Tallinna Ülikooli doktor Mark Gortfelder: soovin tunda, et minu teadustöö oleks korralik ja midagi uut andev või ütlev
Tallinna Ülikoolis on viimase aasta jooksul doktoritööd kaitsnud palju tarku ja andekaid inimesi, keda sügisel pidulikult ülikoolis promoveeritakse. Tänavune uute doktorite promoveerimine toimub 20. novembril. Tegime värskete doktoritega juttu. Küsisime nende praeguste tegemiste kohta ning seda, kuidas nad end väitekirja kirjutamise ajal motiveerisid ning distsiplineerisid. Uurisime muidugi ka seda, kuidas nad oma teadustööga maailma parandavad.
Mark Gortfelder kaitses Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis sügisel väitekirja, milles uuris Eesti rahvastiku üleminekut traditsiooniliselt ehk suurelt ja vähereguleeritud sündimuselt tänapäevasele
-
Kuidas jõudsid õpingute jooksul oma uurimisteema juurde?
Mark Gortfelder: Teatud hetkel tekkis tüdimus kvalitatiivsest ajaloost. Rahvastikuajalugu on aga kvantitatiivne ja Tallinna Ülikooli Eesti Demograafia Keskus pakkus võimalust seda Eesti rahvastiku ajalugu uurida. Täpsem teema kujunes välja suuresti andmeallikate saadavusest ning tulenevalt omadustest. Teiselt poolt oli ka oluline, et tehtud töö midagi ka olemasolevasse teaduskirjandusse panustaks. Praegu töötan põhitööna TLÜ Eesti Demograafia Keskuses teadurina.
"Teadlased, eriti kui nad avalikkuses räägivad, annavad teadust edasi idealiseerituna."
Mark Gortfelder
-
Doktoritöö kirjutamine on suur töö ja vajab kindlasti pidevat enese motiveerimist. Millised olid selle teekonna jooksul Sinu nii-öelda nipid, kuidas järjepidevalt oma tööga tegeleda, et edukalt lõpptulemuseni jõuda?
Mind motiveeris soov asjaga kiirelt ühele poole saada ja mitte venitama jätta. Mul oli ka muude kohustuste väiksuse mõttes selleks piisavalt võimalust. Mingeid nippe ei olnud.
-
Kuidas oma uurimistööga maailma parandasid? Kui hästi ja kuidas see maailma parandamine õnnestus?
Maailma ma oma uurimistööga küll ei parandanud. Tegemist oli ajaloolise tööga, mille eesmärk on lihtsalt teadmiste laiendamine, mitte praktiline väljund.
-
Kuidas ja kui palju on Sinu elu mõjutanud ülemaailmne koroonakriis? Mis arvad, milliseks kujuneb meie elu järgmisel/järgmistel aastal?
See on teinud lihtsamaks Tallinnas mitteelamise ja kaugtöö tegemise. Järgmiste aastate kohta ei näe ette seoses tööga suuri pöördeid.
-
Kas teadlaste ja noorteadlaste hääl on ühiskonnas piisavalt kuulda?
Ma ei arva küll, et võiks olla reaalne, et see rohkem kuulda oleks. Kindlasti on hetki, kus see nii olla võiks. Kuid teadlased, eriti kui nad avalikkuses räägivad, annavad teadust edasi idealiseerituna. Lisaks on olemas ka terve rida teadlasi ja alavaldkondi, mis ei ole teadus, vaid puhas ideoloogia.
-
Millised on Sinu elus kõige olulisemad väärtused ja tõekspidamised, mille järgi elada ning mis aitavad edu saavutada?
Eks ma üritan olla töökas ja maksumaksja raha mitte raisata. Lisaks ajaloolisele ainese käsitlemisele, mis annab lihtsalt teadmisi Eesti mineviku kohta, tegelen ka tänapäeva Eesti ja rakeduslike uuringutega. Kindlasti soovin tunda, et minu teadustöö oleks korralik ja midagi uut andev või ütlev. Soovin väita tänapäeva teaduse süsteemseid probleeme.
-
Viimane raamat, mida lugesid? Miks seda ka teistele soovitada?
Kaarel Piirimäe "Sama hästi kui venelaste maa". Tegemist on Eesti ajalugu käsitleva teosega, mis on põhjalik ja hea teaduse näide. Teema ise ehk Eesti iseseisvuse kaotamine ja Lääne mittetunnustamisepoliitika kujunemine peaks olema igale eestlasele huvipakkuv. Natuke on tegemist ka idealismi purustava teosega.