Esimene uurimissuund: eesti viipekeele keeleline kirjeldus

Esimese uurimissuuna eesmärk on luua eesti viipekeele kirjeldav grammatika nii akadeemiliseks kui ka mitteakadeemiliseks kasutamiseks ning seega tehakse loodav kirjeldus kättesaadavaks ka viipekeele kasutajatele. Lisaks keeleliste tunnuste üldisele kirjeldusele uuritakse üksikasjalikult ühte kindlat keelelist kategooriat – arvukategooriat.

Praegused projektid

Eesti viipekeele grammatika ülevaade

Uurimisprojekti eesmärk on luua esmane ülevaade eesti viipekeele grammatikast, mis hõlmab fonoloogilisi, morfoloogilisi ja süntaktilisi struktuure ning eesti viipekeele ja kurtide kogukondade sotsiolingvistilistest aspektidest. Koos grammatika ülevaatega koostatakse keeleteaduslik eesti viipekeele sõnaseletuste loend. Ülevaade luuakse koostöös viipekeele kasutajate ja kurtide spetsialistidega, kes kinnitavad sisu ja andmete täpsust. Grammatika ülevaade ja sõnaseletuste loend valmib nii eesti viipekeeles kui ka eesti keeles, mis tagab ligipääsu nii teadustööks kui ka hariduses ja igapäevaelus kasutamiseks.

Arvukategooria eesti viipekeeles

Viipekeelte arvukategooriad erinevad üksteisest, mis tähendab, et ka eesti viipekeelel on oma spetsiifiline süsteem arvude väljendamiseks. Eesti viipekeele arvsõnu on varem uuritud ja kirjeldatud, kuid nende mitmuse vormile pole seni tähelepanu pööratud ning samuti puudub nende vormi ja kasutusviisi kaasaegne kirjeldus. Uurimisprojektis tegeletakse põhjalikult eesti viipekeele arvsõnadega nii nimisõna kui ka grammatilises kategoorias. Andmed kogutakse Tallinna, Tartu, Narva ja Pärnu emakeelsetelt viipekeelsetelt kurtidelt, kokku 40 inimeselt. Samuti uuritakse, kuidas 10 eesti viipekeelt mitte valdavat kuuljat arve viipekeeles väljendaks. Lisaks arvude keelelisele kirjeldamisele annab sotsiolingvistiliste aspektide uurimine ülevaate nende kasutamisest ja variatsioonidest.