PERESUHETE JA VANEMLUSE UURIMISRÜHM (PeVa)
Peresuhete ja vanemluse (PeVa) uurimisrühm tegeleb peresuhete ning vanemluse mõtestamise ja uurimisega interdistsiplinaarsest vaatenurgast. Peresuhete ja vanemluse uurimisrühm koondab Tallinna Ülikooli sotsiaalkaitse, demograafia, sotsioloogia ja psühholoogia valdkondade teadlasi ja üliõpilasi, kelle uurimistöö keskendub peresuhete ja vanemluse erinevatele aspektidele. Interdistsiplinaarne koostöö võimaldab läheneda peresuhete mitmekesistumisele ja komplekssusele avaralt, sünteesides eri teooriaid, makro-, meso- ja mikro-vaateid ning kasutades erinevaid metodoloogiaid.
Uurimisrühma eesmärgiks on edendada teaduspõhist arusaama peresuhetest ja vanemlusest ning suurendada teadlikkust nendel teemadel nii akadeemilistes ringkondades kui Eesti ühiskonnas laiemalt. Uurimisrühm toetab uute teadmiste loomist ja rakendamist vanemluse ja peresuhete valdkonnas, aidates kujundada tõenduspõhiseid praktikaid, mis toetavad perede heaolu ja toimetulekut.
Võta meiega ühendust:
PeVa inimesed
Mariann Märtsinil on bakalaureusekraad psühholoogias ja sotsiaalpedagoogikas (2001, Tallinna Ülikool), magistrikraad psühholoogias (2003, Tallinna Ülikool) ja doktorikraad sotsiaalteadustes (2009, University of Bath, ÜK). Ta on töötanud teaduri ning õppejõuna mitmes rahvusvahelises ülikoolis, sealhulgas teadurina Cardiffi Ülikoolis Suurbritannias ning vanemlektorina Queenslandi Tehnoloogiaülikoolis Austraalias. Alates 2019. aastast töötab ta Tallinna Ülikooli sotsiaalkaitse õppesuunal psühhosotsiaalse töö dotsendina.
Tema uurimistöö fookuses on psühhosotsiaalne areng täiskasvanueas seoses elutee murrangute ja üleminekutega, sealhulgas töö- ja pereelu ühildamise ning rände kontekstis. Teda huvitab see, kuidas inimesed lapsevanemaks saamist kogevad ja kuidas nad enda lapsevanemaks olemist mõtestavad, samuti see, kuidas peresid paremini toetada perevormide mitmekesistumise ja ühiskondlike kriiside kontekstis.
Mariann on olnud eksperdina seotud mitmete vanemluse ja peresuhete teemaga seotud rakendusprojektidega, sh käitumishäiretega laste vanematele suunatud ennetustegevuste analüüsi, perede sünnijärgse toetuse arendamise ja asendushoolduse vanematele mõeldud e-kursuse loomise kontekstis. Lisaks tööle ülikoolis toetab Mariann peresid ka praktiseeriva psühholoogi ja superviseeritava pereterapeudina.
Märksõnad: peresuhted; vanemlus; lapsevanemaks saamine; mitmekesised perevormid
Rohkem infot SIIN
Õnne Uus'il on magistrikraad psühholoogias ja doktorikraad haridusteadustes ning ta töötab haridusteaduste instituudis hariduspsühholoogia lektorina.
Kliinilise psühholoogina on Õnne olnud Tallinna Lastehaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikumi (Geneetika ja Harvikhaiguste keskus) pikaaegne koostööpartner. Lisaks ka perekonnapsühhoterapeudina, sealhulgas töötades puuetega laste ja nende vanematega.
Mitmetasandiline töökogemus nii õpetajate, laste kui lapsevanematega, on Õnne Uus' i uurimisfookuse keskmesse toonud lisaks sellele, kuidas lapse aju areneb ja küpseb ning võimaldab õppimist ja millist rolli omavad seejuures täidesaatvad funktsioonid. Ka veel ühe väga olulise suuna: kui olulised on tähendusliku õppimise juures teised inimesed, eelkõige lapsevanemad ning alles seejärel haridustöötajad ja -asutus.
Õnne uurimissuund keskendubki sellele, kuidas perekond ja õpetaja ning nendevaheline süsteemne koostöö saavad reaalselt mõjutada seda, mis toimub õppija peas. Õnne teab, et õppimine on äge - elumuutev kogemus. Samuti teab Õnne, et äge on ka vanemlus.
Õnne Uus’ i tugevus hariduspsühholoogina on jagada tõenduspõhist teadmist, kuidas parimal viisil rakendada inimaju online võimekust. Aga ka seda, perekonnapsühhoterapeudina, kui oluline on lapse tasakaalukaks funktsioneerimiseks tagada tema psühholoogilised baas-vajadused, milles on oluline roll mh sellel, et lapsevanema enda psühholoogilised baas-vajadused oleksid täidetud. Tõsi, see pole alati lihtne..., nii kaasava hariduse kui ajastu kriiside konteksti arvestades. Just seetõttu on lapsevanemlus kui kestlikkust tagav lähtekoht oluline teemavaldkond ning vajalik uurimis-suund, milles Õnne soovib enda kompetentsiga panustada.
Rohkem infot SIIN
Liili Abuladze uurimistöö kasutab demograafilisi ja elutee lähenemisi kooseluvormide, perestruktuuride ja sotsiaalsete võrgustike arengute uurimiseks. Lisaks huvitavad Liilit ebavõrdsused neis arengutes elanikkonnarühmiti aga ka seosed heaolu ja tervisega.
Liili kaitses 2024.aastal Tallinna Ülikoolis doktorikraadi demograafia erialal. Oma töös uuris ta kesk- ja vanemaealiste sotsiaalseid ressursse ning tervise tulemeid Eestis ja teistes Euroopa riikides, kasutades longituudset SHARE andmestikku. Ta on olnud projektijuht SHARE Eesti uuringu koordineerimises.
Märksõnad: perevormid ja -loome, heaolu, sotsiaalsed võrgustikud, elutee
Rohkem infot SIIN
