Lõpetamisinfo bakalaureuse- ja magistriõppe üliõpilastele
Bakalaureuseõppe lõpuaktus 14. juunil 2022 kl 10.00. Magistriõppe lõpuaktus 14. juunil kl 12.00
Lõputöö esitamine 2021/2022. õa kevadsemestril
Lõputöö tuleb esitada ainult elektrooniliselt hiljemalt 11.05.2022 kell 15.00 oma õppekava õppenõustajale.
- Lõpetaja peab esiteks ära täitma ankeedi
- Lisaks tuleb õppenõustajale tuleb saata digikonteiner, mis koosneb järgnevatest osadest:
- PDF-vormingus lõputöö. Elektroonilise faili nimi peab olema lõputöö autori nimi;
- lihtlitsents lõputöö avaldamiseks Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu repositooriumis ETERA.
Digikonteineril peab olema nii üliõpilase kui juhendaja digiallkiri, mis tõendab töö kaitsmisele lubamist. Kõik eksamite ja arvestuste tulemused peavad olema õppekaardil hiljemalt kolm tööpäeva enne esimest eksamiosa.
Lõpueksamile registreerimine 2021/2022. õa kevadsemestril
Lõpueksamile (kui õppekava lõpeb eksamiga) registreerumine toimub ÕISis kuni 11.05.2022.
Eksamile registreerumiseks tuleb esitada ÕIS-is avaldus (avalduse tüüp: muud avaldused). Lisaks tuleb täita lõpetaja ankeet. Kõik eksamite ja arvestuste tulemused peavad olema õppekaardil hiljemalt kolm tööpäeva enne esimest eksamiosa.
Rohkem infot lõpueksami kohta
Lõputöö teema ja juhendaja kinnitamine
Magistriõppe üliõpilased peavad esitama esimese õppeaasta kevadsemestril kinnitamiseks lõputöö teema avalduse. Avalduse vorm on leitav siit.
Avaldus tuleb esitada elektrooniliselt oma õppekava nõustajale hiljemalt 8. juuniks 2022. Avaldusel peavad olema täidetud kõik lahtrid ja sellel peavad olema kõik vormil nõutavad allkirjad.
Lõputööd ÕISis ei deklareerita!
Lõputöö kaitsmine ja lõpueksami sooritamine
Lõputöö kaitsmisele pääseb siis, kui täidetud on õppekava, sealhulgas kõik lõpetamistingimused. Kõik sooritused peavad olema kantud õppekaardile hiljemalt kolm tööpäeva enne kaitsmist (töö esitamise ajaks puuduvate tulemustega ained peavad olema kajastatud infolehel).
Hiljemalt üks tööpäev enne kaitsmist saadetakse retsensioon üliõpilase TLÜ meilile.
Lõputööde kaitsmine toimub ajavahemikus 23.05.-03.06.2022. Ajakava leiad siit:
- Bakalaureusetööde kaitsmine ja lõpueksamid 2021/2022. õa kevadsemestril
- Magistritööde kaitsmine ja lõpueksamid 2021/2022. õa kevadsemestril
Kaitsmisel saab üliõpilane kasutada oma slaidiesitluse näitamiseks arvutit.
Esitluse põhja saab alla laadida siit.
Lõputööde kaitsmiskomisjonid
Bakalaureusetööd ja bakalaureuseeksamid |
|
| Aasia uuringud: lektor Helen Geršman (esimees), dotsent Maret Nukke, lektor Alari Allik, lektor Jekaterina Koort, nooremlektor Üllar Peterson, õpetaja Margit Juurikas, õpetaja Alice Vijard | |
| Ajalugu: dotsent Kaarel Vanamölder (esimees), professor Karsten Brüggemann, vanemteadur Aivar Põldvee, lektor Tiiu Kreegipuu, teadur Villu Kadakas | |
| Antropoloogia: lektor Joonas Plaan (esimees), dotsent Carlo Cubero, dotsent Eeva Keskküla, lektor Mari Valdur | |
| Eesti filoloogia: lektor Tiina Rüütmaa (esimees), professor Piret Viires, professor Reili Argus, dotsent Marju Kõivupuu, dotsent Ave Mattheus, lektor Annika Hussar, lektor Ingrid Krall, lektor Helin Kask, õpetaja Annika Bauer, nooremteadur Andra Kütt | |
| Filosoofia: lektor Oliver Laas (esimees), professor Liisi Keedus, dotsent Margus Vihalem, lektor Andres Luure, teadur Margus Ott | |
| Euroopa nüüdiskeeled ja kultuurid, hispaania keele ja kultuuri peaeriala: lektor Merilin Kotta (esimees), lektor Juan Carlos Monroy Perez, külalislektor Clara del Rey | |
| Euroopa nüüdiskeeled ja kultuurid, inglise keele ja kultuuri peaeriala: professor Julia Kuznetski (esimees), dotsent Ene Alas, lektor Miriam Anne Mcilfatrick-Ksenofontov, õpetaja Paul Rüsse, õpetaja Helis Rõuk, õpetaja Rita Anita Forssten | |
| Euroopa nüüdiskeeled ja kultuurid, itaalia keele ja kultuuri peaeriala: dotsent Kristiina Rebane (esimees), professor Daniele Monticelli, dotsent Ülar Ploom | |
| Euroopa nüüdiskeeled ja kultuurid, prantsuse keele ja kultuuri peaeriala: lektor Kaia Sisask (esimees), dotsent Merilyn Meristo, lektor Ülo Siirak | |
| Euroopa nüüdiskeeled ja kultuurid, saksa keele ja kultuuri peaeriala: dotsent Aigi Heero (esimees), dotsent Maris Saagpakk, külalislektor Ramona Daniela Bätz, õpetaja Rimma Andrejenko | |
| Euroopa nüüdiskeeled ja kultuurid, soome keele ja kultuuri peaeriala: lektor Tiina Söderman (esimees), õpetaja Karola Velberg, MA Helina Puksmann | |
| Interdistsiplinaarsed humanitaarteadused - artes liberales: professor Julia Kuznetski (esimees), professor Piret Viires, professor Lisa Indraccolo, lektor Joonas Plaan, dotsent Natalia Tšuikina, nooremteadur Airi Uuna | |
| Kultuuriteadus: lektor Lauri Linask (esimees), professor Marek Tamm, lektor Tõnis Kahu, teadur Piret Peiker | |
| Vene filoloogia: dotsent Grigori Utgof (esimees), professor Kapitolina Fedorova, dotsent Inna Adamson, dotsent Sergei Dotsenko, dotsent Natalia Tšuikina, lektor Boriss Baljasnõi |
Magistritööd |
|
| Aasia uuringud: vanemteadur Karin Dean (esimees), professor Lisa Indraccolo, lektor Alari Allik, lektor Jekaterina Koort, lektor Maret Nukke | |
| Ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja: vanemteadur Priit Raudkivi (esimees), professor Kersti Markus, nooremlektor Hanna-Liis Kaarlõp, nooremlektor Triin Ulla (haridusteaduste instituudi esindaja), MA Maarja Tinn | |
| Ajalugu: professor Ulrike Plath (esimees), professor Kersti Markus, professor Jaan Undusk, vanemteadur Linda Kaljundi, nooremteadur Airi Uuna | |
| Antropoloogia: dotsent Carlo Cubero (esimees), dotsent Eeva Keskküla, lektor Joonas Plaan, lektor Mari Valdur | |
| Eesti keele ja kirjanduse õpetaja: lektor Merilin Aruvee (esimees), emeriitprofessor Krista Kerge, professor Anna Verschik, dotsent Merilyn Meristo, dotsent Elina Malleus-Kotšegarov (haridusteaduste instituudi esindaja), külalislektor Kristiina Bernhardt, lektor Tiina Rüütmaa, nooremlektor Joosep Susi | |
| Eesti uuringud: professor Piret Viires (esimees), professor Anna Verschik, dotsent Luule Epner, dotsent Tõnis Saarts, lektor Lauri Linask | |
| Keeleteadus ja keeletoimetamine: professor Reili Argus (esimees), professor Helle Metslang, professor Anna Verschik, lektor Helen Hint, nooremteadur Geidi Kilp | |
| Kirjalik tõlge: lektor Triin van Doorslaer (esimees), dotsent Anne Lange, dotsent Mari Uusküla | |
| Kirjandusteadus: professor Piret Viires (esimees), professor Julia Kuznetski, dotsent Luule Epner, dotsent Ave Mattheus, lektor Alari Allik | |
| Kirjandus-, visuaalkultuuri ja filmiteooria: lektor Teet Teinemaa (esimees), professor Eneken Laanes, professor Andres Kurg, lektor Matthias Jost, teadur Piret Peiker, MA Kristiine Kikas | |
| Kultuuriteooria ja filosoofia: professor Marek Tamm (esimees), professor Liisi Keedus, professor Rein Raud, professor Tauri Tuvikene, lektor Lauri Linask | |
| Slaavi keeled ja kultuurid: dotsent Sergei Dotsenko (esimees), professor Kapitolina Fedorova, dotsent Grigori Utgof, vanemteadur Tatjana Kuzovkina, õpetaja Natalija Sindetskaja | |
| Suulise tõlke magistrieksami komisjon: Ketlin Ruukel-Ikkonen (esimees), õpetaja Jekaterina Maadla, Robin Hazlehurst, Liina Steinberg, lektor Miriam Anne Mcllfatrick-Ksenofontov, Martin Schröder, Denis Mironov, Helena Niidla, Kristiina Raudsepp | |
| Vene keele ja kirjanduse õpetaja: dotsent Irina Moissejenko (esimees), professor Katrin Poom-Valickis (haridusteaduste instituudi esindaja), dotsent Natalia Tšuikina, dotsent Inna Adamson, dotsent Aleksandra Ljalikova, õpetaja Jelena Raudla | |
| Võõrkeeleõpetaja (inglise keele õpetaja): dotsent Maris Saagpakk (esimees), dotsent Ene Alas, dotsent Merilyn Meristo, nooremlektor Kadi Georg (haridusteaduste instituudi esindaja), õpetaja Rita Anita Forssten | |
| Võõrkeeleõpetaja (prantsuse keele õpetaja): dotsent Maris Saagpakk (esimees), dotsent Aleksandra Ljalikova, dotsent Merliyn Meristo, nooremlektor Kateryn Rannu, nooremlektor Kadi Georg (haridusteaduste instituudi esindaja) | |
| Võõrkeeleõpetaja (saksa keele õpetaja): dotsent Maris Saagpakk (esimees), dotsent Aigi Heero, lektor Ramona Daniela Bätz, nooremlektor Kadi Georg (haridusteaduste instituudi esindaja) | |
| Võõrkeeleõpetaja (soome keele õpetaja): dotsent Maris Saagpakk (esimees), lektor Tiina Söderman, õpetaja Karola Velberg, nooremlektor Kadi Georg (haridusteaduste instituudi esindaja) |
Kutse omistamine õpetajakoolituse magistrikavadel
Õpetaja kutsestandard on dokument, mis kirjeldab õpetaja kutsetegevust ning vastaval kutsel tegutsemiseks vajalikku kompetentsust ehk töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit. Kutsestandard toetab õpetaja professionaalset arengut, kutsega õpetaja teadvustab paremini enese professionaalsust, on eneseanalüüsi tegemise kaudu enesekindlam, väärtustab enam enese tugevusi ja koostööd ning omab laiemat pilti õpetaja rollist ühiskonnas.
Kutse taotlemine
Kutse taotlemiseks on üliõpilasel vaja:
- koostada kutsestandardil põhinev eneseanalüüs,
- läbida õppekava täismahus,
- kaitsta lõputöö positiivsele tulemusele.
Kõik nominaalajaga lõpetavad üliõpilased peavad kutse omistamist taotlema ning esitama kutsestandardil põhineva eneseanalüüsi (kättesaadav siin) koos lõputööga instituudis kokkulepitud kuupäevaks.
Üliõpilased, kelle nominaalaeg on lõppenud ja kes on sooritanud pedagoogilise praktika enne 2015/2016. õa õppeaasta kevadsemestrit ning ei ole sellega seoses teinud eneseanalüüsi, esitavad koos lõputööga eneseanalüüsi (kättesaadav siin).