Kompetentsikeskuse põhilisteks eesmärkideks on koostöös eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumiga läbi viia teadustööd õiguse ja psühholoogia kokkupuutepunktides eesmärgiga suurendada parimate praktikates rakendamist nii õigusteaduses kui psühholoogias ning valmistada ette õiguspsühholoogia valdkonna erialaspetsialiste ja pakkuda praktiseerivatele erialaspetsialistidele täiendkoolitust.

Liikmed

TLÜ käitumis- ja neuroteaduste (KNT) tippkeskuse õiguspsühholoogia kompetentsikeskuse liikmed:

  • Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi õiguspsühholoogia dotsent Kristjan Kask

Dotsent Kristjan Kase uurimise ja õpetamise valdkond on juriidiline psühholoogia ja kriminaalpsühholoogia. Loe lähemalt ETISest.

Kaastöötajad:

  • New Yorgi ülikool Shanghais Prof Pekka Santtila. Loe lähemalt.
  • Tartu ülikooli psühholoogia instituudi nooremteadur Annegrete Palu. Loe lähemalt.

Peamised tegevused

  1. Õiguspsühholoogia teemalise teadustöö läbiviimine kahes erinevas suuremas uurimissuunas. Esiteks, kuna eksperimentaalpsühholoogia laboris on olemas silmaliigutuste ja pupilli suuruse fikseerimise riist- ja tarkvara (Tobii X120), siis on võimalik läbi viia uuringuid taju ja mälu valdkonnas seoses õiguspsühholoogiaga nagu näiteks mitme kurjategija äratundmise täpsust mõjutavate faktorite uurimises. Saadud tulemused võimaldavad õiglasemalt läbi viia inimeste äratundmiseks esitamist kriminaalmenetluses. Teiseks, uurida ülekuulamise-alast temaatikat keskendudes küsitlemise simuleerimiseks mõeldud tarkvara EIT (Empowering Interviewer Training) efektiivsusuuringute läbiviimisele. Kui paraneb küsitlemise kvaliteet, siis võimaldab see tunnistajaid säästval viisil koguda täpsemat tõendusmaterjali nendega juhtunu osas. Lisaks eelnevale on võimalik otsida võimalusi interdistsiplinaarsete uurimisteemade püstitamiseks arvestades LTI ning käitumis- ja neuroteaduste tippkeskuse uurimissuundi.
  2. Õiguspsühholoogia populariseerimine nii läbi populaarteaduslike tekstide (artiklid, raamatud) kui ka ristmeedia (nt ühe minuti loengute sari, (õigus)psühholoogia valdkonda tutvustavate (õppe)videote valmistamine).

  3. Koostööpartneritega välisriikide ülikoolidest erinevate teadusrahastuse taotluste algatamine ja koostamine.

  4. Õiguspsühholoogia-alaste koolituste ja õppepäevade ning konverentside korraldamine.

Uudised

 

Mikrokraad „Õiguspsühholoogia alused“

Kompetentsikeskuse teadlased on kokku pannud mikrokraadi teemal „Õiguspsühholoogia alused“, mis toimub kevadsemestril 2022. Õppekava eesmärk on avardada silmaringi psühholoogia teadmiste võimalikest rakendusvõimalustest õigusteaduses. Mikrokraadi kohta loe lähemalt siit.

Õiguspsühholoogia teemaline saade Uudishimu tippkeskuses

Kuriteost jäävad alati asitõendid. Sündmuskohale jäetud sõrmejälgi analüüsib arvuti. Aga kuidas toimetada jälgedega, mis on tunnistaja või kahtlusaluse mälus? Tänapäevane politseiuurimine on sootuks midagi muud kui see, mida filmidest näinud oleme. Uudishimu tippkeskuse saatesarja järjekordses episoodis avasid teemat Kristjan Kask Tallinna Ülikoolist ja Prof. Talis Bachmann ja Annegrete Palu Tartu Ülikoolist.

Milline on visuaalse taju seos mõistelise mõtlemisega?

Visuaalruumilist võimekust käsitletakse tihti kui eraldiseisvat, aga mitte verbaalset kognitiivset funktsiooni. Samas on visuaalruumilised protsessid semiootiliselt vahendatud, seega ei saa neid täiesti mitteverbaalseteks pidada. Eelnevates uuringutes on empiiriliselt ja teoreetiliselt näidatud kõrgemad visuaalruumilised protsessid selliselt, et näiteks visuaalne objektitajumine ning mentaalne roteerimine on semiootiliselt vahendatud. Kompetentsikeskuse teadlane Valeri Murnikov viis läbi uuringu, mille tulemused avaldati ajakirjas Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Uuringu eesmärk on välja selgitada seosed mõistelise mõtlemise struktuuri ja visuaalsete tajuprotsesside vahel. Uuringus kasutati kaht ülesannet suuremast testikomplektist, mis mõõdab erinevaid kõne ja kognitsioonifunktsioone. Esimeses ülesandes hinnati inimese visuaalse taju ja segavate stiimulite pärssimist, teises ülesandes mõõdeti inimeste juhtivat mõistelise mõtlemise struktuuri. Valim koosnes 58 inimesest, kelle emakeel oli eesti keel. Visuaalset taju mõõtvates ülesannetes eristasid tulemused lahendustes kolm erinevat käitumismustrit. Kaks neist olid iseloomulikud, kuna sooritusi verbaliseeriti uuritavate poolt. Need, kes verbaliseerisid oma sooritust, olid vähem domineeriva loogilise mõiste mõtlemise struktuuriga. Verbaliseerimine viitab sellele, et uuritavate jaoks oli ülesanne kognitiivselt koormav. Asjaolu, et enamik uuritavatest verbaliseeris enda sooritust ja see oli seotud mõistelise mõtlemise struktuuriga, toetab ideed, et visuaalruumiline võimekus pole täiesti mitteverbaalne, vaid on pigem semiootiliselt vahendatud.

Milline on erineva fookuskaugusega pildistatud fotode mõju inimeste tuvastamise täpsusele?

Pealtnägijatunnistusi käsitlevates uurimustes on senini vähe analüüsitud tunnistajatele esitatavate fotode kvaliteediga seonduvaid faktoreid. Üheks selliseks tunnuseks on fookuskaugus, mida saab defineerida kui vahemaad fotograafilise läätse ja kaamera sensori vahel, kus varieeruvad nägemisnurk ning objektide suurendatavuse aste. Avaldasime ajakirjas Proceedings of the Estonian Academy of Sciences uuringu, mille eesmärk oli välja selgitada erineva fookuskaugusega pildistatud fotode mõju inimeste tuvastamise täpsusele. 90 katseisikut vaatasid videot simuleeritud varguse episoodist, mis oli toime pandud ühe isiku poolt, ja pidid ta hiljem kuueliikmelisest samaaegsest äratundmiseks esitamise reast tuvastama. Reas esitatavad fotod olid pildistatud kas 24-, 50- või 100-mm fookuskaugusega. Need katseisikud, kes tuvastasid nähtud isikud 100- või 50-mm fookuskaugusega pildistatud fotode reas, olid täpsemad, võrreldes nendega, kes nägid 24-mm fookuskaugusega pildistatud fotode rida. Tulemustest lähtuvalt võib soovitada, et äratundmiseks esitamisel võiksid fotod olla pildistatud fookuskaugusega vahemikus 50–100 mm.

Mis mõjutab mitme kurjategija äratundmise täpsust?

Enamik pealtnägijatunnistusi käsitlevaid uurimusi on keskendunud ühe isiku tuvastamise täpsusele, samas kui paljudes kuritegudes võib tuvastatavaid isikuid olla rohkem kui üks. Eelnevad uuringud on välja toonud, et tugevad mälujäljed ja väike kognitiivne koormus on seotud inimeste tuvastamise suurema täpsusega. Avaldasime ajakirjas Proceedings of the Estonian Academy of Sciences uuringu, kus 180 katseisikut vaatas videot simuleeritud varguse episoodist, mis oli toime pandud kahe isiku poolt. Hiljem näidati katseisikutele kaht kuueliikmelist äratundmiseks esitamise rida eesmärgiga kahtlusalused tuvastada. 60 katseisikut sai ise valida, kumba isikut esimesena tuvastada, osale katseisikutele tegi sellise valiku ridade läbiviija. Kui valiku tegi ridade läbiviija, siis olid katseisikud pooltel juhtudel teadlikud, milline rida millise isiku kohta käis, ja pooltel juhtudel mitte. Need katseisikud, kes said ridade esitamise järjekorra ise valida, lükkasid suuremal määral tagasi ridu, kus kahtlusalust polnud (65%), võrreldes nendega, kellele ei öeldud, milline rida millise kahtlusaluse kohta käis (45%). Nende katseisikute vahel, kes said ise ridade järjekorra valida, võrreldes nendega, kes ei saanud, aga kellele öeldi, milline rida millise isiku kohta käib, erinevusi ei ilmnenud. Teadlik olemine sellest, milline rida millise isiku kohta käib, on oluline faktor vähendamaks pealtnägijate
kognitiivset koormust.

Tallinna ülikoolis toimub nägemistaju konverents

12-13. novembril toimub Tallinna ülikoolis nägemistaju konverents, kus osalevad ettekannetega ka kompetentsikeskuse teadlased. Lähem info konverentsi kohta.

Käitumis- ja neuroteaduste tippkeskuse teadusseminarid keskenduvad sügissemestril 2021/22 õiguse ja psühholoogi kokkupuutepunktidele

TLÜ käitumis- ja neuroteaduste tippkeskuse (KNT) teadusseminarid toimuvad regulaarselt üle nädala kolmapäeviti kell 9.00-10.00. Koostöös õiguspsühholoogia kompetentsikeskusega keskendume sügissemestril 2021 õiguse ja psühholoogia kokkupuutepunktidele. Seminari osalemise Zoomi link ning täiendav info saadetakse registreerijatele enne 2 päeva enne seminari algust (esmaspäeval). Kes registreerib end hiljem, saavad kasutada võimalust ning jälgida seminari ülekannet TLÜ loodus- ja terviseteaduste Facebooki lehelt. Lähem info seminaride kohta.

Avaldasime uuringu seksuaalselt väärkoheldud laste küsitlemise simulatsiooni efektiivsusest

Abo Akademi ülikooli teadlased Soomest on välja töötanud tarkvara nimega EIT (Empowering Interviewing Training) simuleerimaks seksuaalselt väärkoheldud laste küsitlemist kasutades avatare selliselt, et oleks võimalik simuleerida ka täiskasvanud kannatanute küsitlemist politseiuurijate poolt. Kompetentsikeskuse teadlaste osavõtul on tarkvara tõlgitud ja kohandatud ka eesti keelde. Avaldasime ajakirjas Nordic Psychology uuringu, mille eesmärk oli välja selgitada, kas küsitlemise simuleerimine parandab ka reaalselt lastega läbi viidavate intervjuude kvaliteeti tõstes soovitavate küsimuste (nt vaba meenutus ja avatud küsimused) proportsiooni ning vastuste täpsust. Uuringu raames viidi läbi kaks eksperimenti, üks itaalia psühholoogide seas ning teine eesti psühholoogia üliõpilaste seas. Katseisikud osalesid kõigepealt EIT treeningus ning nädal aega hiljem küsitlesid lasteaias 4-6 aastaseid lapsi kahe nendega juhtunud lavastatud sündmuse osas. Pooled katseisikud said EIT treeningu käigus oma sooritusele tagasisidet, pooled mitte. Leidsime, et need katseisikud, kes said oma sooritusele EIT treeningu käigus tagasisidet, küsisid suuremal määral soovitavaid küsimusi võrreldes nendega, kes oma sooritusele tagasisidet ei saanud. Täpsete detailide arv laste meenutustes tagasisidet saanud katseisikute osas ilmnes ühes aga mitte teises eksperimendis. Kokkuvõtvalt võib järeldada, et EIT treeningprogramm on efektiivne soovitavate küsimuste hulga suurendamisel intervjueerijate küsimustes ning see efekt on ülekantav ka päris laste küsitlemisse.

Kas mõisteline mõtlemine ja vanus prognoosivad täpsete vastuste hulka laste meenutustes?

Kompetentsikeskuse teadlased avaldasid ajakirjas Frontiers in Psychology: Developmental Psychology uuringu, mille eesmärk oli korrata varem läbiviidud pilootuuringu tulemusi kasutades teistsugust metoodikat sündmuse tajumisel. Seitsme kuni neljateistaastased lapsed ja täiskasvanud osalesid kõigepealt ühes lavastatud sündmuses ning nädal aega hiljem lasti neil tajutut meenutada, küsiti suunavaid ja eksitavaid küsimusi ning viidi läbi mõistelise mõtlemise test. Uuringu uudsuseks oli täiskasvanute katsegrupi lisamine uuringule ning see, et katseisikud kogesid sündmust vahetult mitte vaadates videoklippi nagu eelnevas pilootuuringus. Mõistelise mõtlemise testi abil uuritakse, kas laps või täiskasvanu kasutab rohkem igapäevamõisteid või teadusmõisteid. Leidsime, et mõistelise mõtlemise tase prognoosib suuremal määral laste täpset vaba meenutust ning ebatäpseid vastuseid eksitavatele küsimustele võrreldes vanusega. Uuringu tulemuste põhjal saab järeldada, et oluliseks kriteeriumiks mida lapsi küsitledes arvesse võtta on lisaks vanusele ka nende mõistelise mõtlemise tase.

Kui seinad räägiksid: Küsitlemise kunst

Kristjan Kase sulest on esmakordselt eesti keeles ühte raamatusse koondatud küsitlemise temaatika – kuidas ikkagi vestelda sündmust pealt näinud inimesega, et aidata tal meenutada võimalikult palju tõele vastavat infot? Kuidas inimest küsitleda ja teha seda tema õigusi rikkumata? Raamat keskendub psühholoogia ja õigusteaduse kokkupuutepunktidele ning õpetab rakendama teadmisi mälu kohta tunnistajate ja kahtlustatavate ülekuulamisel, avastama valetamiskäitumist ja tutvustab lühidalt ka kohtupsühholoogia ekspertide tööd. Lisaks õigussüsteemis töötajatele leiavad raamatus rohkelt kasulikku teavet kõik teised, kel tuleb oma igapäevatöös vahetu suhtluse abil infot koguda või kellele huvi pakuvad mälu ja meenutamise toimemehhanismid. Loe lähemalt.

Laste küsitlemiseks mõeldud NICHD ja NICHD-R küsitlusmeetodi manuaalid ning õppevideo

Videod

LTI