PERESUHETE JA VANEMLUSE UURIMISRÜHM (PeVa)

Mõtestame peresuhteid ja vanemlust teaduspõhiselt.

PeVa on Tallinna Ülikooli interdistsiplinaarne uurimisrühm, mis uurib peresuhteid ja vanemlust tänapäeva ühiskonna kontekstis.

Ühendame erinevate valdkondade teadmised ja vaatenurgad, et aidata mõista perede muutuvat reaalsust, toetada teaduspõhist arutelu ning kujundada teadlikumaid otsuseid nii praktikas, poliitikakujundamises kui ühiskonnas laiemalt.

Miks on peresuhete ja vanemluse teaduspõhine mõtestamine oluline?

Peresuhete ja vanemluse teemad mõjutavad inimeste igapäevaelu, heaolu ja ühiskonna toimimist tervikuna. Samal ajal on need küsimused sageli emotsionaalsed, väärtuspõhised ja polariseerunud. PeVa eesmärk on tuua nendesse aruteludesse teaduspõhist teadmist ja tasakaalu.

Tänapäeva Eesti pered ja kooseluvormid on muutumas mitmekesisemaks ning ühiskond seisab silmitsi mitmete oluliste küsimustega — alates vanemate vaimsest tervisest ja laste heaolust kuni töö- ja pereelu ühildamise, sündimuse ning erinevate perevormide mõistmiseni.

PeVa aitab neid muutusi uurida, mõtestada ja ühiskonnale arusaadavalt vahendada.

Milliste teemadega PeVa tegeleb?

Peresuhted ja vanemlus puudutavad väga erinevaid eluetappe, kogemusi ja ühiskondlikke muutusi. PeVa uurib neid teemasid erinevate teadusvaldkondade ja vaatenurkade kaudu.

Vanemlus ja selle mõtestamine

Uurime vanemlust kui rolli ja igapäevast praktikat — kuidas vanemad oma rolli mõtestavad, milliseid vorme vanemlus erinevates peredes võtab ning kuidas vanemlust toetada.

Teemad:

intensiivse vanemluse hoiakud;
vanemluse vormid (nt linnupesavanemlus, kärgperede vanemluspraktikad);
vanema rolli sisenemine;
vanemluse toetamine.

Perevormid ja suhted

Uurime, kuidas peresuhted ja kooseluvormid ühiskonnas muutuvad ning millised on nende muutuste mõjud.

Teemad:

kooseluvormid;
pere mitmekesisus;
partnerlussuhted;
erinevad peremudelid;
põlvkondade vahelised sidemed.

Töö-, pere- ja eraelu ühildamine

Uurime, kuidas inimesed tasakaalustavad tööelu, pereelu ja isiklikku heaolu ning kuidas ühiskondlikud tingimused neid valikuid mõjutavad.

Teemad:

ajakasutus;
hoolduskoormus;
emaduslõiv;
töö- ja pereelu tasakaal;
sooline ebavõrdsus.

Laste vaimne tervis ja heaolu

Uurime laste ja vanemate vaimset tervist ja heaolu ning tegureid, mis neid mõjutavad, sealhulgas vanemluse rolli laste arengus ja toimetulekus.

Teemad:

õppimine ja eneseregulatsioon;
täidesaatvad funktsioonid;
laste vaimne tervis;
vanemate koostöö lapse haridusasutusega;
lapse arengu ja vaimse tervise toetamine.

Asendushooldus ja kasuvanemlus

Uurime haavatavate laste heaolu, perepõhist asendushooldust ning süsteeme, mis toetavad laste turvalist kasvukeskkonda.

Teemad:

kasuvanemlus;
asendushooldus;
laste õigused;
hoolekandesüsteemid;
laste sidusus ühiskonnaga.

Rändetaustaga pered ja kohanemine

Uurime rändetaustaga inimeste ja perede kohanemiskogemusi ning erinevate kogukondade toimetulekut muutuvates ühiskondlikes tingimustes.

Teemad:

rändetaustaga perede kogemused;
peresuhted rände kontekstis;
perede kohanemine;
kogukonna roll perede kohanemisel.

Rahvastikumuutused ja sündimus

Uurime pikaajalisi rahvastikuprotsesse, sündimuse muutusi ja nende seoseid peresuhete ning ühiskondlike arengutega.

Teemad:

sündimus;
elutee muutused;
põlvkonnad;
rahvastiku areng.

Eksperdid

PeVa ühendab erinevate valdkondade teadlasi ja praktikuid, kelle töö keskendub peresuhete ja vanemluse erinevatele aspektidele. Interdistsiplinaarne koostöö võimaldab mõtestada keerulisi ühiskondlikke küsimusi terviklikult ning siduda teadust praktikaga.

Mariann Märtsinil on bakalaureusekraad psühholoogias ja sotsiaalpedagoogikas (2001, Tallinna Ülikool), magistrikraad psühholoogias (2003, Tallinna Ülikool) ja doktorikraad sotsiaalteadustes (2009, University of Bath, ÜK). Ta on töötanud teaduri ning õppejõuna mitmes rahvusvahelises ülikoolis, sealhulgas teadurina Cardiffi Ülikoolis Suurbritannias ning vanemlektorina Queenslandi Tehnoloogiaülikoolis Austraalias. Alates 2019. aastast töötab ta Tallinna Ülikooli sotsiaalkaitse õppesuunal psühhosotsiaalse töö dotsendina.

Tema uurimistöö fookuses on psühhosotsiaalne areng täiskasvanueas seoses elutee murrangute ja üleminekutega, sealhulgas töö- ja pereelu ühildamise ning rände kontekstis. Teda huvitab see, kuidas inimesed lapsevanemaks saamist kogevad ja kuidas nad enda lapsevanemaks olemist mõtestavad, samuti see, kuidas peresid paremini toetada perevormide mitmekesistumise ja ühiskondlike kriiside kontekstis.

Mariann on olnud eksperdina seotud mitmete vanemluse ja peresuhete teemaga seotud rakendusprojektidega, sh käitumishäiretega laste vanematele suunatud ennetustegevuste analüüsi, perede sünnijärgse toetuse arendamise ja asendushoolduse vanematele mõeldud e-kursuse loomise kontekstis. Lisaks tööle ülikoolis toetab Mariann peresid ka praktiseeriva psühholoogi ja superviseeritava pereterapeudina.

Märksõnad: peresuhted; vanemlus; lapsevanemaks saamine; mitmekesised perevormid

Rohkem infot SIIN

Õnne Uus'il on magistrikraad psühholoogias ja doktorikraad haridusteadustes ning ta töötab haridusteaduste instituudis hariduspsühholoogia lektorina.

Kliinilise psühholoogina on Õnne olnud Tallinna Lastehaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikumi (Geneetika ja Harvikhaiguste keskus) pikaaegne koostööpartner. Lisaks ka perekonnapsühhoterapeudina, sealhulgas töötades puuetega laste ja nende vanematega.

Mitmetasandiline töökogemus nii õpetajate, laste kui lapsevanematega, on Õnne Uus' i uurimisfookuse keskmesse toonud lisaks sellele, kuidas lapse aju areneb ja küpseb ning võimaldab õppimist ja millist rolli omavad seejuures täidesaatvad funktsioonid. Ka veel ühe väga olulise suuna: kui olulised on tähendusliku õppimise juures teised inimesed, eelkõige lapsevanemad ning alles seejärel haridustöötajad ja -asutus.

Õnne uurimissuund keskendubki sellele, kuidas perekond ja õpetaja ning nendevaheline süsteemne koostöö saavad reaalselt mõjutada seda, mis toimub õppija peas. Õnne teab, et õppimine on äge - elumuutev kogemus. Samuti teab Õnne, et äge on ka vanemlus.

Õnne Uus’ i tugevus hariduspsühholoogina on jagada tõenduspõhist teadmist, kuidas parimal viisil rakendada inimaju online võimekust. Aga ka seda, perekonnapsühhoterapeudina, kui oluline on lapse tasakaalukaks funktsioneerimiseks tagada tema psühholoogilised baas-vajadused, milles on oluline roll mh sellel, et lapsevanema enda psühholoogilised baas-vajadused oleksid täidetud. Tõsi, see pole alati lihtne, nii kaasava hariduse kui ajastu kriiside konteksti arvestades. Just seetõttu on lapsevanemlus kui kestlikkust tagav lähtekoht oluline teemavaldkond ning vajalik uurimis-suund, milles Õnne soovib enda kompetentsiga panustada.

Rohkem infot SIIN

Liili Abuladze uurimistöö kasutab demograafilisi ja elutee lähenemisi kooseluvormide, perestruktuuride ja sotsiaalsete võrgustike arengute uurimiseks. Lisaks huvitavad Liilit ebavõrdsused neis arengutes elanikkonnarühmiti aga ka seosed heaolu ja tervisega.

Liili kaitses 2024.aastal Tallinna Ülikoolis doktorikraadi demograafia erialal. Oma töös uuris ta kesk- ja vanemaealiste sotsiaalseid ressursse ning tervise tulemeid Eestis ja teistes Euroopa riikides, kasutades longituudset SHARE andmestikku. Ta on olnud projektijuht SHARE Eesti uuringu koordineerimises.

Märksõnad: perevormid ja -loome, heaolu, sotsiaalsed võrgustikud, elutee

Rohkem infot SIIN

Ingrid Sindil on sotsiaaltöö magistrikraad (2005, Tartu Ülikool) ning sotsiaaltöö doktorikraad (2021, Tallinna Ülikool). Enne akadeemilisele tööle asumist töötas ta praktikuna asenduskodus. Alates 2022. aastast töötab Ingrid sotsiaaltöö dotsendina Tallinna Ülikooli sotsiaalkaitse õppesuunal, kus tema õppe- ja arendustöö on seotud sotsiaaltöö peredega ning lastekaitse õpetamisega.

Tema uurimistöö keskmes on lastekaitse, asendushooldus ning laste heaolu toetamine. Ingridit huvitavad eriti laste õiguste ja heaolu küsimused lastekaitsesüsteemis ning see, kuidas kujundada lapse vajadustest lähtuvat ja turvalist arengukeskkonda toetavat süsteemi. Oma teadus- ja arendustöös on ta käsitlenud mh asendushoolduse korraldust, noorte toetamise võimalusi asendushoolduselt elluastumisel ning kasuvanemlust.

Ingridi üheks uurimissuunaks on kasuvanemlus. Teda huvitab kasuvanemlus eelkõige lapse õiguste ja heaolu ning turvalise arengukeskkonna toetamise vaatenurgast. Teda huvitavad küsimused sellest, kuidas kujuneb inimeste valmisolek hakata kasuvanemaks ning millised on kasuvanemate kogemused lapsele pere pakkumisel olukorras, kus laps ei saa elada oma sünniperes ega lähisugulaste, näiteks vanavanemate juures. Kasuvanemlust näeb Ingrid lapse heaolu seisukohalt olulise võimalusena pakkuda lapsele turvalisi, püsivaid ja toetavaid suhteid.

Ingrid on olnud eksperdina seotud mitmete laste heaolu, asendushoolduse ja lastekaitsega seotud rakendusprojektidega, sh traumateadliku asendushoolduse arendamise, lasteabi tulemuslikkuse uuringu, asendushoolduse vanematele suunatud e-kursuse loomise ning kasuvanemlusega seotud hoiakute uurimise kontekstis.

Märksõnad: lastekaitse; asendushooldus; kasuvanemlus; lapse õigused; laste heaolu; lapsekeskne
lähenemine

Rohkem infot SIIN

Kadri Täht on Tallinna Ülikooli töö- ja haridussotsioloogia professor. Tal on bakalaureusekraad sotsioloogias Tartu Ülikoolist, magistrikraad sotsiaalteadustes Lancasteri Ülikooli ja Kesk-Euroopa Ülikooli koostöös ning doktorikraad sotsiaalteadustes Vrije Universiteit Amsterdamist. Tema doktoritöö „Out of sync? The determinants and consequences of nonstandard schedules for family cohesion: The Netherlands within a comparative perspective“ (2011) keskendus ebatüüpilise tööaja, so õhtuti, öösiti ja nädalavahetusel töötamise mõjule pereelule ja pere sidususele.

Kadri Tähe uurimistöö fookuses on sotsiaalne ebavõrdsus ja kihistumine, seda eelkõige töö, hariduse, tööturuüleminekute ning töö- ja pereelu ühitamise ning ajakasutuse vaatenurgast. Teda huvitab, kuidas inimeste haridus- ja tööturuteed põimuvad pereelu, hooldusvastutuse ja igapäevase ajakasutusega ning milliseid ebavõrdsusi need seosed loovad või võimendavad.

Pere- ja vanemluse uurimisgrupis seostuvad Kadri Tähe uurimishuvid eeskätt küsimustega, kuidas tööturuebavõrdus, ajakasutus, vanemlus ja pereelu mõjutavad inimeste heaolu ning eluteid (seda nii haridus- kui tööelu perspektiivist). Tema panus uurimisgruppi lähtub töö- ja pereelu ühitamise, leibkondliku ajakasutuse, sotsiaalse ebavõrdsuse ning rahvusvaheliselt võrdleva kvantitatiivse uurimistöö perspektiivist.

Märksõnad: töö- ja pereelu ühitamine; leibkondade ajakasutus; sotsiaalne ebavõrdsus; tööturuebavõrdsus; sooline palgalõhe; hoolduslõhe

Rohkem infot SIIN

Annela Samuelil on bakalaureusekraad õigusteaduses (2004, Akadeemia Nord) ja magistrikraad sotsiaaltöös (2020, Tallinna Ülikool). Hetkel on ta Tallinna Ülikooli sotsiaaltöö doktorant ning sotsiaal- ja kogukonnatöö lektor. Enne Tallinna Ülikooli on ta töötanud aastaid Harju Maakohtus ja Justiitsministeeriumis. Ta on täiendanud end fotograafia valdkonnas Eesti Kunstiakadeemias ja töötanud aastaid fotograafia ning teinud ka mitmeid mahukaid dokumentaalfotoprojekte.

Tema uurimistöö ülikoolis keskendub rändele, kuuluvus- ja kohatundele, identiteedile ning sotsiaalsele õiglusele. Teda huvitab, kuidas rände- ja kohanemiskogemused mõjutavad inimeste suhteid, heaolu ja võimalusi kuuluda eri kogukondadesse ning kuidas sotsiaaltöö saab selles erinevaid gruppe toetada.

Lisaks akadeemilisele tööle on Annelal pikaajaline praktiline kogemus rände- ja pagulastaustaga laste, noorte ja peredega töötamisel koostöös MTÜ-dega Eesti Pagulasabi, Mondo ja Loovalt Koos. Ta on viinud läbi loomingulisi projekte, kus fotograafiat ja visuaalset eneseväljendust kasutatakse muuhulgas enda identiteedi mõtestamiseseks ja kuuluvustunde toetamiseks.

Märksõnad: ränne; kuuluvustunne; identiteet; kogukonnatöö; sotsiaalne õiglus; rändetaustaga pered

Rohkem infot SIIN

Näitus "Vanemluse mitu nägu"

Vanemlus on teema, mille kohta on kõigil palju mõtteid ja arvamusi.

Kas last on võimalik ära hellitada? Kui palju peaks vanem last eksimuste eest kaitsma ja kui palju jätma talle vigadest õppimise ruumi? Kas laps ikka on ainult oma vanemate ja kodu nägu? Kas vanemaks olemine tähendab üksnes bioloogilist sidet või eelkõige igapäevast hoolt ja armastust?Jamikssaavadmõned pered oma eluga hästi hakkama,teised aga vajavad tuge?

Avalikus arutelus antakse neile küsimustele sageli kindlaid ja emotsionaalseid vastuseid, harvemini jõutakse aga seisukohtadeni, mis tuginevad rahulikule arutlemisele, kogemuste mitmekesisusega arvestamisele ja uurimuste tulemuste üle mõtisklemisele.

Tallinna Ülikooli Peresuhete ja vanemluse (PeVa) uurimisrühm, mis loodi 2025. aastal, ühendab eri valdkondade teadlasi, kes on peresuhteid ja vanemlust juba aastaid uurinud erinevatest vaatenurkadest — sealhulgasseda, kuidas vanemad ise oma rolli ja identiteeti mõtestavad; milliseid uusi vorme vanemlus tänapäeva peredes võtab; kuidas kool ja kodu saaksid paremini koostööd teha; millised on asendushooldusel kasvavate laste kogemused ja kuidas hooldusperesid rohkem leida; ning kohta laiemalt. Seenäitustoobneeduurimusedkokkuja annab läbilõike sellest, millega PeVa liikmed on tegelenud ja mida oleme nende aastate jooksul teada saanud.

Iga näituse osaks olev plakat avab ühe uurimuse ja seob selle laiemalt vanemlusega seotud temaatikaga. Näitusel on esindatud ka 2026. aasta suvel ilmavalgust näinud sünnitusjärgse toe uuring, mille eestvedaja oli SA Mõttekoda Praxis, milles osalesid eksperdi rollis ka PeVa liikmed ning mille valmimist rahastas Sotsiaalkindlustusamet. See uuring on hea näide sellest, kuidas teadus, riigiasutused ning praktikud saavad vanemate ja perede toetamiseks tõhusat koostööd teha ning üheskoos parimate lahenduste suunas liikuda.

Näituse eesmärk ei ole anda lihtsaid vastuseid ega öelda, milline vanemlus on tänases Eestis parim. Tahame esile tuua vanemluse mitu nägu — selle mitmekesisust, vastuolulisust ja pidevat muutumist — ning tekitada selle ümberteadmistel põhinevat, avatud arutelu. Usume, et nii perede endi kui poliitikakujundajate jaoks sünnivad parimad otsused siis, kui nende aluseks on põhjalik uurimistöö, mitte üksnes tunded või oletused.

Teadlaste kirjutatud uurimusi tutvustavatele tekstidele on oma joonistustega näo andnud illustraator Piret Räni. Loodame, et pildi ja teksti vahel tekkiv dialoog avab ruumi, kus iga näituse külastaja saab vanemlusest edasi mõelda ja mõtestada ja ehk leida vanemluse paljude nägude seast ka mõne, mis on tuttav tema enda elust.

Näitus on sündinud Sotsiaalkindlustusameti ja Tallinna Ülikooli koostöös korraldatud vanemluskonverentsi“Kasvame koos”raames.

Näitus on valminud Tallinna Ülikooli uuringufondi rahastuse toel.

Vaata lähemalt kõiki näituse töid:

Vanemluse mitu nägu

Töötavate emade identiteedi kujunemine kahe vastandliku ideaali vahel

Intensiivse vanemluse hoiakud Eestis: levimus ning seosed lapsevanemate heaolu ja sündimusega

Kodu-kool koostöö hariduspsühholoogiline vaade. Kelle vastutus on koostöö?

Kuidas linnupesa-vanemlus toimib ning lapse heaolu toetab?

Hea ja turvaline vanem perekodus või asenduskodus – laste perspektiiv

Sünnitusjärgne tugi Eestis: kas abi jõuab pereni siis, kui seda vajatakse?

Hooldusperede leidmise praktikad

Lapsevanemaks saamine. Kuidas on kooselu ja lastesaamise seos muutunud?

Koostöö ja mõju

Kuidas PeVa ühiskonda panustab?

PeVa teeb koostööd erinevate avaliku sektori, teadus- ja praktikapartneritega, et aidata teaduspõhist teadmist ühiskonnas paremini rakendada.

Uurimisrühma töö aitab toetada:

teadlikumat poliitikakujundamist;
praktikute tööd;
avalikku arutelu;
ning teaduspõhist lähenemist perede ja vanemluse teemadele.

PeVa liikmed osalevad rakendusuuringutes, ekspertnõukogudes, rahvusvahelistes teadusvõrgustikes ja teaduse populariseerimise tegevustes.

Värsked teadmised ja arutelud

PeVa jagab teaduspõhiseid teadmisi, uuringuid ja arutelusid teemadel, mis mõjutavad Eesti peresid ja vanemlust. Siit leiad värskeid artikleid, ekspertide kommentaare jpm.

Podcast: Mariann Märtsin räägib sellest, millist tuge vajavad pered peale lapse sündi