Heaolu ja tervisekäitumine

Heaolu ja tervisekäitumine, MA

Kas sind huvitavad inimesed ja see, kuidas nad end tunnevad? Nii üksi kui suhetes teiste inimestega. Kas tahaksid teada, kuidas inimese heaolule läheneda ja seda teaduspõhiselt mõõta? Kas oled valmis tulevikus leidma lahendusi, et inimesed elaksid kauem tervislikku elu ja väldiksid enneaegset haigestumist? Kas sa oled valmis tegutsema inimõiguste tagamisel ja sotsiaalsete probleemide lahendamisel nii praegu kui tulevikus?

Õppetase Magistriõpe

Õppe kestus 2 aastat

Õppekeel Inglise keel

Õppevorm Päevaõpe

Maksumus semestris Tasuline õppekava. Maksumus avalikustatakse jaanuar 2020.

 

Heaolu ja selle juhtimine on kasvav majandusharu, mis rajaneb tervisliku elu ja haiguste vältimise tõenduspõhistele teooriatele. Inimeste heaolu kujundamise ja kujunemise seaduspärasuste tundmine on oluline töövaldkond, mis annab oma panuse inimese arengut ja heaolu toetava ühiskonna funktsioneerimisele.

TAN07992.jpg

Eesti praegune president Kersti Kaljulaid on oma kõnedes toonitanud, et Eestil on aeg hakata muutuma hoolivaks heaoluriigiks. Selle tunnuseks on valitsuse püüd leevendada vaesust, vähendada sotsiaalset tõrjutust ning toetada aktiivset kodanikuühiskonda; püüe tagada igale indiviidile võimetekohase tasuta hariduse saamine, inimestevaheline sallivus ja inimõiguste kaitse; hea ja inimväärse elu nimel inimeste koostöö soodustamine ning sotsiaalpoliitikas kehtiv hoolivuse ja nõrgemate aitamise põhimõtted.

Miks tulla õppima?

Eesti tegevused rahvastiku tervise edendamisel, terviseuuringute ja terviseteenuste sektoris ning üle 20 aasta pikkune süsteemne kogukondlik tegevus tervise edendamisel, aga ka laialdane e-teenuste kasutamine võimaldavad meil oma kogemusi jagada ka teiste riikide kodanikele. Meil toimunud protsesside kogemusi käiakse enamasti õppimas riikidest, kus on olnud sarnane ühiskonnakorraldus.  Meil on ette näidata ka tulemusi - Eesti inimeste keskmine eluiga on 20 aastaga pikenenud ligi 10 aasta võrra (69lt 78le). 

Nii Eestis kui ka kogu Euroopas tegeletakse üha enam keskkondade teaduspõhise kujundamisega, mis aitavad parendada töökoha heaolu (Workplace Wellness, Workplace Happiness), samaväärselt võib see olla ka meeskondadele või muul viisil koos töötavatele inimestele kogukonnas. Teenusepõhiselt on võimalik tänast teadmist (nii Eestis kui EU-s) anda teiste riikide ettevõtetele, kus kaasaegne töökultuur on välja kujunemas ning multikultuurses töökeskkonnas töötamise teadmised ei ole nii arenenud.

Usume, et õpitu annab lisaväärtuse juba õpitud erialale ning võib hõlmata oma valdkonnas indiviidide ja kogukondlike tegevuste mõjustamist läbi protsesside ja meeskondade juhtimise. 

Keda ootame õppima?

Õppesse võivad kandideerida bakalaureusekraadi omandanud spetsialistid, kelle õppekava on kuulub kas hariduse, sotsiaalteaduste, ärinduse ja halduse, loodus- ja täppisteaduste, tervise ja heaolu või teeninduse valdkonda. 

Kuna magistritöö ja kogu õppekava on teaduspõhine, siis on eeldatav, et kandidaadid on teinud Bakalaureuse tasemel empiirilise uurimistöö. Seetõttu ei sobitu antud õppekavale humanitaarerialade ja selliste erialade BA, mis ei sisalda empiiriliste uuringutega seotud teaduspõhist lähenemist (rahandus, ajalugu, õigus, keeled, kultuuri ja kunsti erialad jne). Lähtume rahvusvahelisest praktikast, kus heaolu ja tervisekäitumise õppekavadel magistritööde tegemine eeldab empiiriliste uuringute teostamist või suurte andmebaaside kasutamist erinevates heaolu ja tervisekäitumise valdkondades (alates isiku ja lõpetades sotsiaalpoliitilise tasemega). 

Õppekava fookuses on mittemeditsiiniline (arstlikku ravisse mitte puutuv) tervise käsitlus: eluviis, hoiakud, töövõime, keskkond, isiksus, harjumused, eetika, sekkumiste uurimine, hindamine ja rakendamine. Sihtrühmana näeme nii Eesti kui teiste riikide üliõpilasi, kes soovivad saada õppekogemust Euroopas tervise ja heaolu valdkonnas. Enam kasu õpingutest võivad saada arenevate riikide kodanikud, et õpitut hiljem oma riigi elu edendamiseks rakendada.  

Õppekava ja -ained

Õppekeel

Inglise keel.

Õppevorm

Õpe toimub päevaõppe vormis, sest eeldame, et enamuse õppijate jaoks on õppimine peamine tegevus. Oleme valmis leidma paindlikke lahendusi tunniplaanis, et tagada õppijate maksimaalne ja efektiivne hõivatus õppetööga. 

Olulised eriala- ja üldained

Õppekava kontseptsioon lähtub:

Heaolu erinevate valdkondade teooriate ja kontseptsioonide tundmise vajalikkusest, milleks on:  

  • majanduslik heaolu, sotsiaalne heaolu, subjektiivne heaolu, eudaimooniline heaolu, vaimne heaolu, füüsiline heaolu, spirituaalne heaolu;
  • tervisekäitumise ja tervise edendamise teooriate ja kontseptsioonide tundmise vajalikkusest;
  • heaolu erinevate valdkondade sotsiaalsete, poliitiliste, psühholoogiliste mõjutusstrateegiate tundmise vajalikkusest;
  • uurimismeetodite detailsest tundmisest uurimisprojektides osalemiseks ja ekspertidena tegutsemiseks, sh. doktoriõppesse sisenemiseks.

Lähtusime teadaolevatest praegusaja heaolu kontseptsioonidest ja valdkondadest. Põhimõtteline, paradigma, millele toetub õppekava, on humanistlik psühholoogia ja positiivne psühholoogia. Need suudavad erinevatel põhjustel vaadelda heaolu temaatikat tervikuna (sealhulgas ka tervise valdkonnas). Vaatluse all on ka erinevad vanusegrupid (näiteks laste heaolu, vanurite heaolu) ja haigete või puuetega inimeste grupid. 
Õppeinetes kirjeldatakse sotsiaalpoliitilisi, majanduslikke, psühholoogilisi meetodeid, mis suurendaksid inimeste heaolu ja kujundaksid vastavat tervisekäitumist. See moodustab aluse praktiliseks tegevuseks ehk rakendusalaseks kompetentsuseks.

Moodulid:

Õppekavas on kõik erialaained koondatud formaalselt kahte moodulisse: kohustuslikud ained ja valikained. Erialaained on jaotatud sisuliselt 4 moodulisse.

  1. Teadusuuringute meetodid (4 kohustuslikku, 1 valikaine)
  2. Heaolu ja tervisekäitumise teooriad ja mudelid (4 kohustuslikku, 0 valikainet)
  3. Sotsiaalsed ja psühholoogilised lähenemised heaolus ja tervisekäitumises (4 kohustuslikku, 2 valikainet)
  4. Bioloogilised ja meditsiinilised lähenemised heaolus ja tervisekäitumises (3 kohustuslikku, 3 valikainet) 

Vaata õppekava

Vastuvõtutingimused

  • Vastuvõtulävend on 70 punkti.

Sisseastumiseksam

Õppekava sisseastumisel on vaja esitada järgnevaid dokumente ning rakendame järgmised hindamismeetodid:

  • CV ja motivatsioonikiri, mille osana soovime ülevaadet varasema uurimistöö läbiviimise kogemusest;
  • magistritöö esmane kavand või teema lühikirjeldus;
  • soovituskiri päritoluriigist koos soovitaja kontaktandmetega;
  • vestlus.

Välisriigi kodanike puhul hindame sisseastumise protsessis kandidaatide võimekust õppida ja elada Eestis.

Sisseastujate inglise keele oskuse tase peab olema vähemalt B2.

 

Õppejõud

Loodus- ja terviseteaduste instituudi õppejõud on aastaid teinud kursusi erinevate instituutide välisüliõpilastele ning Erasmus tudengitele, mis kinnitab mitmekultuurilise keskkonna õpetamise kogemusi. Samuti on õppejõududel välismaal töötamise või õpetamise kogemusi. Tallinna Ülikool hindab muutunud õpikäsitluse põhimõtteid, väärtustame tudengite autonoomiat, hindame konstruktiivset tagasisidet ning koostöist õpet ja kasutame kaasaegseid meetodeid ja digitaalseid lahendusi.


Aleksander Pulver

Isiksusepsühholoogia lektor ja õppekava kuraator

Aleksander Pulver on isiksusepsühholoogia lektor ning psühholoogia ja käitumisteaduste akadeemilise suuna juht.  On töötanud akadeemilistel kohtadel teadurist professorini ja administratiivsetel töökohtadel osakonnajuhatajast dekaanini Tartu ja Tallinna ülikoolides.  Praegu loeb isiksusepsühholoogia,  isiksuse ja sotsiaalpsühholoogia organisatsioonis, antisotsionaalse käitumise ja andmeanalüüsi interpreteerimise kursusi.

Teaduslikud huvid on seotud isiksusepsühholoogia ja psühhomeetria erinevate valdkondadega. Praegused uurimiprojektid on seotud biopsühholoogiliste isiksuse mudelite ja psühholoogilise heaolu uurimisega.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS


 

Kristjan Port

Spordibioloogia professor

Kristjan Port on populaarne nii meedias kui tudengitele seas. Ta õpetab kõige keerulisemateks peetud õppeaineid nagu spordifüsioloogia ja spordibiokeemia.

Tänu temale hakkavad õpilased mõistma sporditoimet kogu kehale ja sealhulgas igale üksikule rakule. Kristjani teadmised ja oskused on väga  laiahaardelised ning ta suudab keerulise asja heade näidetega lihtsaks teha ja olulised nüansid edasi anda.

Loe Kristjan Porti artikleid Novaatorist:

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS


 

Helen Sooväli-Sepping

Keskkonnakorralduse professor

Helen Sooväli-Sepping on keskkonnakorralduse professor ja maastiku ja kultuuri keskuse kultuurigeograafia vanemteadur. Tema vastutab linnakorralduse ja keskkonnakorralduse magistriõppekavade eest. 

Teaduslikud huvid: jätkusuutlik linn, linnade ja maapiirkondade areng, keskkonnapoliitikad, kultuuri- ja looduspärand, maastikud, ruumi tajumine, erinevad huvigrupid ja konfliktid ruumis (lapsed, teismelised, etnilised grupid jne).

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS


 

Tõnu Viik

Filosoofiaprofessor, Humanitaarteaduste instituudi direktor

Tõnu Viik on filosoofiaprofessor. Ta on õppinud ja töötanud Moskvas, Helsingis, Atlantas, Marburgis, Berliinis ja Reykjavikis. Ta on olnud Eesti Humanitaarinstituudi (EHI) rektor ja on praegu TLÜ humanitaarteaduste instituudi direktor. Eestis on ta õpetanud filosoofiat alates 1993. aastast ning andnud kursusi, mis põhinevad filosoofia ajalool, kontinentaalsel filosoofial, kultuurifilosoofial ja fenomenoloogial.

Tõnu Viigi teadustöö lähtub fenomenoloogia, kultuurifilosoofia ja kultuuriteooria traditsioonidest. Tema uurimistöö keskendub kultuurisõltelisele tähenduseloomele ja selle käsitlemisele fenomenoloogilisest vaatenurgast. Tõnu Viigi uurimistööde kohta loe veel siit.

Tõnu Viik meedias:

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS


 

Kristjan Kask

Õiguspsühholoogia dotsent

Kristjan Kask on kaitsnud oma doktoritöö spetsialiseerumisega õiguspsühholoogiale Leicesteri Ülikoolis, Suurbritannias. Ta on kliiniline psühholoog ning lõpetanud kognitiiv-käitumusliku teraapia baaskoolituse. Hetkel töötab ta ka kliinilise psühholoogina.

Tema uurimisvaldkonnas õiguspsühholoogias on tunnistajate küsitlemine ning inimeste tuvastamine. Ta on avaldanud oma teadustöid nii eesti kui inglise keeles ning samuti populaarteaduslikke raamatuid eesti keeles ülekuulamise psühholoogiast. Ta on koolitanud õigusvaldkonna spetsialiste tunnistajakeskse ülekuulamise valdkonnas.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS


 

Kairi Koort 

süsteemibioloogia lektor

Kairi Koort on süsteemibioloogia lektor ning kureerib Tallinna Ülikoolis bioloogia ja molekulaarne biokeemia ja ökoloogia õppekavasid. Ta on õppinud Karolinska Instituudis, Stocholmis ning ligi kümme aastat tegelenud teadustööga Euroopa Bioinformaatika Instituudis ja Cambridge Ülikoolis, Suurbritannias.

Kairi Koorti teaduslikud huvid on seotud biomeditsiini ja bioinformaatikaga. Viimaste aastate projektid on keskendunud neuroloogiliste haiguste, nagu näiteks Parkinsoni tõbi, geneetiliste aluste uuringutele ning inimese mikrobioomi uurimisele. Nende kompleksete süsteemide uurimiseks kasutab ta järgmise põlvkonna sekveneerimise tehnoloogiaid ja ülegenoomseid ning bioinformaatika meetodeid. Kairi Koorti teadustöö on ka täna seotud erinevate rahvusvaheliste teadusasutustega - tema tähtsamateks koostööpartneriteks on Luksemburgi Ülikooli  Biomeditsiinisüsteemide Keskus, Uppsala Ülikool ja Karolinska Instituut Rootsis, Cambridge Ülikool, Imperial College ja Euroopa Bioinformaatika Instituut Suurbritannias. Eesti-sisesed koostööprojektid on seotud Ida-Tallinna Regionaalhaigla, Synlab Eesti, Põhja-Tallinna Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli ja Tervisetehnoloogiate Arenduskeskusega.

Lisaks teadustööle tegeleb ta loodusteaduste populariseerimisega olles kaasatud Tallinna Ülikooli Haridusinnovatsiooni Keskuse ning Looduse Akadeemia tegevusse. Kairi Koort annab regulaarselt genoomika ning biomeditsiini teemadega seotud avalikke loenguid nii Eestis kui välisriikides.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS


 

Reeda Tuula-Fjodorov

Rekreatsioonikorralduse lektor 

Reeda Tuula-Fjodorov on rekreatsioonikorralduse lektor, vaba aja korralduse ja liikumisharrastuse spetsialist, kes on TLU-s oma töötanud juba üle 10 a. Kõrgharidusteed alustas ta Tartus majandusteaduskonnas, BA lõpetanud ja paar aastat erialast tööd teinud, leidis ta tee USA-sse rekreatsiooni ja vaba aja korraldust õppima. Omandanud seal paari aasta jooksul diplomiõppes asjakohaseid teadmisi ja praktilisi oskusi, tuli ta tagasi Eestisse ning panustas TLU rekreatsioonikorralduse õppekava arendusse, omandades samaaegselt ka siinse magistrikraadi. Tänaseks päevaks on akadeemiline töö ja teaduslikud huvid viinud TTÜ majandusteaduskonda doktoriõppesse, kus keskmes on seiklusturism kui üks osa elamusturismist ja -turundusest. Lisaks TLÜ ametialasele tegevusele on  Reeda projektipõhiselt seotud mitmesuguste vaba aja korralduslike projektidega erasektoris, osaleb mitmete spordialade kutsemisjonide töös, ning on ise aktiivne multispordi ja vastupidavusspordi harrastaja.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

Kuhu edasi?

Kus valdkonnas võib tööd leida?

Eriala lõpetajad  leiavad  rakendust erinevates valdkondades, nagu näiteks hariduses, tervishoius, tervishoiuteenuste pakkumistega tegelevates organisatsioonides. 

Kuna eriala on tulevikkusuunatud, ei ole see otseselt seostatav olemasolevate rutiinsete töökohtadega, ent võimalikud töökohad on näiteks:

  • Nõuandjad tervisekäitumise ja heaolu teemadel,  nt tervise- ja heaoluteenuseid pakkuvad ettevõtted, s.h. personaalne või kogukondlik lähenemine
  • Juhid erinevates valdkondades (organisatsiooni heaolu ja meeskonna toimimise tagamine), paigutades töö laiemasse heaolu konteksti.
  • Avalik- õiguslike asutuste töötajate, nt kogukondlike sekkumismeetmete planeerimine, elluviimine ja hindamine, kui lisaks magistriõppele on omandatud eriala, mis toetab avalike tegevuste või programmide käivitamist ja juhtimist (nt avalik haldus, rekreatsioon vms).
  • Kodanikeühendused ja vabaühendused, mille eesmärgiks on heaolu ja erinevate kultuuride lõimimine ja konfliktide ennetamine.
  • Teadustöö ja rakenduslike analüüside teostajad valmistamaks ette kogukondlikke poliitilisi vm meetmeid või sekkumisi (nt struktuurne modelleerimine, meetodid, mõõtmine) 

Edasiõppimisvõimalused

Magistriõppe lõpetanutel on võimalus jätkata õpinguid doktoriõppes (näiteks Tallinna Ülikooli pakutavas Health Behaviour and Wellbeing õppekaval), teha ülikoolis oma teadus- või uurimistööd ning töötada samas õppejõuna.


vaade%20tl%C3%BC%20suunas.JPG

Võta meiega ühendust!

Õppekava kuraator: Aleksander Pulver
Õppenõustajad-spetsialist: wellbeing@tlu.ee

PostiaadressUus-Sadama 5, 10120 Tallinn, Estonia

Telefon(+372) 6409 472

 


Tule%20k%C3%BClla.JPG

Sarnased erialad

Tervisekäitumine ja heaolu, PhD

Loodus- ja terviseteaduste instituut

Kandideerima ootame isikuid, kel on magistrikraad tervise ja heaoluga seotud erialadel või meditsiiniline kõrgharidus ning kellel on selge visioon oma doktoritööst kavandina ning olemas ka potentsiaalne juhendaja. 

Doktoriõpe
Eesti keel
Inglise keel
2
Vaata eriala

Inimese ja arvuti interaktsioon

Digitehnoloogiate instituut

Inimese-arvuti interaktsiooni programm on multidistsiplinaarne õppekava, mis keskendub inimese heaolule suunatud tehnoloogiale.

Magistriõpe
Inglise keel
Sessioonõpe
1500€/semester
Vaata eriala