AJALUGU

Priit Lätti on arheoloogia eriala doktorant. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis arheoloogiat ja ajalugu ning töötanud Tallinna Ülikoolis arheoloogia teaduskogus. Oma doktoritöös keskendub ta Eesti rannikulinnade arheoloogilises materjalis leiduvale merenduslikule ainesele. Ehk kõigele sellele, mis annab infot sadamate, laevaehituse- ja remondi ning muude merega seotud tegevuste kohta. Maapealsele materjalile lisaks tegeleb ka ta rannalähedase veealuse pärandiga.


 

 

Lembi Anepaio on ajaloo eriala doktorant. Ta on varasemalt õppinud ajalugu ja arhiivindust ja museoloogiat Tartu Ülikoolis. Oma doktoritöös uurib ta baltisaksa naiste emantsipatsiooni 19. sajandi keskpaigast kuni I maailmasõjani, vaadeldes naiste elamist ja hariduse saamist stiftides ehk hoolekandeasutustes, nende tegevust (heategevates) seltsides ning tööturul enda elatamiseks. Allikad ulatuvad kibekauni käekirjaga paluvatest kirjadest ja tunniplaanidest kuni trükitud kindlustuspoliiside ja ajalehekuulutusteni välja.

 

 


Kristo Siig on ajaloo eriala doktorant. Magistrikraadi kaitses ta Helsingi ülikoolis arheoloogia alal. Oma doktoritöös uurib ta rauaaja lõpu linnuseid ja asustusstruktuuri Põhja-Eestis. Eesmärk on välja selgitada, milline oli linnuste funktsioon ning seos ümbritseva piirkonna ühiskonna ja asustusega - kas tegemist oli pelgalt kaitserajatistega, võimukeskustega või kaubitsemiskohtadega, millised olid linnuste tagamaad ning mida see kõik kõneleb tolleaegsetest ühiskondlikest suhetest. Nendele küsimustele vastamiseks kasutab ta peamiselt erinevaid ruumiarheoloogia kvantitatiivseid meetodeid.


Karl Peeter Valk on ajaloo eriala doktorant nii Tallinna kui ka Sorbonne’i ülikoolis, kus ta omandas magistrikraadi keskaja ajaloos. Tema uurimistöö keskendub 14. sajandi prantsuse kirjamehe Philippe de Mézières’i teostele. Mézières’i elu kulges mitmel pool Euroopas ning Lähis-Idas kõrgeid võimukandjaid teenides ja nõustades. Tema rikkalikku kirjapärandit seob üleskutse kristlaskonna vaimsele ja poliitilisele uuenemisele ning üldisele ristisõjale, mille tulemusena sünniks ideaalne kristlik ühiskond ja hägustuks piir maise ja taevase linna vahel. Intellektuaal- ja kultuuriajaloolisi meetodeid kasutades uurib Karl Peeter Mézières’i ideid ja allikaid, aga ka retoorilisi strateegiaid, mille abil ta end ümbritsevat maailma ümber kujundada üritas.


Karl Hein on ajaloo eriala doktorant. Magistrikraadi omandas ta usuteaduse ning religioonipedagoogika erialal Tartu Ülikoolis. Ta on liitunud teadusprojektiga "Eesti keskkonnaliikumine 20. sajandil: ideoloogia, diskursid, praktikad" ning kirjutab oma doktoritöö loomakaitseliikumisest Eestis sõdadevahelisel perioodil (1918-1940). 


 

Andre Kruusmaa on ajaloo eriala doktorant Tallinna ülikoolis. Magistrikraadi ajaloos omandas ta Tartu ülikoolis. Ta on ühtlasi teinud uurimistööd UNCGs ja Vilniuse ülikoolis. Ta uurib peamiselt orjandust ja pärisorjust pooldavaid liikumisi ja ideid abolitsionismi ja emantsipatsiooni ajastul Lõunaosariikide, Briti impeeriumi ning Balti kubermangude kontekstis.


Airi Uuna on ajaloodoktorant, kes tegeleb eelkõige 20. sajandi ajalooga. Oma doktoritöös ta uurib, mida kujutas endast ettevõtte kontseptsioon hilissotsialistlikus plaanimajanduse kontekstis. Uurimistöö toetub ühe Nõukogude Eestis eksisteerinud reklaamiettevõtte juhtumanalüüsile. Airi Uuna on lõpetanud Tartu Ülikoolis kunstiajaloo ja muinsuskaitse-museoloogia eriala ning samuti on tal Berliini Vaba Ülikooli diplom Ida-Euroopa ja Venemaaga seotud ajalooliste regionaalõpingute alal. Doktorantuuri ajal on ta end täiendanud ka sotsiaal- ja majandusajaloo vallas Berliini Humboldti Ülikoolis. Lisaks on Airi Uuna töötanud mitmes rahvusvahelises organisatsioonis. Alates 2017. aastat on ta ametis Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste Instituudis nooremteadurina.


Heidi Rifk on ajaloo eriala doktorant. Ta on tegelenud baltisaksa perspektiiviga Eesti ajaloos. Tallinna Ülikoolis kaitstud magistritöös uuris ta baltisakslaste reaktsioone 1919. aasta maareformile. Oma doktoritöös jätkab ta maailmasõdade vahelise perioodi uurimisega baltisaksa perspektiivis. Uurimuse eesmärk on välja selgitada, kuidas endine baltisaksa eliit kohanes rahvusvähemusena Eesti Vabariigis. Võttes arvesse saksa kogukonna sisemist heterogeensust, vaatleb ta ühiskonnas toimunud protsesse läbi erinevate sotsiaalsete gruppide.


KULTUURIDE UURINGUD


 

Miriam Rossi on kultuuride uuringute doktorant. Ta omandas magistrikraadi vene ja inglise keele ja kirjanduse erialal Pavia ülikoolis Itaalias. Miriam Rossi doktoritöö uurib luuletõlke osatähtsust Nõukogude Liidu hilisperioodil, keskendudes Leningradis levinud nähtusele „samizdat“ ehk salajane omakirjastuslik tegevus. Seal hoogustus tõlketegevus eriti 80ndatel ning põrandaalused luuletõlkijad figureerisid kui selle kultuurilise nähtuse peamised esindajad. Miriam Rossi uurimus puudutab tõlkeajaloo, luuletajate-tõlkijate ja võrdleva kirjandusteaduslikke teemasid. Ta kasutab erinevaid teooriaid alates Pierre Bourdieu'st Alexei Yurchakini. Samuti analüüsib ta luuletajate-tõlkijate metatekste.

 

 


Madli Mihkelson on kultuuride uuringute doktorant. Magistrikraadi kaitses ta Tallinna Ülikoolis endises Eesti Humanitaarinstituudis kultuuriteooria erialal. Ta uurib oma doktoritöö raames Nõukogude Eesti graafilist disaini, keskendudes peamiselt 1980. aastate plakatikunstile kui hübriidsele kultuurifenomenile. Ta vaatleb plakatikunsti ümberpositsioneerumist kunstiväljal ja analüüsib selle protsessi avaldumisviise plakatite kujundiloomes ja  kommunikatiivsuses kasutades semiootika ning visuaalretoorika teoreetilisi instrumente. Tema uurimistöö eesmärgiks pole mitte pelgalt leida uut infot käsitletava nähtuse enda, vaid ka laiemalt plakati kui multimodaalse meediumi potentsiaalsete analüüsi- ja vaatlemisviiside ning nende rakendatavuse kohta.


Kristiine Kikas on kultuuride uuringute doktorant. Ta kaitses magistrikraadi Tallinna Ülikoolis võrdleva kirjandusteaduse ja kultuurisemiootika erialal. Kikase doktoritöö kuulub afekti-uuringute valdkonda ning käsitleb luuletekstide tõlgendamise võimalusi väljaspool representatsiooni paradigmat. Töö uurib, kuidas märgata ning osutada viisidele, millega luulekeel mõjutab lugejat lisaks semantilisele tähendusele ja sageli samaaegselt sellega. Uurimuse teoreetiliseks aluseks on Gilles Deleuze'i filosoofia ning tema ideed kunstide, sealhulgas kirjanduse kogemisest.


Merlin Kirikal on kultuuride uuringute doktorant. Tema huviala on eesti modernne kirjandus ning ta uurib seda hetkel Johannes Semperi ilukirjanduslike teoste ja esseede varal. Merlini doktoritöö laiem eesmärk on vaadelda Semperi loomet keha- ja sootundlikult, keskendudes modernsetele „uutele“ naistele ja naiselikkuse konstruktsioonidele ajastu kontekstis (st 20. sajandi alguses, eriti 1920. ning 1930. aastatel). Veel paeluvad teda viisid, kuidas Semperi loomes ilmneb miski, mida valdavalt on nimetatud modernismiks ning protsessid, mille kaudu see sõna omandab soolised ja kehalised dimensioonid. Merlini uurimise üks võtmelisi küsimusi on meesvaatenurga kaudu konstrueeritud kirjandusliku naisekeha seosed modernistliku esteetika ja selle vormikultusega. Nii tahab ta mõista ja näidata, miks Semperi korpuses ilmub just säärane naisekuju nagu seal ilmub (miks mitte aga teistsugune?). 


Denis Kuzmin on kultuuride uuringute antropoloogia suuna doktorant. Magistrikraadi omandas ta Tallinna Ülikoolis vene keele kui võõrkeele õpetaja alal. Osaledes professor Irina Belobrovtseva grandis, sai ta teadustöö kogemuse ning kaitses oma lõputöö kulturoloogilisel teemal. 
Oma doktoritöös uurib ta Põhja-Kaukaasia eestlaste kogukonda ja sinna kuuluvate inimeste etnilist identiteeti ning nende transnatsionaalsuse taset. Uuringu põhifookuses on migratsioon, kultuuriline trauma, etnilisus, hargmaisus, suuline ajalugu ja paradigma "oma-teine-võõras-vaenlane".
Oma teadustööd koostab Denis Kuzmin koostöös Eesti Uuringute Tippkeskusega.


Jaana Davidjants on kultuuride uuringute doktorant. Ta on omandanud politoloogia magistrikraadi Goldsmithsi ülikoolis Londonis. Jaana uurimistöö tegeleb amatöörmaterjaliga kriisitsoonidest (näiteks Aleppo piiramine), tema edasiseks fookuseks on lääne peavoolumeedia ja see, kuidas seal kaugeid kannatusi kajastati. Jaana tööalane taust on seotud visuaalse kommunikatsiooniga. Ta teeb peamiselt koostööd kunstnike-aktivistide kollektiivide ja väiksemate vabaühendustega inimõiguste valdkonnas.


Taavi Remmel on kultuuride uuringute doktorant. Tema huviala on eksperimentaalse

kirjanduse ja nüüdisfüüsika, eelkõige kvantteooria suhe. Oma töös uurib ta, kuidas on uuema füüsika teoreetiline sisu ja mõistevara adapteeritud kirjandusteadusesse ja millised ebakõlad on sealtkaudu tekkinud. Teoreetiliseks lähtepostisiooniks, mille kaudu fiktsionaalne kvantmaailm vastuoludeta esile tuua, kasutab ta oma doktoritöös Karen Baradi agentilist realismi. Viimase põhisisuks on posthumanistlik performatiivsus, intra-aktsioon ja ontoloogiline eraldamatus. Lisaks otsib ta kirjanduse positsiooni kaasajal üha enam ilmet võtvas kvantkultuuris.


Alina Poklad on kultuuride uuringute doktorant. Oma esimese magistrikaadi kaitses ta Tallinna Tehnika Ülikoolis äriinfotehnoloogia erialal. Teise magistrikraadi omandas ta Tallinna Ülikoolis slaavi keeled ja kultuuride erialal. Oma doktoritöös jätkab Alina Poklad teemat, mille uurimist alustas magistratuuris – “puudega inimese kujund vene kirjanduses”, täpsemalt  “puudega inimese kujund vene kultuuris kui “teise” sotsiaalse staatuse realiseerimine”. Oma töös püüab ta leida vastuseid, miks vene ühiskond siiamaani võtab puudega inimest  kui “teine” ja “võõras”. Miks puude representatsioon kultuuris on alati stigmatiseeritud, vaatamata sellele, et teistes Euroopa riikides on suhtumine juba ammu muutunud. Teema uurimiseks kasutab ta oma töös erinevate puudealaseid uuringuid koostanud professorite teooriaid.


Eva-Liisa Linder on kultuuride uuringute doktorant. Ta omandas teatriteaduse magistrikraadi Tartu Ülikoolis ja töötab teaduri ning lektorina Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Eva-Liisa vaatleb oma uurimistöös Eesti teatri panust ühiskonna arengusse viimastel aastakümnetel. Fookuses on teatri roll avaliku sfääri kujundajana ning eetilistes ja rahvuslikes aruteludes kaasarääkijana. Võrdlev analüüs toob esile teatri toimimise pehme jõuna eri ühiskonnakordade ajal nii Eestis kui teistes Euroopa riikides. Töö toetub etendusanalüüsile ja Frankfurdi koolkonna kriitikateooriale, seob ühiskonna- ja teatriuurimust.


Meos Holger Kiik on kultuuride uuringute doktorant. Ta töötab peamiselt kaasaegse poliitikafilosoofiaga. Aastal 2017 kaitses ta TLÜ-s filosoofias magistrikraadi pealkirjaga “The possibility of Justification of Democracy”. Nüüd uurib ta küsimusi, mis seonduvad demokraatia õigustamisel teadmistele toetumise ning “mõistlikkuse” mõistega. Esialgne doktoritöö pealkiri on "„Mõistlikkuse” ja episteemilise edu roll arutleva demokraatia kontseptsioonides, selle õigustamises ning seonduvad probleemid."

Palju mõtteainet pakuvad talle näiteks John Rawls, Cristina Lafont, David Estlund, Snježana Prijić-Samaržija, Christian F. Rostbøll.

Ta on ka Tallinna Tehnikakõrgkooli filosoofia ja kriitilise mõtlemise lektor.


Kalev Aasmäe on kultuuride uuringute doktorant antropoloogia suunal. Tal on magistrikraad Tartu Ülikoolist etnoloogia erialalt ja teadusmagistri kraad Kopenhaageni Ülikoolist antropoloogia erialalt. Oma doktoritöös uurib ta Londoni skvotterite igapäevaelu ja ellujäämisstrateegiaid, keskendudes ruumi, aega ja mobiilsust puudutavatele teemadele. Samuti uurib ta Stockholmi kõrgema majanduskooli Riia esinduse/Balti rahvusvahelise majanduspoliitika uuringute keskuse ühisprojektis tagasirännet Baltikumi riikidesse.


Kristiina Varrone on kultuuride uuringute doktorant. Tal on bakalaureusekraad inglise filoloogias (Tallinna Ülikool, 2006) ja magistrikraad suulises tõlkes (Tallinna Ülikool, 2008). Ka varasemate õpingute kestel on teda väga paelunud kirjandus ja kirjandusteooria. Tema uurimustöö keskendub kaasaegsele Austraalia põlisrahvaste kirjandusele ökofeministlikust perspektiivist. Hetkel lapsehoolduspuhkusel.


Mark Mets on kultuuride uuringute doktorant. Magistrikraadi kaitses ta Tartu ülikoolis semiootika erialal. Oma doktoritöös uurib ta võõraste kultuuride kujutamist ja erinevate kujutusviiside kultuurilist edasikandumist, kasutades selleks suurandmeid. Eesmärk on uurida teise kultuurigrupi kujutamise viisi muutumise dünaamikaid ja mõista seeläbi paremini
kultuurilist edasikandumist ja kultuuri evolutsiooni. Samuti aitab see uurimus mõista konkreetsete kultuuriandmete modelleerimise viiside võimalikku panust kultuurilise edasikandumise ja evolutsiooni paremasse mõistmisse. Selleks analüüsib Mark konkreetsetes andmekogudes teise kultuuri kujutamise viiside ajas muutumist ning otsib nende muutumismustrite kattuvusi ja erinevusi nii andmekogude siseselt kui ka nende vahel. Ta kuulub projekti Kultuuriandmete analüüs (CUDAN).


Tanel Saimre on arheoloogia ja antropoloogia taustaga uurija, kelle huvialaks on tehnoloogia. Oma doktoritöös käsitleb ta tehnoloogia uurimise võimalusi masinõppe ja visuaalse pärandi kaudu. 


Mari Laan on kultuuride uuringute doktorant ja tema uurimisvaldkonnaks on tõlkelugu, konkreetsemalt hispaania keelest eesti keelde tõlgitud ilukirjanduse näitel. Ta on õppinud ja töötanud Tartu Ülikoolis hispaania filoloogia erialal ning oma magistritöös uuris reaalide tõlkimist hispaania-eesti tõlgetes. Ta tegeleb ka tõlkimise ja kirjastamisega. Doktoritöö keskseks küsimuseks on, kes ja mis mõjutab seda, milliseid ilukirjanduslikke teoseid, autoreid ja kirjandusi tõlgitakse. Teoreetiliseks toeks on sealjuures eelkõige Pierre Bourdieu ja temast lähtuvad autorid. Vastus sellele küsimusele kujuneb üsna mitmetasandiliseks: alates rahvusvahelisest kirjandusruumist kuni sihtkultuuri olude ning konkreetsete isikute ja institutsioonideni.


Sandra Peets on kultuuride uuringute doktorant. Ta omandas magistrikraadi Tallinna Ülikoolis Aasia ühiskonnad ja poliitika erialal, kus keskendus Iraani uuringutele. Sandra uurimistöö tegeleb Ajatolla Khomeini kõnede retoorilise analüüsiga. Uurimistöö eesmärk on otsida ning analüüsida peamiseid välispoliitilisi narratiive, mida Khomeini oma kõnedes rakendas. Lisaks õpetab Sandra humanitaarinstituudis kursuseid Lähis–Ida teemadel. Alates 2021 aasta jaanuarist töötab ta TLÜ Kultuuridevaheliste uuringute tippkeskuse nooremteadurina.


Dana Karjatse-Davidjants on kultuuride uuringute doktorant, kes keskendub Lähis-Idale. Ta uurib terroristliku organisatsiooni Da’esh (IS, ISIS, ISIL) identiteediloomet, analüüsides kaliif Abu Bakr al-Baghdadi ja organisatsiooni kõneisikute araabiakeelseid kõnesid. Eelkõige pakub talle huvi identiteedi ja ideoloogia suhe poliitilise vägivalla juures. Ta on töötanud päritoluriigi info (COI) eksperdina, spetsialiseerudes valdavalt Lähis-Idale (Süüria, Iraak), rahvusvahelise kaitse menetlejana (mh kogemus Kreeka ja Itaalia põgenikelaagrites) ning toimetaja ja keeletoimetajana. Ta on lõpetanud Tallinna Ülikoolis Aasia uuringute (Lähis-Ida uuringute) magistriõppe, Aasia uuringute (arabistika) bakalaureuseõppe ja eesti filoloogia bakalaureuseõppe. Täiendanud end Helsingi Ülikoolis ning lühiajaliselt Beirutis ja Damaskuses.


Rita Niineste on kultuuride uuringute õppekava filosoofia suuna doktorant. Tal on bakalaureusekraad inglise filoloogias (Tartu Ülikool) ja filosoofias (Tallinna Ülikool, EHI). Magistrikraadi kaitses ta Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudis kultuuriteooria ja filosoofia erialal. Oma doktoritöös uurib ta soolise erinevuse problemaatikat feministlikust perspektiivist, samuti seksuaalsuse filosoofiat ja eetikat. Tema huvialaks on eksperimentaalpsühholoogia uusimate andmete fenomenoloogiline analüüs ning teaduspõhiseid viisid seksuaalsuse mõtestamiseks nii filosoofiatraditsiooni sees kui ka sellest väljaspool.


Hanna Maria Aunin on kultuuride uuringute doktorant. Ta tegi oma magistrikraadi Tallinna Ülikoolis kirjandus-, visuaalkultuuri ja filmiteooria erialal. Tema praegune uurimistöö, mis on osa "Tõlgitud mälu" projektist, keskendub mälule, filmile ja pilgu mõistele. Hannat huvitab see, mil määral on vaatamine ja pilgu all olemine kultuuriliselt, sotsiaalselt ja ajalooliselt määratletud. Tema eesmärgiks on uurida pilgu ilmnemist ja rolle II maailmasõja ja nõukogude mineviku teemalistes balti filmides ning seda, kuidas pilk mõjutab filmi vaatamise kogemust, nägemise ja mäletamise viise.


Kristjan Haljak on kultuuride uuringute doktorant. Ta omandas magistrikraadi romanistika erialal Tallinna ülikoolis. Ta võrdleb doktoritöö raames nooreestlase Jaan Oksa ja prantsuse varasürrealistliku klassiku Lautréamont’i loomingut varamodernistliku luulekeele revolutsiooni taustal. Kristjan Haljaku uurimistöö rõhuasetus on (transgressiivse) seksuaalsuse vaatlemisel mõlema autori loomingus. Teoreetilises plaanis töötab ta peamiselt Sigmund Freudi ning Jacques Lacani psühhoanalüütilis(t)e meetodi(te) kirjandusteaduslike rakendusprintsiipidega.


Kevin Rändi on kultuuride uuringute õppekava filosoofia suuna doktorant. Magistrikraadi kaitses ta Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudis kultuuriteooria ja filosoofia erialal. Ta on täiendavalt õppinud veel ka Varssavi Ülikoolis (Poola) ja Palacký Ülikoolis (Tšehhi). Tema doktoritöö lähtub filosoofilistest ja teoreetilistest diskursustest, mis inimolu mõtestamiseks asetavad end meie võimalikku tulevikku. Oma töös peab ta oluliseks Don Ihde panust post-fenomenoloogiasse ja post-hermeneutikasse ning eriti Peter-Paul Verbeeki edasiarendusi, mis muudab inimkogemuse võimalikkuse tehnoloogiatest ja asjadest lähtuvaks. Kevin näeb mainitud relatsioonilises käsitluses võimalust avada ka teisi fenomenoloogilisi horisonte ning heita pilk inimolu mitmekesisusele, mis asetab end tuleviku lähistele. Tema varasem töö keskendus võimalikkuse, teadvuse ja spekulatiivse mõistuse problemaatikale Alfred North Whiteheadi protsessifilosoofias.

Alates 2020. aastast loeb ta Helsingis kursust „Kriitiline mõtlemine“. Lisaks sellele on ta juhendanud ka ELU projekti „Ennatlik ELU: tulevikepädevus ja selle keskkond“.


LINGVISTIKA


Elīna Bone on lingvistika eriala doktorant. Tema doktoritöö eesmärk on uurida kontaktist johtuvaid keelemuutusi eesti-läti kakskeelsete üksikisikute keelekasutuses kontaktlingvistilisest lähenemisnurgast.


Anu Kalda on lingvistika doktorant. Ta omandas magistrikraadi politoloogia erialal Helsingi Ülikoolis ja kirjaliku tõlke erialal Tallinna Ülikoolis. Ta uurib oma doktoritöö raames inglise tajumetafooride tõlkimist eesti keelde, kasutades seejuures kognitiivse ja psühholingvistika uurimismeetodeid. Tajusõnade hulka kuuluvad näiteks värvi-, lõhna-, maitse- ja temperatuurisõnad. Eesmärgiks on välja selgitada keelelise ja kultuurilise tausta erinevate aspektide mõju tajumetafooride mõistmisele ja tõlkimisele. Tema uurimistöö fookuses pole pelgalt tõlke, vaid ka tõlkeprotsessi ja tajumetafooride kognitiivse koormuse uurimine.


Geidi Kilp on lingvistika eriala doktorant alates aastast 2018. Magistris õppis ta lingvistikat ning bakalaureuses jaapani keelt ja kultuuri. Tema uurimisvaldkonnaks on kolmkeelsed kontaktsituatsioonid (eesti-inglise-jaapani). Spetsiifilisemalt on tema lähenemine kasutuspõhine (kognitiivne kontaktlingvistika) ning ta keskendub sisestamise ja (koodi)vahelduse põhjustele noorte täiskasvanute sünkroonses netisuhtluses.


Natalia Vaiss on lingvistika eriala doktorant. Ta omandas teadusmagistri kraadi  Tallinna Ülikoolis eesti filoloogia alal. Tema huviorbiidis on olnud aspekti (s.o eeskätt tegevuse piiritletuse) väljendamine eesti keeles, sh objekti käändevahelduse abil. Olles ühtlasi ka eesti keele kui teise keele õpetaja, tundis ta praktilist vajadust keerukat ja reegliterohket objekti käändevahelduse teemat edasi uurida. Sellest üsnagi konkreetsest uurimisobjektist kasvas välja üldisem huvi eesti keele tegusõnade transitiivsuse ehk sihilisuse vastu. Oma doktoritöös uurib ta praegu tegusõnade transitiivsuse määra ehk püüab saada vastused küsimustele: 1) milliseid eesti keele tegusõnu kasutatakse nii sihitisega kui ka ilma ja mis tingimustel, 2) kuidas saab grupeerida eesti keele tegusõnu transitiivsuse alusel.  


Peeter Tinits on lingvistika doktorant, õpingute lõpufaasis. Oma doktoritöös ühendab ta digiteeritud ajaloolisi tekste ja kultuuripärandi metaandmeid, et uurida eesti keelenormide kujunemist 19. sajandi lõpul. Ta rakendab selleks kvantitiivseid meetodeid ja mitmesuguseid digivahendeid, mis avavad andmepõhisema vaate eesti keele positsioonile ühiskonnas. Tööalaselt tegeleb ta digihumanitaariaga laiemalt, arendab avaandmeid ning õpetab digimeetodeid teistelegi.


Piret Baird on lingvistika eriala doktorant, kellel on magistrikraad Tartu Ülikoolist võrdlevas poliitikas ning Brigham Youngi Ülikoolist TESOL-is. Tema uurimishuvid on varajane kakskeelsus/mitmekeelsus ja koodivahetus. Tema doktoritöö tegeleb vene-eesti suktsessiivse varajase kakskeelsusega.