluse all olid ka võimalikud tulevased koostööd immigrantide sündimuse ja suremuse teemadel.
TLÜ Eesti demograafia keskuse teadlased Allan Puur ja Luule Sakkeus ning Tartu Ülikooli teadlane Mare Ainsaar jagasid Riigikogu rahvastikukriisi probleemkomisjonis oma muret Statistikaameti tungivast soovist viia 2021. aastal läbi Eestis ainult registripõhine rahvaloendus. Professor Allan Puur tõi esile, et juba praegu on selge, et nooremates vanusrühmades ei saa leibkondi õigesti kokku – ligi 40 protsendil neist jäävad lisamata kas lapsed või elukaaslase. See suurendab ebaproportsionaalselt üksikvanematega leibkondade hulka ning annab tugevalt moonutatud pildi ka maakondlikus plaanis. Eesti demograafia keskuse juht lisas, et pole arusaadav Statistikaameti vastuseis viia läbi kombineeritud rahvaloendus olukorras, kus meil tekib esmakordselt võimalus võrrelda, mida registriandmed võrreldes inimeste enda ütlustega endast kujutavad. Lisaks mainis ta, et olukorras, kus ehitisregistrisse on sisse viimata viimaste kümnendite uuendused eriti vanades elamutes, jääks registriandmete põhjal moonutatud pilt ka elamistingimustest. TÜ sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika vanemteadur avaldas imestust, et viimase 30 aasta jooksul, kus oleme teadlastena alati istunud Statistikaametiga ühel pool lauda, võideldes parema kvaliteedi eest, oleme seekord teine teisel pool. Probleemkomisjoni soovituste kohta saab lugeda nende pressiteatest SIIT.
Eesti 50+ vanuses inimestel on võrreldes teiste Euroopa riikidega olnud pikem hariduskäik ning töökarjäär, perega kodus olemise aeg on aga olnud üks lühemaid, saab lugeda SHARE värskete tulemuste kogumikust. Äsjailmunud raamat annab ülevaate 6. ja 7.uuringulainete põhjal tehtud 38 lühiuurimusest tervise ja sotsiaal-majandusliku seisundi seoste kohta elukaare vaatest.
Raamat keskendub kolmele teemale – kesk- ja vanemaealiste tervis, sotsiaalne keskkond ning sotsiaal-majanduslik staatus. SHARE 6. ja 7. laine lisavad käsitlusele olulisi uuendusi – 6. laines uuriti tervist süvendatult objektiivsete biomarkerite mõõdikutega, 7. laines osales senisest rohkem riike: kokku 26 Euroopa Liidu riiki ning Šveits ja Iisrael. Longituudset mõõdet lisas andmestikule sündmusloolise info kogumine kõigis riikides. SHAREs on 7 lainega intervjueeritud 140 000 inimest.
Mitmetes artiklites kasutatakse sündmusloolisi andmeid 7. lainest, et analüüsida näiteks isiksuse kujunemise rolli lapsepõlves ning selle mõju avaldumist hilisemas eas, terviselõhesid elukaare vaates seoses hariduse ja sissetulekutega, töökarjääride kirjeldusi, sotsiaalseid muutusi uuemates EL riikides ning viimase majandussurutise mõjusid.
Samuti kasutatakse longituudseid sotisaalvõrgustike andmeid 6. lainest, analüüsitakse tervisekäitumist ja tervishoidu ning objektiivseid tervise mõõdikuid. Esitletud tulemused parandavad meie arusaamist vananemise protsessist.
Mõned valitud tulemused ja peatükid:
Raamat on tasuta kättesaadav ja alla laetav siit.
IAGG-ER ( International Association of Gerontology and Geriatrics – European Region) pidas Gothenburgis IAGG-ER 9. Kongressi „Towards Capability in Ageing – from cell to society“. Programmi vaata SIIT
24.05.2019
Sektsiooni „From Understanding Ageism to Intervening on it“ juhatas EDK teadur Liili Abuladze
Ettekandega „Intergenerational Learning as the Secret Weapon Against Ageism“ esines EDK teadur Tiina Tambaum
25.05.2019
EDK vanemteadur Michel Poulain tegi ettekande rahvusvahelise kongressi ühe võtmeesinejana teemal „What can we learn from the Blue Zones where people live longer better and healthier“
Michel Poulain andis rahvusvahelisel gerontoloogia konverentsil haarava loengu pikaealisuse ja Blue Zone regioonide kohta. Nõuandeid kaua elamiseks: loomulik liikumine, lähedastega suhtlemine, eesmärgi omamine elus, targalt toitumine ja kohaliku toidu tarbimine.
Konverentsil esitleti Sloveenia täiskasvanuhariduse ajakirja erinumbrit, mis oli täielikult pühendatud vanemate meeste kaasamise teemale. Eesti ülevaateartikli „What is missing – older male learners or a community strategy“ (Kas puudu on vanemas eas õppivad mehed või kogukonnastrateegia). kirjutasid Tiina Tambaum, Reeli Sirotkina ja Felika Tuul.
Loe rohkem SIIT
Lisainformatsioon https://oldguys.si/outputs/
Tallinna Ülikooli üliõpilaste teadustööde üleülikooliline konkurss korraldatakse igal aastal eesmärgiga väärtustada ja ergutada üliõpilaste teadustegevust ning avaldada tunnustust väljapaistvaid teadustulemusi saavutanud üliõpilastele ja nende juhendajatele.
2017/2018. õppeaasta parimad bakalaureuse- ja magistritööd ning teaduspublikatsioonid valiti viies fookusvaldkonnas: haridusuuendus, digi- ja meediakultuur, kultuurilised kompetentsid, terve ja jätkusuutlik eluviis, ühiskond ja avatud valitsemine. Doktoritöid hinnati kolmes valdkonnas: loodus- ja täppisteadused, sotsiaalteadused ja humanitaarteadused.Konkursile esitati kokku 80 tööd. Neid hindasid valdkondade põhiselt moodustatud alakomisjonid.
Õnnitleme kolleege EDK-st !
Teaduspublikatsioonide kategooria
I koht - Liili Abuladze ja Jolanta Perek-Białas."Measures of Ageism in the Labour Market in International Social Studies"
Doktoritööde kategooria
Lauraliisa Mark "Depressive Feelings and Suicidal Ideation Among Estonian Adolescents and Associations with Selected Risk Behaviours"Juhendajad: professor Airi Värnik, professor Merike Sisask
Täna selgusid riigi teaduspreemiate selle aasta laureaadid. Lisaks elutööpreemiatele tunnustas valitsus eelmise nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimaid teadustöid, mille eest anti välja kaheksa 20 000 euro suurust preemiat. Suure tunnustuse saajate hulgas on Tallinna Ülikoolist rahvastikuteaduse professor Allan Puur ning Aasia uuringute ja kultuuriteooria professor Rein Raud.
Allan Puur sai preemia sotsiaalteaduste alal tööde tsükli "Eesti rahvastiku areng maakeskses ja võrdlevas vaates" eest. Puuri töö puhul hindas komisjon, et tegemist on delikaatsete ja tundlike teemade (abielukäitumise ja sündimuse kujunemise eripärad põliselanike ja immigrantide puhul ning seonduvalt etnilise päritoluga, suremus ja selle võimalikud välised mõjurid erinevatel aastasadadel, sotsiaalpoliitika meetmete toimimine) süvaanalüüsiga, mis on toonud nähtavale nende protsesside ootamatud ja ja kogu ühiskonna jaoks olulised mustrid.
Kõikide preemia saajatega saab tutvuda haridus- ja teadusministeeriumi kodulehel.
Riigi teaduspreemiad antakse üle 24. veebruaril Eesti Teaduste Akadeemias.
Eesti 2021. aasta rahvaloenduse ettevalmistused on jõudnud otsustavasse järku. Statistikaamet on teinud ettepaneku korraldada uus loendus täielikult registripõhiselt. Sellele lisanduks 60 000 vastajaga valimiuuring, et koguda teavet nende ühiskonna jaoks oluliste nähtuste kohta, mis registrites ei kajastu. Juhime tähelepanu, et see meetod ei võimalda täita rahvaloenduse peaeesmärki – anda täpne ja usaldusväärne ülevaade rahvastiku hetkeseisust.
Esiteks, täielikult registripõhine lähenemine ei arvesta, et inimeste elukohateave on Eesti registrites suurusjärgu võrra ebatäpsem kui registripõhise rahvaloenduse eeskujumaades.Näiteks Norra, Rootsi ja Soome statistikaametite andmeil puudutab see probleem neis riikides vaid 2–5% elanikest, Eestis aga 20–25%. Elukohaandmete sedavõrd suur ebatäpsus ei võimalda ka hulga teiste oluliste loendustunnuste usaldusväärsust tagada.
Teiseks soovitab Statistikaamet lähenemist, mille puhul olulised loendustunnused (nt isiku elukaaslane) prognoositakse matemaatiliste mudelite abil. See läheb vastuollu põhimõttega, et loendus on tegelikkuse statistiline vaatlus, mitte mudelite abil loodud arvutisimulatsioon.
Lisaks tooks mudeldamine kaasa tulemuste suure ja süstemaatilise moonutuse. Tegelikest kooselupaaridest suudetaks tuvastada umbes 85%, pereloomeeas rahvastiku puhul aga vähem kui 70%. Sellise veaga loendusandmed ei võimalda teha usaldusväärseid järeldusi.
Kolmandaks, loenduse asendamine osa tunnuste puhul valimiuuringuga läheb vastuollu loenduse teise aluspõhimõttega, milleks on teabe kogumine ühiskonna kõigi liikmete kohta. Valimiuuringutega kaasneb alati esindusviga, sest valimisse sattunute omadused ei peegelda kogu rahvastikku täpselt. Isegi suure valimiga uuringus on väikeste rühmade esindajaid vähe ja esindusviga märkimisväärne, loenduse puhul aga esindusviga ei teki.
Statistikaamet on neist probleemidest teadlik, kuid ei pea neid oluliseks. Näiteks prooviloenduse hindamise kriteeriumid on ameti poolt seatud nii, et probleemide olemasolu ei takista tulemusele siiski kõrget hinnet andmast.
Käesolevale pöördumisele allakirjutanud peavad registripõhise andmekorralduse arendamist Eesti jaoks strateegiliselt õigeks teeks, kuid arvestades meie registrite praegust ebatäpsust, tuleks 2021. a rahvaloendus siiski korraldada kombineeritud meetodil, millega loendusandmete enamus saadakse registritest, kuid andmed, mida registrites ei ole või mille kvaliteet ei ole rahuldav, kogutaks otse inimestelt, kasutades maksimaalselt e-loendusevõimalusi.
See tagaks, et saadud andmed vastaks rahvaloenduse kõige tähtsamatele kriteeriumitele, milleks on kõiksus, üheaegsus, isikukohasus, ja usaldusväärsus nii kogurahvastiku kui väikeste rühmade ja piirkondade tasemel.
Tallinn-Tartu, 28.11.2019.
Jüri Allik, TÜ, psühholoogia instituut, eksperimentaalpsühholoogia professor ja akadeemik
Dago Antov, TTÜ mehaanika ja tööstustehnika instituut, logistika ja transpordi teaduskeskuskeskuse juht ja professor
Raul Eamets, TÜ sotsiaalteaduste valdkonna dekaan ja makroökonoomika professor
Jaanus Harro, TÜ psühholoogia instituudi osakonna juhataja ja psühhofüsioloogia professor, Helsinki Ülikooli külalisprofessor
Veronika Kalmus, TÜ, ühiskonnateaduste instituut, sotsioloogia professor
Mihkel Kangur, TLÜ loodus- ja terviseteaduste instituudi dotsent ja ökoloogia keskuse vanemteadur, Eesti Geograafia seltsi president
Margit Keller, TÜ, ühiskonnateaduste instituut, sotsiaalse kommunikatsiooni vanemteadur
Martin Klesment, TLÜ ühiskonnateaduste instituudi Eesti demograafia keskuse vanemteadur
Hill Kulu, St Andrewsi ülikooli inimgeograafia ja demograafia professor
Rainer Kuuba, Võru Instituudi direktor
Valter Lang, TÜ ajaloo ja arheoloogia instituudi osakonna juhataja, professor ja akadeemik
Äli Leijen, TÜ, sotsiaalteaduste valdkond, haridusteaduste instituut, õpetajahariduse professor
Mall Leinsalu, TAI vanemteadur, Södertorni ülikooli rahvatervishoiu dotsent
Lauri Leppik, TLÜ ühiskonnateaduste instituudi Eesti demograafia keskuse vanemteadur
Karl Pajusalu, TÜ, eesti ja üldkeeleteaduste instituut, eesti keele ajaloo ja murrete professor ja akadeemik
Hannes Palang, TLÜ humanitaarteaduste instituudi maastiku ja kultuuri keskuse juhataja ja inimgeograafia professor
Michel Poulain, TLÜ ühiskonnateaduste instituudi Eesti demograafia keskuse vanemteadur ja Louvaini ülikooli emeriitprofessor
Allan Puur, TLÜ ühiskonnateaduste instituudi Eesti demograafia keskuse juhtivteadur ja rahvastikuteaduse professor
Mati Rahu, TAI juhtivteadur
Tiina Randma-Liiv, TTÜ majandusteaduskonna teadusprodekaan, Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi professor ja akadeemik
Tiit Rosenberg, TÜ ajaloo ja arheoloogia instituudi Eesti ajaloo professor
Luule Sakkeus, TLÜ ühiskonnateaduste instituudi Eesti demograafia keskuse juhataja ja vanemteadur
Jüri Sepp, TÜ, majandusteaduskond, majanduspoliitika professor
Merike Sisask, TLÜ ühiskonnateaduste Eesti demograafia keskuse vanemteadur ja sotsiaaltervishoiu professor
Mihkel Solvak, TÜ, Johan Skytte poliitikauuringute instituut, tehnoloogiauuringute vanemteadur
Marek Tamm, TLÜ humanitaarteaduste instituudi kultuuriajaloo professor ja ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskuse vanemteadur
Tõnu-Andrus Tannberg, TÜ ajaloo ja arheoloogia instituudi Eesti ajaloo professor ja akadeemik
Randar Tasmuth, EELK Usuteaduste Instituudi rektor ja professor
Tõnu Tender, Eesti Keele Instituudi direktor
Karmen Toros, TLÜ ühiskonnateaduste instituudi sotsiaaltöö professor ja vanemteadur
Jaan Undusk, Underi ja Tuglase Keskuse direktor, juhtivteadur ja akadeemik, TLÜ humanitaarteaduste instituudi külalisprofessor
Anneli Uusküla, TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi epidemioloogia professor
Urmas Varblane, TÜ rahvusvahelise ettevõtluse professor ja akadeemik, Teaduste Akadeemia humanitaar- ja sotsiaalteaduste osakonna juhataja
Toomas Veidebaum, TAI teadusdirektor ja juhtivteadur
Triin Vihalemm, TÜ, ühiskonnateaduste instituut, kommunikatsiooniuuringute professor
Eile 11.12.2018 autasustati Tallinnas, Eesti Teaduste Akadeemias üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi parimaid. Üle anti riiklikud preemiad, Eesti Teaduste Akadeemia presidendi eripreemiad ning Sotsiaalministeeriumi eripreemiad.
Riiklikud preemiad anti välja kolmel õppetasemel ja neljas teadusvaldkonnas, lisaks valdkondlikele preemiatele anti välja kaks tasemete ja valdkondade ülest peapreemiat. Tänavu esitati konkursile 532 tööd.
Ühe kahest 3600-eurosest peapreemiast pälvis:
Karin Hanga (Tallinna Ülikool) doktoritöö „Puuetega inimeste sotsiaalse rehabilitatsiooni vajaduse eelhindamise ja rehabilitatsiooniteenuste sisu kujundamine Eestis” eest. Karin Hanga doktoritöö ühendab edukalt praktilise suunitlusega arendusuuringu akadeemilise teadusuurimusega, luues töö teema raames kandva silla teaduse ja praktika vahel. Töö analüütiline kokkuvõte avab rahvusvaheliselt mitmetahulise probleemi, milleks on puuetega inimeste arvu ja osakaalu kasv ühiskonnas ning terav vajadus tõenduspõhiste poliitikameetmete kujundamiseks ja rakendamiseks, et toetada puuetega inimeste osalemist ühiskonnaelus võrdsetel alustel. Analüütiline kokkuvõte kajastab ka rehabilitatsiooniteenuste korraldust Eestis ning annab ülevaate puuetega inimeste rehabilitatsioonivajaduse hindamisinstrumendi kujundamisest, testimisest ja hindamistulemustest aastatel 2011-2015. Töö oluliseks praktiliseks väärtuseks on doktoritöö raames väljatöötatud ja testitud hindamisvahend, mille Sotsiaalkindlustusamet võttis 2016. aastal kasutusele. Samuti väärivad tähelepanu soovitused ja ettepanekud, mis puudutavad sotsiaal-, tervishoiu- ja tööturuteenuste edasist osutamist puuetega inimestele.
Doktoritöö juhendaja on ÜTI EDK vanemteadur Lauri Leppik ning kaasjuhendaja Texase Austini Ülikooli professor Diana M. DiNitto.
Doktoritöö on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA.
Loe rohkem SIIT.
Parema tervise nimel paremat statistikat rasedate naiste ja laste kohta Euroopas 2015 – nii kõlab uus, emade ja laste sünniaegset ja –järgset statistikat kogu Euroopa kohta 2015.a. andmeid koondava neljanda raporti pealkiri Euro-Peristat võrgustikult.
Vastsündinud laste ja emade tervis on võtmetähtsusega kogu rahvastike heaolu ja tervise jaoks. Kuigi surnultsündimuse ja imikusuremuse määrad on langenud Euroopa maades jätkuvalt, on endiselt mitmeid väljakutseid, mis võimaldaksid igale perekonnale ja laste elule anda parem algus. Vaade läbi kogu Euroopa riikide prisma võimaldab täpsustavalt neid väljakutseid selgitada ja leida parimaid lahendusi nendega toimetulemiseks.
Euroopa perinataaltervise raport on neljas, mis koostatud Euro-Peristat võrgustiku liikmete koostöös, kus viimases kolmes on olnud ka Eesti esindatud. Võrgustikku koordineerib Prantuse Tervise- ja Meditsiiniuuringute Instituut INSERM, eesotsas dr.Jennifer Zeitliniga. Raporti valmimisele on kaasa aidanud üle 100 kaastöötaja kõigist 28 Euroopa Liidu liikmesriigist , Islandilt, Norrast ja Shveitsist. Perinataaltervise seireks on võrgustik välja töötanud 10 tuum- ja 20 soovituslikku näitajat, millega mõõta emade ja imikute tervist. Uue raporti andmed põhinevad 2015.aastal ning hõlmavad 10 tuumnäitajat ning 2 soovituslikust nimekirjast. Eesmärgiks on sellel anda kõrgekvaliteedilist teavet, kus andmed on täielikult ühildatud väga selgete kriteeriumide järgi ja võrreldavad kõikide riikide osas. Eelmine samalaadne aruanne tehti 2010.aasta kohta ( vt www.europeristat.com).
Loe rahvusvahelist pressiteadet SIIT.
THE EUROPEAN PERINATAL HEALTH REPORT 2015
Michel Poulain esines plenaarettekandega 9.oktoobril 2018 Utrechti ülikoolis tulevikutoidu sümpoosiumil 'Food & Health'. Koos mitmete teiste rahvusvaheliselt tuntud asjatundjatega jagab ta oma nägemust, kuidas teadus saab kaasa aidata toiduga seotud globaalsete probleemide lahendamisel, tuginedes inimeste kogemusele maailma pikaealisuse piirkondades ‘Blue Zones’.
Rahvastikuteaduse üks juhtivaid ajakirju "Population Studies" avaldas äsja rahvusvahelise teaduskollektiivi artikli" Seeding the gender revolution: Women’s education and cohort fertility among the baby boom generations" millesse panustasid ka TLÜ ÜTI eesti demograafia keskuse teadlased Martin Klesment ja Allan Puur. Selle 15 riiki hõlmava uuringu eesmärk oli heita valgust mõnevõrra paradoksaalsele olukorrale, kus 20. sajandi keskpaiga beebibuumi ajal nii naiste haridustase kui sündimus samaaegselt tõusid. Tavaliselt eeldatakse, et kõrgema haridustasemega naistel on vähem lapsi kui madalamalt haritutel. Nn beebibuumina tuntud perioodi ajal paljudes maades sündimus tõusis hoolimata kindlast trendist suurperede arvu vähenemisele. Selliste arengute selgitamise olulisteks teguriteks osutusid peremoodustumise sarnastumine ja lastetuse vähenemine erinevate haridusrühmade lõikes. Varem enamasti lastetuks jäänud paremini haritud naised muutusid beebibuumi käigus sündimuskäitumise osas teistega sarnasemaks. Lisaks iseloomustab beebibuumiaegset pilti kasvav trend kahelapselise perekonna suunas, seda erinevate sotsiaalmajanduslike rühmade hulgas. Sündimuse ajutine tõus oli märgatav aga peamiselt neis riikides, kus üldine lastetuse vähenemine ja suund vähemalt kahelapselisele perekonnale kompenseeris sündimuse vähenemist neis rühmades, kes varemalt olid näidanud kõrget sündimustaset.
28.septembril 2018 avaldas Population Europe ülevaate Balti mere äärsete riikide tööturu hetkeseisust ning ettepanekutest jätkusuutliku poliitika arenguks tulevikus, mis arvestab rahvastikuvananemisega. Eesti kohta käiva peatüki kirjutas vanemteadur Lauri Leppik.
TLÜ teadusnädalal sai hoo sisse esimene põlvkondi ühendav viktoriin. Viktoriini viis läbi Eesti demograafia keskuse teadur Tiina Tambaum.
Märtsi lõpus saab alguse Euroopa 50+ rahvastiku tervise, tööjätu ja individuaalse vananemise uuring (SHARE). Oma heade vastajate seas viiakse läbi järjekordne küsitluslaine, mis sel korral käsitleb valdavalt inimese senist eluteed.
Inimese seisund vanemas eas on tihedalt seotud elu jooksul kogetuga. SHARE uuring annab olulist teavet, kuidas inimese lapsepõlv, senine elu-olu, suhted, repressioonid ja läbielamised on mõjutanud tema tänast eluviisi, tervist ja hakkamasaamist. Esimest korda osalevad SHARE uuringus kõik Euroopa Liidu riigid, tänu millele saame võrdlusmaterjali ka lähinaabrite Soome, Läti ja Leedu kohta.
Seostades eluteel toimunut teabega, mis on SHAREs siiamaani kogutud, on võimalus edaspidi täpsemalt ennetada olukordi, mis vähendavad oluliselt meie elukvaliteeti. Otsime koos teiste riikidega vastust küsimusele, miks me pole saavutanud läbimurret tervena elatud eluaastate kasvus. Üha pikenev eluiga pakub meile võimaluse osa saada järjest laiemast sidususest põlvkondade vahel, kuid kas me oskame seda kasutada?
„Tuletagem endale meelde, et vananemine on siin selleks, et jääda,“ ütleb SHARE Eesti teadukoordinaator Luule Sakkeus Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskusest. „Rahvastiku tasemel vananemisest ei jää puutumata ükski riik. Nendel maadel, kes suudavad uuendused viia ka kõige väetima liikmeni, on oluline arengueelis. Sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kujundamine vastavaks vananeva rahvastiku vajadustele on innovatsioon, milles Eestil on võimalik häid tulemusi näidata. SHARE pakub võimalust õppida oma inimestelt ja nende eluteedest,“ lisas ta.
Kui SHARE varasemates lainetes on lisaks põhiküsimustikule kogutud biomarkereid (3. laine), sotsiaalse ja materiaalse ilmajäetuse (2. laine) ning sotsiaalvõrgustiku andmeid (1. laine), siis algav 4. laine (Euroopas 7. laine) on unikaalne, sest valdav osa küsimustest käsitleb inimese senist eluteed.
SHARE Eesti 4. laine rahastuse leidmisel on kogetud raskusi. Vaatamata sellele on Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskus teaduskoordinaatorina, Statistikaameti kogenud küsitlusmeeskond ning SHARE rahvusvaheline konsortsium (SHARE ERIC) valmis läbi viima Eesti 4. laine küsitlustöö, mis kestab kuni septembrini.
Uuringu korraldajad tänavad südamest kõiki 6500 inimest umbes 4000 leibkonnast, kes on osalenud SHARE Eesti 50+ uuringu kolmes eelmises laines.
Uuringu veebilehed: www.share-estonia.ee , www.share-project.org.
Lisainfo:
Luule Sakkeus
SHARE Eesti teaduskoordinaator
EDK ÜTI TLÜ
luule.sakkeus@tlu.ee
Tel. 6454 125
Tiina Tambaum
SHARE Eesti projektijuht
EDK ÜTI TLÜ
tiina.tambaum@tlu.ee
Tel. 53 424 504
Jana Bruns
SHARE Eesti küsitluse projektijuht
Statistikaamet
jana.bruns@stat.ee
