Nooremteadurite kaasamine õppetöösse humanitaarteaduste instituudis

Humanitaarteaduste instituudi nooremteadurite osalemine õppetöös on oluline osa doktoriõpingutest ja nende professionaalsest arengust.
Osalemine toimub vastavalt Tallinna Ülikooli töösuhete eeskirjas sätestatud üldpõhimõtetele ja humanitaarteaduste instituudis kehtestatud täpsustustele. Nooremteaduri tööülesanded eeldavad teadustöö kõrval järkjärgulist panustamist eri õppevaldkondadesse: ainekursuste läbiviimisse, tudengite uurimistööde juhendamisse ja retsenseerimisse ning õppekavade ja komisjonide töösse. Õppetöö osakaal nooremteaduri koormusest on keskmiselt 15%. Õppetöö jaotub vastavalt rektori korraldusega kehtestatud akadeemiliste töötajate koormusarvestuse alustele proportsionaalselt järgmiselt: 70% moodustab ainekursuste lugemine, 15% tudengite uurimistööde juhendamine ja retsenseerimine ning 15% osalemine institutsionaalses õppearenduses. Nooremteaduri panus ainekursuste lugemisse muutub järk-järgult iga õppeaastaga, liikudes kursuste assisteerimisest ja vaatlemisest iseseisva õpetamiseni ja õppekava arendustöös osalemiseni.

Süsteemne osalemine õppetöös doktoriõpingute vältel toetab nooremteaduri kujunemist iseseisvaks akadeemiliseks töötajaks. Läbimõeldud ja järkjärguline õpetamiskogemus annab nooremteadurile võimaluse arendada pedagoogilisi oskusi, omandada kogemusi erinevates õpetamisformaatides ning õppida vastutust kandma nii ainekursuste, juhendamise kui ka õppekava arendamise tasandil. Õpingute lõpuks on nooremteaduril välja kujunenud õpetamisportfell ning praktiline arusaam ülikooli õppetöö sisust ja korraldusest, mis loob tugeva aluse tulevasele akadeemilisele karjäärile või õpetamistööle väljaspool ülikooli.

Nooremteaduri rollid ainekursuste õpetamisel

 

Vaatleja roll - nooremteadur ei täida ühtegi õpetamisülesannet, vaid jälgib kogenud õppejõu tegevust, keskendudes õpetamismeetodite, üliõpilaste kaasamise ja tunni ülesehituse analüüsimisele. Selle rolli eesmärk on arendada õpetamisoskusi vaatluse ja enesereflektsiooni kaudu.

Assisteeriv roll - nooremteadur toetab ainekursuse vastutavat õppejõudu, täites konkreetseid abistavaid ülesandeid, nagu iseseisvate tööde tagasisidestamine, õppematerjalide haldamine, ainekursusele e-toe pakkumine. Assisteeriva rolli käigus saab nooremteadur esmase kogemuse ülikoolis õpetamisest ja üliõpilaste juhendamisest. Ainekursuse vastutav õppejõud juhendab nooremteadurit regulaarselt, annab tagasisidet ja suunab tema arengut õppejõuna.

Kaasõpejõu roll - nooremteadur jagab kursuse õpetamisvastutust koos teise õppejõuga. Nooremteadur aitab koostada kursuse sisu, peab loenguid, viib läbi seminare ja osaleb hindamises. Kaasõppejõu roll eeldab iseseisvust ja koostööoskusi ning võimaldab arendada õpetamisoskusi süvendatult. Ainekursuse vastutav õppejõud tegutseb mentorina ja toetab nooremteadurit kursuse planeerimisel ja õpetamisoskuste arendamisel.

Kursuse vastutava õppejõu roll - nooremteadur vastutab kursuse planeerimise, läbiviimise ja hindamise eest algusest lõpuni, ta võib kursusele kaasata kaasõppejõude. Nooremteadur koostab kursuse kava, koondab õppematerjalid, valib sobivad hindamismeetodid ja vastutab kursuse kvaliteedi eest. Vastutava õppejõu roll eeldab suurt õpetamispädevust ja iseseisvat tegutsemist.

Koormusväline õppetöö ja tasustamine

Lisaks koormuspõhisele osalemisele õppetöös on nooremteaduril lubatud õppeaasta jooksul lugeda soovi korral üks täiendav ainekursus lisatasu alusel. See võimalus kehtib juhul, kui see toimub väljaspool põhitöökoormust ning on kooskõlastatud üksuse juhi ja nooremteaduri doktoritöö põhijuhendajaga. Selline paindlikkus toetab nooremteaduri õpetamiskogemuse laiendamist ning võimaldab rakendada ja arendada oma akadeemilisi oskusi ka väljaspool kohustuslikku tegevusmahtu.

Soovituslik jaotus nooremteaduri osalemiseks õppetöös

Humanitaarteaduste instituudis on koostatud soovituslik jaotus nooremteaduri osalemiseks õppetöös kogu doktoriõppe nominaalaja vältel. Tegemist on üldjuhul kehtiva näidisjaotusega, mis toetab süstemaatilist arengut õpetamise valdkonnas ja seob nooremteaduri järk-järgult vastutusrikkamate ülesannetega.
Jaotus hõlmab põhiõppejõu assisteerimist, kursusel vaatlejana osalemist, ainekursuste iseseisvat õpetamist, juhendamis- ja retsenseerimisülesandeid ning panust komisjonide töösse ja õppekava arendamisse. Samas on võimalik kokkuleppel teha sellest jaotusest individuaalseid erandeid. Erandid ei tähenda töömahu vähenemist, vaid ülesannete teistsugust jaotamist, võttes arvesse nooremteaduri varasemat õpetamiskogemust ja vajadust õpetamisalaste koolituste järele. Selline lähenemine võimaldab paindlikult toetada nooremteaduri arengut, tagades samas õppetöös osalemise vastavuse ülikooli kvaliteedi- ja töömahu põhimõtetega.

Nooremteaduri õppetöös osalemise planeerimine

Nooremteaduri õpetamisülesanded lepitakse kokku igaks õppeaastaks eraldi, tavapäraselt eelmise õppeaasta kevadsemestril. Esimese õppeaasta nooremteaduri õppeülesanded täpsustuvad õpingute esimese semestri jooksul. Ettepaneku nooremteaduri kaasamise kohta ainekursustele teeb suunajuht ja arutab kaasamise läbi ka nooremteaduri juhendajaga. Instituut teeb suunajuhtidele ja nooremteadurite juhendajatele kättesaadavaks info doktorandi õpetamisprofiili kohta, mis sisaldab muu hulgas andmeid nooremteaduri õpetatud ja järgmiseks õppeaastaks kavandatud ainekursuste kohta.

Kokkulepe sõlmitakse nooremteaduri, nooremteaduri doktoritöö põhijuhendaja ja instituudi esindaja vahel ning see hõlmab planeeritava õpetamistöö kõiki komponente ja orienteeruvat mahtu, lähtudes nii nooremteaduri arenguvajadustest kui ka instituudi vajadustest. Kokku lepitud panus ja selle jaotus (nt kursused, juhendamised, komisjonide tööd) lisatakse nooremteaduri tööplaani. Kui nooremteadur osaleb aine läbiviimisel (assisteerivas rollis, kaasõppejõu rollis, vastutava õppejõu rollis), siis tuleb tema roll õppejõuna kajastada ka õppeinfosüsteemis, et tagada tegevuse ametlik fikseerimine ning läbipaistvus koormuse ja vastutuse osas. Õppeinfosüsteemis ei kajastata nooremteaduri rolli ainekursuse vaatlejana.

Õppetöö planeerimisel on soovitatav osaleda ainekursuste läbiviimisel pigem ühel semestril õppeaastas, mis võimaldab paremini ühildada õpetamisülesanded teadustööga ning toetab koormuse tasakaalustatud jaotust kogu õppeaasta jooksul. Samas tuleb arvestada ka instituudi õpetamisvajadusi, mis võivad tingida erandeid. Nooremteaduri õppetöös osalemine ei ole otseselt seotud tema juhataja(te) läbiviidava õppetööga, vaid nooremteadur võib õpetada ka teistel kursustel ja teha õpetamiskoostööd teiste õppejõududega – oluline on, et kursused toetaksid nooremteaduri teadus- ja õpetamisalast arengut ning vastaksid nii instituudi kui ka nooremteaduri individuaalsetele vajadustele. Selline paindlikkus loob võimaluse mitmekesisemate kogemuste saamiseks ja võimaldab nooremteaduril kujundada iseseisvat õpetamisportfelli. Planeerimisel võetakse arvesse, et nooremteadur võiks olla pigem seotud samade ainekursustega eri õppeaastatel eri rollides.

Nooremteaduri eeldatav osalemine õppetöös: 1. õppeaasta

Õppeainete lugemine

  • Eelistatavalt kevadsemestril mõne õppeaine assisteerimine, mentoriõppejõu kursusel vaatlejana osalemine (40 tundi)

Juhendamine ja retsenseerimine

  • Ühe bakalaureusetöö retsenseerimine (6 tundi)

Õppekava eestvedamine, komisjonid, õppealased koolitused

Nooremteaduri eeldatav osalemine õppetöös: 2. õppeaasta

Õppeainete lugemine

  • 1 normaalkursuse (6 EAP) mahus õppeaine lugemine (kaasõppejõu rollis) ja/või assisteerimine (126 tundi) + arvestuslikult ettevalmistusele lisaks 21 tundi

Juhendamine ja retsenseerimine

  • Ühe bakalaureusetöö juhendamine (20 tundi)
  • Ühe bakalaureusetöö retsenseerimine (6 tundi)

Õppekava eestvedamine, komisjonid, õppealased koolitused

Nooremteaduri eeldatav osalemine õppetöös: 3. õppeaasta

Õppeainete lugemine

  • 1 normaalkursuse (6 EAP) mahus õppeaine lugemine (kaas-/põhiõppejõu rollis vastavalt nooremteaduri õpetamisoskustele) (126 tundi)

Juhendamine ja retsenseerimine

  • Ühe bakalaureusetöö juhendamine (20 tundi) ja ühe magistritöö kaasjuhendamine (25 tundi)
  • Ühe bakalaureusetöö retsenseerimine (6 tundi)

Õppekava eestvedamine, komisjonid, õppealased koolitused

Nooremteaduri eeldatav osalemine õppetöös: 4. õppeaasta

Õppeainete lugemine

  • 1 normaalkursuse (6 EAP) mahus õppeaine lugemine (0,5 kursuse mahus vastutava õppejõu rollis) (126 tundi). Kursus loetakse sügissemestri jooksul, et kevadsemester jääks vabaks doktoritöö lõpetamiseks.

Juhendamine ja retsenseerimine

  • Ühe bakalaureusetöö juhendamine (20 tundi) ja ühe magistritöö juhendamine (50 tundi)
  • Ühe bakalaureusetöö retsenseerimine (6 tundi)

Õppekava eestvedamine, komisjonid, õppealased koolitused