Põhja- ja Baltimaade rändekonverents keskendub muutustele rändepoliitikas
22. märtsil toimub KUMUs konverents „Muutused rändepoliitikas ja sisserändajate lõimumine tööturule“, mille üks eestvedajatest on ka TLÜ Euroopa Rändevõrgustiku Kontaktpunkt Eestis. Konverentsil arutletakse selle üle, millised on kavandatavad uuendused rändepoliitikas Eestis ja Põhjamaades, kuidas aidata kaasa sisserändajate lõimumisele ja iseseisvale majanduslikule toimetulekule ning ära hoida ebaseaduslikku töötamist. Käsitletakse sisserändajate lõimumist mõjutavaid kultuurilisi tegureid ning tutvustatakse eduka lõimumise mõõdikuid.
22. märtsil toimub KUMUs konverents „Muutused rändepoliitikas ja sisserändajate lõimumine tööturule“, mille üks eestvedajatest on ka TLÜ Euroopa Rändevõrgustiku Kontaktpunkt Eestis. Konverentsil arutletakse selle üle, millised on kavandatavad uuendused rändepoliitikas Eestis ja Põhjamaades, kuidas aidata kaasa sisserändajate lõimumisele ja iseseisvale majanduslikule toimetulekule ning ära hoida ebaseaduslikku töötamist. Käsitletakse sisserändajate lõimumist mõjutavaid kultuurilisi tegureid ning tutvustatakse eduka lõimumise mõõdikuid.
Konverents toob kokku mitmeid eksperte nii Eestist kui Põhjamaadest ja rahvusvahelistest organisatsioonidest. Peaettekande targast rändepoliitikast peab Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna dekaan professor Raul Eamets. Teises peaettekandes tutvustab Uppsala Ülikooli professor, Rootsi tööturu- ja hariduspoliitika hindamise instituudi peadirektor Olof Åslund Rootsi kogemusi sisserändajate esimese töökoha leidmisel. OECD esindaja Jonathan Chaloff, ILO esindaja Christiane Kuptsch ning Politsei- ja Piirivalveameti nõunik-ekspert Liis Valk arutlevad, kuidas lõimumise abil ohjata ebaseaduslikku töötamist. Konverents lõpeb aruteluga võimalike muudatuste üle rändepoliitikates, kus osalevad teiste hulgas Riigikogu liikmed Maris Lauri ja Helir-Valdor Seeder, majandus- ja taristuminister Kadri Simson ja siseminister Andres Anvelt.
„Tark rändepoliitika võtab arvesse nii tööturu hetkevajadusi, tööturu pikaajalisi arenguid kui ka sisserändajate lõimumisvõimekust ja vastuvõtva ühiskonna lõimumisvaldmidust,“ ütles professor Raul Eamets, tänavuse rändekonverentsi peaesineja. Ligi 26 miljoni elanikuga Põhjamaade regioonis elab praegu kokku kuni 3 miljonit väljaspool Põhjalat sündinud inimest, kes on peamiselt saabunud viimase 20-30 aasta jooksul. Viimase 30 aasta jooksul on Põhjala regiooni elanikkonna koguarv kasvanud ligi 15 protsenti. Oodatavalt tõuseb Põhjamaade elanike arv 2030. aastaks 30 miljoni inimeseni. Suur osa sellest kasvust on seotud sisserändega.
Ka Eesti on muutumas väljaränderiigist suureneva sisserändega riigiks – Statistikaameti andmetel on Eesti rändesaldo alates 2015. aastast positiivne ning alates 2004. aastast positiivne Euroopa Liidust väljapoole jäävate riikidega. Uuesti alanud sisserändest tingitud väljakutsetega – nii traditsioonilist elukorraldust, kultuuri, heaolu kui ka tööhõivet puudutavates küsimustes – toimetulekul ning sujuva lõimumise korraldamiseks on hea õppida naabrite kogemustest. Nii näiteks algatati Põhjamaade Ministrite Nõukogu poolt 2016. aastal koostööprogramm, mille eesmärk on teadmiste vahetus, fookusteemadeks aga sisserändajate lõimimine väikestesse ja kahanevatesse kogukondadesse ning tööjõuturule.
Konverents toimub koostöös Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Tartu Ülikooli, Euroopa Rändevõrgustiku Eesti Kontaktpunkti, Siseministeeriumi, Rootsi Saatkonna ning Malmö Migratsiooni, Mitmekesisuse ja Heaolu Uuringute Instituudi, Soome Migratsiooni Instituudi, Nordregio ja paljude teiste partneritega.
Konverentsist teeb online-ülekande Postimees.
Konverentsi päevakava
Konverentsi info:
Madis Kanarbik madis.kanarbik@norden.ee, tel. 5046570
Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis