Lõpetamisinfo bakalaureuse- ja magistriõppe üliõpilastele
Lõputöö esitamine 2022/2023. õa kevadsemestril
Lõputöö kaitsmisele tuleb registreeruda hiljemalt 09.05.2023. Registreerumiseks peab lõpetaja ära täitma ankeedi
Lõputöö tuleb esitada ainult elektrooniliselt hiljemalt 16.05.2023 kell 15.00 oma õppekava õppenõustajale.
Õppenõustajale tuleb saata digikonteiner, mis koosneb järgnevatest osadest:
- PDF-vormingus lõputöö. Elektroonilise faili nimi peab olema lõputöö autori nimi;
- lihtlitsents lõputöö avaldamiseks Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu repositooriumis ETERA.
Digikonteineril peab olema nii üliõpilase kui juhendaja digiallkiri, mis tõendab töö kaitsmisele lubamist. Kõik eksamite ja arvestuste tulemused peavad olema õppekaardil hiljemalt kolm tööpäeva enne esimest eksamiosa/kaitsmist.
Lõpueksamile registreerimine 2022/2023. õa kevadsemestril
Lõpueksamile (kui õppekava lõpeb eksamiga) registreerumine toimub ÕISis kuni 09.05.2023.
Eksamile registreerumiseks tuleb esitada ÕIS-is avaldus (avalduse tüüp: muud avaldused). Lisaks tuleb täita lõpetaja ankeet. Kõik eksamite ja arvestuste tulemused peavad olema õppekaardil hiljemalt kolm tööpäeva enne esimest eksamiosa.
Rohkem infot lõpueksami kohta
Lõputöö teema ja juhendaja kinnitamine
Magistriõppe üliõpilased peavad esitama esimese õppeaasta kevadsemestril kinnitamiseks lõputöö teema avalduse. Avalduse vorm on leitav siit.
Avaldus tuleb esitada elektrooniliselt oma õppekava nõustajale hiljemalt 8. juuniks 2023. Avaldusel peavad olema täidetud kõik lahtrid ja sellel peavad olema kõik vormil nõutavad allkirjad.
Lõputööd ÕISis ei deklareerita!
Lõputöö kaitsmine ja lõpueksami sooritamine
Lõputöö kaitsmisele pääseb siis, kui täidetud on õppekava, sealhulgas kõik lõpetamistingimused. Kõik sooritused peavad olema kantud õppekaardile hiljemalt kolm tööpäeva enne kaitsmist (töö esitamise ajaks puuduvate tulemustega ained peavad olema kajastatud infolehel).
Hiljemalt üks tööpäev enne kaitsmist saadetakse retsensioon üliõpilase TLÜ meilile.
Lõputööde kaitsmine toimub ajavahemikus 22.05.-02.06.2023. Ajakava leiad siit:
- Bakalaureusetööde kaitsmine ja lõpueksamid 2022/2023. õa kevadsemestril
- Magistritööde kaitsmine ja lõpueksamid 2022/2023. õa kevadsemestril
Kaitsmisel saab üliõpilane kasutada oma slaidiesitluse näitamiseks arvutit.
Esitluse põhja saab alla laadida siit.
Lõputööde kaitsmiskomisjonid
Bakalaureusetööd ja bakalaureuseeksamid |
|
| Aasia uuringud: lektor Helen Geršman (esimees), dotsent Alari Allik, dotsent Maret Nukke, lektor Jekaterina Koort, nooremlektor Üllar Peterson, lektor Miikael-Aadam Lotman, õpetaja Margit Juurikas, õpetaja Alice Volkonski | |
| Ajalugu: dotsent Kaarel Vanamölder (esimees), professor Karsten Brüggemann, vanemteadur Aivar Põldvee, lektor Tiiu Kreegipuu, teadur Villu Kadakas | |
| Antropoloogia: lektor Joonas Plaan (esimees), dotsent Carlo Cubero, dotsent Eeva Keskküla | |
| Eesti filoloogia: dotsent Tiina Rüütmaa (esimees), professor Piret Viires, professor Reili Argus, vanemteadur Marju Kõivupuu, dotsent Ave Mattheus, lektor Annika Hussar, lektor Annika Viht, õpetaja Annika Bauer, õpetaja Ele Arder, õpetaja Hiie Rüütel | |
| Filosoofia: dotsent Margus Vihalem (esimees), teadur Margus Ott, nooremlektor Oliver Laas | |
| Euroopa nüüdiskeeled ja kultuurid, hispaania keele ja kultuuri peaeriala: lektor Merilin Kotta (esimees), lektor Juan Carlos Monroy Perez, külalislektor Clara del Rey | |
| Euroopa nüüdiskeeled ja kultuurid, inglise keele ja kultuuri peaeriala: professor Julia Kuznetski (esimees), dotsent Ene Alas, lektor Miriam Anne Mcilfatrick-Ksenofontov, õpetaja Paul Rüsse, õpetaja Helis Rõuk | |
| Euroopa nüüdiskeeled ja kultuurid, itaalia keele ja kultuuri peaeriala: dotsent Kristiina Rebane (esimees), professor Daniele Monticelli, dotsent Ülar Ploom, õpetaja Paolo Schimmenti | |
| Euroopa nüüdiskeeled ja kultuurid, prantsuse keele ja kultuuri peaeriala: lektor Kaia Sisask (esimees), dotsent Merilyn Meristo, lektor Ülo Siirak | |
| Euroopa nüüdiskeeled ja kultuurid, saksa keele ja kultuuri peaeriala: dotsent Aigi Heero (esimees), dotsent Maris Saagpakk, külalislektor Andine Friederike Frick | |
| Euroopa nüüdiskeeled ja kultuurid, soome keele ja kultuuri peaeriala: lektor Jaakko Raunamaa (esimees), õpetaja Karola Velberg, MA Helina Puksmann | |
| Interdistsiplinaarsed humanitaarteadused - artes liberales: professor Julia Kuznetski (esimees), professor Piret Viires, professor Lisa Indraccolo, dotsent Natalia Tšuikina, lektor Joonas Plaan, nooremteadur Airi Uuna | |
| Kultuuriteadus: professor Marek Tamm (esimees), lektor Lauri Linask, lektor Tõnis Kahu, nooremteadur Sara Arumetsa | |
| Vene filoloogia: dotsent Sergei Dotsenko (esimees), professor Kapitolina Fedorova, dotsent Inna Adamson, dotsent Grigori Utgof, dotsent Natalia Tšuikina, lektor Boriss Baljasnõi |
Magistritööd |
|
| Aasia uuringud: lektor Helen Geršman (esimees), professor Lisa Indraccolo, vanemteadur Karin Dean, dotsent Alari Allik, dotsent Maret Nukke, lektor Jekaterina Koort | |
| Ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja: vanemteadur Priit Raudkivi (esimees), professor Kersti Markus, nooremlektor Hanna-Liis Kaarlõp, MA Maarja Tinn | |
| Ajalugu: professor Ulrike Plath (esimees), professor Kersti Markus, professor Jaan Undusk, vanemteadur Linda Kaljundi, nooremteadur Airi Uuna | |
| Antropoloogia: dotsent Eeva Keskküla (esimees), dotsent Carlo Cubero, lektor Joonas Plaan, nooremlektor Timothy Raymond Anderson | |
| Eesti keele ja kirjanduse õpetaja: lektor Merilin Aruvee (esimees), dotsent Merilyn Meristo, dotsent Tiina Rüütmaa, nooremlektor Joosep Susi, õpetaja Ele Arder | |
| Eesti uuringud: professor Piret Viires (esimees), professor Anna Verschik, dotsent Tõnis Saarts, lektor Lauri Linask, teadur Kadri Tüür | |
| Keeleteadus ja keeletoimetamine: professor Reili Argus (esimees), professor Helle Metslang, professor Anna Verschik, lektor Annika Viht, nooremteadur Piret Baird | |
| Kirjalik tõlge: lektor Triin van Doorslaer (esimees), dotsent Anne Lange, dotsent Mari Uusküla | |
| Kirjandusteadus: professor Piret Viires (esimees), professor Julia Kuznetski, dotsent Luule Epner, dotsent Ave Mattheus, dotsent Alari Allik | |
| Kirjandus-, visuaalkultuuri ja filmiteooria: lektor Teet Teinemaa (esimees), professor Eneken Laanes, professor Andres Kurg, lektor Matthias Jost, lektor Mari Laaniste, õpetaja Kristiine Kikas | |
| Kultuuriteooria ja filosoofia: professor Marek Tamm (esimees), professor Liisi Keedus, professor Rein Raud, professor Tauri Tuvikene, lektor Lauri Linask | |
| Linnakorraldus: professor Tauri Tuvikene (esimees), professor Hannes Palang, vanemteadur Tarmo Pikner, teadur Anu Printsmann | |
| Slaavi keeled ja kultuurid: dotsent Sergei Dotsenko (esimees), professor Kapitolina Fedorova, dotsent Grigori Utgof, vanemteadur Tatjana Kuzovkina, õpetaja Natalija Sindetskaja | |
| Vene keele ja kirjanduse õpetaja: dotsent Natalia Tšuikina (esimees), dotsent Irina Moissejenko, dotsent Inna Adamson, dotsent Aleksandra Ljalikova, õpetaja Jelena Raudla | |
| Võõrkeeleõpetaja (inglise keele õpetaja): dotsent Maris Saagpakk (esimees), dotsent Ene Alas, dotsent Merilyn Meristo | |
| Võõrkeeleõpetaja (prantsuse keele õpetaja): dotsent Maris Saagpakk (esimees), dotsent Aleksandra Ljalikova, dotsent Merliyn Meristo, nooremlektor Kateryn Rannu | |
| Võõrkeeleõpetaja (saksa keele õpetaja): dotsent Maris Saagpakk (esimees), dotsent Aigi Heero, külalislektor Andine Friederike Frick | |
| Võõrkeeleõpetaja (soome keele õpetaja): dotsent Maris Saagpakk (esimees), lektor Jaakko Raunamaa, õpetaja Karola Velberg, MA Helina Puksmann |
Kutse omistamine õpetajakoolituse magistrikavadel
Õpetaja kutsestandard on dokument, mis kirjeldab õpetaja kutsetegevust ning vastaval kutsel tegutsemiseks vajalikku kompetentsust ehk töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit. Kutsestandard toetab õpetaja professionaalset arengut, kutsega õpetaja teadvustab paremini enese professionaalsust, on eneseanalüüsi tegemise kaudu enesekindlam, väärtustab enam enese tugevusi ja koostööd ning omab laiemat pilti õpetaja rollist ühiskonnas.
Kutse taotlemine
Kutse taotlemiseks on üliõpilasel vaja:
- koostada kutsestandardil põhinev eneseanalüüs,
- läbida õppekava täismahus,
- kaitsta lõputöö positiivsele tulemusele.
Kõik nominaalajaga lõpetavad üliõpilased peavad kutse omistamist taotlema ning esitama kutsestandardil põhineva eneseanalüüsi (kättesaadav siin) koos lõputööga instituudis kokkulepitud kuupäevaks.
Üliõpilased, kelle nominaalaeg on lõppenud ja kes on sooritanud pedagoogilise praktika enne 2015/2016. õa õppeaasta kevadsemestrit ning ei ole sellega seoses teinud eneseanalüüsi, esitavad koos lõputööga eneseanalüüsi (kättesaadav siin).