Akadeemilised suunad

Aasia uuringutel on Tallinna Ülikoolis pikk ajalugu. 2005. aastal Tallinna Ülikooliga liitunud Eesti Humanitaarinstituudis õpetati Aasia keeli ja kultuure juba 1989. aastast. Paljud meie praegused õppejõud on omandanud hariduse endises humanitaarinstituudis ja täiendanud ennast erinevates Aasia ülikoolides. Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi (edaspidi TÜHI) Aasia uuringute suund on ainus omalaadne Eestis. Meie õppekavad pakuvad võimalust omandada laialdasi teadmisi Ida-Aasia, Kagu-Aasia ja Lähis-Ida erinevate riikide kultuuridest ja ühiskondadest. Aasia uuringute suund on Tallinna Ülikooli üks kiiremini arenevaid vastutusvaldkondi, mille tegevusse kaasatakse üha enam ka välisõppejõude.

Bakalaureuseõppes toimub õppetöö Jaapani uuringute, Hiina uuringute või Lähis-Ida uuringute erialal, magistriõppes Aasia ühiskondade erialal

Aasia uuringutele spetsialiseerudes tuleb üliõpilasel valida vähemalt üks teoreetiline distsipliini, mis toetab ühiskondlikke protsesside ja kultuurinähtuste põhjalikku analüüsi. TÜHI õppekavad pakuvad võimalust valida kõrvaleriala, mis aitab kaasa Aasia ja Lähis-Ida ühiskondade ning kultuuride uurimiseks vajalike oskuste omandamisele. Soovitame üliõpilastel õppida antropoloogia, kultuuriteooria või kirjandusteaduse kõrvaleriala, aga valikud pole piiratud ainult nendega. Erialade kombineerimine hariduses annab lõpetajale kindlasti eelise tänapäeva muutlikul tööturul.

Kuna teiste kultuuride mõistmisel on äärmiselt oluline hea keeleoskus, pannakse meie õppekavades tavapärasest suuremat rõhku keeleõppele. Õpingute jooksul tuleb omandada jaapani, hiina või araabia keele põhialused, mis on vajalikud iseseisva uurimistöö läbiviimiseks. Lisaks valitud põhikeelele on võimalik õppida ka pärsia ja türgi keelt.

Akadeemilise suuna juht:

Karin Dean, Kagu-Aasia uuringute dotsent

TLÜ humanitaarteaduste instituudi ajaloo akadeemiline suund koondab õppe- ja teadustegevust ajaloo, visuaalse ja materiaalse kultuuri (arheoloogia, etnoloogia, kunstiajaloo) ning keskkonnaajaloo erialadel. Tegemist on tugeva rahvusvahelise suunitlusega innovaatilise ja meeskonnatööle orienteeritud kooslusega, mis kujundab Eesti ajalooõpetamise- ja uurimise uusi trende.

Ajaloo suunal pakutakse tavapärasest erinevat mineviku ühiskondade ja nendes tegutsevate inimeste mõtestamist. Kirjalike, visuaalsete ja materiaalsete allikate võrdväärne kasutamine muudab käsitletavad teemad elavaks ja mitmekihiliseks, näidates erinevate distsipliinide võimalusi ajaloouurimises. Õppetöös on nii regionaalne kui globaalne mõõde, käsitletakse kaasaja humanitaar- ja sotsiaalteaduste aktuaalseid teemavaldkondi nagu rahvuste ja rahvusluse uuringud, mälu-uuringud ja mnemoajalugu ning avatakse uks tänapäeva ajalookirjutuse võluvalt avarasse maailma.

Kuid meie pilk on pööratud ka loodusteaduste suunas. Järjest enam on hakatud aru saama, et ajaloo mõistmise võti peitub looduskeskkonnas. Seetõttu on keskkonnajaloost saanud uus tõusev uurimissuund kõikjal maailmas.

Ajaloo suuna eripäraks on tugev õppetöö ja teaduse integreeritus: enamus õppejõududest töötab samaaegselt Ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskuses, mis on humanitaarteaduste instituudi suurim teaduskeskus, ning sealsed teadurid osalevad aktiivselt õppetöös. See on ka põhjus miks ajaloolastel on oma doktoriõpe. Kuid meil on veel kaks teadusvõrgustikku – keskaja keskus, mis koondab Eesti medieviste, ja keskkonnaajaloo keskus, mille haarded on ülemaailmsed.

Tudengitel on laialdased võimalused praktiliste töökogemuste omandamiseks erinevates muuseumides, TLÜ arheoloogiakogudes, muinsuskaitseametis, arhiivides ja arheoloogilistel välitöödel. Erasmuse üliõpilasvahetuse kõrval pakub välisõpingute kogemust Euroopa pealinnade 9 ülikooli ühine magistriprogramm "Master in European History (MEH)".

Senised vilistlased on hinnatud kooliõpetajad, muuseumide kuraatorid, arhiivitöötajad, aktiivsed muinsuskaitsjad ning MTÜ-de eestvedajad. Neid leidub nii kõrgetes riigiametites kui erasektoris. Paljud lõpetajad on jätkanud õpinguid välismaa ülikoolides (sh Heidelbergis, Viinis, Kölnis, Pariisis).

Ajalugu saab õppida pea- ja kõrvalerialana bakalaureuseõppes. Magistriastmes saab valida kahe õppekava vahel: ajalugu ja ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja. Magistri lõpetanutel on võimalus jätkata õpinguid ajaloo doktorikaval.

Akadeemilise suuna juht:

Ulrike Plath, baltisaksa uuringute ja keskkonnaajaloo professor

TLÜ humanitaarteaduste instituudi eesti keele ja kultuuri akadeemiline suund koondab õppe- ja teadustegevust eesti keele, kirjanduse ja kultuuri alal. Peamised uurimise ja õpetamise suunad on seotud  eesti keelega nii emakeele kui ka teise keelena, eesti kirjanduse ja kultuuri, kirjandusteaduse, üldkeeleteaduse, nii rakendus- ja sotsiolingvistikaga kui ka keele ja sotsiaalse kommunikatsiooniga.

Eesti keele ja kultuuri akadeemiline suund seisab hea eesti keele ja kirjanduse õpetajate ning eesti keele kui teise keele õpetajate ettevalmistamise eest.

Lisaks on eesti keele ja kultuuri akadeemilise suuna vastutada eesti keele ja kultuuri õpetamine kõikidele välisüliõpilastele, kes seda soovivad, ja riigikeele süvaõpe.

Eesti keele ja kultuuri akadeemilise suuna alla kuuluvad ka 

• Emakeeleõpetajate Infokeskus;
• TLÜ teaduskeelekeskus;
• Eesti kirjandus- ja kultuuriuuringute keskus.

Tallinna Ülikooli kirjastuse väljaandena antakse välja ajakirja Philologia Estonica Tallinnensis (endise nimega Tallinna Ülikooli Eesti Keele ja Kultuuri Instituudi Toimetised).

Eesti keele ja kultuuri akadeemilisel suunal on missioon aidata täita Eesti Vabariigi põhiseaduslikku eesmärki — säilitada ning arendada eesti keelt ja rahvuskultuuri. Suuna õppejõud ja teadlased on sellele eesmärgile pühendunud oma ala silmapaistvad professionaalid, tunnustatud nii Eestis kui ka mujal maailmas.

Samas on eesti keele ja eesti kultuuri positsioon võrreldes varasemaga praeguses üleilmastuvas maailmas ja erinevate mõjude keskel teisenemas ning nõuab süvenenud ja avarapilgulist analüüsi. Eesti keele ja kultuuri suuna üks eesmärk olekski mõtestada meie keele ja kultuuri rolli tänapäevases maailmas, analüüsida eesti kultuuri tähendust ja panna üliõpilased mõtlema võib-olla esialgu triviaalsena tunduva küsimuse üle —mida tähendab olla eestlane?

Eesti keele ja kultuuri hea tundmine ja selles valdkonnas omandatud haridus tagab lõpetajatele tööturul palju valikuvõimalusi. Praktilisemad oskused, nagu korrektne keelekasutus nii kõnes kui ka kirjas, tekstide koostamise ja toimetamise oskus, keeletoimetamise oskus, sotsiaalse kommunikatsiooni oskus, oskus kasutada keelt õigesti erinevates olukordades, annavad võimaluse saada rakendust toimetustes, kirjastustes, riigi- ja teistes asutustes ning ettevõtetes.

Akadeemilises sfääris on võimalik edasi liikuda nendel üliõpilastel, kellel on sügavamad teoreetilised huvid kas keele- või kirjandusteaduse vastu. Eesti keele ja kirjanduse õpetajate järele on vajadus nii Eestis kui ka üha enam välisriikides. Süvendatud teadmised eesti keelest ja kultuurist võiksid olla vajalikud aga ka igale meie riigi kodanikule sõltumata tema ametist, samuti Eestis või mujal elavatele ja meie kultuuri vastu huvi tundvatele välismaalastele.  

Akadeemilise suuna juht:

Reili Argus, eesti keele professor

TLÜ humanitaarteaduste instituudi kultuuriteooria suund ühendab antropoloogia, filosoofia, kultuuriteaduste ja võrdleva kirjandusteaduse erialasid ning on pühendunud kultuuri toimemehhanismide teoreetilisele ja praktilisele uurimisele ning õpetamisele. Tegemist on Eestis ainulaadse interdistsiplinaarse kooslusega, kuhu on koondunud rahvusvaheliselt hinnatud kultuuriteaduslik kompetents, mis hõlmab kitsamalt distsipliine nagu kultuuriajalugu, kultuur- ja sotsiaalantropoloogia, kultuurigeograafia, kultuurifilosoofia, kultuurisemiootika, religiooniuuringud ja võrdlev kirjandusteadus.

Kultuur on inimest sünnist saati ümbritsev märgiline keskkond, mis pakub võimaluse muuta oma elu tähenduslikuks. Õigupoolest me kasvamegi inimesteks alles kultuuris, kultuur pakub meile vahendid enese ja ümbritseva mõtestamiseks. Kultuurilised oskused ja teadmised on eelduseks elus edukaks toimetulekuks ja maailmas orienteerumiseks, kusjuures üha tihedamalt põimunud maailm eeldab meilt tänapäeval tugevat kultuurilist eneseidentiteeti, väga erinevates kultuurides orienteerumisoskust ja võimet kiiresti ning loovalt analüüsida mitmesugust informatsiooni.

Kultuuriteooria suuna üldine eesmärk on õpetada  kuidas hästi toime tulla oma ja võõrastes kultuurides. Me väärtustame kultuuride paljusust ja kultuurilist sallivust ning peame oluliseks nii erinevate kultuuride kui ka erinevate analüüsikeelte tundmist, mis võimaldaksid neid kultuure viljakamalt uurida ja mõista. Neid eesmärke teenib suunas töötavate õppejõudude ja teadlaste aktiivne teadustegevus: kultuuriteooria suund on tihedalt seotud riikliku Kultuuriteooria tippkeskuse, TLÜ Kultuuridevaheliste uuringute tippkeskuse ja ülikoolidevahelise Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooliga. Oluline on koostöö TLÜ Maastiku ja Kultuuri Keskuse ning Semiootikavaramuga.

Kultuuriteooria suund väärtustab rahvusvahelist akadeemilist keskkonda, siin töötab mitu välisõppejõudu ja -teadlast, avatud on kaks ingliskeelset magistriõppekava (antropoloogia ning võrdlev kirjandusteadus ja kultuurisemiootika), sõlmitud on mitmeid Erasmuse koostöölepinguid välisülikoolidega, traditsiooniks on mitmesuguste rahvusvaheliste teadusürituste korraldamine.

Kultuuriteooria suuna õppekavadel lõpetanuid ootab ees eneseteostus väga erinevates eluvaldkondades – igal pool, kus väärtustatakse ja nõutakse häid analüütilisi ja suhtlemisoskuseid, laia silmaringi, head kohanemisvõimet ja uute teadmiste kiiret omandamist. Senised vilistlased on kõige sagedamini leidnud tööd erinevates ametites kultuurisfääris, ajakirjanduses, riigiametites, haridusasutustes ja rahvusvahelistes organisatsioonides.

Akadeemilise suuna juht:

Margus Vihalem, filosoofia dotsent

TLÜ humanitaarteaduste instituudi Lääne-Euroopa uuringute akadeemiline suund koondab üliõpilasi, õppejõude ja teadlasi, kes õpivad, õpetavad ja uurivad hispaania, inglise, itaalia, portugali, prantsuse, rootsi, saksa ja soome keelt ning nendega seotud kultuure nii Euroopas kui ka Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Suuna õppekavad valmistavad ette Euroopa ja Ameerika ajaloo, ühiskondade ning kultuuride spetsialiste, võõrkeelte uurijaid ja õpetajaid, tõlke ja tõlkijaid.

Tänapäeva avatud maailmas tihenevad keele- ja kultuurikontaktid, suureneb poliitiline ning majanduslik integreeritus. Sellest võivad aga tekkida ka konfliktid, mis nõuavad Eesti ühiskonnalt kvalitatiivset hüpet eri keelte ja kultuuritraditsioonide mitmekülgses tundmises ja suutlikkuses õpitut rakendada. Seetõttu on Lääne-Euroopa uuringute suuna eesmärk luua ja arendada Eestis ainulaadne akadeemiline keskkond meie jaoks aina olulisemaks muutunud keelte ja kultuuride areaalide võrdlevaks uurimiseks, et mõista ühiskondlikku ja ajaloolist arengut ning traditsioone, mis mõjutavad tänapäeva maailma kultuuriliste, poliitiliste ja majanduslike suhete, aga ka konfliktide kujunemist.

Selleks rakendame nii õppe- kui ka uurimistöös interdistsiplinaarset lähenemist, mis lõimib uusimaid keele ja kirjanduse uurimismeetodeid võõrkeelte didaktikast, tõlketeadusest, kultuuri- ja filmiuuringutest, kultuurisemiootikast, poliitika- ja ühiskonnateooriatest pärit mõistete ja analüüsivahenditega. Erilist tähelepanu pöörame kultuuridevahelise kommunikatsiooni mehhanismidele, et mõista Lääne-Euroopa keelte ja kultuuride olulist mõju eesti keele ja kultuuri ajaloolisele kujunemisele ning tänapäeva arengule.

Lääne-Euroopa uuringute suuna õppejõudude koosseis on rahvusvaheline ja sellesse kuuluvad akadeemiliselt tunnustatud ning üliõpilaste poolt kõrgelt hinnatud õppejõud. Õppetöösse on alaliselt kaasatud külalisprofessorid ja -teadlased välisülikoolidest. Tänu arvukatele lepingutele välisülikoolidega paistab suuna üliõpilaskond Eesti akadeemilisel maastikul silma suure mobiilsusega: Erasmuse vahetusprogrammi ja teiste stipendiumite toel veedab suur osa meie üliõpilasi õppesemestri või -aasta välismaal.

Tööturul leiavad Lääne-Euroopa uuringute suuna õppekavade lõpetajad rakendust keeleõppe, tõlkimise või turismi valdkonnas, kultuuriajakirjanduse ja -korralduse alal, ajakirjanduses ja kirjastustes, samuti eri riikide asutuste ja välisesinduste juures, rahvusvahelistes organisatsioonides ning erasektoris neil ametikohtadel, mis eeldavad süvendatud teadmisi Euroopa keeltest ja kultuuridest.

Akadeemilise suuna juht:

Maris Saagpakk, saksa kultuuriloo ja kirjanduse dotsent

TLÜ humanitaarteaduste instituudi Vene ja Ida-Euroopa uuringute akadeemiline suund tegeleb peamiselt vene filoloogide, vene õppekeelega koolide vene keele ja kirjanduse õpetajate, vene keele kui võõrkeele õpetajate, slavistide ning Eesti venekeelse meedia töötajate koolitamisega nii bakalaureuse- kui ka magistriõppes. Doktoriõppes on meie vastutada slaavi keelte ja kultuuride moodul. Kõrvalainete raames koolitame venekeelsete tekstide toimetajaid, eesti-vene tõlkijaid ja õpetame teisi slaavi keeli.

Vene ja Ida-Euroopa uuringute suuna teadustöö on seotud eelkõige XX–XXI sajandi vene kirjanduse ja kultuuri, eesti-vene ning vene jt slaavi kirjanduse- ja kultuurisidemete uurimisega. Olulisel kohal on ka Eesti venekeelse meedia, vene keele õpetamisega seonduvate probleemide uurimine ja eesti-vene kõrvutav keeleteadus. TLÜ Vene ja Ida-Euroopa uuringute suund on maailmas üks tuntumaid Mihhail Bulgakovi elu ja loomingu uurimise keskus. Vene diasporaa küsimustes oleme samuti üks vähestest teadus- ja õppekeskustest, mis tegeleb selle probleemi uurimisega pidevalt ja seda koostöös Euroopa ja Ameerika, aga ka Venemaa ülikoolide ja teadusasutustega. Kõikides meie teadushuvisid hõlmavates valdkondades üllitame järjepidevalt teadusartiklite kogumikke, monograafiaid, aga ka teadust populariseerivaid raamatuid.

Vene ja Ida-Euroopa uuringute suund on oma tegevuse tihedalt sidunud siinse venekeelse haritlaskonna kujundamise ja arendamisega. Seda eelkõige tiheda õppe- ja teadustöö integreerituse kaudu. Meie üliõpilaste uurimistööd on sageli seotud teadusprojektidega, üliõpilaste endi organiseerimisel toimuvad iga-aastased rahvusvahelised noorfiloloogide teaduskonverentsid, antakse välja vastavat elektroonilist kogumikku Studia Slavica, mida praeguseks on ilmunud juba kolmteist numbrit.  

Suuna üliõpilased ja õppejõud osalevad aktiivselt rahvusvahelistes programmides ja uurimisprojektides nii Euroopas kui ka väljaspool. Seoses rahvusvahelistumisega oleme olnud ja loodame olla ka edaspidi atraktiivne keskus eelkõige järeldoktorantide ja õppejõudude jaoks, kes saavad end meie juures täiendada kõigis eelpool nimetatud valdkondades.

Meie lõpetajad on alati olnud teretulnud koolidesse, aga ka näiteks kirjastustesse toimetajateks ning tõlkijateks ja ajakirjanikeks.

Akadeemilise suuna juht:

Natalia Tšuikina, vene keele lektor