Jekaterina Koort teadustöö keskendub ideoloogia seotusele tehnoloogia arengute visioonidega. Hiina tehnoloogia esiletõusu mõistmisel on oluline pöörata tähelepanu Hiina Kommunistliku Partei (HKP) poolt kureeritud üleriigilisele kõiki osapooli kaasavale strateegilisele visioonile luua Hiina tehnoloogial põhinev tehnoloogiline ökosüsteem. Selle obskuurse visiooni lahtiselgitamiseks keskendub Jekaterina Koort teadustöö just Hiina riigijuhtide poolt kasutatud tehnoloogilist arengut tähistavatele võtmeterminitele, nagu näiteks "Hiina stiilis moderniseerimise" kontseptsioon Hiina poliitilises ja akadeemilises diskursuses. 

Xi Jinpingi ametisoleku ajal seati Hiinas üles eesmärk saavutada 2035. aastaks teaduse ja tehnoloogia valdkonnas maailma juhtpositsioon. Selleni jõudmiseks peab Hiina strateegilist võimekust kasvatades looma Läänest sõltumatu tehnoloogilise autonoomsuse. HKP ideoloogilisi strateegiaid ja kontseptsioone käsitlevas ajakirjas "Qiushi" on Hiina riigijuht Xi Jinping kirjutanud, et alates 2012. aastast viiakse Hiinas ellu innovatiivse arengu strateegiat, mis näeb ette lõppeesmärgina tehnoloogilist sõltumatust taotlevat teaduse ja tehnoloogia põhjalikku reformimist. "Hiina stiilis moderniseerimise" aluseks on teaduse ja tehnoloogia täielik kaasajastamine, mille tagavad teaduslike baasuuringute potentsiaali tugevdamine, ettevõtete läbilöögivõime suurendamine, maailmatasemel talentide meelitamine Hiinasse ning ühise saatusega riikide kogukonna ideest lähtuv tehnoloogiasektori koordineeritud juhtimine. 

Sellise akadeemilise uurimuse eesmärk on mõtestada "Hiina stiilis moderniseerimise" kontseptsioon lahti läbi Hiina poliitilise ja akadeemilise diskursuse analüüsi. Uurimus pakub "Hiina stiilis moderniseerimise" ideed määratleva terminoloogia tõlgendusvõimalusi, mis omakorda lubaks saada selgema ettekujutuse Hiina teadus-tehnoloogilise arengu strateegia ellu viimisega kaasnevatest riskidest.

Jekaterina Koort profiil:

Jekaterina Koort on Hiina kultuuri ja filosoofia uurija, kelle teadustöö keskendub traditsioonilisele Hiina kultuurile, esteetikale ja filosoofilisele mõttele. Tema peamiseks teadusvaldkonnaks on kultuuriuuringud ühiskonnateaduste ja kultuuri laiemas raamistikus.

Ta on alates 2008. aastast töötanud Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudis lektorina. Aastatel 2015–2017 oli ta lektor Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste instituudis ning aastatel 2017–2020 täitis Tallinna Ülikooli Konfutsiuse Instituudi direktori ülesandeid. Jekaterina Koort omandas doktorikraadi kultuuride uuringutes Tallinna Ülikoolis 2017. aastal. Tema doktoritöö „Maastik Hiina võimu ja vaimu diskursuses: vaade läbi Song’i dünastia kulgemisõpetuse“ valmis juhendajate Margus Oti ja Rein Raua käe all. Magistrikraadi omandas ta 2008. aastal Tallinna Ülikoolis tööga „Daodejingi tee ja teede hargnemine“, mille juhendajaks oli Rein Raud. Tema magistriõpingud olid suunatud Lähis-Ida ja Aasia kultuuriloole, spetsialiseerumisega Ida-Aasia uuringutele (cum laude). Bakalaureusekraadi Aasia kultuuriloos omandas ta Eesti Humanitaarinstituudis aastatel 1998–2003. Tema akadeemilist tööd on tunnustatud mitmete preemiatega. 2018. aastal pälvis ta Tallinna Ülikooli üliõpilaste teadustööde konkursil I preemia humanitaarteaduste kategoorias oma doktoritöö eest. 2017. aastal sai ta riiklikul üliõpilaste teadustööde konkursil III preemia sotsiaalteaduste ja kultuuri valdkonnas sama töö eest. 2008. aastal tunnustati tema magistritööd nii Tallinna Ülikooli üliõpilastööde konkursi I preemiaga kui ka riikliku üliõpilaste teadustööde konkursi I preemiaga

Laur Kiik keskendub oma teadustöös Myanmari näitel Hiina soovile kontrollida ligipääsu haruldastele muldmetallidele. Hiina globaalne kontroll haruldaste muldmetallide üle on pikka aega olnud märkimisväärne ning selle juhtpositsiooni omamisel on teistele riikidele nii majanduslikud kui ka geopoliitilised kaugeleulatuvad tagajärjed. Hiina toodab ligikaudu 60–70% maailma haruldastest muldmetallidest ning töötleb neist üle 85–90%, omades seega selles strateegilises valdkonnas vaieldamatut globaalset juhtpositsiooni. Eriti oluline on Hiina roll raskemetalliliste haruldaste muldmetallide, nagu terbium ja düsproosium osas, mida kasutatakse näiteks tuuleturbiinides, elektrisõidukites ja erinevates militaartehnoloogilistes rakendustes ja millest terbium leiab käsitlemist Myanmari juhtumiuuringus. 

Lisaks tootmisele on Hiinal sisuliselt monopol ka töötlemise valdkonnas ning kuigi Ameerika Ühendriigid, Austraalia ja mõned teised riigid kaevandavad samuti haruldasi muldmetalle, puudub neil tihti vajalik tehnoloogia ja tööstuslik võimekus nende töötlemiseks. Seetõttu saadetakse suur osa toorainest ikkagi Hiinasse. Samuti domineerib Hiina haruldaste muldmetallide magnetite turul – ligikaudu 90% maailma haruldasi muldmetalle toorainena kasutatavatest  magnetitest toodetakse just Hiinas. Need magnetid on võtmekomponendid paljudes kõrgtehnoloogilistes ja rohepöördega seotud toodetes, andes Hiinale strateegilise mõjuvõimu kogu globaalse tarneahela üle.

Hiina on lähiajaloos kasutanud haruldasi muldmetalle ka poliitilise survevahendina. Näiteks 2010. aastal piirati nende eksporti Jaapanisse poliitilise vaidluse kontekstis, demonstreerides Hiina kavatsust kasutada strateegilist sõltuvust surve avaldamiseks geopoliitilise tööriistana. 2025. aasta kevadel lahvatanud Ameerika Ühendriikide ja Hiina tariifisõjast edasi arenenud kaubandussõjas hakkas Hiina doseerivate otsustega samuti valikuliselt haruldaste muldmetallide eksporti piirama. Arvestades Eestisse Narvasse 2025. aastal ehitatud väljaspool Hiinat asuvat üht vähestest magnetitehastest maailmas, aitab Myanmari juhtumiuuring paremini mõista Hiina strateegilist visiooni kindlustada ligipääs strateegilistele maavaradele ning seeläbi hinnata kriitilise sõltuvusega kaasnevaid riske Eestile.

2025-2026 1-aastase projekti raames vaatluse alla tulev Myanmari juhtumiuuring on väga kitsa fookusega kaasus, keskendudes Kachini Iseseisvusarmee (KIA) poolt 2024. aastal Põhja-Myanmaris hõivatud haruldaste muldmetallide kaevandustele, mille üle kontrolli kaotamine andis tugeva löögi Hiina tarneahelale ning katkestas ligi poole maailma raskemetalliliste muldmetallide tootmisest. Seni kaevandusi kontrollinud Hiina import Myanmarist kukkus 89% ning haruldaste muldmetallide hinnad maailmaturul tõusid. Samal ajal on piirkonna vastu ilmutanud suuremat huvi Hiina rivaal India, kelle strateegiliseks huviks on sarnaselt Läänele samuti vähendada sõltuvust Hiina tarnetest. Pikaajaline ebastabiilsus Põhja-Myanmaris võib haruldaste muldmetallide globaalse turu muuta kõikuvamaks ja avaldada mõju globaalsele rohetehnoloogiate arengule. Myanmari juhtumiuuring ilmestab tänapäevast geopoliitilist reaalsust sellest, kuidas kontroll loodusvarade ehk tarneahela toormelüli üle mõjutab geopoliitilist jõudude vahekorda. Narvas asuva magnetitehasega on Eestil selles innovaatilises tehnoloogiasektoris oma kindel roll ning võimalik kriitiline sõltuvus Hiinast võib osutuda Eesti tööstuse haavatavaks komponendiks.

Laur Kiik profiil:

Laur Kiik on keskkonnaantropoloog ja Aasia uuringute spetsialist, kelle uurimistöö keskendub eelkõige Kagu-Aasiale, Myanmarile/Birmale ja Hiinale. Tema teadusvaldkonnad hõlmavad kultuuriuuringuid, ajalooteadust ja arheoloogiat ning keskkonnapoliitikat, -majandust ja -õigust. CERCS klassifikatsiooni järgi tegutseb ta kultuuriantropoloogia ja etnoloogia, piirkondliku ajaloo ning sotsiaalse geograafia valdkondades. Ta omandas doktorikraadi antropoloogias Oxfordi Ülikoolis 2020. aastal. Tema doktoritöö „Saving Nature or Nation in the Kachin Hills: An Ethnography of Encounters“ valmis juhendajate Laura Rivali, Matthew Waltoni ja E.J. Milner-Gullandi käe all. Varasemalt omandas ta magistrikraadi antropoloogias Columbia Ülikoolis 2012. aastal, kus tema uurimistöö keskendus keskkonna, rahvusluse ja ontoloogiliste käsitluste seostele Kachini piirkonnas Myanmaris. Bakalaureusekraadi (cum laude) sai ta Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudis Lähis-Ida ja Aasia kultuuriloo erialal Hiina suunal. Lisaks õppis ta 2007–2008 Pekingi Võõrkeelte Kõrgkoolis, kus omandas hiina keele diplomi. Aastatel 2013–2016 töötas Laur Kiik Tallinna Ülikoolis Kagu-Aasia uuringute valdkonnas, esmalt osakoormusega ning seejärel täiskoormusega Humanitaarteaduste instituudis. Aastatel 2011–2013 osales ta Eesti Teadusfondi grantiprojektis „Võim, võrgustikud ja identiteedid Birmas/Myanmaris“ (ETF8618), kus ta tegutses eelarvevälise täitjana. Tema akadeemilist tööd on tunnustatud mitmete auhindade ja stipendiumidega. Ta on pälvinud Eesti riikliku üliõpilaste teadustööde võistluse esikoha nii bakalaureuse- (2009) kui magistritasemel (2013) ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas. Lisaks on ta olnud Fulbrighti stipendiaat (2010), saanud Sasakawa Noorte Juhtide Stipendiumifondi toetuse (2011) ning Eesti Humanitaarinstituudi teadusgrandi (2010)

Raul Allikivi keskendub oma teadustöös Jaapani puhul ühelt poolt Jaapanis rakendatud Hiina tehnoloogilistest riskidest lähtuvate ohtude maandamise riiklikele ja ettevõtete enda poolt vastu võetud meetmete analüüsile, kuid selle kõrval ühtlasi ka nende meetmete võimalikule negatiivsele ja protektsionismi vormist tõuke saanud positiivsele mõjule Jaapani enda tehnoloogiliste võimekuste arengule. Põhifookuses on meetmete mõju ettevõtete teadus- ja arendustegevusele, idufirmade kasvustrateegiale ja uusi võimekusi otsivale riskikapitali investeeringutele. 

Jaapani juhtumiuuring pakub võimalust vaadelda, kuidas Hiina majandusega tihedalt läbi põimunud, kuid samas Ameerika Ühendriikidega tihedas kaitsekoostöös olev riik suudab oskuslikult laveerida keeruliste valikute vahel. Laiemas kontekstis asetub see temaatika Ameerika Ühendriikide ja Hiina vahelise süveneva kaubanduskonflikti raamistikku. Jaapan järgib Hiina-vastaste piirangute rakendamisel suures osas Ameerika Ühendriikide suuniseid, kuid samal ajal peab ta paralleelselt tugevdama ka omaenda tehnoloogilisi ja innovatsioonivõimekusi. 

Jaapani olukord on mitmes mõttes sarnane Eestile, pakkudes Hiinast lähtuvate võimalike ohtude erinevate riskianalüüside hindamiseks paralleelanalüüsi, kus ühelt poolt kehtestatakse julgeolekukaalutlustest ja kodumaise tehnoloogia toetamise arengu soovist lähtuvad Hiina-vastased piirangud, kuid teisalt võib tegelikkus ja kriitiline sõltuvus Hiinast osutuda tugevaks takistuseks nende piirangute täielikuks rakendamiseks ja soovitud tulemuste saavutamiseks. 

Jaapani juhtumiuuringus rakendatakse piiravate meetmete analüüsimise kõrval ka Jaapani ökosüsteemi võtmeosalejatega tehtud intervjuude läbi viimist. Teadustöö tulemus pakuks Eestile väärtuslikku teadmist sellest, kuidas navigeerida globaalses olukorras, kus vastastikune sõltuvus on muutunud strateegiliseks tööriistaks ("weaponized interdependence").

Raul Allikivi profiil: 

Raul Allikivi on üle 20 aasta Jaapaniga seotud olnud ettevõtja ning endine riigiametnik, kes on läbi aastate palju panustanud Jaapani-Eesti ärisuhete arendusse. Huvi Jaapani vastu tekkis tal juba kooliajal, kui ta luges ristsõnalehest Murakas järjejuttu ninja’dest. Ülikoolis hakkas ta politoloogia- ja majandusõpingute kõrvalt jaapani keelt tudeerima. Kui 20 aastat tagasi avanes võimalus aastaks Jaapanisse vahetusüliõpilaseks minna, kasutas ta seda. Eestisse naastes hoidis ta silmad lahti, et Tokyosse naasta ning ta pääses Waseda ülikooli rahvusvaheliste suhete magistriõppesse.

Tänaseks on Raul Jaapanis elanud kokku üle tosina aasta ning eelmisel aastal kaasasutas Raul ettevõtte Giga, mis tegeleb Jaapanis töötavate välismaalastele pangandusteenuste pakkumisega. Lisaks sellele on ta aastaid tegelenud Jaapani käsitööjookide maaletoomisega Eestisse.

Toomas Hanso uurimistööd keskenduvad Hiinaga seonduvatele erinevatele teemadele. 

Üheks neist on andmejulgeolekule keskenduv publikatsioon pealkirjaga “Enamat kui esmapilgul paistab: Hiina andmekeskuste strateegia” (“More Than Meets the AI: China’s Data Centre Strategy”). See räägib sellest, kuidas Peking käivitas 2022. aasta veebruaris riikliku megaprojekti „Ida andmed, lääs arvutab“ (“Eastern Data Western Compute”, EDWC), mille eesmärk on töödelda Hiina arenenud idapiirkondade andmeid riigi läänepoolsetes maapiirkondades, millel on piirkondlik eelis tänu rohkele taastuvenergiale ja madalamatele keskmistele temperatuuridele. Tehisintellekt on 21. sajandi kõige murrangulisem tehnoloogia ning mängib võtmerolli tulevases geopoliitilises mõjus. Selle arendamine ja rakendamine sõltuvad andmekeskustes paiknevast arvutusvõimsusest („compute“) – riistvaralisest taristust, mis AI-d käitab. Toomas Hanso analüüs käsitleb EDWC päritolu ja elluviimist, selle rolli Pekingi mitmekihilises tehisintellekti tööstuspoliitikas ning selle õnnestumisi, ebaõnnestumisi ja mõju Hiina positsioonile globaalses AI-võidujooksus. Hoolimata rakendamisprobleemidest on EDWC kvantitatiivselt suurendanud Hiina riiklikku arvutusvõimsust, parandanud andmekeskuste tõhusust ning kasvatanud taastuvenergia osakaalu andmekeskuste elektritarbimises. Alates projekti käivitamisest on Hiina teinud edusamme andmekeskuste rajamises, kuigi logistilised probleemid püsivad. Kuigi EDWC on sisepoliitiline meede, on sellel laiemad geopoliitilised mõjud:

• Hiina AI-ettevõtete globaalse konkurentsivõime tugevdamine
• Hiina positsioneerimine maailma andmekeskuste tööstuse liidrina
• „Andmekeskuste diplomaatia“ – andmekeskuste integreerimine Pekingi Vöö ja Tee algatuse pakkumisse
• Hiina tehnoloogilise suveräänsuse suurendamine
• Rahvavabastusarmee (PLA) tehisintellekti võimekuste arendamine ja nende kasutuselevõtu hõlbustamine
• Kolmandate riikide (sh Euroopa) andmete kahjulik ärakasutamine
• Arvutusvõimsuse lõhe vähendamine USA–Hiina suurriikide konkurentsis

Pekingi jaoks tugevdab suurem riiklik arvutusvõimsus tema positsiooni globaalses AI-võidujooksus – ning Lääs peaks sellele tähelepanu pöörama.

Raport leitav: https://icds.ee/en/more-than-meets-the-ai-chinas-data-centre-strategy/ 

Toomas Hanso teine publikatsioon “2026. aasta riigikaitse strateegia: USA–Hiina dialoog strateegilise stabiilsuse nimel ebakindlas keskkonnas” keskendub Ameerika Ühendriikide uusimale riiklikule kaitsestrateegiale ja Hiina rollile selles. USA Sõjaministeerium (DoW) on avaldanud oma 2026. aasta riigikaitse strateegia (NDS), milles kutsutakse üles „mõistlikule rahule“ Indo-Vaikse ookeani piirkonnas ning „strateegilisele stabiilsusele“ Hiinaga.

Kuigi dokument rõhutab läänepoolkera tähtsust, jääb Hiina Rahvavabariik (HRV) strateegiliseks prioriteediks, ehkki USA kasutab selle suhtes erinevaid taktikaid.

Uue rõhuasetuse on saanud USA ja Hiina sõjavägede vahelise suhtluse soodustamine, et vältida võimalikke kokkupõrkeid. Samas on olukord Taiwani väinas pingelisem kui kunagi varem ning suhtlust takistavad mõlema riigi sisepoliitilised arengud, sealhulgas Hiina Kesk-sõjakomisjoni (CMC) 24. jaanuari puhastus, mille tulemusel vähenes komisjoni liikmete arv seitsmelt vaid kahele. Sellises keskkonnas on 2026. aasta riigikaitse strateegia eesmärk edendada koostööd USA sõjaväe ja Hiina Rahvavabastusarmee (PLA, 解放军) vahel äärmiselt keeruline saavutada.

Raport leitav: https://icds.ee/en/the-2026-national-defence-strategy-us-china-dialogue-for-strategic-stability-in-a-shaky-environment/ 

Toomas Hanso teine põhjalikum analüüs pealkirjaga “Taiwani väina kriisistsenaariumid ja kriisi julgeolekumõjud Eestile” keskendub Taiwani väina võimalikele erinevatele stsenaariumitele. Raport on kirjutatud kahasse RKK-s Tauno Tõhki asendava teaduri Urmas Hõbepappeliga. Selles raportis analüüsitakse Taiwani väina kriisi tausta ja võimalikke arengustsenaariume. Alates 2022. aastast on Hiina Rahvavabariigi (HRV) relvajõud ehk rahvavabastusarmee (RVA) suurendanud sõjalist survet Taiwani ümbruses, korraldades ulatuslikke õppusi, rakendades hübriidsõja meetmeid, viibides seadusevastaselt Taiwani õhu- ja mereruumis ning püüdes normaliseerida üha suuremat sõjalist kohalolekut väinas. See kõik on osa laiemast süsteemsest rivaliteedist Washingtoni ja Pekingi vahel. Taiwan on Pekingile nii sümboolse kui ka strateegilise tähtsusega. Hiina juhtkonnale on taasühendamine seotud režiimi legitiimsuse, rahvusliku uuenemise ning pikaajaliste geopoliitiliste eesmärkidega. Raport rõhutab, et Peking ei ole loobunud jõu kasutamise võimalusest ning jätkab RVA moderniseerimist, et vajaduse korral Taiwan jõu abil emamaaga liita. Samal ajal süveneb USA ja Hiina vaheline konkurents nii sõjalises, tehnoloogilises, majanduslikus kui ka ideoloogilises mõõtmes. Isegi kui peaks aset leidma lühiajaline diplomaatiline stabiliseerumine, ei ole tõenäoline, et Taiwani väina olukord muutuks kestvalt rahulikuks. Taiwan on seega potentsiaalne süütenöör laiemas suurriikide konkurentsis. Pekingi otsus alustada sissetungi sõltub mitmest tegurist, kuid määrava tähtsusega on HRV, Taiwani ja Ameerika Ühendriikide sisepoliitilised arengusuunad.

Raport toob esile neli omavahel seotud stsenaariumit, mis moodustavad võimaliku eskalatsioonijada:

1. Status quo (hübriidsõda): püsivad halli tsooni tegevused, küberoperatsioonid, desinformatsioon, majanduslik surve ja sõjalised õppused. See stsenaarium kirjeldab juba praegu valitsevat olukorda ning võib jääda püsima ka tulevikus.
2. Karantiin: õiguslike või administratiivsete ettekäänete alusel piiratud ulatusega mere- ja õhuliikluse piirangute kehtestamine Taiwanile. Eesmärk on testida rahvusvahelist reaktsiooni, vältides samas ametlikku blokaadi väljakuulutamist.
3. Blokaad: ulatuslik katse katkestada Taiwani väliskaubandus ja energiavarustus. Arvestades Taiwani majandusstruktuuri, tooks isegi ajutine blokaad kaasa kohesed üleilmsed majanduslikud tagajärjed, eriti kõrgtehnoloogilistes tarneahelates.
4. Sissetung: meredessant koos raketilöökidega ning operatsioonidega õhu-, mere- ja infosfääris ülekaalu saavutamiseks.

Raport rõhutab, et need stsenaariumid ei välista üksteist. Eskalatsioon võib toimuda samm-sammult ning mittekineetiline surve (hübriidsõda või karantiin) võib kiiresti areneda relvakonfliktiks.

Eestile kujutaks Taiwani väina kriis kaudset, kuid tõsist julgeolekuriski.

Raport leitav: https://icds.ee/et/taiwani-vaina-kriisistsenaariumid-ja-kriisi-julgeolekumojud-eestile/ 

Toomas Hanso profiil: 

Uurimisvaldkonnad: Hiina; Hiina taristu, tehnoloogia ja julgeolek; Taiwan ja üle väina suhted; Hiina–Venemaa suhted

Keeled: inglise, eesti, hiina, hispaania, prantsuse, saksa, suahiili; algtase: vene, portugali

Toomas Hanso liitus RKK-iga nooremteadurina 2024. aasta oktoobris. Tema uurimistööd keskenduvad Hiinale, selle sise- ja välispoliitikale ning rahvusvahelistele suhetele.

Tal on kiitusega bakalaureusekraad Edinburghi Ülikoolist hiina keel ja lingvistika erialal. Toomas Hanso veetis ühe aasta õppides Taiwanis Hualienis Donghwa Riiklikus Ülikoolis, olles aastatel 2021–2022 Taiwan-Europe Connectivity stipendiumi saaja, ning ühe aasta õppides Hiinas Kunmingis Yunnani Ülikoolis Konfutsiuse Instituudi stipendiumi toel aastatel 2023–2024, kus ta sooritas HSK6 hiina keele eksami.

Tauno Tõhk on 2026. aasta alguses naasnud pärast isapuhkust tagasi RKK-sse, kuid viimane publikatsioon on eelmise aasta märtsist pealkirjaga “Rohkem kui süsteemne rivaal: Hiina kui julgeolekuoht Euroopa Liidule”. Selles kirjutab ta, et Euroopa Liidu vaatest on suhetest Hiinaga tähtsamad vaid transatlantilised sidemed. Kuna Hiina on EL-i jaoks üks peamisi kaubanduspartnereid, on suhete keskpunktis pikalt olnud peamiselt majanduslikud võimalused. Siiski on EL viimastel aastatel suhted Hiinaga ümbermõtestanud ning kirjeldab nüüd Hiinat kolmes erinevas mõõtmes: koostööpartneri, majandusliku konkurendi ja süsteemse rivaalina. Üha rohkem räägitaksegi Hiinast kui süsteemsest rivaalist ja Euroopa majandusjulgeoleku mõjutajast. Sellest hoolimata jäävad Hiinast tulenevad julgeolekuriskid ELi Hiina-poliitikas endiselt tagaplaanile. On aeg, et Euroopa Liit selle lünga kõrvaldaks ja määratleks Hiina selgelt ka julgeolekualase väljakutsena. See tähendaks ELi praeguse kolmeosalise lähenemise täiendamist neljanda ehk julgeolekumõõtmega. Tegemist poleks pelgalt retoorilise muudatusega, vaid vajaliku sammuga ELi poliitika kooskõlla viimiseks Hiinast tulenevate tegelike julgeolekuriskidega. See looks ELi ja liikmesriikide jaoks selge ühise aluse kujundamaks terviklikumat ja tasakaalustatumat Hiina-poliitikat ning süvendaks koostööd olukorras, kus erinevatel liikmesriikidel on Hiina suhtes sageli väga erinevad hoiakud ja huvid.

Raport leitav: https://icds.ee/en/more-than-a-systemic-rival-china-as-a-security-challenge-for-the-eu/ 

Tauno Tõhk profiil:

Tauno Tõhk on alates 2024. aasta oktoobrist Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur, keskendudes Hiinale ja Hiina mõjutustegevusele. Enne RKKga liitumist töötas Tauno üle nelja aasta Euroopa välisteenistuses (EEAS) Brüsselis, kus ta vedas Hiina infooperatsioonide ja inforuumi mõjutustegevuse vastasele võitlusele keskendunud meeskonda. Enne seda oli ta Euroopa Komisjoni digitaalse ühisturu asepresidendi kabineti liige, kus ta muu hulgas koordineeris Euroopa Liidu desinformatsiooni vastast tegevust. Tauno on varem töötanud Eesti valitsuse ja peaministri meedianõunikuna ning Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise kommunikatsiooninõunikuna. Ta on elanud ja õppinud Hiinas ning pidanud Eesti ülikoolides loenguid tänapäeva Hiina poliitikast. Tauno on lõpetanud Tartu Ülikooli ning õppinud Hiinas Wuhanis paiknevas Kesk-Hiina Pedagoogilises ülikoolis.

Koosseisuväline teadur

Urmas Hõbepappel teeb Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskusega koostööd alates 2025. aasta kevad-talvest. Tema peamiseks uurimisteemaks on Hiina poliitika (täpsemalt Hiina poliitpsühholoogia), kuid RKK ridades keskendub ta eelkõige Venemaa kuvandi uurimisele Hiina sotsiaalmeedias.

Urmas on ka Tartu Ülikooli Aasia keskuse analüütik ning õppejõud. Urmas on andnud loenguid Hiina poliitikast, Aasia kultuuriloost ja rahvusluse teooriatest ning avaldanud mitmeid Aasia (eelkõige Hiina) ajalugu, poliitikat ja kultuuri tutvustavaid artikleid ja raporteid. Muuhulgas on ta üks raamatu “Eesti ja Hiina suhete sünd” (2018) kaasautoreid.