Tallinna linna pinnaveesüsteemi joogiveehaardesse kuuluvate seisuveekogude veemahtude kaardistamine teadmispõhiseks veemajandamiseks ja joogivee kvaliteedi tagamiseks

Projekt: TRU21219 "Tallinna linna pinnaveesüsteemi joogiveehaardesse kuuluvate seisuveekogude veemahtude kaardistamine teadmispõhiseks veemajandamiseks ja joogivee kvaliteedi tagamiseks." (1.06.2021−15.10.2022); Vastutav täitja: Egert Vandel; Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut, Ökoloogia keskus; Finantseerija: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus

Sisu: Projekti eesmärk on kaardistada ja koostada detailsed sügavuskaardid Tallinna linna pinnaveesüsteemi joogiveehaardesse kuuluvatele seisuveekogudele saamaks täpsed joogiveehaarde veemahud. Veemahtude ja varu täpne teave aitab kaasa optimeeritud ning teadmispõhisele veemajandamisele, mis omakorda aitab hoida või parandada nii joogiveehaardesse kuuluvate veekogude seisundit kui ka joogivee kvaliteeti. Puhta joogivee ressursi mahu teadmised on olulised just muutuvate klimaatiliste tingimuste kontekstis, põuaste suvede esinemissageduse tõus nõuab kõrgendatud täehelepanu strateegiliste veevarude ja veekogude seisundile ja nende ressursside kasutamisele. Töö käigus kaardistatakse veekogud mitmekiirelise sonariga, mille andmete põhjal koostatakse sügavuskaardid, veekogude 3D mudelid ja arvutatakse detailsed morfomeetriliste parameetrite väärtused (maht, pindala, keskmine sügavus jne). Lisaks koostatakse GIS kaardikihid, mille abil on võimalik läbi mängida erinevaid veekasutuse stsenaariume ja näha kuidas see mõjutab järvede mahtu, pindala, sügavusi jne. Kaardistatavad seisuveekogud on Ülemiste järv, Raku järv ja Männiku järv.

 

Aruannet saab lugeda siin: KIK_3-2.3_8967_aruanne.pdf

Tööde läbiviimist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja materjalid on mittetulunduslikel eesmärkidel vabalt kasutatavad.

KIK

Eesti väikejärvede batümeetriline seire 2022

Keskkonnainvesteeringute keskuse projekti "Eesti väikejärvede batümeetriline seire 2022" eesmärgiks oli Aheru järve, Jõemõisa järve, Kaiu järve, Karujärve, Konsu järve, Lohja järve, Meelva järve, Nigula järve, Pangodi järve, Pulli järve, Rummu karjääri, Tamula järve, Tänavjärve, Veskijärve ja Viljandi järve batümeetriline- e sügavuskaardistamine ning leida nende järvede morfomeetriliste parameetrite väärtused. Järvede valiku kriteeriumiks oli asjaolu, et need kuuluvad maismaa seisuveekogumite nimistusse ja olid projekti taotlemise ajal halvas või kesises koondseisundis. Põhjalik ajakohastatud batümeetriline kaart annab tugeva sisendi järve seisundi hindamiseks, seisundi parandamiseks, seisundi muutuste prognoosimiseks keskkonnatingimuste muutumisel ja põhjus-tagajärje seoste tuvastamiseks. Kirjanduse põhjal leitavate ajalooliste morfomeetriliste parameetrite olemasolul viidi töös läbi ka mõningane võrdlus projekti käigus saadud kaasaegsete andmetega.

Aruannet saab lugeda siin: Järvede_batümeetriline_seire_2022

Tööde läbiviimist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja materjalid on mittetulunduslikel eesmärkidel vabalt kasutatavad.  

 

KIK

Eesti väikejärvede batümeetriline seire 2023

Projekti “Eesti väikejärvede seire 2023” eesmärk on kaardistada ja koostada detailsed sügavuskaardid järgnevatele halvas ja kesises koondseisundis olevatele maismaa seisuveekogumitele: Hino järv, Kahala järv, Kaiavere järv, Kaisma järv, Kariste järv, Klooga järv, Maardu järv, Murati järv, Mäeküla järv, Nohipalo Valgjärv, Nõuni järv, Raigastvere järv, Saadjärv, Veisjärv ja Verevi järv. Projekti tulemusena leitakse neid järvi iseloomustavad morfomeetrilised näitajad. Projekti käigus saadakse GIS kaardikihid, mille abil on võimalik läbi mängida erinevaid veetasemete stsenaariume tulenevalt looduslikest ja inimtekkelistest põhjustest ja näha kuidas see mõjutab järvede mahtu, pindala, sügavusi jpm.

 

Tööde läbiviimist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja materjalid saavad mittetulunduslikel eesmärkidel vabalt kasutatavaks.

KIK