Doktorandid
AJALUGU
Jelizaveta Hristokina on ajaloo eriala doktorant. Oma bakalaureusetöös uuris ta Eesti kuberner Sergei Šahhvskoi “venestuspoliitikat” Aleksander III aegse slavofiilsuse raames. Magistritöös käsitles ta 18. sajandi lõpu baltisakslaste loodud eestlaste etnograafilisi stereotüüpe 19. sajandi lõpu teadusliku vene rahvusluse diskursuses. Oma doktoritöös keskendub ta eesti talurahva kuvandil Vene impeeriumis 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses, toetudes etnograafilistele allikatele. Tema uurimistöö eesmärk seisneb teadusliku, rahvusliku ja imperiaalse ettekujutuse omavaheliste seoste analüüsimises.
Rūta Bruževica on lõpetanud Läti Ülikooli, kus ta uuris keskaegse käsitöö ajalugu ja keskaegset Hansaliitu Baltikumis. Oma doktoritöö raames uurib Rūta keskaegse Riia ja Tallinna käsitööorganisatsioone, keskendudes nende rollile käsitööliste seltsielu keskustena. Nooremteadurina kuulub ta projekti „Digital Livonia“ meeskonda ning aitab oma tööga kaasa Riia ja Tallinna keskaegsete käsitööstatuutide põhjalikule digitaliseerimisele ja transkribeerimisele. Oma töös rakendab Rūta digitaalse ajaloo tööriistu, et rikastada allikate analüüsi korpusanalüüsi ja tekstikodeerimise kaudu, samuti treenib ta keskaegse Liivimaa tekstide käsitsi kirjutatud teksti äratundmise mudelit.
Priit Lätti on arheoloogia eriala doktorant. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis arheoloogiat ja ajalugu ning töötanud Tallinna Ülikoolis arheoloogia teaduskogus. Oma doktoritöös keskendub ta Eesti rannikulinnade arheoloogilises materjalis leiduvale merenduslikule ainesele. Ehk kõigele sellele, mis annab infot sadamate, laevaehituse- ja remondi ning muude merega seotud tegevuste kohta. Maapealsele materjalile lisaks tegeleb ka ta rannalähedase veealuse pärandiga.
Lembi Anepaio on ajaloo eriala doktorant. Ta on varasemalt õppinud ajalugu ja arhiivindust ja museoloogiat Tartu Ülikoolis. Oma doktoritöös uurib ta baltisaksa naiste emantsipatsiooni 19. sajandi keskpaigast kuni I maailmasõjani, vaadeldes naiste elamist ja hariduse saamist stiftides ehk hoolekandeasutustes, nende tegevust (heategevates) seltsides ning tööturul enda elatamiseks. Allikad ulatuvad kibekauni käekirjaga paluvatest kirjadest ja tunniplaanidest kuni trükitud kindlustuspoliiside ja ajalehekuulutusteni välja.
Kristo Siig on ajaloo eriala doktorant. Magistrikraadi kaitses ta Helsingi ülikoolis arheoloogia alal. Oma doktoritöös uurib ta rauaaja lõpu linnuseid ja asustusstruktuuri Põhja-Eestis. Eesmärk on välja selgitada, milline oli linnuste funktsioon ning seos ümbritseva piirkonna ühiskonna ja asustusega - kas tegemist oli pelgalt kaitserajatistega, võimukeskustega või kaubitsemiskohtadega, millised olid linnuste tagamaad ning mida see kõik kõneleb tolleaegsetest ühiskondlikest suhetest. Nendele küsimustele vastamiseks kasutab ta peamiselt erinevaid ruumiarheoloogia kvantitatiivseid meetodeid.
Karl Peeter Valk on ajaloo eriala doktorant nii Tallinna kui ka Sorbonne’i ülikoolis, kus ta omandas magistrikraadi keskaja ajaloos. Tema uurimistöö keskendub 14. sajandi prantsuse kirjamehe Philippe de Mézières’i teostele. Mézières’i elu kulges mitmel pool Euroopas ning Lähis-Idas kõrgeid võimukandjaid teenides ja nõustades. Tema rikkalikku kirjapärandit seob üleskutse kristlaskonna vaimsele ja poliitilisele uuenemisele ning üldisele ristisõjale, mille tulemusena sünniks ideaalne kristlik ühiskond ja hägustuks piir maise ja taevase linna vahel. Intellektuaal- ja kultuuriajaloolisi meetodeid kasutades uurib Karl Peeter Mézières’i ideid ja allikaid, aga ka retoorilisi strateegiaid, mille abil ta end ümbritsevat maailma ümber kujundada üritas.
Karl Hein on ajaloo eriala doktorant. Magistrikraadi omandas ta usuteaduse ning religioonipedagoogika erialal Tartu Ülikoolis. Ta on liitunud teadusprojektiga "Eesti keskkonnaliikumine 20. sajandil: ideoloogia, diskursid, praktikad" ning kirjutab oma doktoritöö loomakaitseliikumisest Eestis sõdadevahelisel perioodil (1918-1940).
Andre Kruusmaa on ajaloo eriala doktorant Tallinna ülikoolis. Magistrikraadi ajaloos omandas ta Tartu ülikoolis. Ta on ühtlasi teinud uurimistööd UNCGs ja Vilniuse ülikoolis. Ta uurib peamiselt orjandust ja pärisorjust pooldavaid liikumisi ja ideid abolitsionismi ja emantsipatsiooni ajastul Lõunaosariikide, Briti impeeriumi ning Balti kubermangude kontekstis.
Heidi Rifk on ajaloo eriala doktorant. Ta on tegelenud baltisaksa perspektiiviga Eesti ajaloos. Tallinna Ülikoolis kaitstud magistritöös uuris ta baltisakslaste reaktsioone 1919. aasta maareformile. Oma doktoritöös jätkab ta maailmasõdade vahelise perioodi uurimisega baltisaksa perspektiivis. Uurimuse eesmärk on välja selgitada, kuidas endine baltisaksa eliit kohanes rahvusvähemusena Eesti Vabariigis. Võttes arvesse saksa kogukonna sisemist heterogeensust, vaatleb ta ühiskonnas toimunud protsesse läbi erinevate sotsiaalsete gruppide.
Piia Palm on ajaloo eriala doktorant. Ta on õppinud Tallinna Ülikoolis ajalugu ning töötab Saaremaa ajalugu uurivas SA Osilianas. Oma bakalaureusetöös käsitles ta Ojamaa tsistertslaste tegevust Kolgas ja tõlkis eesti keelde neid valdusi puudutavad esimesed kuninglikud kinnituskirjad. Magistritöö teemaks oli 13. sajandi Saaremaa sotsio-poliitiline maastik fookusega Valjala-Karja kihelkonnale, milles mh tutvustati Guta Lag’i kui üht võimalikku allikat saarlaste 13. sajandi lepingute mõtestamiseks. Oma doktoritöös keskendub ta 13. sajandi Saaremaale laiemas Läänemere kontekstis, kombineerides kirjalikke allikaid maastikuanalüüsiga ning arheoloogilise leiuainesega.
KULTUURIDE UURINGUD
Marjolein Uittenbogaard on Tallinna Ülikooli ja Amsterdami Ülikooli kultuuriteaduste doktorant. Tema uurimistöö keskendub diasporaadele ja digitaalsele lugude jutustamisele, eelkõige seoses Bosnia diasporaa ja ning massivägivalla põhjustatud ümberasumiste kogemuste narratiividega. Selleks uurib ta suulisi, kirjanduslikke ja digitaalseid narratiive, püüdes seeläbi valgustada diasporaa rahvuslikke ja rahvusvahelisi sidemeid ja digitaalsuse mõju diasporaalsele mäletamisele. Marjolein on töötanud Amsterdamis asuvas NIODi sõja, holokausti ja genotsiidi uurimise instituudis (NIOD Institute for War, Holocaust and Genocide Studies). Tal bakalaureusekraad Euroopa uuringutes Amsterdami ülikoolist ja magistrikraad (cum laude) globaalajaloos Vrije Universiteit Amsterdamist.
Lucya Passiatore on kultuuriuuringute doktorant, kes keskendub antropoloogiale. Ta lõpetas oma magistriõpingud Tallinna Ülikoolis sotsiaalantropoloogia erialal, kus tema magistritöö käsitles Jeruusalemma Aafrika Heebrea Iisraellaste kogukonna ökoakustilist etnograafiat. Tema uurimus analüüsis heli kultuurilist väärtust kogukonnas ning kliimamuutuste mõju kohalikele helimaastikele. Doktoritöös uurib Lucya kliimamuutuste mõju kohalikule identiteedile, mida tuntakse kui *campanilismo*, ja kultuuripraktikatele Salento poolsaarel Lõuna-Itaalias. Tema uurimistöö on interdistsiplinaarne, ühendades antropoloogia ja klimatoloogia, et saavutada nende dünaamikate põhjalikum mõistmine. Lucya kasutab oma uurimuses kombineeritud meetodit, mis hõlmab nii kvalitatiivset kui ka kvantitatiivset analüüsi.
Karel Jõeleht on Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi Hiina uuringute doktorant-nooremteadur. Oma uurimistöös keskendub ta Hiina 20. sajandi filosoofia ja välispoliitika uurimisele. Magistrikraadi omandas ta Tallinna Ülikoolis Aasia ühiskondade erialal. Magistritöö teemaks oli Hiina perifeerne diplomaatia Xi Jinpingi valitsemise ajal: neorealistlik analüüs. Peale Hiina uuringute huvitavad teda ka Korea poolsaarega seonduvad teemad.
Iverson Ng on Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi nooremteadur, kes keskendub Hongkongi ja Mandri-Hiina vahelisele õiguslikule piirile pärast 2020. aasta Hongkongi riikliku julgeoleku seaduse rakendamist. Enne Hongkongi uurimist huvitas teda ELi ühine välis- ja julgeolekupoliitika, Venemaa välispoliitika ja Ukraina identiteedi kujundamine. Tal on magistrikraad ELi-Venemaa uuringutes Tartu Ülikoolist ja bakalaureusekraad rahvusvahelises ajakirjanduses Hongkongi baptistiülikoolist. Tema varasemad väljaanded olid seotud ELi eliidi diskursustega rahvatervise kohta ja Ukraina ajakirjanike arusaamadega EList.
Katerinal on magistrikraad konverentsitõlke ning inglise keele kui võõrkeele õpetamise erialadel Tallinna Ülikoolist ning alates 2022. aastast on ta Kultuuriuuringute doktorant. Katerina peamine uurimisvaldkond on sotsioloogiliselt orienteeritud tõlkeuuringud, fookusega tõlgi vahendatud suhtlusel kriisiolukordades. Ta on töötanud üle kümne aasta tõlgina erinevates Eesti riigi- ja eraõiguslikes asutustes, ning koolitnud neli aastat konverentsitõlke Tallinna Ülikoolis. 2020/2021 õppeaastal juhendas ta ELU projekti “Tõlgi ja ametniku koostöö”. Katerina töökogemus institutsionaalse tõlgina ja tugevad sidemed Eesti rahvusvähemustega annavad talle ainulaadse võrdleva perspektiivi ja praktilise vaatenurga doktorikraadiga seotud uurimistöö ning mistahes projektide jaoks, mis käsitlevad mitmekeelset suhtlust keelevähemuste või põgenikega.
Denis Kuzmin on kultuuride uuringute antropoloogia suuna doktorant. Magistrikraadi omandas ta Tallinna Ülikoolis vene keele kui võõrkeele õpetaja alal. Osaledes professor Irina Belobrovtseva grandis, sai ta teadustöö kogemuse ning kaitses oma lõputöö kulturoloogilisel teemal.
Oma doktoritöös uurib ta Põhja-Kaukaasia eestlaste kogukonda ja sinna kuuluvate inimeste etnilist identiteeti ning nende transnatsionaalsuse taset. Uuringu põhifookuses on migratsioon, kultuuriline trauma, etnilisus, hargmaisus, suuline ajalugu ja paradigma "oma-teine-võõras-vaenlane".
Oma teadustööd koostab Denis Kuzmin koostöös Eesti Uuringute Tippkeskusega.
.
Alina Poklad on kultuuride uuringute doktorant. Oma esimese magistrikaadi kaitses ta Tallinna Tehnika Ülikoolis äriinfotehnoloogia erialal. Teise magistrikraadi omandas ta Tallinna Ülikoolis slaavi keeled ja kultuuride erialal. Oma doktoritöös jätkab Alina Poklad teemat, mille uurimist alustas magistratuuris – “puudega inimese kujund vene kirjanduses”, täpsemalt “puudega inimese kujund vene kultuuris kui “teise” sotsiaalse staatuse realiseerimine”. Oma töös püüab ta leida vastuseid, miks vene ühiskond siiamaani võtab puudega inimest kui “teine” ja “võõras”. Miks puude representatsioon kultuuris on alati stigmatiseeritud, vaatamata sellele, et teistes Euroopa riikides on suhtumine juba ammu muutunud. Teema uurimiseks kasutab ta oma töös erinevate puudealaseid uuringuid koostanud professorite teooriaid.
Eva-Liisa Linder on kultuuride uuringute doktorant. Ta omandas teatriteaduse magistrikraadi Tartu Ülikoolis ja töötab teaduri ning lektorina Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Eva-Liisa vaatleb oma uurimistöös Eesti teatri panust ühiskonna arengusse viimastel aastakümnetel. Fookuses on teatri roll avaliku sfääri kujundajana ning eetilistes ja rahvuslikes aruteludes kaasarääkijana. Võrdlev analüüs toob esile teatri toimimise pehme jõuna eri ühiskonnakordade ajal nii Eestis kui teistes Euroopa riikides. Töö toetub etendusanalüüsile ja Frankfurdi koolkonna kriitikateooriale, seob ühiskonna- ja teatriuurimust.
Meos Holger Kiik on kultuuride uuringute doktorant. Ta töötab peamiselt kaasaegse poliitikafilosoofiaga. Aastal 2017 kaitses ta TLÜ-s filosoofias magistrikraadi pealkirjaga “The possibility of Justification of Democracy”. Nüüd uurib ta küsimusi, mis seonduvad demokraatia õigustamisel teadmistele toetumise ning “mõistlikkuse” mõistega. Esialgne doktoritöö pealkiri on "„Mõistlikkuse” ja episteemilise edu roll arutleva demokraatia kontseptsioonides, selle õigustamises ning seonduvad probleemid."
Palju mõtteainet pakuvad talle näiteks John Rawls, Cristina Lafont, David Estlund, Snježana Prijić-Samaržija, Christian F. Rostbøll.
Ta on ka Tallinna Tehnikakõrgkooli filosoofia ja kriitilise mõtlemise lektor.
Kalev Aasmäe on kultuuride uuringute doktorant antropoloogia suunal. Tal on magistrikraad Tartu Ülikoolist etnoloogia erialalt ja teadusmagistri kraad Kopenhaageni Ülikoolist antropoloogia erialalt. Oma doktoritöös uurib ta Londoni skvotterite igapäevaelu ja ellujäämisstrateegiaid, keskendudes ruumi, aega ja mobiilsust puudutavatele teemadele. Samuti uurib ta Stockholmi kõrgema majanduskooli Riia esinduse/Balti rahvusvahelise majanduspoliitika uuringute keskuse ühisprojektis tagasirännet Baltikumi riikidesse.
Mark Mets on kultuuride uuringute doktorant. Magistrikraadi kaitses ta Tartu ülikoolis semiootika erialal. Oma doktoritöös uurib ta võõraste kultuuride kujutamist ja erinevate kujutusviiside kultuurilist edasikandumist, kasutades selleks suurandmeid. Eesmärk on uurida teise kultuurigrupi kujutamise viisi muutumise dünaamikaid ja mõista seeläbi paremini
kultuurilist edasikandumist ja kultuuri evolutsiooni. Samuti aitab see uurimus mõista konkreetsete kultuuriandmete modelleerimise viiside võimalikku panust kultuurilise edasikandumise ja evolutsiooni paremasse mõistmisse. Selleks analüüsib Mark konkreetsetes andmekogudes teise kultuuri kujutamise viiside ajas muutumist ning otsib nende muutumismustrite kattuvusi ja erinevusi nii andmekogude siseselt kui ka nende vahel. Ta kuulub projekti Kultuuriandmete analüüs (CUDAN).
Mari Laan on kultuuride uuringute doktorant ja tema uurimisvaldkonnaks on tõlkelugu, konkreetsemalt hispaania keelest eesti keelde tõlgitud ilukirjanduse näitel. Ta on õppinud ja töötanud Tartu Ülikoolis hispaania filoloogia erialal ning oma magistritöös uuris reaalide tõlkimist hispaania-eesti tõlgetes. Ta tegeleb ka tõlkimise ja kirjastamisega. Doktoritöö keskseks küsimuseks on, kes ja mis mõjutab seda, milliseid ilukirjanduslikke teoseid, autoreid ja kirjandusi tõlgitakse. Teoreetiliseks toeks on sealjuures eelkõige Pierre Bourdieu ja temast lähtuvad autorid. Vastus sellele küsimusele kujuneb üsna mitmetasandiliseks: alates rahvusvahelisest kirjandusruumist kuni sihtkultuuri olude ning konkreetsete isikute ja institutsioonideni.
Sandra Peets on kultuuride uuringute doktorant. Ta omandas magistrikraadi Tallinna Ülikoolis Aasia ühiskonnad ja poliitika erialal, kus keskendus Iraani uuringutele. Sandra uurimistöö tegeleb Ajatolla Khomeini kõnede retoorilise analüüsiga. Uurimistöö eesmärk on otsida ning analüüsida peamiseid välispoliitilisi narratiive, mida Khomeini oma kõnedes rakendas. Lisaks õpetab Sandra humanitaarinstituudis kursuseid Lähis–Ida teemadel. Alates 2021 aasta jaanuarist töötab ta TLÜ Kultuuridevaheliste uuringute tippkeskuse nooremteadurina.
Dana Karjatse-Davidjants on kultuuride uuringute doktorant, kes keskendub Lähis-Idale. Ta uurib terroristliku organisatsiooni Da’esh (IS, ISIS, ISIL) identiteediloomet, analüüsides kaliif Abu Bakr al-Baghdadi ja organisatsiooni kõneisikute araabiakeelseid kõnesid. Eelkõige pakub talle huvi identiteedi ja ideoloogia suhe poliitilise vägivalla juures. Ta on töötanud päritoluriigi info (COI) eksperdina, spetsialiseerudes valdavalt Lähis-Idale (Süüria, Iraak), rahvusvahelise kaitse menetlejana (mh kogemus Kreeka ja Itaalia põgenikelaagrites) ning toimetaja ja keeletoimetajana. Ta on lõpetanud Tallinna Ülikoolis Aasia uuringute (Lähis-Ida uuringute) magistriõppe, Aasia uuringute (arabistika) bakalaureuseõppe ja eesti filoloogia bakalaureuseõppe. Täiendanud end Helsingi Ülikoolis ning lühiajaliselt Beirutis ja Damaskuses.
Rita Niineste on kultuuride uuringute õppekava filosoofia suuna doktorant. Tal on bakalaureusekraad inglise filoloogias (Tartu Ülikool) ja filosoofias (Tallinna Ülikool, EHI). Magistrikraadi kaitses ta Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudis kultuuriteooria ja filosoofia erialal. Oma doktoritöös uurib ta soolise erinevuse problemaatikat feministlikust perspektiivist, samuti seksuaalsuse filosoofiat ja eetikat. Tema huvialaks on eksperimentaalpsühholoogia uusimate andmete fenomenoloogiline analüüs ning teaduspõhiseid viisid seksuaalsuse mõtestamiseks nii filosoofiatraditsiooni sees kui ka sellest väljaspool.
Hanna Maria Aunin on kultuuride uuringute doktorant. Ta tegi oma magistrikraadi Tallinna Ülikoolis kirjandus-, visuaalkultuuri ja filmiteooria erialal. Tema praegune uurimistöö, mis on osa "Tõlgitud mälu" projektist, keskendub mälule, filmile ja pilgu mõistele. Hannat huvitab see, mil määral on vaatamine ja pilgu all olemine kultuuriliselt, sotsiaalselt ja ajalooliselt määratletud. Tema eesmärgiks on uurida pilgu ilmnemist ja rolle II maailmasõja ja nõukogude mineviku teemalistes balti filmides ning seda, kuidas pilk mõjutab filmi vaatamise kogemust, nägemise ja mäletamise viise.
Kristjan Haljak on kultuuride uuringute doktorant. Ta omandas magistrikraadi romanistika erialal Tallinna ülikoolis. Ta võrdleb doktoritöö raames nooreestlase Jaan Oksa ja prantsuse varasürrealistliku klassiku Lautréamont’i loomingut varamodernistliku luulekeele revolutsiooni taustal. Kristjan Haljaku uurimistöö rõhuasetus on (transgressiivse) seksuaalsuse vaatlemisel mõlema autori loomingus. Teoreetilises plaanis töötab ta peamiselt Sigmund Freudi ning Jacques Lacani psühhoanalüütilis(t)e meetodi(te) kirjandusteaduslike rakendusprintsiipidega.
Kevin Rändi on kultuuride uuringute õppekava filosoofia suuna doktorant. Magistrikraadi kaitses ta Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudis kultuuriteooria ja filosoofia erialal. Ta on täiendavalt õppinud veel ka Varssavi Ülikoolis (Poola) ja Palacký Ülikoolis (Tšehhi). Tema doktoritöö lähtub filosoofilistest ja teoreetilistest diskursustest, mis inimolu mõtestamiseks asetavad end meie võimalikku tulevikku. Oma töös peab ta oluliseks Don Ihde panust post-fenomenoloogiasse ja post-hermeneutikasse ning eriti Peter-Paul Verbeeki edasiarendusi, mis muudab inimkogemuse võimalikkuse tehnoloogiatest ja asjadest lähtuvaks. Kevin näeb mainitud relatsioonilises käsitluses võimalust avada ka teisi fenomenoloogilisi horisonte ning heita pilk inimolu mitmekesisusele, mis asetab end tuleviku lähistele. Tema varasem töö keskendus võimalikkuse, teadvuse ja spekulatiivse mõistuse problemaatikale Alfred North Whiteheadi protsessifilosoofias.
Alates 2020. aastast loeb ta Helsingis kursust „Kriitiline mõtlemine“. Lisaks sellele on ta juhendanud ka ELU projekti „Ennatlik ELU: tulevikepädevus ja selle keskkond“.
Piret Pärgma on lõpetanud kirjaliku tõlke magistriõppe Tallinna Ülikoolis. Tõlkeuuringutest paeluvad Piretit eelkõige tõlkijauuringud, tõlkija nähtavuse teema ning tõlkija positsioon kultuuriväljal. Doktoriõppes uurib Piret ingliskeelse ilukirjanduse tõlkijaid Eestis kolmel eri ajaperioodil ning paigutab nad ajastu kultuurilisse konteksti, lähtudes Bourdieu väljateooria kesksetest mõistetest ning Lieven D’hulst'i ja Anthony Pymi tõlkeloo kirjutamise meetoditest.
LINGVISTIKA
Jari Pärgma tegutseb eesti viipekeele uurimisrühmas, mis uurib eesti viipekeelt keeleteaduse, sotsiolingvistika ja rakenduslingvistika aspektist. Tema doktoritöö teema on küsimuse ja küsilause ning nende vastuste moodustamine eesti viipekeeles. Ta on emakeelne nooremteadur, kes uurib eesti viipekeelt kui emakeelt.
Loviisa Mänd on lingvistika doktorant ja nooremteadur. Tal on bakalaureusekraad eesti filoloogias ning magistrikraad keeleteaduses ja keeletoimetamises. Oma doktoritöös käsitleb Loviisa eesti keele afektiivset sõnavara sõnamoodustuse ja semantika vaatest ehk uurib, milliste sõnamoodustuslike vahenditega eesti keeles afekti, emotsioone ja hinnangut väljendatakse, millised on seosed konkreetsete vormide ja tähenduste vahel ning kas ja kuidas erineb hinnangu väljendamine sõnamoodustuslike vahenditega eri põlvkondade kõnelejate vahel.
Ilenia Del Popolo Marchitto on lingvistika eriala doktorant ja nooremteadur (Vene uuringud ja kommunikatsioon). Magistrikraadi kaitses ta Napoli Ülikoolis “L’Orientale”. Tema uurimisvaldkonnad on vene keel ja lingvistika, korpuspõhine lähenemine keeleuuringud, igapäevane kommunikatsioon, pragmaatika ja sotsiolingvistika. Tema doktoritöö: vene keelt esimese ja teise keelena kõnelejate keelelised valikud ja pragmaatilised strateegiad.
Mai Raet on nooremteadur ja lingvistika eriala doktorant Tallinna Ülikoolis. Tal on bakalaureusekraad kirjanduses ja kultuuriteadustes ning magistrikraad tõlkeuuringutes. Mai doktoritöö keskendub Eesti koroonadiskursuse ja kriisikommunikatsiooni lingvistiliste vahendite uurimisele. Mai akadeemiliste huvide hulka kuuluvad kognitiivne leksikoloogia, seosed kultuuri ja keele vahel, korpuslingvistika ning infotehnoloogiliste uurimismeetodite rakendamine humanitaarteadustes.
Merle Oguz on lingvistika doktorant, kelle uurimistöö keskendub kujundlikule keelele ning selle universaalsusele ja varieeruvusele eri keelte ja kultuuride vahel ning kujundliku keele tõlkimisprotsessile. Konkreetsemalt võrdleb ta praegu eesti, türgi ja rootsi keele värviidioome. Merle on omandanud magistrikraadi tõlketeaduse erialal ja on töötanud tarbetekstide tõlkijana.
Geidi Kilp on lingvistika eriala doktorant alates aastast 2018. Magistris õppis ta lingvistikat ning bakalaureuses jaapani keelt ja kultuuri. Tema uurimisvaldkonnaks on kolmkeelsed kontaktsituatsioonid (eesti-inglise-jaapani). Spetsiifilisemalt on tema lähenemine kasutuspõhine (kognitiivne kontaktlingvistika) ning ta keskendub sisestamise ja (koodi)vahelduse põhjustele noorte täiskasvanute sünkroonses netisuhtluses.
Natalia Vaiss on lingvistika eriala doktorant. Ta omandas teadusmagistri kraadi Tallinna Ülikoolis eesti filoloogia alal. Tema huviorbiidis on olnud aspekti (s.o eeskätt tegevuse piiritletuse) väljendamine eesti keeles, sh objekti käändevahelduse abil. Olles ühtlasi ka eesti keele kui teise keele õpetaja, tundis ta praktilist vajadust keerukat ja reegliterohket objekti käändevahelduse teemat edasi uurida. Sellest üsnagi konkreetsest uurimisobjektist kasvas välja üldisem huvi eesti keele tegusõnade transitiivsuse ehk sihilisuse vastu. Oma doktoritöös uurib ta praegu tegusõnade transitiivsuse määra ehk püüab saada vastused küsimustele: 1) milliseid eesti keele tegusõnu kasutatakse nii sihitisega kui ka ilma ja mis tingimustel, 2) kuidas saab grupeerida eesti keele tegusõnu transitiivsuse alusel.
Piret Baird on lingvistika eriala doktorant, kellel on magistrikraad Tartu Ülikoolist võrdlevas poliitikas ning Brigham Youngi Ülikoolist TESOL-is. Tema uurimishuvid on varajane kakskeelsus/mitmekeelsus ja koodivahetus. Tema doktoritöö tegeleb vene-eesti suktsessiivse varajase kakskeelsusega.