Lõppenud projektid
2023
Täites lünki sotsiaalses kodakondsuses. Uued võtted edendamaks sotsiaalset säilenõtkust Euroopas (EUROSHIP) (2020-2023)
Projekt EUROSHIP pakub uue, sootundliku ning võrdleva vaate vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamisele suunatud poliitikatele Euroopas. Projekti jaoks on kesksed sotsiaalkaitse süsteemide roll (sealhulgas miinimumpalk), töö digitaliseerumine ja sotsiaalkaitse kättesaadavuse ning sotsiaalse ja poliitilise agentsuse võimalused järgmistes gruppides: riskinoored, hoolduskoormust kandvad inimesed, kes on tööturul ebakindlas olukorras ning vanurid või puudega inimesed, kellel on pikemaajalisem hooldusvajadus. Maksimeerimaks projekti ühiskondlikku mõju töötatakse projekti raames koos Euroopa ning liikmesriikide tasandi sidusgruppidega välja ettepanekuid tõhusateks poliitikateks ning teavitatakse töö tulemustest poliitikakujundajaid.
Projektis EUROSHIP kombineeritakse uuenduslikel viisidel mitmesuguseid meetodeid, andmeid ja valdkondi (majandusteadus, riigiteadused ning sotsioloogia): (1) elukaart käsitlevad intervjuud madalapalgaliste ja väheste oskustega inimestega; (2) foorumid riikliku tasandi sidusgruppidega; (3) dokumentide analüüsil ja ekspertidega läbi viidavatele pool-struktureeritud intervjuudele toetuv poliitikaanalüüs; (4) mikro-tasandi andmete kvantitatiivne võrdlev analüüs. Nende analüüside tulemuste ja nelja keskse mõiste (sotsiaalne kodakondsus, sotsiaalne säilenõtkus, suutlikkus (capability) ja agentsus) seostamine annab uudse sissevaate sellesse, kuidas sotsiaalsed õigused mahendavad elukaare jooksul kogetud riskide mõju ja mõjutavad nõrgas positsioonis olevate inimeste sotsiaalse kodakondsuse võimekust mitmetasandilise valitsemise süsteemis. See laiendab teadmiste baasi, millele toetuda Euroopa sotsiaalõiguste samba edasises rakendamises ning läbi selle suurendada sotsiaalset konvergentsi liikmesriikide vahel.
Projekti konsortsiumi kuuluvad Oslo Metropolitan University (juhtpartner), University of Milan, Tallinna Ülikool, University of Hamburg, TÁRKI Social Research Institute, University of Florence, Autonomous University of Barcelona, Swiss Paraplegic Research, University of Sussex ja Social Platform.
Projekti rahastatakse Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammist Horisont 2020.
Juht Prof. Dr. Marge Unt (marge.unt@tlu.ee)
Emaduslõiv võrdlevas vaates (MOBERC42) (2022-2023)
Projekti eesmärgiks on täiustada ERC consolidator grandi taotlust. Esimeses etapis koostatakse ülevaade peamistest seletustest emaduslõivu tekkemehhanismide, põhiliste uurimistulemuste ning -lünkade kohta heaolurežiimide lõikes. Projekti teises etapis valmistatakse ette registriandmeid, töötatakse välja ning piloteeritakse kvalitatiivse uuringu metodoloogia.
Projekti tegevusi rahastatakse läbi Eesti Teadusagentuuri vastavalt haridus- ja teadusministri käskkirjale programmi „Teaduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine“ ehk „Mobilitas Pluss“ (rahastatud 85,3% ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fondist) raames. Mobilitas Pluss programmi eesmärk on suurendada ERC grandi hoidjate arvu Eestis.
Juht Prof. Dr. Marge Unt (marge.unt@tlu.ee)
Soolistatud vananemine – maskuliinsus ja vananemine kaasaegses Euroopa kirjanduses ja kinos (MASCAGE) (2019-2023)
Projekt keskendub meeste vananemise ja eakate meeste kujutamisele erinevate Euroopa kultuuriruumide kirjanduses ja filmikunstis. Sealjuures on tähelepanu all nii kultuuris levinud mehekuvandite kui ka meeste endi kogemuste ja tõekspidamiste seos oluliste sotsiaalsete teemadega: tervis, lähisuhted, sotsiaalne kaasatus või tõrjutus, „vana mehe“ stereotüübid. Kuigi maskuliinsuse kuvandite uurimine ei ole uus, on uudne keskenduda just eaka mehe kultuurilisele kujutamisele kogu selle mitmekesisuses ning ühtlasi seoses sotsiaalsete probleemidega – seni on uuritud pigem eakate naiste või ka sootu „vananemise“ kuvandeid. Saadavaid teadmisi on juba projekti raames kavas jagada praktikute ja poliitikakujundajatega näiteks tervishoiu valdkonnas.
Projekti rahastatakse soouuringute alase ERA-NET võrgustiku GENDER-NET Plus kaudu, mida finantseerivad koos Euroopa Komisjon ja võrgustikus osalevad riigid.
Juht Prof. Dr. Marge Unt (marge.unt@tlu.ee)
Noorte edu toetuseks: võimekus lõimida huvihariduses omandatut formaalharidusse (ASCENT) (2021-2023)
Projekti eesmärk on luua hea ja lihtne raamistik mitteformaalse õppimise käigus omandatud teadmiste, oskuste ja kogemuste kirjeldamiseks ning õpitu kvaliteedi hindamiseks ja arvestamiseks põhikooli, gümnaasiumi ja kutseõppe õppekavade täitmisel.
Projekti pikaajaline mõju seisneb paindlikuma ja õpilasekesksema haridussüsteemi loomisele kaasaaitamises. Projekti tulemusel on haridus- ja noorsootööasutuste pidajad ja juhid poliitikamuudatusest teadlikud ja väärtustavad seda ning õpetajatel ja juhendajatel on valmisolek lõimingu elluviimiseks. Lõimingu rakendumisel mõistavad õpilased, et haridussüsteem toetab neid igakülgselt enesearengu ja tulemuste saavutamisel.
Projekti finantseerib Euroopa Liit struktuurireformide toetusprogrammi kaudu.
Juht Dr. Eve-Liis Roosmaa (eve-liis.roosmaa@tlu.ee)
Noorte sotsiaalne tõrjutus (2020-2023)
Projekti eesmärgiks on laiendada võimalusi kasutamaks küsitlus- ja registriandmeid tõrjutusriskis olevate noorte kaardistamiseks ja monitoorimiseks. Sihtrühmaks on töölt ja haridusüsteemist väljas olevad noored ning tööteed alustanud, kuid palgavaesuses noored. Soov on kaardistada ja mõista asutustes ja asutustevahelises koostöös toimuvaid protsesse, et määratleda teenuste korraldamise protsesside ja süsteemide arenduseks vajalike meetmete ja tegevuste kogum, mida võtta arvesse meetmete sisustamisel tegevus- ja tulemuskriteeriumidega (fookuses noortegarantii tugisüsteem). Projekti käigus selgitatakse välja milline on noorte sotsiaalse tõrjutuse ennetamisele ja riski vähendamisele suunatud tegevuste jõustamine kohaliku omavalitsuse tasandil ning kaardistatakse sotsiaalses tõrjutuses või selle riskis olevate noorte toimetulekustrateegiad. Eesmärgiks on arendada koostööd noorsootöötajate magistriõppega TLÜs ning töötada välja tõrjutusriskis olevate noorte toetamise meetmete parendamise mudel ja seda piloteerida.
Projekti tegevusi rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Haridus-ja Noorteameti poolt elluviidava Euroopa Sotsiaalfondist kaasrahastatud programmi „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ tegevuse 6.4 „Teadmiste suurendamine noortest ja noortele suunatud tegevuste mõjust“ vahenditest.
Juht Prof. Dr. Marge Unt (marge.unt@tlu.ee)
Noorte eluvaldkondi läbivate halvemuste transdistsiplinaarsed lahendused (YOUNG-IN) (2018-2023)
YOUNG-IN põhieesmärk on mõista, millised on noorte eluvaldkondi läbivate halvemuste kujunemise mehhanismid ning leida poliitikaid nende kumuleeruvate halvemuste leevendamiseks. Projekti peamine teaduslik väljakutse on avardada poliitikakujundajate teadmisi noorte eluvaldkondi läbivate halvemuste põhjustest ning tõhustada nende teadmiste distsipliinide- ja riikideülest rakendatavust. Projekt püüab seni suhteliselt eraldiseisva noortepoliitika paigutada kaasaegse sotsiaal- ja hõivepoliitika põhivoolu lähenemistesse (nt sotsiaalse investeeringu poliitikad). Selle tulemusel on võimalik kujundada holistlikke sekkumisviise noorte halvemusriskide leevendamiseks ilma et see tooks kaasa sotsiaalse ebavõrdsuse süvenemise.
COST (European Cooperation in Science and Technology) on Euroopa vanim teaduse ja tehnoloogia valdkonna ühendus, mille eesmärk on soodustada interdistsiplinaarset koostööd ning lähendada teadlas- ja poliitikaringkondi. Seni on Eesti teadlased osalenud COST võrgustikes partneritena, ÜTI tippkeskuse koostatud projekt on esimene, mida ka juhitakse Eestist. YOUNG-IN projekti juht on professor Anu Toots ja Eesti juhtkomitee liikmeteks professor Marge Unt (marge.unt@tlu.ee) ja dotsent Triin Lauri.
Individuaalne õpikonto ja seda toetavad poliitikad (2022-2023)
Projekti fookuses on individuaalse õpikontoga (IÕK) seotud EL poliitikaalgatused (vt Euroopa Komisjoni 2020 a vastu võetud ‘European Skill Agenda’ ja Euroopa Nõukogu vastavasisulised soovitused juunist 2022), mille valguses uuritakse seniseid täiskasvanuõppes osalemist toetavaid süsteeme. Keskendudes nii IÕK soovitustes sõnastatud ideaali kui ka teiste sama funktsiooniga poliitikameetmete toimimisele viie riigi - Austria, Eesti, Iirimaa, Saksamaa ja Hollandi - näitel, luuakse projektis tervikvaade eri lähenemiste eelistest ja puudustest. Erilise tähelepanu all on hiljuti ellu kutsutud või alles kavandatavad IÕK tüüpi meetmed igas riigis. Uurimisprojekti tulemuseks on parema arusaam IÕK soovituste arvessevõtmise võimalustest ja potentsiaalist üle Euroopa.
Projekti rahastatab Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus CEDEFOP
Individuaalne õpikonto ja seda toetavad poliitikad
Juht Dr. Triin Roosalu (triin.roosalu@tlu.ee)
2022
Platvormtööjõud linnakeskkonnas: õiglus, heaolu ja areng (PLUS) (2019-2022)
PLUS projekt tegeleb platvormimajanduse mõjuga töö olemusele, heaolule ja sotsiaalkaitsele. Projekt keskendub sellele nö 4. tööstusrevolutsiooni segmendile, sest see võimaldab vaadelda võimalusi ja väljakutseid, mis seostuvad töö tuleviku, sotsiaalse innovatsiooni ja õiglase kasvuga. Platvormimajandus on esile kerkimas strateegilise sektorina digitaalsete tehnoloogiate, investeeringute ja uute töökohtade loomise aspektides. Projekti eesmärk on visandada pilt neist muutustest ja pakkuda välja uuenduslik lähenemine, mis käsitleb kesksena linnakeskkonda analüüsimaks ja hindamaks selliste muutuste sotsiaalset ja majanduslikku mõju ning kujundamaks kaasavamaid poliitikaid. Sel viisil panustab PLUS projekt tööjõu digitaliseerumise mõistmisesse ning sellega seotud väljakutsetega toimetulekusse. PLUS uurib nelja rakendust (Airbnb, Deliveroo, Helpling ja Uber) seitsmes Euroopa linnas (Barcelona, Berliin, Bologna, Lissabon, London, Pariis ja Tallinn). Rakendatakse multi-distsiplinaarset lähenemist, mis koondab õiguslikku, sotsiaalmajanduslikku, poliitilist ja ajaloolist perspektiivi, et pakkuda välja alternatiivseid stsenaariume edendamaks sotsiaalkaitset, majanduse arengut ja platvormitööjõu heaolu.
Soolise palgalõhe vähendamine (REGE) (2019-2022)
Sooline palgalõhe on tööturul aga ka laiemalt ühiskonnas valitseva ebavõrdsuse üks olulisi indikaatoreid. See seostub tööturul osalejate sissetulekute ebavõrdsusega, lisaks on sellel ka laiem ja pika-ajalisem mõju vaesuse taastootmise riski näol (laste vaesus, madalamad pensionid naistele). Eestis on EL suurim sooline palgalõhe, mida seletab vaid vähesel määral meeste ja naiste erinev tööturupositsioon. Soolist palgalõhet kujundavad koostoimes mikro (indiviidi), meso (ettevõtte) ja makro (institutsioonid, normid) tasandi tegurid, ja seda kasutataksegi projekti lähtekohana. Uuendustena analüüsitakse palgadünaamikat üle elukaare, tuuakse sisse ootuste ning väärtuste roll palgalõhe kujunemisel, rakendatakse innovaatilisi masinõppe ja klassikalisi andmekaeve meetodeid töö voogude andmete analüüsimisel. Projekti tulemusena töötatakse välja riigile, tööandjatele ja töötajatele suunatud lahendused palgalõhe teadvustamiseks ja lahenduste testimiseks, sh digilahenduste prototüübid.
Uuringut rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond Eesti Teadusagentuuri ja Sotsiaalministeeriumi tellimusel programmi „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine (RITA)“ tegevuse 1 „Strateegilise TA tegevuse toetamine“ lepingu nr 7.2-2/19/2 raames.
2021
Tehnoloogiline ebavõrdsus - mõtestades tehnoloogiliste uuenduste ja sotsiaalse ebavõrdsuse seoseid (TECHNEQUALITY) (2019-2021)
Hiljutised tehnoloogilised uuendused võivad oluliselt muuta sotsiaalse ebavõrdsuse iseloomu ja suurust. Edu tööturul ja laiemalt ühiskonnas saab tõenäoliselt olema seotud muude oskustega kui varasemalt ja arvatavasti muutuvad tehnoloogilise innovatsiooni tulemusel ka tegurid, mis traditsiooniliselt sotsiaalset mobiilsust on ennustanud (nt sotsiaalne klass, haridus). Samas puudub seni arusaamine neist võimalikest mõjudest ning seetõttu on ka ebaselge, milline oleks riikide õige reaktsioon innovatsiooniga kaasnevatele muutustele. Enamik selle teemaga tegelevast teaduslikust kirjandusest keskendub küsimusele, kas automatiseerimine loob või kaotab töökohti. Käesolev projekt püüab ka sellele küsimusele sisukamat vastust anda, aga laiendab senise teadustöö horisonti keskendudes tehnoloogilise arengu laeimale sotsiaalsele mõjule.
http://www.technequality-project.eu/
Läbirääkimised tööle naasmise üle kollektiivsete töösuhete kaudu demograafiliste muutuste ajastul (REWIR) (2018-2021)
Projekt REWIR uurib, kuidas sotsiaalpartnerid saavad panustada tööle naasmise poliitikate kujundamisse ja rakendamisse ning analüüsib teiste sidusgruppide ja üksikute töötajate kogemusi tööle naasmisega. Projekti taustaks on vananeva ühiskonna ja töökarjääri pikenemise temaatika, milles nähakse prioriteetsena töötajate naasmist tööturule peale pikaajalisi või kroonilisi haigusi.
Neid teemasid uuritakse nii Euroopa Liidu, riigi kui ka ettevõtte tasandil. Viiakse läbi intervjuud EL-tasandi sotsiaalpartneritega ja üle-Euroopaline uuring liikmesriikide sotsiaalpartneritega, et paremini aru saada nende panusest tööle naasmise poliitikate kujundamisse ja rakendamisse. Samal ajal analüüsitakse põhjalikumalt kuute riiki- Eesti, Iirimaa, Itaalia, Holland, Rumeenia ja Slovakkia – mis esindavad erinevaid kollektiivsete töösuhete režiime ning tööle naasmise poliitilisi raamistikke. Neis riikides viiakse läbi intervjuud valitsuse ja kodanikuühiskonna sidusgruppide esindajatega. Intervjuudega kogutud informatsiooni rikastatakse kahe uuringu andmetega (üks töötajatega ja teine juhtide ja ettevõtte tasandi ametiühingute esindajatega) ja sidusgruppide esindajate fookusgruppidega. Viimaks koondatakse Euroopa Liidu tasandi ning 6 riigi analüüsi tulemused võrdlevasse analüüsi, mis võimaldab kindlaks teha parimaid praktikaid ning vormida poliitikasoovitusi.
Projekti rahastab Euroopa Komisjon.
Projekti raames valminud publikatsioonid ja videod on üleval siin.
2020
Kumulatiivsed protsessid haridustee ja töökarjääri kujunemisel seletamaks ebavõrdsust neoliberaliseerumise kontekstis (2015–2020)
Projekti eesmärk on analüüsida paremuse (halvemuse) akumuleerumise protsesse haridusteel ja töökarjääri kujunemisel neoliberaliseerumise tingimustes ja välja töötada mudel, mis käsitleks muutusi sotsiaalsete gruppide vahelises ebavõrdsuses sõltuvalt institutsionaalsest kontekstist. Projekt seostab mikrotaseme paremuse (halvemuse) akumuleerumise protsessid makrotaseme neoliberaliseerumise protsesside ja majanduskriisiga. Me käsitleme neoliberaliseerumise eri tüüpe kui institutsionaalseid kontekste, mis mõjutavad võmalusi ja piiranguid paremuse akumuleerumiseks majanduskriisi tingimustes ja võimaldavad erinevaid individuaalsete käitumisstrateegiate valikuid. Lisaks kavandatud uute kvalitatiivsete longituudsete andmete kogumisele kasutatakse suurt hulka kvantitatiivuuringuid EL28 riikide kohta ning Eestis läbiviidud kvalitatiiv-, kvantitatiivuuringute ja registrite andmeid, mis võimaldavad võrrelda kohorte ja riike.
https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/6a8671fd-2b04-42ad-807b-0d72abecc547
2019
Edendades elukestvat õpet ärksama ja kaasavama Euroopa heaks (ENLIVEN) (2016–2019)
Horisont 2020 projekti ENLIVEN üldeesmärk on töötada välja elukestva õppe valdkonna poliitiliste debattide, poliitikakujundamise ja poliitikahindamise toetamise mudel ning pakkuda selleks sobiv mehhanism, keskendudes noorte täiskasvanute vajadustele ja integreerides seejuures nii sotsiaalteaduste kui IT valdkonna teoreetilised ja empiirilised perspektiivid. Projekti raames valmib tõenduspõhine analüüs selle kohta, kus, millal ja miks on valdkonda kujundavad poliitikad osutunud edukaks, ning selle põhjal luuakse praktikate veebipõhine andmebaas otsustusprotsesside tõhustamiseks. Kombineerides üheksa täiesti erineva institutsionaalse korraldusega Euroopa riigi (Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Inglismaa, Itaalia, Slovakkia, Šotimaa) ning Austraalia ülikoolide ja uurimisrühmade jõupingutused, analüüsib projekti konsortsium kõigi EL maade andmeid, süstematiseerides olemasolevaid andmestikke (nii kvantitatiivseid, nt LFS, AES, PIAAC, ESS, kui kvalitatiivseid, nt Eurydice ning Cedefopi andmeid) uute vaatenurkade avamiseks. Peale selle viiakse läbi originaalsed uuringud projekti valitud riikides ning Austraalias, mis võimaldab jõuda uue teadmiseni selle kohta, kuidas noori täiskasvanuid elukestva õppe kaudu kõige tõhusamalt toetada.
https://www.facebook.com/h2020.enliven
Üle-euroopalise laste-ja noorteuuringu metodoloogia arendusprojekt (ECDP) (2018–2019)
Laste heaolu on ühiskonna seisukohalt esmatähtis. Laste heaolu parandamine pole ainult oluline tagamaks neile ilusat lapsepõlve vaid ka alus nende heaolule täiskasvanutena. ECDP on professor Gary Pollocki (Mancester Metropolitan University) juhitav projekt Euroopa Komisjoni programmis „Horizon 2020“ (INFRADEV call), mille eesmärk on arendada välja üle-euroopalise laste ja noorte heaolu longituuduuringu metoodika. ECDP projekt toetub MYWEB (https://fp7-myweb.eu) projektile, mille raames jõuti järeldusele, et sellise uuringu järgi on poliitikakujundajate, akadeemikute ning igapäevaselt noorte ja lastega tegelevate inimeste hulgas suur nõudlus. Samuti leiti, et selline uuring oleks tehniliselt ja majanduslikult teostatav. ECDP projekti konsortsiumi on kaasatud juhtivad uurijad ja poliitikakujundajad üle Euroopa. Lisaks sellele kasutatakse ECDP-s lapse-keskset lähenemist, kus lapsed ja noored on otseselt kaasatud uuringu arendamisse, kasutamisse ja tulemuste levitamisse. Võrdlev laste ja noorte heaolu käsitlev longituuduuring aitab mõista üleminekuid laste ja noorte elus (näiteks haridusest tööturule liikumine), katkestusi ja traumasid (näiteks vanemate lahkuminek) aga ka pöördepunkte, mis võiksid aidata heaolu paremini mõista. Seega, projekt pakub poliitikakujundajatele nii Euroopa Liidu kui liikmesriikide tasandil palju uusi võimalusi.
https://twitter.com/EuroCohort
Minu aeg, sinu aeg, meie aeg. Leibkondade ajakasutus-valik või paratamatus? (2016–2019)
Aeg on piiratud ressurss ning seetõttu ei ole väheoluline kuidas seda kasutatakse. Partnerite ühiselt veedetud aja hulk mõjutab nii suhte kvaliteeti kui stabiilsust, lastega veedetud aeg aga laste heaolu, käitumist, õpitulemusi. Käesolev projekt uurib leibkondade ajakasutust - aja ja ülesannete jaotust, mis seotud majapidamistööde ja laste kasvatamisega - ja selle seost erinevate töö-ja pere-elu ühildamise strateegiatega (nt aja- ja kohapaindlikkus) ühelt poolt, ning teiste elusfääridega (nt tööturu situatsioon) teiselt poolt. Leibkonna ajakasutust käsitletakse siin kui eelistustel ja võimalustel põhinevat väljundit, kusjuures nii eelistused ja võimalused on mõjutatud keskkonast (leibkond, institutsioonid), kus nii 'läbirääkimised' kui ajakasutuspraktikad aset leiavad. Projektis rakendatakse nii kvantatiivsete kui kvalitatiivsete andmete analüüsi.
https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/f309a9f5-415d-4178-9171-6a4c3d13cc06
2018
Noorte sotsiaalne tõrjutus Euroopas: kumulatiivne halvemus, toimetulekustrateegiad ja tõhusad poliitikad (EXCEPT) (2015–2018)
Hiljutise majanduskriisi tõttu kasvanud noorte tööturu ebakindluse taustal on selle interdistsiplinaarse ja rahvusvahelise projekti eesmärk anda mitmekülgne pilt sellest, kuidas noorte tööturu haavatavus mõjutab nende sotsiaalse tõrjutuse riski Euroopas. Rakendades dünaamilist mitmemõõtmelist vaadet noorte tõrjutuse objektiivsetele ja subjektiivsetele tahkudele tehakse kindlaks kumuleeruvate halvemuste omavahelised seosed ning võimalikud riskid ja tasakaalustavad mehhanismid. Kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete meetodite kombineeritud lähenemise kaudu uuritakse noorte tööturu ebakindluse mõju vaesusriskile ja materiaalsele ilmajäetusele, subjektiivsele heaolule ja tervisele ning võimalusele vanemate kodust lahkuda ehk iseseisvuda. Esmalt viiakse läbi kvalitatiivsed intervjuud noortega üheksas Euroopa riigis sealhulgas Ukrainas eesmärgiga jõuda kõikehõlmavale arusaamisele sellest, kuidas ebasoodsates tingimustes noored tajuvad oma sotsiaalset olukorda ja tulevad sellega toime erinevates majanduslikes, institutsionaalsetes ja kultuurilistes keskkondades. Teiseks analüüstakse kvantitatiivsete meetoditega üle-euroopalisi ja riiklikke andmestikke, et teha kindlaks noorte sotsiaalse tõrjutuse põhjuslikud seosed ja dünaamilised protsessid erinevate riikide kontekstis. Kolmandaks, tuginedes ekspertintervjuudele ning poliitikate tõhususe analüüsile, käsitletakse Euroopa Liidu ja riikide tasandil noorte sotsiaalse tõrjutuse erinevaid tahke puudutavate poliitikate levikut ja mõju. Projekti keskne eesmärk on teha kindlaks parimad praktikad ja anda soovitusi reformideks ja poliitikakujunduseks, mis parandaksid tööturu ebakindlusega silmitsi seisvate noorte olukorda, võttes siinjuures arvesse noorte endi kogemust ja arvamusi. Projekti tulemusi levitatakse kaasates erinevaid huvigruppe projekti kõigis etappides.
Kutsehariduse muutuv olemus ja roll Euroopas (CEDEFOP) (2016–2018)
Rahvusvahelise võrdleva uuringu eesmärgiks on anda ülevaade viimase kahe aastakümne jooksul Euroopa kutsehariduses aset leidnud muutustest ja arengutest. Selleks, et analüüsida toimunud muutusi ja nendega seotud sisemisi ja väliseid tegureid, kogutakse ning analüüsitakse andmeid nii rahvusriikide kui Euroopa tasandil uurimisrühma poolt, mida juhib 3s Unternehmensberatung ja mis kaasab ca 150 hariduse ning tööturu valdkonna eksperti ja teadurit üle Euroopa.
Noorsootöö mõju arendamine ja kommunikeerimine Euroopas (2016–2018)
Noorsootöö, eriti avatud noorsootöö mõju demonstreerimise probleemid on hästi dokumenteeritud kogu Euroopa Liidus. See projekt arendab noorsootöö praktikat ja võimaldab noorsootöötajatel paremini määratleda tulemusi. Samuti pööratakse projektis tähelepanu protsessidele, läbi mille noorsootöö mõju avaldub, mis annab noorsootöötajatele parem võimaluse noorsootööd dokumenteerida. Noorsootöö praktika areng saavutatakse projekti raames toimuvate koolituste kaudu, pärast mida partnerorganisatsioonide noorsootöötajad rakendavad seda meetodit oma töös ning koolitavad ka teisi noorsootöötajaid. Uute teadmiste levitamine toimub vastastikuse täiendõppe kaudu, et noorsootöötajad saaksid arendada välja kohaliku kogukonna. Projekti tasandil koostatakse riike võrdlev aruanne, et teavitada ja mõjutada poliitikakujundajaid. Need uued teadmised annavad ka soovitusi noorsootöötajate koolitamiseks riiklikes koolitusprogrammides.
2016
Noorte heaolu mõõtmine (MYWeB) (2014–2016)
Projekt MYWeB hindab longituudse Euroopa laste ja noorte uuringu (European Longitudinal Study for Children and Young People- ELSCYP) teostatavust võttes tasakaalustatult arvesse nii teaduslikku kui ka poliitilist perspektiivi. Tasakaalu leidmise teaduse ja poliitika vahel tagab „evaluation/appraisal“ meetodi kasutamine, mis kindlustab, et tulemused on metoodiliselt viimistletud, tehniliselt teostatavad ja mõistliku eelarvega. Kuues riigis läbiviidav pilootuuring annab empiirilisi andmeid, mis aitavad hinnata longituuduuringu teostatavust. Võtmaks arvesse poliitika kujundajate arvamust kaasatakse projekti hulk võtmeisikuid sealhulgas poliitikuid liikmesriikide ning regionaalsel tasandil. Lapsed ja noored on samuti projekti kaasatud: nende panust oodatakse heaolu mõiste lahtimõtestamisel ning samuti loodetakse saada ideid planeeritava uuringu läbiviimise meetodi valimiseks. Projekti meeskonda on kaasatud erineva taustaga uurijaid, kel on ekspertiis laste ja noorte heaolu, laste eest hoolitsemise, hariduse, laste kasvukeskkonna, laste/noorte töö ja vaba aja ning osaluse vallas. Lisaks sellele on meeskond kogenud küsitlusuuringute läbiviimises ning pädev longituuduuringute metodoloogias.
https://www.facebook.com/MYWeB-689514374483514/
Haridus kui elukestev protsess, haridusteede võrdlus kaasaegsetes ühiskondades eduLIFE (2011–2016)
Projekti eesmärk on analüüsida, kuidas haridusteed kujunevad elukäigu vältel sõltuvalt perekondlikust päritolust, haridusinstitutsioonide ülesehitusest, tööteest ja perekondlikest sündmustest.
Projekt on struktureeritud nelja teema ümber:
-
eelhariduse kvaliteet ja selle lühi- ja pikaajaline mõju ebasoodsa päritoluga isikutele
- erinevate keskhariduse diferentseerumise mudelite mõju kompetentside arengule ja haridusvõimlustele
- erinevate kutsehariduse mudelite mõju tööturule lülitumisele
- töökarjääri ja elukestva õppe vastastikune toime
Õppiv inimene haridussüsteemis ja tööturul: ebavõrdsus kui välimiste ja sisemiste piiride kujunemise tegur ja tulemus (2011–2016)
Projekti eesmärk on uurida, kuidas õppijad piiritlevad, tekitavad ja ületavad sisemisi piire puutudes kokku väliste takistustega haridussüsteemis ja tööturul ning kaardistada selliste piiride tekkepõhjusi ja tagajärgi. Püstitatud eesmärgi saavutamiseks esitatakse uus viis individuaalse õpikogemuse sotsioloogiliseks mõtestamiseks kihistunud ühiskonnas, mis põhineb filosoofilisel lähenemisel õppimisele. Esitatud uus käsitlus võtab lisaks välistele piiridele arvesse ka nende õppijapoolse omaksvõtmise ja sisemiste piiride tekkimise protsessi. Luuakse uus metodoloogia, mida rakendatakse uurimaks piiride vastastikusel toimel mitmemõõtmeliseks kujunevat õppimist, et seeläbi mõista hariduse ja õppimise rolli sotsiaalses stratifikatsioonis. Kombineerides kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid uurimismeetodeid kasutatakse lisaks projekti raames kogutud andmestikule ka varasemaid andmebaase, mis võimaldavad teostada erinevate perioodide ja riikide võrdlust.
2015
Töötamise jätkamist ja lõpetamist mõjutavad tegurid hiliskarjääris. Eestis võrdlevas perspektiivis (2012-2015)
Euroopa tööturgudel lahkuvad paljud inimesed töölt enne ametliku pensioniea saabumist. Elanikkonna vananemise kontekstis peetakse seda trendi väga problemaatiliseks. Hiljutised reformid paljudes Euroopa riikides on oluliselt tõstnud ametlikku pensioniiga, samas on vanemaealiste tööhõive enamikes riikides tõusnud vaid vähesel määral. Seetõttu on ilmne, et vanemaealiste seotus tööturuga on ebapiisav. Üheks kesksetest valupunktidest on ebapiisav arusaam tööturult lahkumise põhjustest ja põhjustajatest.
Antud projekt analüüsib üle 50- aastaste töötamise ja töölt lahkumise põhjusi ja põhjuste koosmõjusid Eestis teiste Euroopa riikide taustal. Projekti esimeses osas loob eestikeskne juhtumiuuring arusaama n-ö. raamtingimustest, võttes arvesse nii makro- (nt. poliitikaid), meso- (nt. ettevõtete praktikad) kui ka mikro-tasandi tegureid (nt. inimkapitali määr, töö eelistused). Projekti teises osas analüüsitakse eelmainitud determinantide mõju empiiriliselt hiliskarjääri otsustele võrdlevas perspektiivis. Meetoditena kasutatakse dokumendianalüüsi, erinevaid regressiooni ja sündmusloo analüüsi tehnikaid. Projekti tulemusel valmib rahvusvaheline kogumik ja publikatsioonid eelretsenseeritavates ajakirjades.
Pensionile siirdumise mõjurid Euroopas ja Ameerika Ühendriikides (2012-2015)
Projekti eesmärgiks on analüüsida pensionile jäämist mõjutavaid makro-, meso- ja mikrotasandi tegureid. Projekti eesmärgiks on (1) kirjeldada hiliskarjääri ja pensionile siirdumist mõjutav institutsionaalne strukturaalne keskkond ja hiljutised reformid selles vallas Euroopas, Ameerika Ühendriikides ja Jaapanis ning (2) analüüsida millised institutsionaalsed, ettevõtte tasandi ja individuaalsed karakteristikud aitavad kaasa kõrgemale tööhõivele ja millised meelitavad või tõukavad vanemaealisi tööturult välja.
SHARE Eesti (2011-2015)
Rahvastikuvananemine on sündimuse, suremuse, rände ja peremoodustusprotsesside koosmõju tulemusena juba rohkem kui 150 aastat kestnud protsess. Rahvastikuvananemisel on mitmetahulised sotsiaal-majanduslikud tagajärjed ning riikidel tuleb uut laadi rahvastikukoostisega kohaneda. SHARE on üle-euroopaline ligi 20 riigis läbiviidav vanemaealist (50+) rahvastikku hõlmav longituudne küsitlusuuring, mis keskendub individuaalse vananemisprotsessi kulu ja seda mõjutavate põhjuslike seoste uurimisele. Uuring hõlmab vanemaealiste (50+) tööelu, tööjätuga seonduvat, tervisega seonduvat (sh objektiivsete mõõtmiste teel), hooldusvajadust ja teistele abi osutamise koormust ning nii sotsiaalset (lähedaste võrgustik) kui materiaalset toimetulekut. Kõne all olevat sihtrühma pole varem nii ulatuslikult küsitletud. SHARE uuring on EL sotsiaalse kaitse ja kaasatuse avatud kooskõlastusmeetodi raames algatatud andmeallikas, et monitoorida ja kujundada vananemisega seotud EL poliitikaid. SHARE on arvatud Euroopa teaduse infrastruktuuri teekaardi (ESFRI) objektide nimistusse ja määratletud EL Tööhõive peadirektoraadi (DG EMPL) poolt ühe peamise teabeallikana rahvastikuvananemise analüüsimiseks ning eakate sotsiaalse seisundi (sh sotsiaalse kaasatuse) monitoorimiseks. SHARE on osa ERIC protsessist (alates 2011. märts), millega liituvad riigid võtavad endale kohustuse seda longituuduuringut käigus hoida vähemalt 2024. aastani. Antud projekt on suunatud Eesti SHARE ERIC'uga liitumise ettevalmistamisele.
Teadlaste karjäärimudeli arendamine naiste karjääritee toetamiseks (2015)
Projekti eesmärgiks on toetada noorte naisteadlaste karjääre akadeemias, selgitades nelja projektis osaleva Eesti ülikooli (TLÜ, TÜ, TTÜ, EBS) koostöös välja sootundliku värbamise ja edutamise süsteemi võtmetingimused akadeemias. Kaardistame praeguse olukorra ja lähtudes teiste riikide kogemustest esitame soovitused ja töötame olemasolevate algatuste baasilt välja noorte naisteadlaste karjääriteekondi toetava programmi, mida piloteerime Tallinna Ülikoolis. Loe edasi
2014
Makrotegurite mõju sunnitud ja vabatahtlikule varajasele pensionilejäämisele laienenud Euroopas (2014)
Euroopas on juba pikka aega olnud iseloomulik töötajate väljumine tööturult enne ametliku pensioniea saabumist. See suundumus ei ole rahvastiku vananemise kontekstis jätkusuutlik. Hoolimata hiljutistes reformidest, mille eesmärgiks on töötamise aega pikendada, on vanemate inimeste tööhõive vaid napilt kasvanud ja nende kaasatus tööturule on endiselt liiga vähene, et tagada heaolusüsteemi järjepidevus. Antud projekti eesmärk on kaardistada mõjutajaid eri riikides, mis paneb inimesi enne pensioniea saabumist tööturult lahkuma. Projekti raames analüüsitakse kuidas erinevad ja millega seonduvad „sunnitud“ ja „vabatahtliku“ varase pensionilejäämise mustrid laienenud Euroopas. Selleks kasutatakse SHARE 2010 aasta isikutasandi andmeid, mida kombineeritakse makrotasandi näitajatega.
Täiskasvanute koolituse ja täiskasvanute koolitus ettevõtetes uuringute analüüs (2013-2014)
Projekti eesmärgiks on teise „Täiskasvanute koolituse uuringu“ ja neljanda „Täiskasvanute koolitus ettevõtetes“ uuringu integreeritud analüüs. Mõlemad andmed on kogutud aastal 2010 ja on osa Euroopa Liidu elukestva õppe statistikast. Nimetatud andmete analüüs annab panuse Euroopa elukestva õppe poliitika kujundamisse, keskendudes täiskasvanute täiendusharidusele ja -koolitusele. Eesmärgiks on saavutada nende kahe andmebaasi laialdasem kasutus poliitika kujundajate ja praktikute (personalijuhid, koolitajad, uurijad) hulgas. Lisaks antakse panus kahe uuringu parendamisse, eesmärgiga saavutada parem haakumine ja sobitumine teiste elukestva õppe statistika süsteemidega.
2013
Tööturu väljakutsed kõrgharidusele, Eesti Euroopa Liidu kontekstis (2009-2013)
Projekti eesmärgiks oli luua kvaliteetset teavet kõrgharidussektori ja tööturu seoste ja arengute kohta suurendades seeläbi hariduspoliitiliste otsuste teadmis- ja tõenduspõhisust. Projekti esimene alaprojekt tegeles kõrgharidusega noorte tööturule lülitumise protsessiga ning teine alaprojekt analüüsis kõrghariduse rolli elukestvas õppes, keskendudes täiskasvanud õppija motivatsioonile, tööandja ootustele ja kõrgkoolide valmisolekule. Projekti raames viidi läbi neli originaaluuringut ja kasutati sekundaarandmeid.
Antud projekti toetas Euroopa struktuurivahenditest rahastatav programm Primus, mida viib ellu sihtasutus Archimedes.
Projekti koduleht: http://primus.tlu.ee/
Haridussüsteemi ja tööturu koostöö kutsehariduse uuendamisel (2012-2013)
Projekti raames uuriti Cedefop’i (European Centre for the Development of Vocational Training) eestvedamisel 15 Euroopa riigis töömaailma ja kutsehariduse omavahelise tagasisidestamissüsteemi ülesehitust ja toimimist Euroopa Liidu tasandi arengute valguses. Rahvusvaheliste- ja Sotsiaaluuringute Instituut vastutas projektis Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ülevaate eest, koordineerides uurijate tööd lisaks Eestile Bulgaarias, Ungaris, Sloveenias ja Poolas.
2012
Juurdepääs kõrgharidusele: ühiskonna ootused. Mida tajutakse õiglasena, milliseid võimalusi võrdsetena (2010-2012)
Projekti esmaseks eesmärgiks oli analüüsida Eesti elanike ootusi kõrgharidusele – millistena kõrgharidusalaseid võimalusi tajutakse, mida peetakse kõrgharidusele juurdepääsul õiglaseks, kuivõrd väärtustatakse kõrgharidust – ning kuivõrd ja kuidas erinevad need arvamused erinevate sotsiaalsete rühmade lõikes. Projekti teiseks eesmärgiks oli analüüsida kas ja kuivõrd on kõrgharidusele juurdepääs ja selle väärtustamine Eestis vastuolus ühiskonna ootuste ja arusaamadega ning kas ja kuivõrd erinevad need arusaamad teiste riikide omadest.
Projekti põhitegevused:
- ISSP (International Social Survey Program) „Sotsiaalse ebavõrdsuse” (Social Incequality) uuringu põhibloki kohandamine Eesti oludele ning kõrgharidust käsitlev lisaküsimuste bloki väljatöötamine
- Uuringu läbiviimine (tellimusena) ning saadud andmete korrastamine esitamaks kohustusliku bloki andmed rahvusvahelisse andmearhiivi ja kohandamaks nii kohustusliku kui lisabloki raames kogutud andmed andmetöötluseks/analüüsiks
- Uuringu tulemuste analüüsimine
- Uuringu tulemuste esitamine Eestis (sh uuringuraportina) ning rahvusvaheliselt konverentsidel ja erialaajakirjades
Elukestev õpe kõrgkoolis: õpiprotsessi toetav keskkond (õppija 2.0) (2011-2012)
Antud projekti käigus uuriti kõrgkoolide nägemust sellest, millised on mittetraditsiooniliste õppijate vajadused, kuidas on koolid kohanenud selliste vajadustega ning milliseid probleeme tuleb koolidel selleks ületada, et pakkuda tulemuslikumalt kvaliteetset haridust olulisele ja kasvavale sihtgrupile kõrghariduses. Uuring annab usaldusväärset teavet õpetamisprotsessi arendamiseks ja hariduspoliitiliste otsuste langetamiseks, et arendada kolmanda taseme õppe kvaliteeti lähtuvalt elukestva õppe vajadustest.
Uuringu tulemused on koondatud raportisse „Mittetraditsiooniline tudeng kõrgkoolis: uuringu lõpparuanne”
2011
Haridussüsteemi roll elukestval õppel põhineva ühiskonna tagamisel Euroopas (2005-2011)
Euroopa Liidu 6. Raamprogrammi integreeritud projekt, milles osales 13 institutsiooni erinevatest Euroopa riikidest. Projekti eesmärgiks oli analüüsida haridussüsteemi rolli elukestva õppe ja ühiskonna sidususe tagamisel Euroopa riikides. Projekt keskendus makrostruktuuride, poliitikate ja institutsioonide mõju analüüsimisele. Projekti käigus viidi läbi üks haridussüsteemis õppijate kvantitatiivuuring ja kaks kvalitatiivuuringut (haridusametnike ja tööandjate intervjuud), samuti analüüsiti EuroStati poolt läbiviidava Täiskasvanute Koolituse Uuringu andmeid.
Projekti koduleht: http://lll2010.tlu.ee/
Perekonnaplatvorm (2009-2011)
Euroopa Liidu 7. Raamprogrammi projekt Familyplatform koondas 12 organisatsiooni, mille hulgas olid juhtivad Euroopa uurimisinstituudid ja kodanikeühiskonna esindajad, eesmärgiga parandada Euroopa perekondade heaolu, julgustades huvigruppidevahelist dialoogi. Selleks korraldati projekti raames konverentse, fookusgruppe ja julgustati internetipõhist diskussiooni. Projekti jooksul vaadati üle olemasolev perekonda puudutav teadustöö Euroopas, tehti kindlaks katmata valdkonnad, töötati välja võtmeküsimused poliitikutele ja koostati erinevaid stsenaariume perekonnaelu tuleviku kohta. Lühidalt olid projekt neli suunda järgmised:
-
ülevaate andmine perekonnauuringutest, peamiste metodoloogiliste probleemide väljatoomine senistes uuringutes, ülevaade trendidest ja erinevustest riikide vahel;
- kriitiline ülevaade uuringutest uuringute kasutajate seisukohalt;
- peamiste poliitiliste küsimuste formuleerimine tulevase Euroopa poliitika jaoks;
- edasiste uuringusuundade formuleerimine ja metodoloogiliste lähenemiste väljatöötamine.
Tulemuste koondamisele järgnes uurimisvaldkondade väljapakkumine Euroopa Sotsiaal- ja Humanitaarteaduste valdkonna teadustegevuse kavasse aastateks 2012–2013.
Projekti koduleht: www.familyplatform.eu
Eesti tervise-, tööjätu- ja vananemisuuring (SHARE) (2009–2011)
Eesti ühinemine üle-euroopalise uuringuga SHARE, mis keskendub 50+-ealistele ning jälgib nende sotsiaalseid võrgustikke, töötamist ja tööjättu, tervise objektiivset seisundit, hooldevajadust ning-koormust ning sissetulekuid ja varasid. Tuginedes prospektiivsele sündmusloolisele metodoloogiale annab uuring olulise panuse järgneva 7 laine jooksul vaadelda nimetatud seisundite muutusi seoses samade inimeste peamiste demograafiliste näitajatega. Uuring saab olla aluseks rahvastiku- ja sotsiaalpoliitika strateegiate kujundamisel ning meetmete evalveerimisel.
TransEurope uurimisvõrgustik: rahvusvahelistumine ja muutuv ebavõrdsus eluteedel Euroopas (2011)
TransEurope puhul oli tegemist uurimisvõrgustikuga, mille eesmärgiks oli uurida rahvusvahelistumist ja muutuvat ebavõrdsust eluteedel Euroopas. Projekt kestis juunist 2006 kuni maini 2011 ja seda rahastas Euroopa Teadusfond. Projekti koordineeris Prof. Dr. Hans-Peter Blossfeld (University of Bamberg, Germany. Projekti olid kaasatud uurijad 11 Euroopa riigist. Projekti tulemusena publitseeriti mitu raamatut, sealhulgas Hans-Peter Blossfeld, Sandra Buchholz, Dirk Hofäcker and Kathrin Kolb (Toim.). Globalized Labour Markets and Social Inequality in Europe.Palgrave Macmillan, mille autorite hulgas on ka Ellu Saar ja Jelena Helemäe.
Hariduse roll noorte tööturule lülitumisel Eestis Euroopa Liidu riikide taustal (2009–2011)
ETF grandi eesmärgiks oli analüüsida hariduse rolli noorte tööturule lülitumisel ja välja tuua selle protsessi eripära Eestis võrreldes teiste Euroopa riikidega aastatel 1991–2007.
Esmalt analüüsiti erinevate haridustasemete lõpetajate kontingenti – kuivõrd mõjutab noorte päritolu nende haridusteed. Seejärel uuriti eri haridustasemega noorte lülitumist tööturule Eestis võrreldes teiste Euroopa riikidega. Projekti raames kasutati nii indiviiditaseme paneel- ja longituudseid andmeid (Euroopa Tööjõu-uuringud 1983–2007; Eesti Tööjõu-uuringud 1995, 1997–2008, Eesti Sotsiaaluuring 2004, 2005 jt.).
Antud projekti rahastas Eesti teadusfond (ETF) ja see oli osaks suuremast rahvusvahelisest võrdlevast projektist „Education systems and labour markets in Central- and Eastern Europe“ (viimase juhiks professor I. Kogan Bambergi Ülikoolist Saksamaal), mis oli finantseeritud Volkswagen sihtasutuse poolt.
2010
Elukestev õpe kui elutee kujundaja ja eesti ühiskonna sotsiaalse sidususe tagaja (2005–2010)
Sihtfinantseeritav teadusteema käsitles elukestva õppe mõju elutee kujunemisel ja Eesti ühiskonna sotsiaalse sidususe tagamisel. Eesmärgiks oli:
-
uurida Eestile omaste institutsioonide mõju täiskasvanute juurdepääsul haridusele;
- käsitleda erinevate sotsiaalsete gruppide ja elutee erinevatel etappidelolevate inimeste õpihuvi ja -vajadusi;
- analüüsida institutsionaalse raamistiku loodud õpivõimaluste ja õppijate motivatsiooni vahelisi seoseid.
Projekti raames püüti hinnata sellealase poliitika ja praktika efektiivsust Eestis, seda Euroopa riikide vastava poliitika taustal.
Projektis kasutati uudset institutsionaalsest vaatenurgast lähtuvat lähenemist probleemile. Igale riigile on omased teatud nö. institutsioonide paketid, mis mõjutavad elukestva õppe võimalusi. See tähendab, et elukestvat õpet ja haridussüsteemi arengut puudutava poliitika ja praktika korrektne analüüs on võimalik ainult seda institutsionaalset seotust arvestades.
Projekt hõlmas kolme tasandil: makro-, meso- (kesk-) ja mikrotasandil, eesmärgiga analüüsida makro-struktuursete faktorite, elukestvat õpet puudutava poliitika, institutsionaalsete faktorite ja täiskasvanute kui potentsiaalsete õppijate vahelisi suhteid ja toimet. Projekti realiseerimiseks koguti kolme liiki andmeid:
- inimestelt kui potentsiaalsetelt õppijatelt (küsitlus);
- haridusinstitutsioonide esindajatelt, MTÜ-st, kohaliku võimu esindajatelt (struktureeritud intervjuud);
- tööandjate esindajatelt (küsitlus ja osaliselt struktureeritud intervjuu).
Meediakasvatus Eesti alushariduse institutsioonides (2009–2010)
Programmi EDUKO analüüsigrandi üldeesmärkideks oli teadvustada meedia kui kasvatust puudutava olulise valdkonna osatähtsus alushariduses ning lastevanemate hulgas, töötada välja didaktilised soovitused meediakasvatuse läbiviimiseks lasteaias, koguda informatsiooni meediakasvatuse alase õppematerjali koostamiseks.
Projekti põhieesmärkideks olid:
- saada esmane ülevaade meediakasvatusest Eesti lasteaedades;
- koondada lasteaedade seniseid meediakasvatusealaseid häid praktikaid;
- selgitada välja lasteaiaõpetajate teadlikkus, hoiakud ja arusaamad meedia võimalikest mõjudest koolieast nooremale lapsele.
- anda ülevaade koolieast nooremate laste vanemate teadlikkusest ja praktikatest meediakirjaoskuse kujundamisel (meediakasvatuses) sekundaarse andmeanalüüsi abil.
- võrrelda lasteaiaõpetajate ja lastevanemate nägemusi meedia võimalikest mõjudest ja meediakasvatuse vajalikkusest.
Täiskasvanud kõrgharidust omandamas: õpingute ühildamine töö ja eraeluga (2009-2010)
Täiskasvanute tagasipöördumine tasemeharidusse eeldab selleks vajalike tingimuste loomist. Projekti käigus selgitati, milliste tingimuste loomist ootab täiskasvanud õppija kõrgkoolilt ja oma tööandjalt selleks, et oma elu erinevaid rolle paremini ühildada. Projekti fookuses olid ajakorralduse paindlikkusega seonduvad probleemid ning praktikad. Projekti raames analüüsiti teoreetilisi lähenemisi ja varem läbi viidud uuringuid, et kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete andmete põhjal tehtud järeldused asetada rahvusvaheliselt võrdlevasse konteksti. Projekti eesmärk oli selgitada, kas ja kuidas on Eestis tasemeharidust omandavad täiskasvanud teadvustanud vajadust aja paindlikumaks korraldamiseks, kas ja kuidas on nad leidnud võimalusi oma õpingute, töö ja eraelu paindlikuks ja tasakaalustatud ühendamiseks, ning millised on nende strateegiad õpingute ühildamiseks elu teiste sfääridega.
2008
Elukestev õpe formaalharidussüsteemis osalejate vaatevinklist (2006–2008)
Eesti Teadusfondi Grant käsitles täiskasvanute õppimist formaalharidussüsteemis ja oli tihedalt seotud EL VI Raamprogrammi raames realiseeritud projektiga 'Towards Lifelong Learning Society in Europe: the Contribution of Educational System'(http://LLL2010.tlu.ee), olles sisuliselt selle üks alaprojekt. Käesoleva grandi raames viidi läbi küsitlus formaalharidussüsteemis reaalselt õppivate täiskasvanute hulgas. Algselt oli kavas koguda infot 1000 õppijalt ja samuti vastavatelt õppeasutustelt nende tegevuse ja eesmärkide kohta.
Selleks kasutati originaalküsimustikku (eraldi õppijatele ja vastavatele õppeasutustele alusel), kusjuures küsimustiku koostamist koordineerisid Eesti töögrupi liikmed. Eesti ja vene keeles küsitleti Eestis haridustaseme järgi struktureeritud valimi põhjal 1100 täiskasvanud õppijat, kes omandasid põhi, kesk, keskharidusjärgset (kuid mitte kõrgharidust) ja kõrgharidust. Samaaegselt küsitleti ka vastavate õppeasutuste esindajaid.