ÜTI 10. sünnipäeva konverents: „Väikeriigi väljakutsed segastel aegadel„

Tallinna Ülikooli haridusinnovatsiooni prorektor Kristi Klaasmägi, endine ühiskonnateaduste instituudi direktor Indrek Grauberg, ühiskonnateaduste instituudi direktor Tiina Pajuste.

11:00-11:20 Ebavõrdsus, kriisid ja tööturu haavatavus,  töö- ja haridussotsioloogia professor Kadri Täht

11:20-11:40 Vananeva ühiskonna varjatud lõhed ja nähtamatud koormad, professor. Luule Sakkeus 

11:40-12:00 Sotsiaalkaitse võimalused ja võimetused ebavõrdsuse vähendamisel, sotsiaal- ja rahvastikupoliitika professor Lauri Leppik 

12:00-12:30 TEHA paneeldiskussioon „Ebavõrdsus ja ühiskonna sidusus – väikeriigi proovikivid“, prof. Kadri Täht, prof. Luule Sakkeus, prof. Lauri Leppik, moderaator prof. Merike Sisask

13:30-13:50 Lõimumise pikk plaan: Eesti ühiskond 2050, võrdleva poliitika teenekas professor Raivo Vetik

13:50-14:10 Rahu ja julgeolek koletiste ajastul, rahvusvaheliste suhete dotsent Birgit Poopuu, PhD

14:10-14:30 Rahvusvahelise õiguse jõud ja jõuetus konfliktide lahendamisel, ÜTI direktor Tiina Pajuste, PhD

14:30-15:00 TEHA paneeldiskussioon: Poliitiline konflikt ebaturvalisel ajal, prof. Raivo Vetik, Birgit Poopuu, Tiina Pajuste,  moderaator prof. Leif Kalev

Diskussioonis osalejad: Helmen Kütt (riigikogu sotsiaalkomisjoni liige), Keit Pentus-Rosimannus (Euroopa Kontrollikoja liige), Mikk Marran (RMK juhatuse esimees), Peeter Vihma (sotsioloog, kodanikuühiskonna aktivist), Peeter Värnik (Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituudi teadur)

KOV valimised 2025 võivad viidata uute jõuvahekordade tekkimisele Eesti poliitmaastikul. Kas tegemist on ajutise pinnavirvendusega ning peagi settib kõik harjumuspärasesse formaati, või on tegemist suurema ja tektoonilisema nihke alguspunktiga? Maailm meie ümber on muutumas: neoliberalismi kuldajastu on läbi ning see on asendumas järjest riigikesksema lähenemisega; tänu teravnenud julgeolekuolukorrale on järjest ilmsemalt realiseerumas „Militaarse infooaasi“ stsenaarium, mida sotsiaalteadlased prognoosisid juba mitu aastakümmet tagasi. Nimetatud fundamentaalsed majanduslikud ja ühiskondlikud muutused seavad poliitilistele eliitidele hoopis teist liiki väljakutsed ning ühiskondlikud ootused, kui oli eelneval perioodil (1991 – 2022). Kas sellises olukorras saab Eesti poliitikamaastiku põhiloogikat jääda endiseks? Kui Reformierakonna dominant peaks tõesti lõppema, siis mis tuleb asemele? Või liigume hoopis Ungari-Slovakkia-stiilis mitte- liberaalse demokraatia suunas?

Moderaator: Ott Lumi

Rahvastiku kestlikkus ei ole ühekordne saavutus või seisund, vaid see on kogu rahvastikku hõlmav pidev protsess, mis väljendub põlvkondade jätkuvuses. Igal põlvkonnal on siinkohal oma roll, mida delegeerida ei saa ja mis tuleb muutuvatest oludest hoolimata välja kanda. Rahvastiku kestlikkus ei sõltu otseselt riigi suurusest, küll aga on väiksearvulise rahvastiku puhul kestma jäämisega seotud küsimused enamasti teravamad, nii ka Eestis. Kui ajas tagasi vaadata, siis näeme, et siin on igale põlvkonnale jagunud ka segaseid aegu. Kuidas oleme seni toime tulnud ja millega peavad kohanema tänaseks täisikka jõudnud põlvkonnad? Kas oskame ära tunda olulist ja kas oskame mõista eri põlvkondi nende ajas?

Rahvastiku kestlikkusele pühendatud arutelu sisustavad uurimistulemusi peegeldavad lühiettekanded. Arutelu alustab Mark Gortfelder ajaloodemograafia alase tagasivaatega Eesti rahvaarvu ja põlvkondade suuruse kujunemisele. Jätkab Allan Puur, kes võtab jutuks värsked uurimistulemused sündimushoiakute seosest väärtustega küsides, mis on viimastel kümnenditel muutunud. Tiina Tambaum, tervena vananemise eestkõneleja ja põlvkondadevaheliste suhete edendaja, aitab märgata inspireerivaid kokkupuuteid eri põlvkondade vahel tänases Eestis. Anne Herm toob pilti enesemääratluse ja lõimumise küsimused. Tuginedes nelja viimase rahvaloenduse andmetele näeme, kuidas vene emakeelega inimesed on oma rahvust määratlenud.

Vestlust modereerib: Leen Rahnu (Eesti demograafia keskus, vanemteadur)

Lühiettekannetega osalevad:

• Mark Gortfelder (Eesti demograafia keskus, teadur)
• Allan Puur (Eesti demograafia keskus, rahvastikuteaduste professor)
• Tiina Tambaum (Eesti demograafia keskus, teadur ja sotsiaalgerontoloogia lektor)
• Anne Herm (Eesti demograafia keskus, teadur)

Kas kohtunikud, prokurörid, advokaadid, notarid, riigiametnikud võivad olla lihtsalt laia silmaringi, kuid suvalise ettevalmistusega spetsialistid või on olemas mingi spetsiifiline oskus, mis eristab või vähemalt peaks neid eristama ülejäänud elualade esindajatest? Kui on, milles see spetsiifiline oskus seisneb ja mida peaks tegema ülikool, et see oskus õigesti välja arendada?

Moderaatorid: Allar Jõks (endine õiguskantsler) ja Madis Ernits (avaliku õiguse ja õigusteooria külalisprofessor)

Panelistid: Imbi Jürgen (Eesti Advokatuuri esimees, vandeadvokaat), Madis Timpson (jurist, Riigikogu liige), Rein Lang (endine justiitsminister), Madis Vunder (Euroopa Kohtu tõlkeosakonna direktor, õigustõlke ekspert)

Sessioonis „Kriisivalmidus ja kriisihaldus“ arutame, kuidas ühiskond saab toime tulla ootamatute kriisidega, mis mõjutavad inimesi ja kogukondi nii igapäevaelus kui ka laiemate maailmakriiside kontekstis. Need kriisid võivad puudutada näiteks tervist, turvalisust, haavatavate rühmade vajadusi ja heaolu ning avaldada mõju ka kohalike omavalitsuste ja kogukondade suutlikkusele neid kriise lahendada. Sessioonis toome esile, kuidas igapäevane sotsiaaltöö kriiside lahendamisel on seotud nii üksikinimeste abistamise kui ka globaalsete kriisidega, ning millised õppetunnid sellest tulenevad.  Fookuses on sotsiaaltöö ja laiemalt sotsiaalkaitse roll eri tasanditel: individuaalsed ja isiklikud kriisid, kogukonna ennetustöö ja valmisolek, ning omavalitsuste ja riigi tasandi lahendused. Arutleme, kuidas tagada vajalikud teenused ja koostöö, toetada inimesi, kelle heaolu kriisid kõige enam mõjutada võivad, ning kuidas valmistada ette spetsialiste ja kogukondi kiireks ja tõhusaks tegutsemiseks. Sessioon pakub erinevaid vaatenurki, mis aitavad paremini mõista sotsiaaltöö rolli ja vastutust kriiside lahendamisel nii kohalikul kui ka laiemal tasandil.

Moderaator: Rait Kuuse (vanglate valdkonna asekantsler, Justiits- ja Digiministeerium)

Paneeldiskussioonis: Merike Sisask (sotsiaaltervishoiu professor), Marju Medar (sotsiaaltöö dotsent), Kersti Kriisk (sotsiaaltöö lektor), Kersten Kattai (avaliku halduse teenekas lektor), Raimo Saadi (Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti juht), Helmen Kütt (Riigikogu liige) ja Martin Medar (Tallinna Tehnikagümnaasiumi direktor).

Global politics appear to be in a constant crisis. We observe profound disruptions in the political, economic, and security frameworks that constitute the “Western” or “Liberal World Order” that has dominated international relations since the end of World War II. While the influence of the US is waning, emerging powers like China and India are asserting themselves more, and Russia’s revisionist actions, notably in Ukraine, gesture towards a move back to the Cold War era. Simultaneously, we find the complete absence of the viability of human rights in many places such as Palestine, Sudan, Congo, Yemen, Myanmar and on the migration routes away from these places. We also register the decline of democratic and rise of authoritarian systems all over the world, exacerbated by the polarization of our societies. This leads to a world where the majority suffers and very few become wealthier and more powerful. It feels like the global order is breaking, yet these dynamics may also be exposing the deeper contradictions built into the system from the start.

This line of thinking also reveals the profound weakness of a global order grounded in the elevation of Westernsotsio experiences and truths as universally applicable. This is contested by many scholars, artists and activists from the global South, who argue that this universality is premised on racialization of difference and its assimilation under the Western worldview. Similar complaints are also heard from the margins, the racialized and poor, of Western societies. This panel seeks to discuss the phenomenon of global dis-ordering, paying particular attention to the aforementioned dynamics related to human rights and the return of Cold War-style geopolitics, and ways in which Estonia can navigate various planetary turbulences.

Moderaator: Benjamin Klasche  (rahvusvaheliste suhete dotsent)

Paneelis: Madli Vain (rahvusvaheliste suhete ja Euroopa õpingute lektor), Toni Čerkez (rahvusvaheliste suhete lektor), Timothy Raymond Anderson (ÜTI külalisteadur), Kevin Molloy (nooremteadur), Aires Chung (nooremteadur), Liis Laidre (välisministeeriumi Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna osakonna lauaametnik), Elise Ernesaks (riigikogu keskkonnakomisjoni konsultant).

Paneel toimub inglise keeles!

Sessiooni ettekannetes arutame nii sotsiaalse kui ka ökoloogilise jätkusuutlikkuse poole liikumise võimalusi kaasaegse tööturu ja majandussüsteemi kontekstis. Ühelt poolt on näiteks platvormitöö levik ja töö laiem prekariseerumine kestlikkust õõnestav. Teisalt on fookuses tihti jätkusuutliku ülemineku keskmes olev ringmajandus, mida aga samuti varjutavad mitmed struktuursed ja institutsionaalsed probleemid. Arutame ka kultuurivaldkonna professionaalide töötingimuste mõju üle loovisikute järelkasvule laiema tööturu kontekstis, kus loovust hinnatakse üha enam ka väljaspool traditsioonilisi loomevaldkondi. Samuti on jätkusuutliku ühiskonna toimemehhanismidega seotud võrdõiguslikkuse erinevad aspektid (mh palgalõhe). Küsime, missugune on jätkusuutlik ühiskond ja kuidas ning miks on võrdõiguslikkus sellega seotud.

Moderaator: Pille Petersoo (sotsioloogia lektor)

Ettekanded ja panelistid:

• Jätkusuutlik ühiskond ja hiliskapitalism: mida on õppida platvormitöö ja ringmajanduse projektidest, sotsioloogia lektor Kairit Kall, PhD
• Võrdõiguslikkus kui sotsiaalse jätkusuutlikkuse alus?, nooremlektor Pille Ubakivi-Hadachi, PhD
• Kuidas hoida loovust? Loometöö jätkusuutlikkusest Eestis, nooremteadur Monika Larini