Euroopa sotsiaalpoliitika uurijad pidasid aastakonverentsi

 Tallinna ülikool oli esindatud kahe teadlasega. Anu Toots oli ESPAneti poolt kutsutud kõnelejaks konverentsi paneeldiskussioonis sotsiaalsest kodakondsusest,Triin Lauri esines ettekandega paneelis, mis keskendus hariduspoliitika kujundamisele (The Politics of Education).

Anu Toots avas sotsiaalse kodakondsuse käsitlemist äsjavalminud kõrgetasemelise ekspertgrupi raportis Euroopa sotsiaalse turvalisuse tuleviku kohta. See haakis omakorda hästi Anu juhitud COST projektiga noorte sektorivaheliste sotsiaalsete riskide valitsemisest. Paneeldiskussioon tõi esile mitmeid uusi probleeme sotsiaalse kodakondsuse võrdleval uurimisel nagu andmete puudumine teatud sotsiaalsete gruppide ja peremudelite kohta, sotsiaalõiguste eiramine paindlike töövormide puhul, nõrgema kultuurilise kapitaliga kodanike suutlikkus saada hakkama bürokraatliku asjaajamisega. Diskussioonis tõstatus ka mitmeid uudseid, tehnoloogilisest arengust tõusetuvaid küsimusi. Milline saab olema tehisaru kasutamine toetuste ja teenuste administreerimisel ning millised on selle mõjud sotsiaalse kodakondsuse praktikatele? Või kuidas tagada andmestunud riigivalitsemises õiglane tasakaal kodanike õiguste ja riigi (sh teadusuuringute) vajaduse vahel?

Triin Lauri tutvustas analüüsi Balti riikide haridusturgude arengutest, mis ilmub 2024. a alguses Edward Elgari kirjastuse raamatus Research Handbook on Education Privatization and Marketization. Analüüsi kaasautoriteks on Kaire Põder (EBS) ja Joonatan Nõgisto (TLÜ) ning selle fookuses on Eesti, Läti ja Leedu taasiseseisvumisperioodi haridusreformide arengud ja turuloome. Autorid selgitavad, miks vaatamata laialdasele turupõhisuse eelistamisele nii poliitikate pakkumises kui nõudluses, on eratoimijate roll üldhariduses siiski tagasihoidlikuks jäänud. Seletus peitub hariduse rakendamises rahvusriigi ehitamise vankri ette (nagu näitasid ka Toots ja Lauri, 2022), mis soosis hariduse eelisarendamist ja aitas luua siinse rahva harituse kuvandit, mis mõjus omakorda atraktiivselt välisinvestoritele. Riigi suur roll ei tähendanud Baltikumis siiski õigluse väärtustamist nagu Põhjala haridusvalitsemises, vaid pigem konservatiiv meritokraatlikku arusaama haridusvõimalustest. See omakorda viis konkurentsipõhisuse eelistamisele ka avalik-õigusliku haridussüsteemi sees. Seega turg on, aga seda (taas)toodab riik ise.

Tervikuna oli ESPAnet 2023 mõnevõrra traditsioonilisem kui eelmised – ei kodanikupalga teemad ega rohepööre olnud kuigivõrd tähelepanu all. Selle asemel räägiti palju perekonnast, pensionisüsteemidest, heaolurežiimide muutumisest, tänavataseme bürokaatidest, soolisest võrdõiguslikkusest ja muust ’klassikalisest’.

Erinevalt arvukast Soome ja Leedu teadlaste esindusest olid Eestist kohal vaid Anu Toots ja Triin Lauri, nemadki kompenseerisid lähetuskulud oma vahenditest. Anu Tootsi kui kutsutud esineja osalustasu kattis ESPAnet. Teadlaskonnas käibel ütlus - „kui sind pole siin, siis pole sind olemaski“, sest aktiivne osalemine erialavõrgustikes on teaduses läbilöömiseks vältimatu. Ses valguses töötab TLÜ, sh ÜTI külmutatud konverentsieelarve risti vastu nii teadlaste professionaalsele karjäärile kui ka ülikooli strateegilistele eesmärkidele.