Ajalugu

 

2020. aasta suvel kaitses Villu Kadakas oma väitekirja, milles uuris Põhja-Eesti maakirikute ruumi kujunemist ja kasutust ning annab ülevaate viimaste aastakümnete uurimistulemustest.

Doktor analüüsis oma töös mitmeid uusi uurimisküsimusi, näiteks keskaegsete vaheseinte, sekundaarses kasutuses raidkivide, varauusaegsete pingistike ja väärisüsteemide jälgede tuvastamine.

Loe doktoritööd

Loe intervjuud


Kultuuride uuringud

 

2020. aasta suvel kaitses Sedat Yildirim väitekirja, milles uuris Hollywoodi muusikafilmi žanri põhiprobleeme ja selgitas välja uue alamžanri. 

Yildirim toob oma lõputöös kasutusele uued lähenemised muusikafilmi mõistmiseks. "Selle tulemusel olen tuvastanud uue alamžanri, postmodernistliku muusikafilmi žanri," selgitab Yildirim. Ta rõhutab, et filmisemiootika teooriad on selle tulemuseni jõudmiseks endiselt usutavad ja kasulikud.

Loe doktoritööd

Loe intervjuud


2020. aasta alguses kaitses Vladimir Sazonov oma väitekirja, milles uuris Sumeri-Akkadi kuningavõimuga kaasnevaid nähtusi ja toob välja nende omavahelised seosed. 

Doktoritööst selgus, et Sumeri ja Akkadi valitsejate universalistlikud taotlused seonduvad nii jumaliku päritolu kui ka jumalikustamisega, kuid nende side viimasega tundub olevat selgelt tugevam.

Loe doktoritööd

Loe intervjuud


Lingvistika

 

2019. aasta lõpus kaitses Pille Arnek oma doktoritööd, milles annab tervikpildi ühest seni uurimata eesti kirjakeele allikast - eestikeelsetest tekstidest 16.–19. sajandi hauatähistel.

Pille Arneki väitekirjas analüüsitud ristikirjad kajastavad peamiselt külaseppade, kiviraidurite jt külainimeste (mitte kirjameeste ega kirikuõpetajate) keelekasutust, kuna just nemad olid hauatähiste loojateks.

Loe doktoritööd

Loe intervjuud Pille Arnekiga


2020. aasta suvel kaitses Colm James Doyle oma väitekirja, milles ta uuris Tallinnas elavate kaks- ja mitmekeelsete rahvusvaheliste perekondade keelepoliitikat. Uurimuses osalenud perekondades oli üks vanem eestlane ja teine välismaalane.

Doyle'i väitekirjast selgus, et keele, mis ei ole ühiskonnas igapäevaselt kasutusel, ülekannet ja säilitamist soodustab keelepoliitika, mis väärtustab mitteühiskondlikku keelt ning tagab sellesse järjepideva sisendi. Samal ajal aga ei tohi see koormata lapsi ülemääraste vanemate ootuste ja nõudmistega.

Loe doktoritööd

Loe intervjuud Colm James Doylega


2020. aasta kevadel kaitses Marju Taukar oma doktoritööd, milles uuris algupäraste ning tõlgitud tekstide keelelisi sarnasusi ja erinevusi.

Marju Taukari uurimismaterjaliks olid eestikeelsed ilukirjanduslikud tekstid. Enne tekstide analüüsimist uuris autor, kuidas inimesed üldse tõlgitud tekste tajuvad ning kuidas muudab tõlgitud teksti toimetamine.

Loe doktoritööd

Loe intervjuud Marju Taukariga