Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituut on sotsiaalvaldkonna alase teadmise ja kogemuse kompetentsikeskus. Meie instituudis on võimalik õppida sotsiaalteadusi nii bakalaureuse-, magistri- kui ka doktoriõppes.

Meie instituudi akadeemilised töötajad osalevad ülikooli interdistsiplinaarsete eluteeuuringute tippkeskuse töös. Lisaks kuuluvad instituudi struktuuri Eesti demograafia keskus ja rahvusvaheliste sotsiaaluuringute keskus, mis viivad läbi teadus- ja arendustegevust demograafia ning sotsioloogia valdkondades.

Instituudis asub ka Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkt.

PostiaadressNarva mnt 25, 10120 Tallinn

Telefon6409 451

E-postyti@tlu.ee

 

Riigiteadused

Riigiteaduste ja rahvusvaheliste suhete akadeemilised suunad on oma valdkonnas ühe Eesti pikima traditsiooniga õppe-, teadus- ja arenduskeskused. Meie põhiväärtused on akadeemilisus, vaimne iseseisvus, professionaalsus, uuendusmeelsus, usaldusväärsus, avatus ja mõjusus. Vaata meie õppejõude ja teadustöötajaid.

Näeme poliitikat ja valitsemist koostoimes ning seotuna rahvusvahelise, õigusliku, majandusliku ja sotsiaalse taustsüsteemiga. Meie ühine huvi keskendub riikidele, poliitikale ja valitsemisele muutuvas maailmas. Valitsemisteaduste rõhuasetus on riigi ja kohaliku valitsemise institutsioonide korraldusel ja disainil, politoloogidel kodakondsus, ränne, lõimumine ja demokraatia kvaliteet ning rahvusvaheliste suhete huvikeskmes on julgeolek ja demokraatia haavatavus.

Õpe

Oleme oluliseks pidanud võimet uueneda ja ühiskonda kõnetada. Selle tunnistuseks on meie õppekavade kümnendite pikkune populaarsus ja ligikaudu 1500 lõpetaja suuruseks kasvanud vilistlaskond. Mitmed meie vilistlased on olnud ministrid, kantslerid, asekantslerid, riigiasutuste ja suurettevõtete juhid. Tõenäoliselt kõige tüüpilisem vilistlane on siiski pädev ametnik spetsialisti, nõuniku või keskastme juhi rollis, nii riigi- kui kohalikus valitsemises. Samas on arvukalt ka poliitikas, kodanikuühiskonnas ja meedias tegutsejaid ning rahvusvahelistes ja Euroopa institutsioonides töötajaid ning ka küllalt palju ettevõtluses rakenduse leidnud.

Meil on nii eestikeelseid kui ingliskeelseid õppekavu kõigil õppetasemetel. Kõik õppekavad on olnud pikka aega akrediteeritud ja meie inimesed käinud hindamas ka teiste riikide erialaõppekavade kvaliteeti. Tutvu õppekavadega.

Teadus- ja arendustegevus

Oleme eest vedanud ja läbi viinud arvukalt teadusprojekte nii Euroopa koostöös kui Eesti-siseselt, avaldanud arvukalt teadusartikleid, tegutsenud riiklike arengukavade ettevalmistajate ning reformide ekspertidena ja nii on see ka täna. Mitmed meie inimesed on teada ka meediast, muuhulgas oleme teinud paljudel valimistel kodanikke sisuliselt teavitavaid artikliseeriaid ning teadaolevalt Eesti esimese valimismasina (2004).

Tegutseme mitmes rahvusvahelises teadusühenduses, sh Euroopa poliitikauuringute ühenduses (ECPR), Euroopa avaliku halduse ühenduses (EGPA) ning Kesk- ja Ida Euroopa avaliku halduse võrgustikus (NISPAcee). Anname välja kõrgetasemelisi teadusajakirju Acta Politica Estica (eesti keeles) ja Studies of Transition States and Societies (inglise keeles, koostöös sotsioloogidega). Meie teadustegevus on rahvusvaheliselt evalveeritud.

Kontakt:

Suuna juht: Leif Kalev, riigiteooria professor
E-mail: leif.kalev@tlu.ee

Sotsiaalkaitse

Sotsiaalkaitse akadeemilise suuna õppe- ja teadustegevus keskendub sotsiaaltöö professiooni arendamisele teadmiste, oskuste ja väärtuste edendamise kontekstis. Sotsiaaltöö õppekavad on interdistsiplinaarsed, kus kasutatakse multidistsiplinaarset lähenemist teadmistele, väärtustatakse usaldussuhte loomist ja partnerlussuhet kliendiga, innovaatiliste ja mõjusate lahenduste arendamist sotsiaalsetele probleemidele, käsitletakse teoreetilisi lähenemisi ja oskuseid, mis on vajalikud tänases sotsiaaltöös ja teadustöös.

Suuna teadus- ja arendustegevus keskendub erinevatele teemadele, mis on muuhulgas seotud sotsiaalkaitse võtmevaldkondadega−sotsiaaltöötaja professionaalne areng ja professionaalsus, sotsiaalne kaitse ja sotsiaalpoliitika Eestis ja Euroopas, eakate poliitika ja gerontoloogiline sotsiaaltöö, laste hoolekanne ja lastekaitse, deinstitutsionaliseerimine ja kogukonnatöö, sotsiaalpedagoogika ning rahvastikuarengu alased teemapüstitused. Teadus- ja arendustegevuse laialdane teemavalik võimaldab viia läbi uuringuid ja projekte, mis tugevdavad sotsiaaltöö valdkonna arenguid ja praktikaid ning toetavad haavatavate indiviidide ja kogukondade heaolu edendamist.

Kontakt:

Suuna juht: Karmen Toros, sotsiaaltöö professor
E-mail: karmen.lai@tlu.ee

Sotsioloogia

Sotsioloogia akadeemilise suuna õppe- ja teadustegevus keskendub seniste uurimistraditsioonide edasiarendamisele sotsioloogia erinevates valdkondades. Peamiste uurimisteemadena saab välja tuua haridus- ja noorsoouuringuid, tööturgu, kodanikuühiskonda, soouuringuid, sotsiaalset kihistumist ja mobiilsust, eluasemestrateegiaid, etnilise mitmekesisusega kaasnevate mitmekultuurilisuse ja ebavõrdsuse mõju ühiskonna sidususele, õiglusarusaamu, institutsioonide ja poliitikate (sealhulgas heaoluriigi) rolli.

Lai teemadevalik pakub võimaluse interdistsiplinaarseks lähenemiseks. Uurimisse kaasatud valdkondlik kompetents on rahvusvaheliste ja võrdlevate uuringute suunitlusega, mis võimaldab suunas saavutada Eesti vajadustele vastavat ja seejuures rahvusvahelist kogemust arvestavat tulemus. Suuna teadus- ja arendustegevus on tihedalt seotud Eesti suurima sotsioloogia teaduskeskuse - Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Keskusega.

Suuna teadurid ja õppejõud on kaasatud mitmetesse rahvusvahelistesse ja Eesti-sisestesse teadus- ja arendusprojektidesse.

Kontakt:

Suuna juht: Ellu Saar, sotsioloogia professor
E-mail: ellu.saar@tlu.ee

Rahvusvahelised suhted ja tuleviku-uuringud

Riigiteaduste ja rahvusvaheliste suhete akadeemilised suunad on oma valdkonnas ühe Eesti pikima traditsiooniga õppe-, teadus- ja arenduskeskused. Meie põhiväärtused on akadeemilisus, vaimne iseseisvus, professionaalsus, uuendusmeelsus, usaldusväärsus, avatus ja mõjusus. Vaata meie õppejõude ja teadustöötajaid.

Näeme poliitikat ja valitsemist koostoimes ning seotuna rahvusvahelise, õigusliku, majandusliku ja sotsiaalse taustsüsteemiga. Meie ühine huvi keskendub riikidele, poliitikale ja valitsemisele muutuvas maailmas. Valitsemisteaduste rõhuasetus on riigi ja kohaliku valitsemise institutsioonide korraldusel ja disainil, politoloogidel kodakondsus, ränne, lõimumine ja demokraatia kvaliteet ning rahvusvaheliste suhete huvikeskmes on julgeolek ja demokraatia haavatavus.

Õpe

Oleme oluliseks pidanud võimet uuenda ja ühiskonda kõnetada. Selle tunnistuseks on meie õppekavade kümnendite pikkune populaarsus ja ligikaudu 1500 lõpetaja suuruseks kasvanud vilistlaskond. Mitmed meie vilistlased on olnud ministrid, kantslerid, asekantslerid, riigiasutuste ja suurettevõtete juhid. Tõenäoliselt kõige tüüpilisem vilistlane on siiski pädev ametnik spetsialisti, nõuniku või keskastme juhi rollis, nii riigi- kui kohalikus valitsemises. Samas on arvukalt ka poliitikas, kodanikuühiskonnas ja meedias tegutsejaid ning rahvusvahelistes ja Euroopa institutsioonides töötajaid ning ka küllalt palju ettevõtluses rakenduse leidnud.

Meil on nii eestikeelseid kui ingliskeelseid õppekavu kõigil õppetasemetel. Kõik õppekavad on olnud pikka aega akrediteeritud ja meie inimesed käinud hindamas ka teiste riikide erialaõppekavade kvaliteeti. Tutvu õppekavadega.

Teadus- ja arendustegevus

Oleme eest vedanud ja läbi viinud arvukalt teadusprojekte nii Euroopa koostöös kui Eesti-siseselt, avaldanud arvukalt teadusartikleid, tegutsenud riiklike arengukavade ettevalmistajate ning reformide ekspertidena ja nii on see ka täna. Mitmed meie inimesed on teada ka meediast, muuhulgas oleme teinud paljudel valimistel kodanikke sisuliselt teavitavaid artikliseeriaid ning teadaolevalt Eesti esimese valimismasina (2004).

Tegutseme mitmes rahvusvahelises teadusühenduses, sh Euroopa poliitikauuringute ühenduses (ECPR), Euroopa avaliku halduse ühenduses (EGPA) ning Kesk- ja Ida Euroopa avaliku halduse võrgustikus (NISPAcee). Anname välja kõrgetasemelisi teadusajakirju Acta Politica Estica (eesti keeles) ja Studies of Transition States and Societies (inglise keeles, koostöös sotsioloogidega). Meie teadustegevus on rahvusvaheliselt evalveeritud.

Kontakt:

Suuna juht: Leif Kalev, riigiteooria professor
E-mail: leif.kalev@tlu.ee

Õigusteadus

Õigusteaduse tegevussuund on keskendunud siseriikliku, rahvusvahelise, Euroopa ja inimõiguste alasele teadustööle. Õppe- ja teadustegevuse edendamisel lähtutakse eeldusest, et õigusharidusel on määrav roll riigi õiguspoliitikas, sest õigusharidus valmistab ette spetsialiste nii kehtiva õiguse kohaldamiseks, kui ka õigusruumi tunnetamiseks ja muutmiseks lähtuvalt sotsiaalsest vajadusest. Akadeemiline suund lähtub teaduspõhise õpetamise nõudest, mis eeldab osalemist praktilise õiguspoliitika väljatöötamises ning rahvusvahelistes teadusalastes võrgustikes.

Akadeemilisel suunal viiakse läbi õpet bakalaureuse ja magistri õppekavadel eesti ja inglise keeles. Inglise keelsetel õppekavadel toimub õppetöö Tallinnas ja Helsingis.

Kontakt:

Suuna juht: Mart Susi, inimõiguse professor
E-mail: mart.susi@tlu.ee

 

Eesti demograafia keskus

Tallinna Ülikooli rahvastikuteadlased on koondunud Eesti demograafia keskusesse. Keskus täidab rahvusliku uurimisasutuse ülesannet rahvastikuteaduse valdkonnas. Keskus on moodustatud 2015. aastal TLÜ Demograafia Instituudist, mis omakorda loodi 1998. aastal TPÜ demograafia õppetooli (loodud 1994) ja Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse (asut. 1986) baasil.

Keskus keskendub kolme põhitegevuse arendamisele:
  • Eesti rahvastikuarengu alusuuringud ning Eesti demograafilise asendi analüütiline seire Baltoskandia ja Euroopa kontekstis.
  • Rahvastikuteaduse andmealuse arendamine koostöös riigi andmekorraldust haldavate institutsioonidega. Eesmärgiks on ajas ja ruumis ning rahvusvaheliselt võrreldavate andmestike olemasolu, nende kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine.
  • Rahvastikuteaduslike põhiteadmiste levik tagatakse baaskursuste süsteemi kaudu Eesti ülikoolides.

Loe keskuse kohta lähemalt keskuse kodulehelt.

Võta ühendust:

Telefon: (+372) 6454 125
E-post: ekdk@tlu.ee

Rahvusvaheliste sotsiaaluuringute keskus

Rahvusvaheliste sotsiaaluuringute keskus (RASI) on sotsiaalteaduslik interdistsiplinaarne teadus- ja arenduskeskus, mis teostab teadusprojekte.

RASI ajalugu algas 4. oktoobril 1988. aastal Eesti NSV Teaduste Akadeemia Filosoofia, Sotsioloogia ja Õiguse Instituudi nime all koondades endiseid Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudi ja Majanduse Instituudi töörühmi. 1994. nimetati see instituut ümber Rahvusvaheliste ja sotsiaaluuringute instituudiks.

Keskus on läbinud mitmeid muutuseid. 2008. aastal liitusid varem eraldi tegutsenud asutuste – Eesti Humanitaarinstituudi ühiskonnateooria õppetool ja sotsiaalteaduskonna sotsioloogia osakonnad. Kuni 2015. aastani oli RASIs sotsioloogia õpe kolmel tasemel. 2015. aasta TLÜ reformi tulemusena kuulub RASI ühiskonnateaduste instituudi koosseisu, kandes nime Rahvusvaheliste Sotsiaaluuringute Keskus (RASI) ühiskonnateaduste instituut.

RASI kolm uurimisrühma – osalevad arvukates Eesti-sisestes ja rahvusvahelistes teadusprojektides. RASI teadurid on tegevad ekspertidena ühiskonnaelu analüüsimisel ja kujundamisel.

TLÜ RASI uurimisteemad hõlmavad ühiskondliku ebavõrdsuse (või ka kihistumise) erinevaid tahke – sugu, rahvus, vanus, põlvkond, haridus, ametipositsioon. Ühiskondlikud probleemid on väga mitmekesise tagamaaga olles mõjutatud paljudest institutsioonidest samaaegselt, seetõttu on RASI töösse kaasatud erinevate valdkondade asjatundjad: majandusteadlasi, sotsiolooge, kasvatusteadlasi, poliitikateadlasi. Põlvkondade elutee uuringute kõrval on osakonna töötajad põhjalikult käsitlenud Eesti ühiskonna sotsiaalse kihistumise teisenemist taasiseseisvumise järgsel perioodil.

Viimastel aastatel on hakatud suurt tähelepanu pöörama elukestva õppe problemaatikale kui eluteed kujundavale ja sotsiaalset sidusust Eestis ning laiemalt kogu Euroopa Liidus tagavale tegurile. Teine uuem temaatika osakonna uurimistöös on seotud aktiivse vananemise küsimustega.

Loe keskuse kohta lähemalt keskuse kodulehelt.

Võta ühendust:

Telefon: (+372) 6199 860 
E-post: rasi@tlu.ee

Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkt

Euroopa rändevõrgustik (ERV) on uurimis- ja teabevahetusvõrgustik, mis koosneb kõikide liikmesriikide riiklikest kontaktpunktidest ja kontaktpunktide juurde loodud kohalikest võrgustikest. ERV on 2003. aastal Euroopa Komisjoni poolt asutatud ja selle juures tegutsev võrgustik. Euroopa Nõukogu otsusega 2008/381/ET 14.mai 2008, Euroopa rändevõrgustiku loomise kohta, võeti vastu ERV õiguslik alus. Nimetatud alusega reguleeriti ERV volituste ja edaspidise struktuuriga seotud küsimused.

ERV tööd koordineerib Euroopa Komisjon. Alates 1. juunist 2015 asub Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkt, vastavalt Siseministri käskkirjale nr 1-3/45, Tallinna Ülikoolis Riigiteaduste Instituudis.

Võrgustiku peamine eesmärk on koguda ja analüüsida ajakohast, objektiivset, usaldusväärset ja võrreldavat rände- ja varjupaigavaldkonna infot, ning jagada saadud teavet poliitikategijate ja laiema avalikkusega.

  • Uurimis - ja teabevahetusvõrgustiku töötulemiks on:
    • iga-aastased aruanded rände- ja varjupaigapoliitika teemal;
    • rände- ja varjupaiga valdkonna uurimistööd;
    • kiireloomulised teabevahetuspäringud (ad hoc päringud).
  • ERV publikatsioonid:
    • Poliitikaaruanded ja uuringud

Euroopa Rändevõrgustiku raames koostatakse igal aastal mitu rändeteemalist uuringut ja aruannet. Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide kontaktpunktide esindajad lepivad ERV kohtumistel kokku uuringute teemades, tavaliselt konsensusega. Kokkulepitud teemadel ja ühtset metoodikat kasutades koostatakse aruandeid kõigis võrgustikutöös aktiivselt osalevates Euroopa Liidu liikmesriikides. Liikmesriikides tehtud uuringute ja aruannete põhjal koostatakse koondraportid.

Iga riiklik kontaktpunkt koostab igal aastal rände- ja varjupaigapoliitika aruande ning statistika aruande, milledes kirjeldatakse asjaomase liikmesriigi rände- ja varjupaigaalast olukorda, antakse ülevaade kõnealuse valdkonna poliitika arengusuundadest ja esitatakse statistilised andmed.

Iga-aastane tegevuskava hõlmab lisaks konkreetseid rände- ja varjupaigaküsimusi käsitlevate ning valdkonna poliitikakujunduse toetuseks vajalike muude uuringute ettevalmistamist iga riikliku kontaktpunkti poolt. Igal aastal koostatakse ERV poolt vähemalt kaks rände- ja varjupaigaalast uuringut.

  • Teatised

Euroopa Komisjonil ilmuvad perioodiliselt liikmesriikide olulisemaid rände- ja varjupaiga valdkonna muudatusi ja statistikat sisalduvad teatised.

  • Ad hoc päringud

Võrgustiku üks peamisi kasuelemente on kiired ad hoc päringud. Päringud võimaldavad lühikese ajaga (maksimaalselt paari nädala jooksul) saada tagasiside-vastuseid teiste riikide kontaktpunktidelt mingitele spetsiifilistele rände- või varjupaigateemalistele küsimusele. Liikmesriikide poolsed vastused on ülevaatlikud ja juhatavad vajadusel täpsema infoallika juurde.

Kuna päringute esmane ülesanne on kiire tagasiside, siis ei kajasta vastused alati riiklikku seisukohta, vaid põhinevad avalikult kättesaadavale infole. Vajadusel võetakse ühendust riiklike ekspertidega.

  • Rahvusvaheline kaitse (2015,2014,2013,2012,2011,2010)
  • Seaduslik ränne (2015,2014,2013,2012,2011,2010)
  • Ebaseaduslik ränne (2015,2014,2013,2012,2011,2010)
  • Tagasipöördumine (2015,2014,2013,2012,2011,2010)
  • Muu (2015,2014,2013,2012,2011,2010)

Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkti tegevust rahastab Euroopa Liit Varjupaiga-, rände- ja integratsioonifondi kaudu ja EV Siseministeerium.