Küsitlus näitab, et doktoriõppesse astumine on läbimõeldud ning doktorandid on TLÜ doktoriõppega üldjoontes rahul

Andmed koguti veebiankeedi kaudu ning tulemused näidatakse keskmistena 5-palli skaalal. 

Tallinna Ülikoolis oli doktorante 2016/2017 õppeaastal kokku 340 (sh 2 eksterni). Kokku laekus 86 vastust. Üldine vastamisaktiivsus oli 25%. Vastamisaktiivsus õppekavade lõikes on välja toodud alloleval joonisel.

 

doktorantide küsitlus 1.png

Küsitluse tulemused näitavad, et doktoriõppesse astumine on läbimõeldud ning doktorandid on TLÜ doktoriõppega üldjoontes rahul.

Eelkõige peegeldab seda suur rahulolu sisseastumisel valitud doktoritöö teemaga (5-pallilisel skaalal keskmine 4,1).

Keskmised rahulolu hinnangud doktoriõppe erinevate üldiste aspektide osas jäävad 3,4-4,1 palli piiresse: rahulolu mobiilsusvõimalustega (k=3,8), juhendamisega (k=3,7), atesteerimise korraldusega (k=3,6), valitud doktoriõppekavaga (k=3,6) ja õppekorraldusalase informatsiooni liikumisega (k=3,6).

Võrreldes 2013/14 õ.a küsitluse tulemustega on üldine rahulolu jäänud samale tasemele.

doktorantide küsitlus 2.png

Oleme ülikoolis seadnud eesmärgiks doktoriõppe rahvusvahelistumise ning ootame, et doktorandid kasutaksid aktiivselt võimalusi nii lühi- kui pikaajaliseks mobiilsuseks.

Tulemustest selgub, et: 

  •  mobiilsusvõimalustega ollakse pigem rahul (64% vastanud doktorantidest).
  • Teadlikkus stipendiumiprogrammidest on üsnagi hea (k=3,5; 54% vastajatest hindas oma teadlikkust heaks või väga heaks).
  • Toetusi ja stipendiume on taotlenud 67% vastajatest.
  • Doktorandid osalevad aktiivselt kodumaistel ja rahvusvahelistel konverentsidel: 69% vastanutest on teinud ettekande kodumaisel konverentsil ning 64% vastajatest on teinud ettekande rahvusvahelisel konverentsil.
  • Veidi väiksem osa vastajatest on osalenud rahvusvahelistel kursustel või suvekoolides (55%).
  • 22% vastajatest on doktoriõpingute vältel osalenud teadlasvahetuses (s.o vähemalt ühekuuline õpingute ja/või teadustöö periood välismaal) ning 29% protsenti vastajatest on kirjutanud teadusartikleid rahvusvahelises koostöös.
  • Doktoriõppekavaga olid rahul veidi üle poole vastajatest (52%).
  • 65% vastanuist tundis vajadust täiendavate kursuse ja vajalike kompetentside arendamise järele, nt tunti vajadust erinevate üldiste ja praktiliste teadusmaailmas vajalikke kompetentse arendavate ainete järele.
  • Doktoritöö teemaga olid rahul enamik vastanud doktorantidest (79%, k=4,1) ning see on võrreldes eelmise küsitluse tulemusega jäänud samale tasemele.
  • Atesteerimisega olid rahul 58% vastajatest (2013/2014 65%).
  • Doktoritöö juhendamisega ollakse pigem rahul (kokku 60% vastanutest; 2013/2014 65%). Ligikaudu pooltel doktorantidel (52%) on kaks või enam juhendajat ning vastanutest 22% on lisaks juhendaja(te)le ka konsultant.

„Milline on hea juhendamine?"

Küsimusele „Milline on hea juhendamine?" andsid doktorandid põhjalikke vastuseid, millest koorus välja juhendaja mitmekülgne roll ning selle rolli muutumine doktoriõpingute jooksul.

Leiti, et juhendaja võiks lähtuda õppijast ja tema vajadustest oma juhendamisstiili valikul.

Kõige rohkem tõid doktorandid välja, et hea juhendamine tähendab kiiret ja asjakohast tagasisidet ja nõuandeid juhendaja poolt.

Hea juhendamine tähendab kiiret ja asjakohast tagasisidet ja nõuandeid juhendaja poolt.

Oluliseks peeti nii sisulist tagasisidet ja diskussiooni, mis eeldab doktorandi teema sisulist valdamist, kui ka teooria, metodoloogia, publitseerimise, doktoriõpingute läbimisega seotud formaalsete nõuete tundmist.

Juhendaja on ka peamiseks teejuhiks teadusmaailmas — juhendaja peaks oskama soovitada erialaseid konverentse, teadusajakirju ning aitama luua kontakte teiste teadlastega. Oluliseks peetakse ka juhendaja isikuomadusi ning võimet luua juhendatavatega häid suhteid.

Doktorikoolid 

Doktorikoolide tegevuses osaleb 59% vastanutest. Doktorikoolide tegevuse raames tekkiv doktorantide kogukond ning kontaktid teiste uurijate ja mainekate teadlastega oli üks enam mainitud lisandväärtus, mida doktorikoolid pakuvad.

Täiendavalt mainiti, et tänu doktorikoolidele on võimalik osaleda põnevatel erialastel üritustel ning leida ka vahendeid ise nende korraldamiseks. Doktorikoolide kaudu saadav toetus välis- ja sisemobiilsusteks oli samuti vastanute jaoks oluline.

Õppekorraldus 

Õppekorraldusalase info liikumisega on rahul rohkem kui pooled vastajatest (59%) (2013/2014 62%). Doktorantide vastustest ülikooli töötajate abivalmiduse kohta selgub, et kõige lihtsam on kontakti saada õppejõudude ja doktorikooli kontaktisikuga (keskmine 4,0). 60% vastanud doktorantidest nõustuvad, et doktoriõppega seotud nõustamine ja abi on vajadusel kättesaadav ning 66% teab, mida teha ja kuhu pöörduda, kui neil on doktoriõpingutega seoses probleeme.

Töötamine

85% vastanud doktorantidest töötab õpingute kõrvalt täis- või osakoormusega, sh 63% vastanutest töötab täiskoormusega (2013/2014 töötas 94% doktorantidest, sh 63% täiskoormusega). 20%-l nendest, kes töötavad õpingute kõrvalt, on kaks või enam töökohta. Ainult 13% vastanutest töötab doktoritööga otseselt seotud ametikohal (2013/14 19% vastanutest).

Soovitused 

Ainult 13% vastanutest töötab doktoritööga otseselt seotud ametikohal

Doktorandid esitasid arvukalt ideid doktoriõppe edasiseks arendamiseks.

Peamiselt esitati soovitusi doktoriõppekava ainete ja juhendamise kohta. Vastajad leidsid, et doktoriõppe üld- ja erialaained tuleb kriitilise pilguga üle vaadata ning tunniplaanide koostamisel arvestada töötavate inimeste piirangutega.

Teise olulise teemana tõstatasid doktorandid juhendajate õpetamis- ja juhendamisoskused, mille arendamisele tuleks edaspidi rohkem tähelepanu pöörata.

Doktorantide vastustest peegeldub juhendaja mitmekülgne roll ning arusaam, et head ainealased teadmised ei tee teadlasest automaatselt head juhendajat.

Soovitati suurendada õppejõudude omavahelist koostööd ning pakkuda juhendajatele põhjalikku juhendamisalast koolitust. Leiti ka, et doktorantidele võiks rohkem pakkuda võimalusi ülikoolis töötamiseks. Samuti märgiti doktorantuuri sisse elamise toetamise vajadust.