Doktorandid
AJALUGU
Uku Valner on Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi nooremteadur ja doktorant, keda huvitab, kuidas ajalooõpetust võiks ümber mõtestada inimkesksusest väljuvast vaatenurgast. Uku on Tallinna Ülikoolis õppinud ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajaks ning töötanud selles ametis mitmetes Eesti koolides. Toetudes kaheksa-aastasele õpetajakogemusele uurib ta oma doktoritöös, kas ja kuidas keskkonda ja loodust senisest enam arvestav lähenemine ajalooõpetuses võiks toetada õpilaste kodanikupädevuse kujunemist.
Jelizaveta Hristokina on ajaloo eriala doktorant. Oma bakalaureusetöös uuris ta Eesti kuberner Sergei Šahhvskoi “venestuspoliitikat” Aleksander III aegse slavofiilsuse raames. Magistritöös käsitles ta 18. sajandi lõpu baltisakslaste loodud eestlaste etnograafilisi stereotüüpe 19. sajandi lõpu teadusliku vene rahvusluse diskursuses. Oma doktoritöös keskendub ta eesti talurahva kuvandil Vene impeeriumis 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses, toetudes etnograafilistele allikatele. Tema uurimistöö eesmärk seisneb teadusliku, rahvusliku ja imperiaalse ettekujutuse omavaheliste seoste analüüsimises.
Rūta Bruževica on lõpetanud Läti Ülikooli, kus ta uuris keskaegse käsitöö ajalugu ja keskaegset Hansaliitu Baltikumis. Oma doktoritöö raames uurib Rūta keskaegse Riia ja Tallinna käsitööorganisatsioone, keskendudes nende rollile käsitööliste seltsielu keskustena. Nooremteadurina kuulub ta projekti „Digital Livonia“ meeskonda ning aitab oma tööga kaasa Riia ja Tallinna keskaegsete käsitööstatuutide põhjalikule digitaliseerimisele ja transkribeerimisele. Oma töös rakendab Rūta digitaalse ajaloo tööriistu, et rikastada allikate analüüsi korpusanalüüsi ja tekstikodeerimise kaudu, samuti treenib ta keskaegse Liivimaa tekstide käsitsi kirjutatud teksti äratundmise mudelit.
Priit Lätti on arheoloogia eriala doktorant. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis arheoloogiat ja ajalugu ning töötanud Tallinna Ülikoolis arheoloogia teaduskogus. Oma doktoritöös keskendub ta Eesti rannikulinnade arheoloogilises materjalis leiduvale merenduslikule ainesele. Ehk kõigele sellele, mis annab infot sadamate, laevaehituse- ja remondi ning muude merega seotud tegevuste kohta. Maapealsele materjalile lisaks tegeleb ka ta rannalähedase veealuse pärandiga.
Lembi Anepaio-Hytönen on ajaloo eriala doktorant. Ta on varasemalt õppinud ajalugu ja arhiivindust ja museoloogiat Tartu Ülikoolis. Oma doktoritöös uurib ta baltisaksa naiste emantsipatsiooni 19. sajandi keskpaigast kuni I maailmasõjani, vaadeldes naiste elamist ja hariduse saamist stiftides ehk hoolekandeasutustes, nende tegevust (heategevates) seltsides ning tööturul enda elatamiseks. Allikad ulatuvad kibekauni käekirjaga paluvatest kirjadest ja tunniplaanidest kuni trükitud kindlustuspoliiside ja ajalehekuulutusteni välja.
Kristo Siig on ajaloo eriala doktorant. Magistrikraadi kaitses ta Helsingi ülikoolis arheoloogia alal. Oma doktoritöös uurib ta rauaaja lõpu linnuseid ja asustusstruktuuri Põhja-Eestis. Eesmärk on välja selgitada, milline oli linnuste funktsioon ning seos ümbritseva piirkonna ühiskonna ja asustusega - kas tegemist oli pelgalt kaitserajatistega, võimukeskustega või kaubitsemiskohtadega, millised olid linnuste tagamaad ning mida see kõik kõneleb tolleaegsetest ühiskondlikest suhetest. Nendele küsimustele vastamiseks kasutab ta peamiselt erinevaid ruumiarheoloogia kvantitatiivseid meetodeid.
Karl Hein on ajaloo eriala doktorant. Magistrikraadi omandas ta usuteaduse ning religioonipedagoogika erialal Tartu Ülikoolis. Ta on liitunud teadusprojektiga "Eesti keskkonnaliikumine 20. sajandil: ideoloogia, diskursid, praktikad" ning kirjutab oma doktoritöö loomakaitseliikumisest Eestis sõdadevahelisel perioodil (1918-1940).
Heidi Rifk on ajaloo eriala doktorant. Ta on tegelenud baltisaksa perspektiiviga Eesti ajaloos. Tallinna Ülikoolis kaitstud magistritöös uuris ta baltisakslaste reaktsioone 1919. aasta maareformile. Oma doktoritöös jätkab ta maailmasõdade vahelise perioodi uurimisega baltisaksa perspektiivis. Uurimuse eesmärk on välja selgitada, kuidas endine baltisaksa eliit kohanes rahvusvähemusena Eesti Vabariigis. Võttes arvesse saksa kogukonna sisemist heterogeensust, vaatleb ta ühiskonnas toimunud protsesse läbi erinevate sotsiaalsete gruppide.
Piia Palm on ajaloo eriala doktorant. Ta on õppinud Tallinna Ülikoolis ajalugu ning töötab Saaremaa ajalugu uurivas SA Osilianas. Oma bakalaureusetöös käsitles ta Ojamaa tsistertslaste tegevust Kolgas ja tõlkis eesti keelde neid valdusi puudutavad esimesed kuninglikud kinnituskirjad. Magistritöö teemaks oli 13. sajandi Saaremaa sotsio-poliitiline maastik fookusega Valjala-Karja kihelkonnale, milles mh tutvustati Guta Lag’i kui üht võimalikku allikat saarlaste 13. sajandi lepingute mõtestamiseks. Oma doktoritöös keskendub ta 13. sajandi Saaremaale laiemas Läänemere kontekstis, kombineerides kirjalikke allikaid maastikuanalüüsiga ning arheoloogilise leiuainesega.
James Montgomery Baxenfield on nooremteadur ja doktorant. Tema doktoritöö „Joonealused märkused minevikule: Läti-Leedu riigi teostamata idee, 1884–1984“ käsitleb ühise Läti-Leedu riigi loomise ideid alates rahvuslike ärkamiste perioodist Läänemere idarannikul kuni 20. sajandi viimaste kümnenditeni.
James omandas 2012. aastal magistrikraadi ajaloos ning magistrikraadi Ida-, Kesk- ja Kagu-Euroopa võrdleva ajaloo erialal; mõlemad kraadid andis Budapesti Kesk-Euroopa Ülikool. 2022. aastal pälvis James Baltiuuringute Edendamise Assotsiatsiooni (AABS) Baumanise loovuurimistoetuse baltistika valdkonnas. 2023. aastal oli ta Saksamaal Marburgis asuva Herderi Instituudi külalisteadur ning sai AABS-i doktorantide doktoritöö toetuse.
James oli ajakirja Acta Historica Tallinnensia eriväljaande „Tunnustamine: de facto ja de jure” (28. köide, nr 2, 2022) külalistoimetaja. Väljaande kaasautorina kirjutatud sissejuhatus pälvis Tallinna Ülikooli iga-aastasel publitseeritud teadustööde konkursil ühiskonna ja avatud valitsemise kategoorias teise koha. Alates 2024. aastast töötab ta ajakirja Journal of Baltic Studies toimetuse assistendina. Ta kuulub Baltiuuringute Edendamise Assotsiatsiooni (AABS), Põhja-Ameerika spordiajaloo ühingusse (NASSH) ja elukutselise jalgpalli uurijate ühendusse (PFRA).
KULTUURIDE UURINGUD
Sofia Mazina on Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi nooremteadur ja doktorant. Tal on nii akadeemiline kui ka praktiline kogemus ajakirjanduse, rahvusvaheliste suhete ning vabaühenduste valdkonnas. Doktoritöös uurib ta interdistsiplinaarsest vaatenurgast piiriloome ja taaspiiritlemise protsesse Ida-Virumaal.
Angelina Adaikina on Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi nooremteadur ja kultuuriteaduste doktorant. Ta kuulub PRG uurimisprojekti „Üleminekust transformatsioonideks: jagatud turvalisus, rohepraktikad ja toimetulek“ töörühma. Projekt keskendub sellele, kuidas Ida-Virumaa elanikud kogevad ja tulevad toime muutustega energiapoliitikas ja elatusvahendites. Angelina uurib igapäevaseid hoole- ja ühisloome praktikaid, pöörates erilist tähelepanu kodustele ruumidele ja nende laiendustele.
Angelina omandas Tallinna Ülikoolis vabade kunstide bakalaureusekraadi humanitaarteadustes, spetsialiseerudes antropoloogiale. Seejärel omandas ta antropoloogia magistrikraadi Londoni Ülikooli kolledžis (University College London).
Tema uurimisvaldkondade hulka kuuluvad materiaalse ja visuaalse kultuuri uuringud, mälu- ja identiteedi poliitika, maastiku- ja linnaruumide uurimine ning vene diasporaa uuringud.
Pierangelly Del Rio Martinez on Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi nooremteadur ja doktorant. Tema eelnev taust on inglise kirjanduses ja loovkirjutamises. Praegu keskenduvad tema uurimishuvid kaasaegsele elulookirjutusele, eelkõige mälestusteraamatu žanrile. Tuginedes mäluteadusele ja ökoloogilise kriitika uurimusele, uurib Pierangelly, kuidas mälestusteraamatud peegeldavad ja vastanduvad süsteemsele vägivallale, keskkonna hävitamisele, võimunarratiividele ja kollektiivsele mälule. Siiski ulatuvad tema uurimishuvid ingliskeelsete maade piiridest kaugemale, kuna teda huvitab ka Ladina-Ameerika naiskirjanike kaasaegne kirjandus.
Nadim Baker on Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi nooremteadur ja doktorant. Tema uurimistöö käsitleb varaseid plokiahela artefakte kui võimalikku digitaalset kultuuripärandit. Ta keskendub detsentraliseeritud võrkudes säilitatavate püsivate järjestuse, päritolu ja omandiandmete ning kultuurilise tähenduse kujunemist mõjutavate sotsiotehniliste protsesside vahelistele seostele. Nadimil on interdistsiplinaarne Erasmus Munduse magistrikraad avaliku sektori innovatsiooni ja e-valitsemise alal. Tema töökogemus hõlmab avaliku sektori institutsioone Saksamaal ja Euroopa Liidu tasandil ning muu hulgas tööd poliitikanõustamise, infohalduse ja IT-arhitektuuri valdkonnas.
Marjolein Uittenbogaard on Tallinna Ülikooli ja Amsterdami Ülikooli kultuuriteaduste doktorant. Tema uurimistöö keskendub diasporaadele ja digitaalsele lugude jutustamisele, eelkõige seoses Bosnia diasporaa ja ning massivägivalla põhjustatud ümberasumiste kogemuste narratiividega. Selleks uurib ta suulisi, kirjanduslikke ja digitaalseid narratiive, püüdes seeläbi valgustada diasporaa rahvuslikke ja rahvusvahelisi sidemeid ja digitaalsuse mõju diasporaalsele mäletamisele. Marjolein on töötanud Amsterdamis asuvas NIODi sõja, holokausti ja genotsiidi uurimise instituudis (NIOD Institute for War, Holocaust and Genocide Studies). Tal bakalaureusekraad Euroopa uuringutes Amsterdami ülikoolist ja magistrikraad (cum laude) globaalajaloos Vrije Universiteit Amsterdamist.
Lucya Passiatore on kultuuriuuringute doktorant, kes keskendub antropoloogiale. Ta lõpetas oma magistriõpingud Tallinna Ülikoolis sotsiaalantropoloogia erialal, kus tema magistritöö käsitles Jeruusalemma Aafrika Heebrea Iisraellaste kogukonna ökoakustilist etnograafiat. Tema uurimus analüüsis heli kultuurilist väärtust kogukonnas ning kliimamuutuste mõju kohalikele helimaastikele. Doktoritöös uurib Lucya kliimamuutuste mõju kohalikule identiteedile, mida tuntakse kui *campanilismo*, ja kultuuripraktikatele Salento poolsaarel Lõuna-Itaalias. Tema uurimistöö on interdistsiplinaarne, ühendades antropoloogia ja klimatoloogia, et saavutada nende dünaamikate põhjalikum mõistmine. Lucya kasutab oma uurimuses kombineeritud meetodit, mis hõlmab nii kvalitatiivset kui ka kvantitatiivset analüüsi.
Karel Jõeleht on Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi Hiina uuringute doktorant-nooremteadur. Oma uurimistöös keskendub ta Hiina 20. sajandi filosoofia ja välispoliitika uurimisele. Magistrikraadi omandas ta Tallinna Ülikoolis Aasia ühiskondade erialal. Magistritöö teemaks oli Hiina perifeerne diplomaatia Xi Jinpingi valitsemise ajal: neorealistlik analüüs. Peale Hiina uuringute huvitavad teda ka Korea poolsaarega seonduvad teemad.
Iverson Ng on Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi nooremteadur, kes keskendub Hongkongi ja Mandri-Hiina vahelisele õiguslikule piirile pärast 2020. aasta Hongkongi riikliku julgeoleku seaduse rakendamist. Enne Hongkongi uurimist huvitas teda ELi ühine välis- ja julgeolekupoliitika, Venemaa välispoliitika ja Ukraina identiteedi kujundamine. Tal on magistrikraad ELi-Venemaa uuringutes Tartu Ülikoolist ja bakalaureusekraad rahvusvahelises ajakirjanduses Hongkongi baptistiülikoolist. Tema varasemad väljaanded olid seotud ELi eliidi diskursustega rahvatervise kohta ja Ukraina ajakirjanike arusaamadega EList.
Iveta Aare on kultuuride uuringute (inglise kirjanduse ja kultuur) doktorant. Ta omandas magistrikraadi Tallinna Ülikoolis kirjanduse, visuaalkultuuri ja filmiteaduse erialal. Tema praegune uurimistöö keskendub sellistele mõistetele nagu „organiteta keha“ ja „loomaks saamine“ Lääne ning globaalse lõuna / postkoloniaalses angloameerika kinos. Uurimistöö eesmärk on näidata üksnes inimlikule eneseväljendusele omase piiratust ning inimeste kalduvust taasühineda oma loomaliku minaga. Lääne ja postkoloniaalse kino võrdlemise eesmärk on näidata, et organiteta keha ja loomaks saamise seisundis kättesaadav laiem emotsionaalse väljenduse spekter võib olla kasulik nii isikliku tragöödiaga toimetulekul kui ka sügavalt juurdunud põlvkondliku valu leevendamisel.
Jekaterina Maadlal on magistrikraad konverentsitõlke ning inglise keele kui võõrkeele õpetamise erialadel Tallinna Ülikoolist ning alates 2022. aastast on ta Kultuuriuuringute doktorant. Katerina peamine uurimisvaldkond on sotsioloogiliselt orienteeritud tõlkeuuringud, fookusega tõlgi vahendatud suhtlusel kriisiolukordades. Ta on töötanud üle kümne aasta tõlgina erinevates Eesti riigi- ja eraõiguslikes asutustes, ning koolitnud neli aastat konverentsitõlke Tallinna Ülikoolis. 2020/2021 õppeaastal juhendas ta ELU projekti “Tõlgi ja ametniku koostöö”. Katerina töökogemus institutsionaalse tõlgina ja tugevad sidemed Eesti rahvusvähemustega annavad talle ainulaadse võrdleva perspektiivi ja praktilise vaatenurga doktorikraadiga seotud uurimistöö ning mistahes projektide jaoks, mis käsitlevad mitmekeelset suhtlust keelevähemuste või põgenikega.
Prince Tomar on kultuuride uuringute doktorant. Üleilmauuringute ja kirjanduse taustaga keskendub ta India dünaamilistele piirialadele, uurides, kuidas taristuarendusprojektid kujundavad ümber nende tähendusi ja maastikke. Tema uurimistöö tugineb sügavalt etnograafiale ning keskendub nende piirialade elanike läbielatud kogemustele. Lisaks akadeemilisele tööle kirjutab ta luulet ja püüab luua sidet etnograafia ning kirjandusteaduse vahel.
Denis Kuzmin on kultuuride uuringute antropoloogia suuna doktorant. Magistrikraadi omandas ta Tallinna Ülikoolis vene keele kui võõrkeele õpetaja alal. Osaledes professor Irina Belobrovtseva grandis, sai ta teadustöö kogemuse ning kaitses oma lõputöö kulturoloogilisel teemal.
Oma doktoritöös uurib ta Põhja-Kaukaasia eestlaste kogukonda ja sinna kuuluvate inimeste etnilist identiteeti ning nende transnatsionaalsuse taset. Uuringu põhifookuses on migratsioon, kultuuriline trauma, etnilisus, hargmaisus, suuline ajalugu ja paradigma "oma-teine-võõras-vaenlane".
Oma teadustööd koostab Denis Kuzmin koostöös Eesti Uuringute Tippkeskusega.
.
Eva-Liisa Linder on kultuuride uuringute doktorant. Ta omandas teatriteaduse magistrikraadi Tartu Ülikoolis ja töötab teaduri ning lektorina Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Eva-Liisa vaatleb oma uurimistöös Eesti teatri panust ühiskonna arengusse viimastel aastakümnetel. Fookuses on teatri roll avaliku sfääri kujundajana ning eetilistes ja rahvuslikes aruteludes kaasarääkijana. Võrdlev analüüs toob esile teatri toimimise pehme jõuna eri ühiskonnakordade ajal nii Eestis kui teistes Euroopa riikides. Töö toetub etendusanalüüsile ja Frankfurdi koolkonna kriitikateooriale, seob ühiskonna- ja teatriuurimust.
Bernadette Merila omandas Tallinna Ülikoolis magistrikraadi kirjanduse, visuaalkultuuri ja filmiuuringute erialal. Praegu on ta kultuuride uuringute doktorant ning osaleb projektis „Memory and Environment“. Selle projekti liikmed keskenduvad mälu esteetilistele meediumidele mälukultuuride ja -poliitika kontekstis, pakkudes samal ajal võrdlevat ja riikideülest vaadet Kesk- ja Ida-Euroopa põimunud ajaloole ning mälestustele seoses totalitaarrežiimidega.
Tema uurimistöö peamine eesmärk on analüüsida fakti ja fiktsiooni suhet sotsialistliku režiimi ning holokausti erinevates kujutamisviisides. Uurimistöö keskmes on Slovakkiast ja Tšehhist pärit raamatud ning filmid, mis käsitlevad neid olulisi ajaloosündmusi.
Meos Holger Kiik on kultuuride uuringute doktorant. Ta töötab peamiselt kaasaegse poliitikafilosoofiaga. Aastal 2017 kaitses ta TLÜ-s filosoofias magistrikraadi pealkirjaga “The possibility of Justification of Democracy”. Nüüd uurib ta küsimusi, mis seonduvad demokraatia õigustamisel teadmistele toetumise ning “mõistlikkuse” mõistega. Esialgne doktoritöö pealkiri on "„Mõistlikkuse” ja episteemilise edu roll arutleva demokraatia kontseptsioonides, selle õigustamises ning seonduvad probleemid."
Palju mõtteainet pakuvad talle näiteks John Rawls, Cristina Lafont, David Estlund, Snježana Prijić-Samaržija, Christian F. Rostbøll.
Kalev Aasmäe on kultuuride uuringute doktorant antropoloogia suunal. Tal on magistrikraad Tartu Ülikoolist etnoloogia erialalt ja teadusmagistri kraad Kopenhaageni Ülikoolist antropoloogia erialalt. Oma doktoritöös uurib ta Londoni skvotterite igapäevaelu ja ellujäämisstrateegiaid, keskendudes ruumi, aega ja mobiilsust puudutavatele teemadele. Samuti uurib ta Stockholmi kõrgema majanduskooli Riia esinduse/Balti rahvusvahelise majanduspoliitika uuringute keskuse ühisprojektis tagasirännet Baltikumi riikidesse.
Yan Asadchy on kultuuride uuringute doktorant ja CUDAN Open Labi nooremteadur. Pärast Tallinna Ülikoolis inimese ja arvuti interaktsiooni õppekava lõpetamist jätkab Yan huvi uurimise vastu, kuidas inimesed internetis käituvad. Tema töö keskendub digikultuuridele, veebisuhtlusele ja eneseesitlusele internetikohtingutel. Yan kasutab kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete meetodite kombinatsiooni koos ainult digitaalses keskkonnas rakendatavate meetoditega, et mõista, kuidas inimesed sotsiaalmeediaplatvormidel suhtlevad ning kuidas platvormide pakutavad võimalused kujundavad viisi, kuidas kasutajad end esitlevad.
Mark Mets on kultuuride uuringute doktorant. Magistrikraadi kaitses ta Tartu ülikoolis semiootika erialal. Oma doktoritöös uurib ta võõraste kultuuride kujutamist ja erinevate kujutusviiside kultuurilist edasikandumist, kasutades selleks suurandmeid. Eesmärk on uurida teise kultuurigrupi kujutamise viisi muutumise dünaamikaid ja mõista seeläbi paremini
kultuurilist edasikandumist ja kultuuri evolutsiooni. Samuti aitab see uurimus mõista konkreetsete kultuuriandmete modelleerimise viiside võimalikku panust kultuurilise edasikandumise ja evolutsiooni paremasse mõistmisse. Selleks analüüsib Mark konkreetsetes andmekogudes teise kultuuri kujutamise viiside ajas muutumist ning otsib nende muutumismustrite kattuvusi ja erinevusi nii andmekogude siseselt kui ka nende vahel. Ta kuulub projekti Kultuuriandmete analüüs (CUDAN).
Sandra Peets on kultuuride uuringute doktorant. Ta omandas magistrikraadi Tallinna Ülikoolis Aasia ühiskonnad ja poliitika erialal, kus keskendus Iraani uuringutele. Sandra uurimistöö tegeleb Ajatolla Khomeini kõnede retoorilise analüüsiga. Uurimistöö eesmärk on otsida ning analüüsida peamiseid välispoliitilisi narratiive, mida Khomeini oma kõnedes rakendas. Lisaks õpetab Sandra humanitaarinstituudis kursuseid Lähis–Ida teemadel. Alates 2021 aasta jaanuarist töötab ta TLÜ Kultuuridevaheliste uuringute tippkeskuse nooremteadurina.
Dana Karjatse-Davidjants on kultuuride uuringute doktorant, kes keskendub Lähis-Idale. Ta uurib terroristliku organisatsiooni Da’esh (IS, ISIS, ISIL) identiteediloomet, analüüsides kaliif Abu Bakr al-Baghdadi ja organisatsiooni kõneisikute araabiakeelseid kõnesid. Eelkõige pakub talle huvi identiteedi ja ideoloogia suhe poliitilise vägivalla juures. Ta on töötanud päritoluriigi info (COI) eksperdina, spetsialiseerudes valdavalt Lähis-Idale (Süüria, Iraak), rahvusvahelise kaitse menetlejana (mh kogemus Kreeka ja Itaalia põgenikelaagrites) ning toimetaja ja keeletoimetajana. Ta on lõpetanud Tallinna Ülikoolis Aasia uuringute (Lähis-Ida uuringute) magistriõppe, Aasia uuringute (arabistika) bakalaureuseõppe ja eesti filoloogia bakalaureuseõppe. Täiendanud end Helsingi Ülikoolis ning lühiajaliselt Beirutis ja Damaskuses.
Kevin Rändi on kultuuride uuringute õppekava filosoofia suuna doktorant. Magistrikraadi kaitses ta Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudis kultuuriteooria ja filosoofia erialal. Ta on täiendavalt õppinud veel ka Varssavi Ülikoolis (Poola) ja Palacký Ülikoolis (Tšehhi). Tema doktoritöö lähtub filosoofilistest ja teoreetilistest diskursustest, mis inimolu mõtestamiseks asetavad end meie võimalikku tulevikku. Oma töös peab ta oluliseks Don Ihde panust post-fenomenoloogiasse ja post-hermeneutikasse ning eriti Peter-Paul Verbeeki edasiarendusi, mis muudab inimkogemuse võimalikkuse tehnoloogiatest ja asjadest lähtuvaks. Kevin näeb mainitud relatsioonilises käsitluses võimalust avada ka teisi fenomenoloogilisi horisonte ning heita pilk inimolu mitmekesisusele, mis asetab end tuleviku lähistele. Tema varasem töö keskendus võimalikkuse, teadvuse ja spekulatiivse mõistuse problemaatikale Alfred North Whiteheadi protsessifilosoofias.
Alates 2020. aastast loeb ta Helsingis kursust „Kriitiline mõtlemine“. Lisaks sellele on ta juhendanud ka ELU projekti „Ennatlik ELU: tulevikepädevus ja selle keskkond“.
Piret Pärgma on lõpetanud kirjaliku tõlke magistriõppe Tallinna Ülikoolis. Tõlkeuuringutest paeluvad Piretit eelkõige tõlkijauuringud, tõlkija nähtavuse teema ning tõlkija positsioon kultuuriväljal. Doktoriõppes uurib Piret ingliskeelse ilukirjanduse tõlkijaid Eestis kolmel eri ajaperioodil ning paigutab nad ajastu kultuurilisse konteksti, lähtudes Bourdieu väljateooria kesksetest mõistetest ning Lieven D’hulst'i ja Anthony Pymi tõlkeloo kirjutamise meetoditest.
Rando Künnapuu on kultuuride uuringute doktorant. Tema uurimistöö keskendub Hiina heterodokssetele usunditele, eelkõige Yiguandao’le ning selle suhetele Hiina Kommunistliku Parteiga. Ta on omandanud bakalaureusekraadi Hiina uuringutes Cambridge’i Ülikoolis ja magistrikraadi Aasia uuringutes Tallinna Ülikoolis.
LINGVISTIKA
Nele Mikk on Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi nooremteadur ja lingvistika eriala doktorant, keda huvitavad kõige laiemas mõttes aja väljendamisega seotud tõlkeprobleemid. Nele on Tartu Ülikoolis õppinud inglise keelt ja kirjandust ja kirjalikku tõlget ning Tallinna Ülikoolis keeleteadust ja keeletoimetamist. Toetudes 20-aastasele tõlkepraktikale uurib ta võimalikke tõlke- ja tähendusnihkeid inim- ja masintõlkes ning nende mõju sellele, kuidas lugeja teksti tõlgendab.
Katri Pajusalu on Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi lingvistika eriala doktorant-nooremteadur. Oma uurimistöös vaatleb ta põimkeelendamist kui põhikoolis eesti keele teise keelena õpetamise viisi, mis rakendab õpilase kodukeelt ja ülejäänud keelevara. Uurimus on välja kasvanud Katri kogemusest Ida-Virumaal üleminekuklasside õpetajana ning on seotud projektiga „Eesti keele õppimise ja eestikeelse aineõppe toetamine: sekkumisuuring õppijate suhtlemis-, lugemisoskuse ja motivatsiooni arendamiseks“. Katri on õppinud Tartu Ülikoolis etnoloogiat ja keeleteadust. Oma magistritöös uuris ta Narva keeleõpetajate vaateid mitmekeelsusele.
Ilnur Kuldubaev on Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi nooremteadur ja lingvistika eriala doktorant, keda huvitab paindlik ja iseseisev keelekasutus võõrkeeleõppes. Ilnur on lõpetanud Tallinna Ülikoolis võõrkeeleõpetaja magistriõppe. Oma doktoritöös uurib ta, kuidas toetada õppijate loovat ja iseseisvat keelekasutust ning viia teoreetilised lähenemised klassiruumi praktikasse.
Jari Pärgma tegutseb eesti viipekeele uurimisrühmas, mis uurib eesti viipekeelt keeleteaduse, sotsiolingvistika ja rakenduslingvistika aspektist. Tema doktoritöö teema on küsimuse ja küsilause ning nende vastuste moodustamine eesti viipekeeles. Ta on emakeelne nooremteadur, kes uurib eesti viipekeelt kui emakeelt.
Loviisa Mänd on lingvistika doktorant ja nooremteadur. Tal on bakalaureusekraad eesti filoloogias ning magistrikraad keeleteaduses ja keeletoimetamises. Oma doktoritöös käsitleb Loviisa eesti keele afektiivset sõnavara sõnamoodustuse ja semantika vaatest ehk uurib, milliste sõnamoodustuslike vahenditega eesti keeles afekti, emotsioone ja hinnangut väljendatakse, millised on seosed konkreetsete vormide ja tähenduste vahel ning kas ja kuidas erineb hinnangu väljendamine sõnamoodustuslike vahenditega eri põlvkondade kõnelejate vahel.
Ilenia Del Popolo Marchitto on lingvistika eriala doktorant ja nooremteadur (Vene uuringud ja kommunikatsioon). Magistrikraadi kaitses ta Napoli Ülikoolis “L’Orientale”. Tema uurimisvaldkonnad on vene keel ja lingvistika, korpuspõhine lähenemine keeleuuringud, igapäevane kommunikatsioon, pragmaatika ja sotsiolingvistika. Tema doktoritöö: vene keelt esimese ja teise keelena kõnelejate keelelised valikud ja pragmaatilised strateegiad.
Natalia Siereda on lingvistika doktorant. Tal on araabia filoloogia magistrikraad Jagielloni Ülikoolist ning araabia ja islamiuuringute bakalaureusekraad Varssavi Ülikoolist. Oma doktoritöös analüüsib ta araabia ja inglise keele vahelist koodivahetust videoblogides. Tema akadeemiliste huvide hulka kuuluvad kontaktlingvistika, araabia dialektoloogia, di- ja multiglossia kaks- ja mitmekeelsetes ühiskondades ning võõrkeeleõppe meetodid.
Mai Raet on nooremteadur ja lingvistika eriala doktorant Tallinna Ülikoolis. Tal on bakalaureusekraad kirjanduses ja kultuuriteadustes ning magistrikraad tõlkeuuringutes. Mai doktoritöö keskendub Eesti koroonadiskursuse ja kriisikommunikatsiooni lingvistiliste vahendite uurimisele. Mai akadeemiliste huvide hulka kuuluvad kognitiivne leksikoloogia, seosed kultuuri ja keele vahel, korpuslingvistika ning infotehnoloogiliste uurimismeetodite rakendamine humanitaarteadustes.
Merle Oğuz on lingvistika doktorant, kelle uurimistöö keskendub kujundlikule keelele ning selle universaalsusele ja varieeruvusele eri keelte ja kultuuride vahel ning kujundliku keele tõlkimisprotsessile. Konkreetsemalt võrdleb ta praegu eesti, türgi ja rootsi keele värviidioome. Merle on omandanud magistrikraadi tõlketeaduse erialal ja on töötanud tarbetekstide tõlkijana.
Geidi Kilp on lingvistika eriala doktorant alates aastast 2018. Magistris õppis ta lingvistikat ning bakalaureuses jaapani keelt ja kultuuri. Tema uurimisvaldkonnaks on kolmkeelsed kontaktsituatsioonid (eesti-inglise-jaapani). Spetsiifilisemalt on tema lähenemine kasutuspõhine (kognitiivne kontaktlingvistika) ning ta keskendub sisestamise ja (koodi)vahelduse põhjustele noorte täiskasvanute sünkroonses netisuhtluses.
Natalia Vaiss on lingvistika eriala doktorant. Ta omandas teadusmagistri kraadi Tallinna Ülikoolis eesti filoloogia alal. Tema huviorbiidis on olnud aspekti (s.o eeskätt tegevuse piiritletuse) väljendamine eesti keeles, sh objekti käändevahelduse abil. Olles ühtlasi ka eesti keele kui teise keele õpetaja, tundis ta praktilist vajadust keerukat ja reegliterohket objekti käändevahelduse teemat edasi uurida. Sellest üsnagi konkreetsest uurimisobjektist kasvas välja üldisem huvi eesti keele tegusõnade transitiivsuse ehk sihilisuse vastu. Oma doktoritöös uurib ta praegu tegusõnade transitiivsuse määra ehk püüab saada vastused küsimustele: 1) milliseid eesti keele tegusõnu kasutatakse nii sihitisega kui ka ilma ja mis tingimustel, 2) kuidas saab grupeerida eesti keele tegusõnu transitiivsuse alusel.