AJALUGU


Kristo Siig on ajaloo eriala doktorant. Magistrikraadi kaitses ta Helsingi ülikoolis arheoloogia alal. Oma doktoritöös uurib ta rauaaja lõpu linnuseid ja asustusstruktuuri Põhja-Eestis. Eesmärk on välja selgitada, milline oli linnuste funktsioon ning seos ümbritseva piirkonna ühiskonna ja asustusega - kas tegemist oli pelgalt kaitserajatistega, võimukeskustega või kaubitsemiskohtadega, millised olid linnuste tagamaad ning mida see kõik kõneleb tolleaegsetest ühiskondlikest suhetest. Nendele küsimustele vastamiseks kasutab ta peamiselt erinevaid ruumiarheoloogia kvantitatiivseid meetodeid.


Karl Peeter Valk on ajaloo eriala doktorant nii Tallinna kui ka Sorbonne’i ülikoolis, kus ta omandas magistrikraadi keskaja ajaloos. Tema uurimistöö keskendub 14. sajandi prantsuse kirjamehe Philippe de Mézières’i teostele. Mézières’i elu kulges mitmel pool Euroopas ning Lähis-Idas kõrgeid võimukandjaid teenides ja nõustades. Tema rikkalikku kirjapärandit seob üleskutse kristlaskonna vaimsele ja poliitilisele uuenemisele ning üldisele ristisõjale, mille tulemusena sünniks ideaalne kristlik ühiskond ja hägustuks piir maise ja taevase linna vahel. Intellektuaal- ja kultuuriajaloolisi meetodeid kasutades uurib Karl Peeter Mézières’i ideid ja allikaid, aga ka retoorilisi strateegiaid, mille abil ta end ümbritsevat maailma ümber kujundada üritas.

 

 

 


KULTUURIDE UURINGUD


 

Miriam Rossi on kultuuride uuringute doktorant. Ta omandas magistrikraadi vene ja inglise keele ja kirjanduse erialal Pavia ülikoolis Itaalias. Miriam Rossi doktoritöö uurib luuletõlke osatähtsust Nõukogude Liidu hilisperioodil, keskendudes Leningradis levinud nähtusele „samizdat“ ehk salajane omakirjastuslik tegevus. Seal hoogustus tõlketegevus eriti 80ndatel ning põrandaalused luuletõlkijad figureerisid kui selle kultuurilise nähtuse peamised esindajad. Miriam Rossi uurimus puudutab tõlkeajaloo, luuletajate-tõlkijate ja võrdleva kirjandusteaduslikke teemasid. Ta kasutab erinevaid teooriaid alates Pierre Bourdieu'st Alexei Yurchakini. Samuti analüüsib ta luuletajate-tõlkijate metatekste.

 

 


Madli Mihkelson on kultuuride uuringute doktorant. Magistrikraadi kaitses ta Tallinna Ülikoolis endises Eesti Humanitaarinstituudis kultuuriteooria erialal. Ta uurib oma doktoritöö raames Nõukogude Eesti graafilist disaini, keskendudes peamiselt 1980. aastate plakatikunstile kui hübriidsele kultuurifenomenile. Ta vaatleb plakatikunsti ümberpositsioneerumist kunstiväljal ja analüüsib selle protsessi avaldumisviise plakatite kujundiloomes ja  kommunikatiivsuses kasutades semiootika ning visuaalretoorika teoreetilisi instrumente. Tema uurimistöö eesmärgiks pole mitte pelgalt leida uut infot käsitletava nähtuse enda, vaid ka laiemalt plakati kui multimodaalse meediumi potentsiaalsete analüüsi- ja vaatlemisviiside ning nende rakendatavuse kohta.


Kristiine Kikas on kultuuride uuringute doktorant. Ta kaitses magistrikraadi Tallinna Ülikoolis võrdleva kirjandusteaduse ja kultuurisemiootika erialal. Kikase doktoritöö kuulub afekti-uuringute valdkonda ning käsitleb luuletekstide tõlgendamise võimalusi väljaspool representatsiooni paradigmat. Töö uurib, kuidas märgata ning osutada viisidele, millega luulekeel mõjutab lugejat lisaks semantilisele tähendusele ja sageli samaaegselt sellega. Uurimuse teoreetiliseks aluseks on Gilles Deleuze'i filosoofia ning tema ideed kunstide, sealhulgas kirjanduse kogemisest.


Merlin Kirikal on kultuuride uuringute doktorant. Tema huviala on eesti modernne kirjandus ning ta uurib seda hetkel Johannes Semperi ilukirjanduslike teoste ja esseede varal. Merlini doktoritöö laiem eesmärk on vaadelda Semperi loomet keha- ja sootundlikult, keskendudes modernsetele „uutele“ naistele ja naiselikkuse konstruktsioonidele ajastu kontekstis (st 20. sajandi alguses, eriti 1920. ning 1930. aastatel). Veel paeluvad teda viisid, kuidas Semperi loomes ilmneb miski, mida valdavalt on nimetatud modernismiks ning protsessid, mille kaudu see sõna omandab soolised ja kehalised dimensioonid. Merlini uurimise üks võtmelisi küsimusi on meesvaatenurga kaudu konstrueeritud kirjandusliku naisekeha seosed modernistliku esteetika ja selle vormikultusega. Nii tahab ta mõista ja näidata, miks Semperi korpuses ilmub just säärane naisekuju nagu seal ilmub (miks mitte aga teistsugune?). 


Denis Kuzmin on kultuuride uuringute antropoloogia suuna doktorant. Magistrikraadi omandas ta Tallinna Ülikoolis vene keele kui võõrkeele õpetaja alal. Osaledes professor Irina Belobrovtseva grandis, sai ta teadustöö kogemuse ning kaitses oma lõputöö kulturoloogilisel teemal. 
Oma doktoritöös uurib ta Põhja-Kaukaasia eestlaste kogukonda ja sinna kuuluvate inimeste etnilist identiteeti ning nende transnatsionaalsuse taset. Uuringu põhifookuses on migratsioon, kultuuriline trauma, etnilisus, hargmaisus, suuline ajalugu ja paradigma "oma-teine-võõras-vaenlane".
Oma teadustööd koostab Denis Kuzmin koostöös Eesti Uuringute Tippkeskusega.


Jaana Davidjants on kultuuride uuringute doktorant. Ta on omandanud politoloogia magistrikraadi Goldsmithsi ülikoolis Londonis. Jaana uurimistöö tegeleb amatöörmaterjaliga kriisitsoonidest (näiteks Aleppo piiramine), tema edasiseks fookuseks on lääne peavoolumeedia ja see, kuidas seal kaugeid kannatusi kajastati. Jaana tööalane taust on seotud visuaalse kommunikatsiooniga. Ta teeb peamiselt koostööd kunstnike-aktivistide kollektiivide ja väiksemate vabaühendustega inimõiguste valdkonnas.


Taavi Remmel on kultuuride uuringute doktorant. Tema huviala on eksperimentaalse

kirjanduse ja nüüdisfüüsika, eelkõige kvantteooria suhe. Oma töös uurib ta, kuidas on uuema füüsika teoreetiline sisu ja mõistevara adapteeritud kirjandusteadusesse ja millised ebakõlad on sealtkaudu tekkinud. Teoreetiliseks lähtepostisiooniks, mille kaudu fiktsionaalne kvantmaailm vastuoludeta esile tuua, kasutab ta oma doktoritöös Karen Baradi agentilist realismi. Viimase põhisisuks on posthumanistlik performatiivsus, intra-aktsioon ja ontoloogiline eraldamatus. Lisaks otsib ta kirjanduse positsiooni kaasajal üha enam ilmet võtvas kvantkultuuris.


Alina Poklad on kultuuride uuringute doktorant. Oma esimese magistrikaadi kaitses ta Tallinna Tehnika Ülikoolis äriinfotehnoloogia erialal. Teise magistrikraadi omandas ta Tallinna Ülikoolis slaavi keeled ja kultuuride erialal. Oma doktoritöös jätkab Alina Poklad teemat, mille uurimist alustas magistratuuris – “puudega inimese kujund vene kirjanduses”, täpsemalt  “puudega inimese kujund vene kultuuris kui “teise” sotsiaalse staatuse realiseerimine”. Oma töös püüab ta leida vastuseid, miks vene ühiskond siiamaani võtab puudega inimest  kui “teine” ja “võõras”. Miks puude representatsioon kultuuris on alati stigmatiseeritud, vaatamata sellele, et teistes Euroopa riikides on suhtumine juba ammu muutunud. Teema uurimiseks kasutab ta oma töös erinevate puudealaseid uuringuid koostanud professorite teooriaid.


Eva-Liisa Linder on kultuuride uuringute doktorant. Ta omandas teatriteaduse magistrikraadi Tartu Ülikoolis ja töötab teaduri ning lektorina Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Eva-Liisa vaatleb oma uurimistöös Eesti teatri panust ühiskonna arengusse viimastel aastakümnetel. Fookuses on teatri roll avaliku sfääri kujundajana ning eetilistes ja rahvuslikes aruteludes kaasarääkijana. Võrdlev analüüs toob esile teatri toimimise pehme jõuna eri ühiskonnakordade ajal nii Eestis kui teistes Euroopa riikides. Töö toetub etendusanalüüsile ja Frankfurdi koolkonna kriitikateooriale, seob ühiskonna- ja teatriuurimust.


Meos Holger Kiik on kultuuride uuringute doktorant. Ta töötab peamiselt kaasaegse poliitikafilosoofiaga. Aastal 2017 kaitses ta TLÜ-s filosoofias magistrikraadi pealkirjaga “The possibility of Justification of Democracy”. Nüüd uurib ta küsimusi, mis seonduvad demokraatia õigustamisel teadmistele toetumise ning “mõistlikkuse” mõistega. Esialgne doktoritöö pealkiri on "„Mõistlikkuse” ja episteemilise edu roll arutleva demokraatia kontseptsioonides, selle õigustamises ning seonduvad probleemid."

Palju mõtteainet pakuvad talle näiteks John Rawls, Cristina Lafont, David Estlund, Snježana Prijić-Samaržija, Christian F. Rostbøll.

Ta on ka Tallinna Tehnikakõrgkooli filosoofia ja kriitilise mõtlemise lektor.


Kalev Aasmäe on kultuuride uuringute doktorant antropoloogia suunal. Tal on magistrikraad Tartu Ülikoolist etnoloogia erialalt ja teadusmagistri kraad Kopenhaageni Ülikoolist antropoloogia erialalt. Oma doktoritöös uurib ta Londoni skvotterite igapäevaelu ja ellujäämisstrateegiaid, keskendudes ruumi, aega ja mobiilsust puudutavatele teemadele. Samuti uurib ta Stockholmi kõrgema majanduskooli Riia esinduse/Balti rahvusvahelise majanduspoliitika uuringute keskuse ühisprojektis tagasirännet Baltikumi riikidesse.


Kristiina Varrone on kultuuride uuringute doktorant. Tal on bakalaureusekraad inglise filoloogias (Tallinna Ülikool, 2006) ja magistrikraad suulises tõlkes (Tallinna Ülikool, 2008). Ka varasemate õpingute kestel on teda väga paelunud kirjandus ja kirjandusteooria. Tema uurimustöö keskendub kaasaegsele Austraalia põlisrahvaste kirjandusele ökofeministlikust perspektiivist. Hetkel lapsehoolduspuhkusel.


Mark Mets on kultuuride uuringute doktorant. Magistrikraadi kaitses ta Tartu ülikoolis semiootika erialal. Oma doktoritöös uurib ta võõraste kultuuride kujutamist ja erinevate kujutusviiside kultuurilist edasikandumist, kasutades selleks suurandmeid. Eesmärk on uurida teise kultuurigrupi kujutamise viisi muutumise dünaamikaid ja mõista seeläbi paremini
kultuurilist edasikandumist ja kultuuri evolutsiooni. Samuti aitab see uurimus mõista konkreetsete kultuuriandmete modelleerimise viiside võimalikku panust kultuurilise edasikandumise ja evolutsiooni paremasse mõistmisse. Selleks analüüsib Mark konkreetsetes andmekogudes teise kultuuri kujutamise viiside ajas muutumist ning otsib nende muutumismustrite kattuvusi ja erinevusi nii andmekogude siseselt kui ka nende vahel. Ta kuulub projekti Kultuuriandmete analüüs (CUDAN).


Tanel Saimre on arheoloogia ja antropoloogia taustaga uurija, kelle huvialaks on tehnoloogia. Oma doktoritöös käsitleb ta tehnoloogia uurimise võimalusi masinõppe ja visuaalse pärandi kaudu. 


Mari Laan on kultuuride uuringute doktorant ja tema uurimisvaldkonnaks on tõlkelugu, konkreetsemalt hispaania keelest eesti keelde tõlgitud ilukirjanduse näitel. Ta on õppinud ja töötanud Tartu Ülikoolis hispaania filoloogia erialal ning oma magistritöös uuris reaalide tõlkimist hispaania-eesti tõlgetes. Ta tegeleb ka tõlkimise ja kirjastamisega. Doktoritöö keskseks küsimuseks on, kes ja mis mõjutab seda, milliseid ilukirjanduslikke teoseid, autoreid ja kirjandusi tõlgitakse. Teoreetiliseks toeks on sealjuures eelkõige Pierre Bourdieu ja temast lähtuvad autorid. Vastus sellele küsimusele kujuneb üsna mitmetasandiliseks: alates rahvusvahelisest kirjandusruumist kuni sihtkultuuri olude ning konkreetsete isikute ja institutsioonideni.


Sandra Peets on kultuuride uuringute doktorant. Ta omandas magistrikraadi Tallinna Ülikoolis Aasia ühiskonnad ja poliitika erialal, kus keskendus Iraani uuringutele. Sandra uurimistöö tegeleb Ajatolla Khomeini kõnede retoorilise analüüsiga. Uurimistöö eesmärk on otsida ning analüüsida peamiseid välispoliitilisi narratiive, mida Khomeini oma kõnedes rakendas. Lisaks õpetab Sandra humanitaarinstituudis kursuseid Lähis–Ida teemadel. Alates 2021 aasta jaanuarist töötab ta TLÜ Kultuuridevaheliste uuringute tippkeskuse nooremteadurina.


Dana Karjatse-Davidjants on kultuuride uuringute doktorant, kes keskendub Lähis-Idale. Ta uurib terroristliku organisatsiooni Da’esh (IS, ISIS, ISIL) identiteediloomet, analüüsides kaliif Abu Bakr al-Baghdadi ja organisatsiooni kõneisikute araabiakeelseid kõnesid. Eelkõige pakub talle huvi identiteedi ja ideoloogia suhe poliitilise vägivalla juures. Ta on töötanud päritoluriigi info (COI) eksperdina, spetsialiseerudes valdavalt Lähis-Idale (Süüria, Iraak), rahvusvahelise kaitse menetlejana (mh kogemus Kreeka ja Itaalia põgenikelaagrites) ning toimetaja ja keeletoimetajana. Ta on lõpetanud Tallinna Ülikoolis Aasia uuringute (Lähis-Ida uuringute) magistriõppe, Aasia uuringute (arabistika) bakalaureuseõppe ja eesti filoloogia bakalaureuseõppe. Täiendanud end Helsingi Ülikoolis ning lühiajaliselt Beirutis ja Damaskuses.


Rita Niineste on kultuuride uuringute õppekava filosoofia suuna doktorant. Tal on bakalaureusekraad inglise filoloogias (Tartu Ülikool) ja filosoofias (Tallinna Ülikool, EHI). Magistrikraadi kaitses ta Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudis kultuuriteooria ja filosoofia erialal. Oma doktoritöös uurib ta soolise erinevuse problemaatikat feministlikust perspektiivist, samuti seksuaalsuse filosoofiat ja eetikat. Tema huvialaks on eksperimentaalpsühholoogia uusimate andmete fenomenoloogiline analüüs ning teaduspõhiseid viisid seksuaalsuse mõtestamiseks nii filosoofiatraditsiooni sees kui ka sellest väljaspool.


LINGVISTIKA


 

Helin Kask on lingvistika eriala doktorant. Magistrikraadi kaitses ta Tallinna Ülikoolis lingvistika erialal. Tema uurimishuvid on kontakt- ja sotsiolingvistika ning mitmekeelsus. Oma doktoritöös uurib ta, missugust mõju avaldab inglise keel eesti keelele. Peamiselt keskendub ta Eesti noorte mitmekeelsele keelekasutusele nii suulises kõnes kui ka kirjalikes tekstides.


Peeter Tinits on lingvistika doktorant, õpingute lõpufaasis. Oma doktoritöös ühendab ta digiteeritud ajaloolisi tekste ja kultuuripärandi metaandmeid, et uurida eesti keelenormide kujunemist 19. sajandi lõpul. Ta rakendab selleks kvantitiivseid meetodeid ja mitmesuguseid digivahendeid, mis avavad andmepõhisema vaate eesti keele positsioonile ühiskonnas. Tööalaselt tegeleb ta digihumanitaariaga laiemalt, arendab avaandmeid ning õpetab digimeetodeid teistelegi.


 

Rita Forssten on lingvistika doktorant. Magistrikraadi kaitses ta Tallinna Ülikoolis inglise keele õpetaja erialal. Oma doktoritöös uurib ta inglise keele kui võõrkeele idioomide mõistmist. Et aidata kaasa läbimõeldud idioomide õpetamise järjekorra loomisele, on tema uurimistöö eesmärgiks välja selgitada idioomide selliste omaduste mõju, mis hõlbustavad keeleõppija arusaamist idiomaatilistest tähendustest (nt sõnasõnaliselt võetav element ja sarnasus emakeele idioomidega). Uurimissubjektideks on eesti keelt emakeelena kõnelevad inglise keele õppijad, kes pole veel edasijõudnu tasemel keelekasutajad.