TLÜ humanitaarteaduste instituudi eesti keele ja kultuuri akadeemiline suund koondab õppe- ja teadustegevust eesti keele, kirjanduse ja kultuuri alal. Peamised uurimise ja õpetamise suunad on seotud eesti keelega nii emakeele kui ka teise keelena, eesti kirjanduse ja kultuuri, kirjandusteaduse, üldkeeleteaduse, nii rakendus- ja sotsiolingvistikaga kui ka keele ja sotsiaalse kommunikatsiooniga.

Eesti keele ja kultuuri akadeemiline suund seisab hea eesti keele ja kirjanduse õpetajate ning eesti keele kui teise keele õpetajate  ettevalmistamise eest. Samuti korraldatakse õppetööd keeleteaduse ja keeletoimetamise ning ka kirjandusteaduse magistrikavas.  

Lisaks on eesti keele ja kultuuri akadeemilise suuna vastutada eesti keele ja kultuuri õpetamine kõikidele välisüliõpilastele, kes seda soovivad, ja riigikeele süvaõpe.

Eesti keele ja kultuuri akadeemilise suuna alla kuuluvad ka 

Tallinna Ülikooli kirjastuse väljaandena antakse välja ajakirja Philologia Estonica Tallinnensis (endise nimega Tallinna Ülikooli Eesti Keele ja Kultuuri Instituudi Toimetised).

Eesti keele ja kultuuri akadeemilisel suunal on missioon aidata täita Eesti Vabariigi põhiseaduslikku eesmärki — säilitada ning arendada eesti keelt ja rahvuskultuuri. Suuna õppejõud ja teadlased on sellele eesmärgile pühendunud oma ala silmapaistvad professionaalid, tunnustatud nii Eestis kui ka mujal maailmas.

Samas on eesti keele ja eesti kultuuri positsioon võrreldes varasemaga praeguses üleilmastuvas maailmas ja erinevate mõjude keskel teisenemas ning nõuab süvenenud ja avarapilgulist analüüsi. Eesti keele ja kultuuri suuna üks eesmärk olekski mõtestada meie keele ja kultuuri rolli tänapäevases maailmas, analüüsida eesti kultuuri tähendust ja panna üliõpilased mõtlema võib-olla esialgu triviaalsena tunduva küsimuse üle — mida tähendab olla eestlane?

Eesti keele ja kultuuri hea tundmine ja selles valdkonnas omandatud haridus tagab lõpetajatele tööturul palju valikuvõimalusi. Praktilisemad oskused, nagu korrektne keelekasutus nii kõnes kui ka kirjas, tekstide koostamise ja toimetamise oskus, keeletoimetamise oskus, sotsiaalse kommunikatsiooni oskus, oskus kasutada keelt õigesti erinevates olukordades, annavad võimaluse saada rakendust toimetustes, kirjastustes, riigi- ja teistes asutustes ning ettevõtetes.

Akadeemilises sfääris on võimalik edasi liikuda nendel üliõpilastel, kellel on sügavamad teoreetilised huvid kas keele- või kirjandusteaduse vastu. Eesti keele ja kirjanduse õpetajate järele on vajadus nii Eestis kui ka üha enam välisriikides. Süvendatud teadmised eesti keelest ja kultuurist võiksid olla vajalikud aga ka igale meie riigi kodanikule sõltumata tema ametist, samuti Eestis või mujal elavatele ja meie kultuuri vastu huvi tundvatele välismaalastele.  

Akadeemilise suuna juht:

Merilin Aruvee, emakeeleõpetuse ja rakenduslingvistika lektor