Teine uurimissuund: viipekeele kogukondade sotsiolingvistilised aspektid Eestis

Teise uurimissuuna eesmärk on uurida eesti viipekeelse kogukonna keelelist demograafiat. Projekti eesmärk on eelkõige saada ülevaade viipekeele kasutajate keelelisest mitmekesisusest ja eelistustest Eestis. Uuring keskendub eesti viipekeelele ja selle kasutamisele kõrvuti kirjaliku eesti keelega. Eesmärk on koguda statistilisi andmeid keele leviku ja elujõulisuse ning keelekasutajate tausta kohta kurtide ja viipekeele kogukondades.
 
Uurimisprojektis kasutatakse erinevaid meetodeid, sealhulgas veebipõhist küsitlust, intervjuusid viipekeele kasutajate ja ekspertidega, et saada teadmisi nii kurtide kui ka kuuljate keeleportreede, keeletausta ja viipekeele elujõulisuse kohta.

Käsitledes keelekasutuse, identiteedi ja elujõulisuse küsimusi, loodab projekt luua uusi teadmisi, mis aitavad suunata keelepoliitikat, haridusstrateegiaid ja kommunikatsiooni kättesaadavust Eesti kurtide kogukonnas ning panustada laiematesse aruteludesse keeleõiguste ja hariduse teemal Eestis ja välismaal.

Praegused projektid

Eesti viipekeelse kogukonna lingvistiline demograafia

Keeleline demograafia on keele statistiliste tunnuste uurimine antud elanikkonnas. Projekti eesmärk on koguda andmeid eesti viipekeele kasutajate keelepraktikate ja eelistuste kohta Eestis. Kogutud andmed annavad ülevaate keelekasutuse mitmekesisusest ja nüanssidest viipekeelses kogukonnas. Andmed kogutakse veebipõhise küsitlusega ja vastuseid loodetakse saada igast maakonnast. Tulemusi kasutatakse eesti viipekeele levimuse olukorra kaardistamiseks Eestis.

Eesti viipekeele elujõulisus

Keele elujõulisuse teoreetiline ja metoodiline raamistik aitab hinnata keele tugevust või nõrkust selle leviku, jagunemise ja kasutuse põhjal. Projekt rakendab seda raamistikku eesti viipekeelele, kogudes andmeid küsimustike ja intervjuudega kurtide ja viipekeele spetsialistidelt. Tulemused võivad aidata paremini mõista eesti viipekeele keelelist demograafia.

Eesti viipekeele kasutajate keeleportree

Keeleportree on meetod, mida kasutatakse üksikisikute keeleteadmiste uurimiseks. Projekti eesmärk on täiendada keelelist demograafiat ja keele elujõulisuse uuringuid individuaalsel tasandil. Viipekeele kasutamine Eestis on tugevalt seotud teiste keelte ja naaber viipekeelega. Selleks, et saada ülevaade nende keelte omandamisest, õppimisest, kasutamisest ja igapäevaelust, viiakse intervjuud läbi valitud viipekeele kasutajatega. Tulemustest loodetakse saada selgemat ülevaadet eesti viipekeele arengust ja kasvust teiste keelte ja viipekeelte kontekstis.

Eesti viipekeele kasutajate keelehoiak ja valik

Viipekeele kasutajate keelehoiakud annavad ülevaate nende lähenemisest vastavatele keeltele, samuti suhetest keeltega ning teiste inimeste keele teadmistest ja -oskustest. Projekti eesmärk on koguda nii kvantitatiivseid kui kvalitatiivseid andmeid viipekeele kasutajate arusaamade kohta viipekeelest ja keeltest väljaspool eesti viipekeelt. Hindamisel kasutatakse ankeetküsitluse tulemusi, mis on kättesaadvad nii eesti viipekeeles kui ka eesti kirjakeeles.