Sel aastal kuulusid ekspertkomisjoni Professor Tõnu Laas  (esimees, loodus- ja terviseteaduste instituut), vanemteadur Martin Klesment (ühiskonnateaduste instituut), dotsent Anne Uusen (haridusteaduste instituut), dotsent Vaike Kiik-Salupere (Balti filmi, meedia ja kunstide instituut), emeriitprofessor Andi Kivinukk (digitehnoloogiate instituut), ja vanemteadur Tarmo Pikner (humanitaarteaduste instituut). 

Konkursile esitati kokku 54 võistlustööd seitsmes kategoorias.

Ekspertkomisjon otsustas preemiad jagada järgmiselt:

  • Parima monograafia kategoorias jagati auhind kahe raamatu vahel:

Peeter Selg ja Andreas Ventsel (2020). Introducing Relational Political Analysis: Political Semiotics as a Theory and Method. Switzerland: Palgrave Macmillan, 329 lk.

Käesolev raamat on esimene teos, kus esitatakse läbinisti semiootiline käsitlus poliitikast, seda nii läbi teoreetiliste lähtekohtade kui ka erinevate empiiriliste meetodite suhtes. Samuti vaadeldakse teoses võimu, valitsemist ja demokraatiat semiootilise nurga alt.

Annika Viht ja Külli Habicht (2020). Eesti keele sõnamuutmine. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 438 lk.

Käesolev raamat annab tervikülevaate tänapäeva eesti keele muutemorfoloogiast: milline on pöörd-ja käändsõnade vormistik, kuidas avalduvad astme- ja lõpuvaheldus ning kuidas toimib eesti muuttüüpide süsteem. Raamat pälvis kuna käsitleb tervikteosena põhjalikult eesti keele ühte kõige olulisemat valdkonda.

Peeter Selg on poliitikateooria professor (Ühiskonnateaduste instituut).

Annika Viht on eesti keele lektor (Humanitaarteaduste instituut).

  •  Parima üldharidus- või kõrgkooliõpiku kategoorias määrati auhind järgmisele teosele:

Katrin Tiidenberg, Anu Masso,  ja Andra Siibak (2020). Kuidas mõista andmestunud maailma? Metodoloogiline teejuht. Tallinn: TLÜ Kirjastus, 800 lk.

Õpik keskendub andmestumise kui ühe viimaste aastate olulisima ning vastuolulisema nähtuse uurimisele. Kogumikust leiavad kasulikku lugemist kõik, kes soovivad andmestumisega kaasnevaid protsesse paremini mõista – nii andmetega iga päev töötavad või seda teha soovivad analüütikud, eksperdid ja otsustajad. Samuti on teos sobilik nii andmetega tööd alustavatele bakalaureuse- või magistritaseme üliõpilastele kui ka juba kogenud ekspertidele, kes soovivad oma analüütilist repertuaari laiendada.

Katrin Tiidenberg on osaluskultuuri professor (Balti filmi, meedia ja kunstide instituut).

  • Parima loomingulise projekti kategoorias jagati auhind kahe teose vahel:

Tiina Ollesk (2020). Uurimis-lavastusprojekt „Habras ilu“.

Uurimis- lavastusprojekt "Habras ilu" võtab ette teekonna kehameele sügavamale territooriumile, pindmistest mõtte- ja liikumiskihtidest kaugemale, et uurida inimese elupulsi tuksumist selle hapramas staadiumis. Õigusega olla muutuv, teistsugune ja sellest erilist ilu ammutav. See on samm võõrandumise poole argise plastikmaailma olmelisetest peibutustest ja välise kattevõõba pealetungivast lummusest.

Varvara Guljajeva, Mar Canet Sola (2020). Projekt „Neuroknitting Beethoven“.

Projekt otsib Beethoveni muusika tekitatud ajulaineid mõõtes vastuseid küsimusele, millist inspiratsiooni Beethoven, kui ta veel elus oleks, pandeemia üle elamiseks annaks.

Tiina Ollesk on tantsukunsti dotsent (Balti filmi, meedia ja kunstide instituut).

Mar Canet Sola on nooremteadur (Balti filmi, meedia ja kunstide instituut).

  • Parima humanitaarteaduse-alase artikli kategoorias määrati auhind järgmisele artiklile:

Kersti Lust (2020).  How permanent were farms in the manorial system? Changes of farm occupancy in the nineteenth-century Russian Baltic Provinces of Estland and Livland. Continuity and Change. A journal of social structure, law and demography in past societies, 35 (2), lk 215– 243.

Artiklis uuritakse, kui püsiv oli taluvaldus Eesti- ja Liivimaal talurahva emantsipatsiooni ja kapitalistlike suhete tekke perioodil (1841–1889). Uuritav probleem haakub rahvusvahelises (ajaloo)teaduses enam kui sada aastat väldanud debatiga küsimuse üle, kui tugev oli mõisa võim talurahva üle mõisamajanduslikus süsteemis ja eriti Kesk- ja Ida-Euroopas (Elbest idas).

Kersti Lust on vanemteadur (Ühiskonnateaduste instituut).

  •  Parima sotsiaalteaduste-alase artikli kategoorias määrati auhind järgmisele artiklile:

Marge Unt, Kadri Täht (2020). Does Early Career Unemployment at the Peak of a Recession Leave Economic Scars? Evidence from Estonia. The ANNALS of the American Academy of Political and Social Science, 688(1), lk 246-257.

Artikli eesmärgiks oli analüüsida töötee alguses kogetud töötuse mõju edasisele töökarjäärile, täpsemalt tööturusissetulekutele. Nimelt näitavad uuringud, et ka ajutise töötuse mõju võib olla oluliselt pikemaajalisem väljendudes mh madalamas töises tulus veel ka siis kui tööturule õnnestub (taas)siseneda. Käesoleva artikli fookuses olid Eesti noored täiskasvanud, kes viimase suure majanduslanguse ajal kooli lõpetasid ning tööturule suundusid, kuid tulenevalt selle hetke majanduse seisust kogesid keskmisest sagedamini töötuse riske.

Marge Unt on võrdleva sotsioloogia sihtrahastusega professor (Ühiskonnateaduste instituut).

Kadri Täht on sotsioloogia dotsent ja vanemteadur (Ühiskonnateaduste instituut).

  • Parima loodusteaduste-alase artikli kategoorias määrati auhind järgmisele artiklile:

Martin Küttim, Liisa Küttim, Mati Ilomets, Anna Laine (2020). Controls of Sphagnum growth and the role of winter. Ecological Research, 35(1), lk 219-234

Teadaolevalt on see töö esimene, kus on boreaalsetes ja hemiboreaalsetes soodes mõõdetud turbasammalde talvist juurdekasvu eraldi teistest aastaaegadest ning tulemusi sisuliselt analüüsitud. Mõõtmised näitasid, et talvine kasv moodustab turbasammaldel aastasest juurdekasvust olulise osa: ligikaudu 10% pikkuskasvust ja 5% bioproduktsioonist, demonstreerides nende võimet sobivates tingimustes aastaringselt kasvada. Seejuures mõjutasid kasvu põhiliselt meteoroloogilised parameetrid ja vähem konkreetse kasvukoha keskkonnatingimused. Üllatuslikult oli tihti keskmine päevane pikkuskasv sügisel kõrgem kui suvel, viidates suvise veepuuduse piiravale mõjule. Seega on tõenäoline, et kliimamuutuste käigus turbasammalde aastane kasv otseselt ei muutu, kuid nihkub aastaajaliselt.

Martin Küttim on LIFE projekti spetsialist ja nooremteadur (Loodus- ja terviseteaduste instituut).

Liisa Küttim on nooremteadur (Loodus- ja terviseteaduste instituut).

Mati Ilomets on  LIFE_Peat-restore projekti juht (Loodus- ja terviseteaduste instituut).

  • Parima täppisteaduste-alase artikli kategoorias määrati auhind järgmisele artiklile:

b (2020). Coproducts in the category S(B) of Segal topological algebras, revisited. Periodica Mathematica Hungarica, 81, lk 201−216.

Artiklis uuritakse kategooriateoorias olulisel kohal olevat mõistet, milleks on kaaskorrutis, kategoorias S(B). Kui eelnevalt (Mart Abeli artiklis aastal 2019) oli uuritud vaid lõpliku arvu Segali topoloogiliste algebrate kaaskorrutisi, siis selles artiklis vaadeldakse Segali topoloogiliste algebrate mistahes perede kaaskorrutisi. Selleks tuli eelnevalt põhjalikult ja detailselt kirja panna mitmeid Segali topoloogiliste algebratega seotud konstruktsioone nagu näiteks tensoralgebra, vaba korrutis jne. Selle käigus tehti läbi mitmed väga tehnilised algebralised ja topoloogilised teisendused, mille abil teistes kategooriates obkjektide mittelõplike perede kaaskorrutiste uurijad saavad kaaskorrutise taga olevate mõistete olemusest paremini aru saada.

Mart Abel on matemaatika külalisprofessor (Digitehnoloogiate instituut).

Õnnitleme kõiki võitjaid ning täname komisjoniliikmeid hindamistöö eest! 

Last updated 15.03.2021 kell 09.53