TÜHIS on aegadega lood palju erinevaid tutvustusvideosi nüüd vajame siia head sissejuhatavat teksti mis tutvustaks ja räägiks meile kõigest sellest mis on loodud ja me saaksime näidata. See on siin lore ipsum.

TÜHI vestleb

„TÜHI vestleb“ oli Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi saade, milles tutvustatakse uusi tenuuriprofessoreid.

Reili Argus

Reili Argus on eesti keele professor. Ta peab loenguid psühholingvistikast, lapse keelelisest arengust, keeletoimetamisest ja eesti keele sõnamoodustusest. Tema teaduslikud huvid on ühelt poolt seotud esimese keele omandamisega ja nii ongi ta suurema osa oma ajast uurinud eesti keele omandamist, keskendudes eelkõige eesti muutemorfoloogia ja sõnamoodustuse omandamisele. Peale morfoloogia on ta uurinud ka leksikaalsete, leksikaalsemantiliste ning pragmaatiliste kategooriate omandamist. Teisalt tegeleb Reili Argus ka keeletoimetamise ja üldisemalt heakeelsusega seotud teemadega ning osaleb näiteks keeletoimetaja kutsestandardi väljatöötamises, Emakeele Seltsi keeletoimkonna ja Keeletoimetajate Liidu juhatuse töös ning viib aktiivselt läbi heakeelsusega seotud koolitusi eri asutustes ja ettevõtetes. 

 Daniele Monticelli

Daniele Monticelli on õppinud, õpetanud ja teadurina töötanud Itaalias, Saksamaal, USAs ja Eestis nii Tallinna kui ka Tartu ülikoolis. Ta õpetab eesti, itaalia ja inglise keeles kursusi tänapäeva itaalia ühiskonnast, kultuurist ja poliitikast, keelefilosoofiast, võrdlevast kirjandusteadusest, tõlkimisest ning kureerib mitut uurimisseminari nii BA, MA kui ka doktoriõppe tasemel. Daniele Monticelli teadustegevust iseloomustab lai interdistsiplinaarne haare. Ta uurib tõlkimise ja tõlgete kultuurilist ja ideoloogilist aspekti, eriti seoses rahvusliku identiteedi kujunemise, sotsiaalsete muutuste ning totalitaarsete režiimide ja tsensuuriga. Tema teoreetilised huvid seostuvad ka teoreetilise semiootika, poststrukturalismi ning kriitilise teooriaga, eriti Giorgio Agambeni, Jacques Rancière’i ja Alain Badiou poliitiliste kontseptsioonidega. Ta on analüüsinud poliitilisi kujutelmaid ehk utoopiaid ja düstoopiaid ning tunnete, kirgede ja aistingute konstrueerimist ilukirjanduses.

 Hannes Palang

1993. a lõpetas Tartu ülikooli geograafina, 1994 sai samast ülikoolist geograafia erialal magistri- ja 1998. aastal doktorikraadi. 1996. a sai keskkonnakorralduse magistrikraad Amsterdami ülikoolist. Diplomitöö kirjutas mentaalsetest maastikest, magistritöö käsitles mitmekesisusindekseid ja nende põhjal maastike dünaamikat. Doktoritöös ühendas neid kahte lähenemist. On tegelenud maastike muutuste uurimisega: milline on looduse ja kultuuri vahekord maastikus; milliseid maastikke Eestis väärtustatakse, kuidas kujunevad maastikes ajakihid ja piirid? On tegelenud mitmete rakendusprojektidega, juhib sihiteemat ("Maastikupraktika ja –pärand"), olnud kolme ETF granti hoidja, juhendanud kolme doktoritööd ja 13 magistritööd, koostanud 11 raamatut või ajakirja erinumbrit. Juhib TLÜ maastiku ja kultuuri keskust. Aina rohkem paelub teda äärelinn kui maastik. Artiklid: "Geograafiaprofessor: haldusreform on vajalik", Terevisioon, 25.10.2011; "Pappmajad ja maastiku mälu", Eesti Päevaleht, 5.11.2009.

 Tauri Tuvikene

Tauri Tuvikene, PhD, on Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi linnauuringute professor. Tema uurimissuundadeks on võrdlevad linnauuringud post-sotsialistlikest linnadest ja võrdlevatest meetoditest, millest ta on avaldanud rahvusvahelistes ajakirjades nagu IJURR, Current Sociology; ning linnaliikuvuse praktikad ja regulatsioonid (jalakäimine, autoliikuvus ja ühistransport) linnades, kasutades Tallinnat uurimisalana. Oma University College Londoni geograafia osakonnas 2015. a. kaitstud doktoritöös käsitles ta autostumist ja parkimise poliitilisust ning tegi järeldoktorit kõndimisest ja selle erinevatest seostest regulatsioonidega. Ta on raamatute Post-Socialist Urban Infrastructures (Routledge) ja If Cars Could Walk: Postsocialist streets in transformation (Berghahn) kaastoimetaja. Ta oli projektijuht HERA rahastatud PUTSPACE projektis ja juhib rahvusvahelist projekti CARIN-PT. Täielik CV ja publikatsioonide nimekiri ETIS-s.

 Eneken Laanes

Eneken Laanes on võrdleva kirjandusteaduse professor ja ERC projekti "Tõlgitud mälu: Ida-Euroopa minevik globaalsel areenil" juht. Tema teadustöö keskendub rahvusülesele mälule ja kultuurideülestele mäluvormidele nõukogudejärgse Ida-Euroopa mälukultuuris. Laanes on õppinud võrdlevat kirjandusteadust Tartu ülikoolis, Bologna ülikoolis, Berliini vabaülikoolis ning on töötanud Juris Padegsi teadurina Yale’i ülikoolis ning Kone stipendiaadina Helsingi Kolleegiumis. Ta on avaldanud raamatu "Lepitamatud dialoogid: subjekt ja mälu nõukogudejärgses eesti romaanis" (Tallinn, 2009) ja toimetanud erinumbrid "Entangled Cultures in the Baltic Region” (JBS, 2020), "Cultural Memorial Forms" (Memory Studies, 2021), kogumikud "Novels, Histories, Novel Nations: Historical Fiction and Cultural Memory in Finland and Estonia" (Helsingi, 2015, koos Ilona Pikkase ja Linda Kaljundiga) ja "Metamorfiline Kross" (Tallinn, 2005) ning Keele ja Kirjanduse erinumbri ajalooromaanist ja kultuurimälust (2013, nr 8-9).

 Marek Tamm

Olen Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi kultuuriajaloo juhtivprofessor, Eesti Teaduste Akadeemia ja Academia Europaea liige. Minu uurimistöö on seotud mitme valdkonnaga, neist peamised on keskaja Euroopa (sh Liivimaa) kultuuriajalugu, kultuurimälu uuringud, ajalooteooria ja digihumanitaaria. Olen praegu ka Tallinna Ülikooli ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskuse juhataja, Humanitaarteaduste ja kunstide doktorikooli nõukogu esimees ja Eesti Teaduste Akadeemia asepresident. 

 Kapitolina Fedorova

Kapitolina Fedorova on Tallinna Ülikooli vene uuringute kaasprofessor. Ta lõpetas Sankt-Peterburgi Riikliku Ülikooli (PhD 2002) ning töötas 15 aastat Euroopa Ülikooli antropoloogia teaduskonnas (S.-Peterburg). Enne jõudmist Tallinna Ülikooli töötas ta 2 aastat Hankuk Välisuuringute Ülikoolis (Seoul, Lõuna Korea). Tema uurimishuvid hõlmavad sotsiolingvistikat, keelekontakte, piiri ja migratsiooni uuringuid, keelelise maastiku uuringuid ja etniliste gruppide vahelist kommunikatsiooni. Ta on viinud läbi teadusprojekte erinevates regioonides, k a Venemaa-Hiina, Venemaa-Soome ja Venemaa-Eesti piirialadel, S.-Peterburgis, Moskvas ja Seoulis.

 Lisa Indraccolo

Lisa Indraccolo on hiina uuringute professor. Ta on kaitsnud doktoritöö Ca’ Foscari ülikoolis 2010. aastal ning seejärel asunud järeldoktorantuuri Zürichi ülikooli. Lisa Indraccoli uurimistöö keskendub filosoofia ja filoloogia vahelisele sillale ning Hiina klassikalisele mõtteviisile, kirjandusele ja kultuurile impeeriumieelses ja varases keiserlikus Hiinas.