Miriam Rossi on kultuuride uuringute doktorant. Ta omandas magistrikraadi vene ja inglise keele ja kirjanduse erialal Pavia ülikoolis Itaalias. Miriam Rossi doktoritöö uurib luuletõlke osatähtsust Nõukogude Liidu hilisperioodil, keskendudes Leningradis levinud nähtusele „samizdat“ ehk salajane omakirjastuslik tegevus. Seal hoogustus tõlketegevus eriti 80ndatel ning põrandaalused luuletõlkijad figureerisid kui selle kultuurilise nähtuse peamised esindajad. Miriam Rossi uurimus puudutab tõlkeajaloo, luuletajate-tõlkijate ja võrdleva kirjandusteaduslikke teemasid. Ta kasutab erinevaid teooriaid alates Pierre Bourdieu'st Alexei Yurchakini. Samuti analüüsib ta luuletajate-tõlkijate metatekste.

 

 


Madli Mihkelson on kultuuride uuringute doktorant. Magistrikraadi kaitses ta Tallinna Ülikoolis endises Eesti Humanitaarinstituudis kultuuriteooria erialal. Ta uurib oma doktoritöö raames Nõukogude Eesti graafilist disaini, keskendudes peamiselt 1980. aastate plakatikunstile kui hübriidsele kultuurifenomenile. Ta vaatleb plakatikunsti ümberpositsioneerumist kunstiväljal ja analüüsib selle protsessi avaldumisviise plakatite kujundiloomes ja  kommunikatiivsuses kasutades semiootika ning visuaalretoorika teoreetilisi instrumente. Tema uurimistöö eesmärgiks pole mitte pelgalt leida uut infot käsitletava nähtuse enda, vaid ka laiemalt plakati kui multimodaalse meediumi potentsiaalsete analüüsi- ja vaatlemisviiside ning nende rakendatavuse kohta.


Kristo Siig on ajaloo eriala doktorant. Magistrikraadi kaitses ta Helsingi ülikoolis arheoloogia alal. Oma doktoritöös uurib ta rauaaja lõpu linnuseid ja asustusstruktuuri Põhja-Eestis. Eesmärk on välja selgitada, milline oli linnuste funktsioon ning seos ümbritseva piirkonna ühiskonna ja asustusega - kas tegemist oli pelgalt kaitserajatistega, võimukeskustega või kaubitsemiskohtadega, millised olid linnuste tagamaad ning mida see kõik kõneleb tolleaegsetest ühiskondlikest suhetest. Nendele küsimustele vastamiseks kasutab ta peamiselt erinevaid ruumiarheoloogia kvantitatiivseid meetodeid.

 

 

 


Rita Forssten on lingvistika doktorant. Magistrikraadi kaitses ta Tallinna Ülikoolis inglise keele õpetaja erialal. Oma doktoritöös uurib ta inglise keele kui võõrkeele idioomide mõistmist. Et aidata kaasa läbimõeldud idioomide õpetamise järjekorra loomisele, on tema uurimistöö eesmärgiks välja selgitada idioomide selliste omaduste mõju, mis hõlbustavad keeleõppija arusaamist idiomaatilistest tähendustest (nt sõnasõnaliselt võetav element ja sarnasus emakeele idioomidega). Uurimissubjektideks on eesti keelt emakeelena kõnelevad inglise keele õppijad, kes pole veel edasijõudnu tasemel keelekasutajad.

 

 

 


Kristiine Kikas on kultuuride uuringute doktorant. Ta kaitses magistrikraadi Tallinna Ülikoolis võrdleva kirjandusteaduse ja kultuurisemiootika erialal. Kikase doktoritöö kuulub afekti-uuringute valdkonda ning käsitleb luuletekstide tõlgendamise võimalusi väljaspool representatsiooni paradigmat. Töö uurib, kuidas märgata ning osutada viisidele, millega luulekeel mõjutab lugejat lisaks semantilisele tähendusele ja sageli samaaegselt sellega. Uurimuse teoreetiliseks aluseks on Gilles Deleuze'i filosoofia ning tema ideed kunstide, sealhulgas kirjanduse kogemisest.

 

 

 

 


Sander Jürisson on ajaloo eriala doktorant. Oma uurimistöös keskendub ta rändeloole, täpsemalt Eesti kahe maailmasõja vahelisele rändeliikumisele, mis polnud arvult küll suur, kuid olemuselt värvikas. Peamiste sihtmaade seas domineerisid eksootilised Austraalia, Brasiilia ja Argentina, sekka ka lähemaid riike. Rändamine peidab kuiva statistika kõrval endas inimeste lugusid, nende heledaid lootusi ja õnnestumisi, kuid teinekord ka tumedat pettumust. Migratsioon on põrgulikult põnev inimkonna loo üks lahutamatuid osiseid! Sander leiab, et nii on seda ka Eesti rändeliikumine. 

 

 

 

 


Merlin Kirikal on kultuuride uuringute doktorant. Tema huviala on eesti modernne kirjandus ning ta uurib seda hetkel Johannes Semperi ilukirjanduslike teoste ja esseede varal. Merlini doktoritöö laiem eesmärk on vaadelda Semperi loomet keha- ja sootundlikult, keskendudes modernsetele „uutele“ naistele ja naiselikkuse konstruktsioonidele ajastu kontekstis (st 20. sajandi alguses, eriti 1920. ning 1930. aastatel). Veel paeluvad teda viisid, kuidas Semperi loomes ilmneb miski, mida valdavalt on nimetatud modernismiks ning protsessid, mille kaudu see sõna omandab soolised ja kehalised dimensioonid. Merlini uurimise üks võtmelisi küsimusi on meesvaatenurga kaudu konstrueeritud kirjandusliku naisekeha seosed modernistliku esteetika ja selle vormikultusega. Nii tahab ta mõista ja näidata, miks Semperi korpuses ilmub just säärane naisekuju nagu seal ilmub (miks mitte aga teistsugune?). 

 


Denis Kuzmin on kultuuride uuringute antropoloogia suuna doktorant. Magistrikraadi omandas ta Tallinna Ülikoolis vene keele kui võõrkeele õpetaja alal. Osaledes professor Irina Belobrovtseva grandis, sai ta teadustöö kogemuse ning kaitses oma lõputöö kulturoloogilisel teemal. 
Oma doktoritöös uurib ta Põhja-Kaukaasia eestlaste kogukonda ja sinna kuuluvate inimeste etnilist identiteeti ning nende transnatsionaalsuse taset. Uuringu põhifookuses on migratsioon, kultuuriline trauma, etnilisus, hargmaisus, suuline ajalugu ja paradigma "oma-teine-võõras-vaenlane".
Oma teadustööd koostab Denis Kuzmin koostöös Eesti Uuringute Tippkeskusega.