2023

2023. aastal kuulusid ekspertkomisjoni koosseisu vanemteadur Inna Jürjo humanitaarteaduste instituudist, dotsent Helin Puksand haridusteaduste instituudist, dotsent Matthew Crandall ühiskonnateaduste instituudist, lektor Heie Marie Treier Balti filmi, meedia ja kunstide instituudist, dotsent Maria Zeltser digitehnoloogiate instituudist ja professor Tõnu Laas loodus- ja terviseteaduste instituudist.

Konkursile esitati kokku 48 võistlustööd seitsmes kategoorias. 

Ekspertkomisjon otsustas preemiad jagada järgmiselt:

  1. Parima monograafia kategoorias määrati auhind järgmisele raamatule:

Katrin Kullasepp. On Becoming a Psychologist: Emerging identity in  education. Oxfordshire:  Routledge, 2022, 234 lk. 

Monograafia keskendub psühholoogide professionaalse identiteedi kujunemisele läbi kultuuripsühholoogia prisma käsitledes identiteedi konstrueerimist semiootilise protsessina. Monograafias tutvustatakse professionaalse rolli internaliseerimist ning uue mina-aspekti (mina kui psühholoog) formeerumist rakendades dialoogilise mina teooriat (Dialogical Self theory), mis võimaldab jälgida mitme aasta jooksul erinevate rolliootuste järkjärgulist integreerimist mina-süsteemi. 

Preemia määratakse Katrin Kullaseppale (loodus- ja terviseteaduste instituut). 

 

  1. Parima üldharidus- või kõrgkooliõpiku kategoorias määrati auhind järgmisele õpikule:

Reili Argus, Katrin Kern, Helika Mäekivi. Keeletoimetamine. Kõrgkooliõpik. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2022, 213 lk. 

Keeletoimetamise õpikus on esimest korda ühiste kaante vahel nii toimetamisprotsessi ja põhimõtete käsitlus kui ka keelehoolde praktilisemad tahud. Vaatluse all on kogu keeletoimetaja tööpõld alates õigekirjast, sõnavarast, lausestusest ja tekstitasandist kuni vorminduse, vormistuse, korrektuuri ja tehniliste pisiasjadeni. Õpik on koostatud esmajoones keeletoimetamise üliõpilaste õppevahendiks, kuid pakub harjutusvõimalust ka juba töötavatele toimetajatele ja teistelegi keelepraktikutele.

Õpik on oluline eesti keele tuleviku seisukohalt. Keeletoimetamise õpik on kasutusel nii Tallinna kui ka Tartu Ülikoolis.

Preemia määratakse Reili Argusele (humanitaarteaduste instituut). 

 

  1. Parima loomingulise projekti kategoorias määrati auhind järgmisele projektile:

Külli Roosna, Kenneth Flak. Lavastus „Singulaarsus“. „Singulaarsus“ esietendus Tallinnas Sõltumatu Tantsu Laval 14.10.2022.

Singulaarsus on multimeedia lavastus, kus kohtuvad tants, interaktiivne heli, video ja valgus. Lavastuse üks eesmärke on autopoeesia: luua süsteem, mis loob iseennast. Antud töö kontekstis viitab mõiste singulaarsus iga inimese siseelu ainukordsusele ja ligipääsmatusele. Kogemuse eripärale ja kordumatusele. Kohale, kus ühtsed kirjeldused enam ei kehti, tehes ruumi uute kvaliteetide esilekerkimiseks. Eemaldudes sellest, mida arvame end teadvat, siseneme tundmatule alale.

Lavastusele andis inspiratsiooni Norra mütoloogiast pärit lugu Odinist, kes rippus Elu puu otsas 9 päeva ja 9 ööd, ohverdades end iseendale teadmiste otsimise nimel. Ta naases surnute maalt koos kirjutamise tehnoloogiaga.

Roosna ja Flak tegelevad vabaduse ja seotuse küsimustega; kuidas meie reaalsustaju määrab meie mõtestamise ja selle, mida me üldse tähenduslikuks ja väärtuslikuks peame.

Etendusel kohtub publik tantsija, kogeja, küberšamaani, interaktiivse tehnoloogia uurija, jutuvestja või vana tuttavaga. Kes- või misiganes see on, on see, mis ilmub vaatajas. Publikut suunatakse tajuma, mis toimub nende sees ja nende ümber. Kujuteldav ruum on põimunud füüsilise ruumiga. 

Lavastus on järelvaadatav, mis lisab väärtus antud tööle. 

Preemia määratakse Külli Roosnale (Balti filmi, meedia ja kunstide instituut). 

 

  1. Parima humanitaarteaduse-alase artikli kategoorias määrati auhind järgmisele artiklile:

Anu Mänd  (2022). Estonian-Finnish Art Connections in the Middle Ages and the Bells of Turku Cathedral. Material Religion, 18:5, pp. 548-563. DOI: 10.1080/17432200.2022.2132068

Artikkel kujutab endast interdistsiplinaarset uurimust, milles on kombineeritud visuaalsete ja kirjalike allikate andmestik ning lõimitud sotsiaalajalugu ja kunstiajalugu. Artiklis esimeses pooles käsitletakse Soome kirikute ja vaimulike tellimusi Tallinna käsitöölistelt, aga ka Tallinna elanike annetusi Soome pühakodadele. Arhiiviandmete põhjal oli võimalik kindlaks teha, et vahel olid nende annetuste ja tellimuste taga perekondlikud sidemed, näiteks võis Tallinnas tegutsenud saksa vm päritolu meister olla abielus Soomest sisserännanud naisega, mis omakorda tõi talle kaasa tellimusi Soomest. 

Artikli teine pool keskendub konkreetsele juhtumile, mida saab rekonstrueerida publitseerimata arhiivimaterjalide põhjal: Turu toomkapiitel tellis 1515. aastal Tallinna vasksepalt Tile Klotbradelt mitu kella sealse toomkiriku jaoks. Kellad valati Tallinna marstallis. Soome kunstiajaloolased on arvanud, et ükski neist kelladest pole alles, ent see arvamus oli võimalik ümber lükata, sest üks Tile valatud kelladest on säilinud ja asub tänapäeval Soome Rahvusmuuuseumis. Kellal on kujutatud keskaegse Tallinna vappi, mida põhjanaabrid pole osanud ära tunda.

Kui seni on Eesti-Soome suhteid keskajal käsitletud vaid majanduslike ja poliitiliste sidemete aspektist, siis artiklis oli võimalik näidata ka tihedate kunstisidemete eksisteerimist. 

Preemia määratakse Anu Männile  (humanitaarteaduste instituut). 

 

  1. Parima sotsiaalteaduste-alase artikli kategoorias määrati auhind järgmisele artiklile:

Anu Toots, Triin Lauri. (2022). Nation (Re)building through Social Investment? Baltic Reform Trajectories, In: Julian L. Garritzmann, Silja Häusermann, Bruno Palier (Ed.). The World Politics of Social Investment (Volume II) The Politics of Varying Social Investment Investment Strategies. pp. 159−184. Oxford : Oxford University Press. DOI: 10.1093/oso/9780197601457.003.0007

Tegemist on peatükiga Oxford University Pressi poolt üllitatud kaheköitelise raamatusarjas „The World Politics of Social Investment“. Raamatusari ise tugineb mitmeaastasele rahvusvahelisele koostööprojektile „The World Politics of Social Investment“ (WOPSI), mida vedasid Euroopa juhtivad poliitikateadlased Silja Häusermann (Zürichi ülikool) ja Bruna Palier (Sciences Po, Pariis).

Raamatu peatükk näitab,  kuidas nõukogude pärandi koostoime konkreetses riigis domineeriva parteikoalitsiooniga andis teatud poliitikatele (näiteks nagu haridus) hoogu juurde, teistes (näiteks nagu perepoliitika) seevastu mõjus pigem äraspidises suunas (perepoliitika taasperestav retoorika ja meesleivateenija mudeli ülistamine).

Peatüki analüüs baseerus primaar- ja sekundaarallikate kombineerimisel. Näitasime rohke empiirilise materjali najal, kuidas sarnane ajalugu kirjutab küll teatud valikud ette, kuid need arengurajad ei ole lukustunud, vaid võivad anda konkreetse riigi majanduspoliitika valikute, koalitsioonipoliitika ja ebavõrdsusmustrite vastasmõjus erinevaid tulemusi. Arvestades seda tüüpi poliitökonoomilise vaate vajakajäämist Eesti heaolukäsitlustes, antud uurimuse rolli kodumaise sotsiaalteaduse edendamises võib pidada märkimisväärseks.

Preemia määratakse Anu Tootsile (ühiskonnateaduste instituut) ja Triin Laurile (ühiskonnateaduste instituut). 

 

  1. Parima loodusteaduste-alase artikli kategoorias määrati auhind järgmisele artiklile:

Oliver Koit, Inga Retiķe, Janis Bikše, Jaanus Terasmaa, Siim Tarros, Pamela Abreldaal, Alise Babre, Marlen Hunt, Joonas Pärn, Marko Vainu, Andres Marandi, Karin Sisask, Elve Lode, Magdaleena Männik (2023). Hydrochemical signatures of springs for conceptual model development to support monitoring of transboundary aquifers. Groundwater for Sustainable Development, 21, 100927. DOI: 10.1016/j.gsd.2023.100927.

Artikkel põhineb Interreg Eesti-Läti programmi projekti „WaterAct – piiriüleste põhjaveeressursside ühine tõhusam veemajandamine (Joint actions for more efficient management of common groundwater resources)“ tulemustele. Artiklis  käsitleti, kuidas allikavee abil paremini mõista piiriüleste põhjaveevarude dünaamikat, arendada efektiivsemat seirevõrku, ning edendada seeläbi põhjavee säästlikku majandamist. Selline käsitlus on regioonis esmakordne ning annab olulise praktilise sisendi Euroopa Liidu veemajanduse strateegia elluviimisesse Eesti ja Lätis. 

Kõnealune artikkel on suurepärane näide sellest, kuidas rakenduslike teadusprojektide tulemused saavad efektiivselt kõrgetasemelises teadusajakirjas kajastatud.

Preemia määratakse Oliver Koitile (loodus- ja terviseteaduste instituut),  preemia määratakse Jaanus Terasmaale (loodus- ja terviseteaduste instituut), preemia määratakse Pamela Abreldaalile (loodus- ja terviseteaduste instituut), preemia määratakse Marko Vainule (loodus- ja terviseteaduste instituut) ja preemia määratakse  Elve Lodele (loodus- ja terviseteaduste instituut).

  1. Parima täppisteaduste-alase artikli kategoorias määrati auhind järgmisele artiklile:

Nuno N. Correia, Raul Masu, William Primett, Stephan Jürgens, Jochen Feitsch, Hugo Plácido da Silva (2022). Designing Interactive Visuals for Dance from Body Maps: Machine Learning and Composite Animation Approaches. Designing Interactive Systems Conference, pp 204–216. DOI:  10.1145/3532106.3533467

Tegemist on terviklikuga uuringuga, milles rakendatakse arvutil põhinevat liikumise tuvastust, masinõppe meetodeid liigutusmustrite jmt tuvastamiseks. Kuigi see on tehtud tantsu valdkonnas, siis võib see meetod omada rakendusi ka väljaspool tantsu, kasutades sama tüüpi sensoreid ning programme.

Preemia määratakse Nuno N. Correiale (digitehnoloogiate instituut).