Heaolu ja tervisekäitumine, MA
Kas sind huvitavad inimesed ja see, kuidas nad end tunnevad? Kas tahaksid teada, kuidas inimese heaolule läheneda ja seda teaduspõhiselt mõõta? Kas oled valmis tulevikus leidma lahendusi, et inimesed elaksid kauem tervislikku elu ja väldiksid enneaegset haigestumist? Kas sa oled valmis tegutsema inimõiguste tagamisel ja sotsiaalsete probleemide lahendamisel nii praegu kui tulevikus? Loodus- ja terviseteaduste instituudi esimene rahvusvaheline ingliskeelne õppekava ootab uusi huvilisi enda sekka!
Heaolu ja selle juhtimine on kasvav majandusharu, mis rajaneb tervisliku elu ja haiguste vältimise tõenduspõhistele teooriatele. Inimeste heaolu kujundamise ja kujunemise seaduspärasuste tundmine on oluline töövaldkond, mis annab oma panuse inimese arengut ja heaolu toetava ühiskonna funktsioneerimisele.
Eesti praegune president Kersti Kaljulaid on oma kõnedes toonitanud, et Eestil on aeg hakata muutuma hoolivaks heaoluriigiks. Selle tunnuseks on valitsuse püüd leevendada vaesust, vähendada sotsiaalset tõrjutust ning toetada aktiivset kodanikuühiskonda; püüe tagada igale indiviidile võimetekohase tasuta hariduse saamine, inimestevaheline sallivus ja inimõiguste kaitse; hea ja inimväärse elu nimel inimeste koostöö soodustamine ning sotsiaalpoliitikas kehtiv hoolivuse ja nõrgemate aitamise põhimõtted.
Loe Delfist, mida põnevat ütles uue õppekava kohta kuraator Aleksander Pulver.
Miks tulla õppima?
Eesti tegevused rahvastiku tervise edendamisel, terviseuuringute ja terviseteenuste sektoris ning üle 20 aasta pikkune süsteemne kogukondlik tegevus tervise edendamisel, aga ka laialdane e-teenuste kasutamine võimaldavad meil oma kogemusi jagada ka teiste riikide kodanikele. Meil toimunud protsesside kogemusi käiakse enamasti õppimas riikidest, kus on olnud sarnane ühiskonnakorraldus.
Nii Eestis kui ka kogu Euroopas tegeletakse üha enam keskkondade teaduspõhise kujundamisega, mis aitavad parendada töökoha heaolu (Workplace Wellness, Workplace Happiness), samaväärselt võib see olla ka meeskondadele või muul viisil koos töötavatele inimestele kogukonnas. Teenusepõhiselt on võimalik tänast teadmist (nii Eestis kui EU-s) anda teiste riikide ettevõtetele, kus kaasaegne töökultuur on välja kujunemas ning multikultuurses töökeskkonnas töötamise teadmised ei ole nii arenenud.
Usume, et õpitu annab lisaväärtuse juba õpitud erialale ning võib hõlmata oma valdkonnas indiviidide ja kogukondlike tegevuste mõjustamist läbi protsesside ja meeskondade juhtimise.
Keda ootame õppima?
Õppesse võivad kandideerida bakalaureusekraadi omandanud spetsialistid, kelle õppekava kuulub kas hariduse, sotsiaalteaduste, ärinduse ja halduse, loodus- ja täppisteaduste, tervise ja heaolu või teeninduse valdkonda.
Kuna magistritöö ja kogu õppekava on teaduspõhine, siis on eeldatav, et kandidaadid on teinud Bakalaureuse tasemel empiirilise uurimistöö. Seetõttu ei sobitu antud õppekavale humanitaarerialade ja selliste erialade BA, mis ei sisalda empiiriliste uuringutega seotud teaduspõhist lähenemist (rahandus, ajalugu, õigus, keeled, kultuuri ja kunsti erialad jne). Lähtume rahvusvahelisest praktikast, kus heaolu ja tervisekäitumise õppekavadel magistritööde tegemine eeldab empiiriliste uuringute teostamist või suurte andmebaaside kasutamist erinevates heaolu ja tervisekäitumise valdkondades (alates isiku ja lõpetades sotsiaalpoliitilise tasemega).
Õppekava fookuses on mittemeditsiiniline (arstlikku ravisse mitte puutuv) tervise käsitlus: eluviis, hoiakud, töövõime, keskkond, isiksus, harjumused, eetika, sekkumiste uurimine, hindamine ja rakendamine. Sihtrühmana näeme nii Eesti kui teiste riikide üliõpilasi, kes soovivad saada õppekogemust Euroopas tervise ja heaolu valdkonnas. Enam kasu õpingutest võivad saada arenevate riikide kodanikud, et õpitut hiljem oma riigi elu edendamiseks rakendada.
Õppekava ja -ained
Õppekeel
Inglise keel.
Õppevorm
Õpe toimub päevaõppe vormis, sest eeldame, et enamuse õppijate jaoks on õppimine peamine tegevus. Oleme valmis leidma paindlikke lahendusi tunniplaanis, et tagada õppijate maksimaalne ja efektiivne hõivatus õppetööga.
Olulised eriala- ja üldained
Õppekava kontseptsioon lähtub:
Heaolu erinevate valdkondade teooriate ja kontseptsioonide tundmise vajalikkusest, milleks on:
- majanduslik heaolu, sotsiaalne heaolu, subjektiivne heaolu, eudaimooniline heaolu, vaimne heaolu, füüsiline heaolu, spirituaalne heaolu;
- tervisekäitumise ja tervise edendamise teooriate ja kontseptsioonide tundmise vajalikkusest;
- heaolu erinevate valdkondade sotsiaalsete, poliitiliste, psühholoogiliste mõjutusstrateegiate tundmise vajalikkusest;
- uurimismeetodite detailsest tundmisest uurimisprojektides osalemiseks ja ekspertidena tegutsemiseks, sh. doktoriõppesse sisenemiseks.
Lähtusime teadaolevatest praegusaja heaolu kontseptsioonidest ja valdkondadest. Põhimõtteline, paradigma, millele toetub õppekava, on humanistlik psühholoogia ja positiivne psühholoogia. Need suudavad erinevatel põhjustel vaadelda heaolu temaatikat tervikuna (sealhulgas ka tervise valdkonnas). Vaatluse all on ka erinevad vanusegrupid (näiteks laste heaolu, vanurite heaolu) ja haigete või puuetega inimeste grupid.
Õppeinetes kirjeldatakse sotsiaalpoliitilisi, majanduslikke, psühholoogilisi meetodeid, mis suurendaksid inimeste heaolu ja kujundaksid vastavat tervisekäitumist. See moodustab aluse praktiliseks tegevuseks ehk rakendusalaseks kompetentsuseks.
Moodulid:
Õppekavas on kõik erialaained koondatud formaalselt kahte moodulisse: kohustuslikud ained ja valikained. Erialaained on jaotatud sisuliselt 4 moodulisse.
- Teadusuuringute meetodid (4 kohustuslikku, 1 valikaine)
- Heaolu ja tervisekäitumise teooriad ja mudelid (4 kohustuslikku, 0 valikainet)
- Sotsiaalsed ja psühholoogilised lähenemised heaolus ja tervisekäitumises (4 kohustuslikku, 2 valikainet)
- Bioloogilised ja meditsiinilised lähenemised heaolus ja tervisekäitumises (3 kohustuslikku, 3 valikainet)
Vastuvõtutingimused
- Vastuvõtulävend on 70 punkti.
- Inglise keele oskus iseseisva kasutaja ehk B2 tasemel. Keeleoskust tõendav dokument tuleb lisada kandideerides SAISi.
Sisseastumiseksam
- Kirjalik osa. Esitatavad dokumendid on elulookirjeldus, motivatsioonikiri (mille osana soovime ülevaadet varasemast erialaga seotud õpi- ja töökogemusest, uurimistöö läbiviimise kogemusest, edasistest töö- või õpiperspektiividest ning ka selgitust õpingute ja elamiskulude finantseerimise kohta) ning magistritöö kavand (esmane magistritöö teema ja uuringukavand).
- Intervjuu (individuaalne vestlus vastuvõtueksami komisjoniga).
Kirjalik osa: 50%, intervjuu 50%.
Kirjaliku osa ja vestluse põhjal hinnatakse kandidaate kolmes kategoorias: valmisolek magistriõpinguteks (erialaline ja sotsiaalne valmisolek), õpimotivatsioon, teadmised magistritöö teemapüstituseks. Mõlemas eksami etapis hinnatakse kandidaati kolmes kategoorias 5 punkti skaalal. Kõigi hinnangute keskmisest moodustub vastavas etapis toodud protsent (maksimaalne protsent on 50 kõigi keskmiste hinnete 5 korral jne).
CV ja motivatsioonikirja alusel hinnatakse oskust põhjendada ülikooli ja õppekava valikut, huvi eriala ja õppekava ainete vastu, eelnevat haridus- ja tööalast kogemust, õpimotivatsiooni- ja perspektiivi, sotsiaalset ja finantsilist toimetulekuvõimekust. Magistritöö kavandi alusel hinnatakse eelneva uurmistöö kogemuse olemasolu ja erialaga seotud teadmiste rakendamise oskust. Kolmes kategoorias hinnang antakse kolme dokumendi sisu osas tervikuna. Hindamiskriteeriumid 5 punkti skaalal on kirjeldatud eraldi failis veebilehel.
Vestluse etapis hinnatakse samu eeltoodud osasid ja nende suulist esitlemist enesetutvustuse, küsimustele vastamise ja arutelu tulemusel. Esitatud dokumentide ja vestluse tulemuses võetakse arvesse ka kirjaliku või suulise inglise keele oskust, vastavust eeldatavale tasemele (B2).
Soovitav on tutvuda õppekavaga ning õppekava ainete sisuga, varem erialal kaitstud magistritöödega ning magistritööde koostamise juhendiga TLÜ LTI veebilehel. Soovitav on tutvuda kirjanduse, varasemate uurimustöödega kandidaadi poolt esitatavas magistritöö kavandi valdkonnas. Eestis mitte resideeruvatel kandidaatidel on soovitav tutvuda Tallinna Ülikoolis õppimise ja Eesti elukorraldust tutvustavate veebilehtedega.
Vestlus toimub inglise keeles, hinnatakse mh õppimisvõimekust inglise keeles (kandidaadil peab olema B2 tase, esitatud tõend taseme olemasolu kohta).
Eksami aja muutmiseks (eksamikuupäeva siseselt) tuleb kontakteeruda wellbeing@tlu.ee. Eksami aja osas kontakteerida kolme tööpäeva jooksul arvestades vestluse aja kinnitamisest/saatmisest kandidaadile.
Õppejõud
Loodus- ja terviseteaduste instituudi õppejõud on aastaid teinud kursusi erinevate instituutide välisüliõpilastele ning Erasmus tudengitele, mis kinnitab mitmekultuurilise keskkonna õpetamise kogemusi. Samuti on õppejõududel välismaal töötamise või õpetamise kogemusi. Tallinna Ülikool hindab muutunud õpikäsitluse põhimõtteid, väärtustame tudengite autonoomiat, hindame konstruktiivset tagasisidet ning koostöist õpet ja kasutame kaasaegseid meetodeid ja digitaalseid lahendusi.
Aleksander Pulver
Isiksusepsühholoogia lektor ja õppekava kuraator
Aleksander Pulver on isiksusepsühholoogia lektor ning psühholoogia ja käitumisteaduste akadeemilise suuna juht. On töötanud akadeemilistel kohtadel teadurist professorini ja administratiivsetel töökohtadel osakonnajuhatajast dekaanini Tartu ja Tallinna ülikoolides. Praegu loeb isiksusepsühholoogia, isiksuse ja sotsiaalpsühholoogia organisatsioonis, antisotsionaalse käitumise ja andmeanalüüsi interpreteerimise kursusi.
Teaduslikud huvid on seotud isiksusepsühholoogia ja psühhomeetria erinevate valdkondadega. Praegused uurimiprojektid on seotud biopsühholoogiliste isiksuse mudelite ja psühholoogilise heaolu uurimisega.
Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS
Kristjan Port
Spordibioloogia professor
Kristjan Port on populaarne nii meedias kui tudengitele seas. Ta õpetab kõige keerulisemateks peetud õppeaineid nagu spordifüsioloogia ja spordibiokeemia.
Tänu temale hakkavad õpilased mõistma sporditoimet kogu kehale ja sealhulgas igale üksikule rakule. Kristjani teadmised ja oskused on väga laiahaardelised ning ta suudab keerulise asja heade näidetega lihtsaks teha ja olulised nüansid edasi anda.
- Teadlane teab: Kuidas sport võib kasu asemel kahju teha (Kristjan Port)
- 1 Minuti Loeng - Kuidas targalt sportida? (Kristjan Port)
- 1 Minuti Loeng - Viie grammi lubadus (Kristjan Port)
Loe Kristjan Porti artikleid Novaatorist:
Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS
Sirje Vaask
Õppejuht
Sirje Vaask on omandanud loodusteaduste doktorikraadi Tallinna Tehnikaülikoolist ja rahvatervise magistrikraadi Kuopio ülikoolist. Eelnev pikaajaline töökogemus on Eesti Sotsiaalministeeriumis ja Eesti Haigekassas. Ta on olnud ka WHO toitumise riiklik koordinaator ning tegelenud tõenduspõhiste toitumissoovituste koostamise juhtimise, tervishoiu kvaliteedi alase arendus- ja järelevalve tegevusega ning terviseprojektide ja -kampaaniate, aga ka vähiskriiningute korraldamisega. Uurimissuundadeks on olnud toitumisuuringute metoodikad sekkumiste kavandamiseks ja
Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS
Tiina Tambaum
Haridusgerontoloogia lektor
Tiina Tambaum on haridusgerontoloogia lektor ja Eesti demograafiakeskuse teadur. Tema uurimishuvid ja arendusteemad on vanemaealiste õppimine, põlvkondadevaheline koostöö, vanemate meeste kaasamine, vanuseline diskrimineerimine, vabatahtlike seltsiliste tegevusmetoodika. Tiina on doktoritöös põhjalikult kirjeldanud teismeliste nn loomulikku juhendamiskäitumist kui nad õpetavad vanematele inimestele digioskusi. Ta seisab Eestis selle eest, et vanemaid inimesi nähtaks ja koheldaks kui arenevaid ja otsustusvõimelisi ühiskonnaliikmeid.
Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS
- EKSPERT EETRIS ⟩ Tiina Tambaum: «Kas vanemaealised loovad tulevikku?»
- 1 Minuti Loeng - Kuhu kaovad vanamehed? (Tiina Tambaum)
- Ekspert eetris: vanaema telefoni otsas (Tiina Tambaum)
Elina Malleus-Kotšegarov
Hariduspsühholoogia dotsent
Elina Malleus-Kotšegarov on hariduspsühholoogia dotsent, kelle uurimishuvid ja arendusteemad ja fookus on sotsiaal-emotsionaalsed oskused, õpilaste heaolu ja motivatsioon ning seda toetava õpikeskkonna kujundamine. Tal on psühholoogia doktorikraad Tallinna Ülikoolist, oma doktoritöös keskendus ta õpilaste teadmiste arengule. Aastast 2015 on Malleus-Kotšegarov andnud loenguid väga erinevatele õpetajahariduse sihtrühmadele ning osalenud üldpädevuste kirjeldamise, mõõtmise ja arendamisega seotud teadus-ja arendusprojektides. Aastast 2014 tegeleb ta Motiveeriva Intervjueerimise meetodi koolitamisega. Elina Malleus-Kotšegarov kuulub Eesti Motiveeriva Intervjueerimise Treenerite Assotsiatsiooni (EMITA) juhatusse ning ta on ka rahvusvahelise MI treenerite ühenduse MINT liige. 2022 aasta jaanuarist on ta ka Haridus- ja Teadusministeeriumis hariduspsühholoogia nõunik.
Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS
- Teadus 3 minutiga – Teadmiste/mõistete areng loodusteadmiste valdkonnas ja sellega seotud individuaalsed ning keskkondlikud tegurid
- 1 Minuti Loeng – Millal on laps kooliks valmis? (Elina Malleus)
- Elina Malleus-Kotšegarov: õppimine ei saagi olla väga lihtne, kuid saab olla teadvustatud ja seeläbi nauditav pingutus
Kuhu edasi?
Kus valdkonnas võib tööd leida?
Eriala lõpetajad leiavad rakendust erinevates valdkondades, nagu näiteks hariduses, tervishoius, tervishoiuteenuste pakkumistega tegelevates organisatsioonides.
Kuna eriala on tulevikkusuunatud, ei ole see otseselt seostatav olemasolevate rutiinsete töökohtadega, ent võimalikud töökohad on näiteks:
- Nõuandjad tervisekäitumise ja heaolu teemadel, nt tervise- ja heaoluteenuseid pakkuvad ettevõtted, s.h. personaalne või kogukondlik lähenemine
- Juhid erinevates valdkondades (organisatsiooni heaolu ja meeskonna toimimise tagamine), paigutades töö laiemasse heaolu konteksti.
- Avalik- õiguslike asutuste töötajate, nt kogukondlike sekkumismeetmete planeerimine, elluviimine ja hindamine, kui lisaks magistriõppele on omandatud eriala, mis toetab avalike tegevuste või programmide käivitamist ja juhtimist (nt avalik haldus, rekreatsioon vms).
- Kodanikeühendused ja vabaühendused, mille eesmärgiks on heaolu ja erinevate kultuuride lõimimine ja konfliktide ennetamine.
- Teadustöö ja rakenduslike analüüside teostajad valmistamaks ette kogukondlikke poliitilisi vm meetmeid või sekkumisi (nt struktuurne modelleerimine, meetodid, mõõtmine)
Edasiõppimisvõimalused
Magistriõppe lõpetanutel on võimalus jätkata õpinguid doktoriõppes (näiteks Tallinna Ülikooli pakutavas Health Behaviour and Wellbeing õppekaval), teha ülikoolis oma teadus- või uurimistööd ning töötada samas õppejõuna.
Võta meiega ühendust!
Sarnased erialad
Tervisekäitumine ja heaolu, PhD
Loodus- ja terviseteaduste instituut
Kandideerima ootame isikuid, kel on magistrikraad tervise ja heaoluga seotud erialadel või meditsiiniline kõrgharidus ning kellel on selge visioon oma doktoritööst kavandina ning olemas ka potentsiaalne juhendaja.
Inimese ja arvuti interaktsioon
Digitehnoloogiate instituut
Inimese-arvuti interaktsiooni õppekaval keskendutakse tehnoloogiale, mille abil on võimalik inimeste heaolu suurendada.