Käimasolevad projektid

Digitaalne Liivimaa: keskaja Liivimaa digiajalooline analüüs (u. 1200–1550)

Marek Tamm

“Digitaalne Liivimaa” on digitaalsete keskaja uuringute alane pilootprojekt Eestis. Selle eesmärk on panna alus uuele analüütilisele lähenemisele, mis põimib tavapäraseid keskaja ajaloo uurimismeetodeid digihumanitaarsete meetodite ja töövahenditega, selleks et koostada keskaja Liivimaa ajaloosse (u. 1200–1550) puutuvaid ulatuslikke prosopograafilisi ja muid andmebaase, valmistada asjakohaste allikate veebikollektsioone ning avaldada uuenduslikke uurimusi keskaegse Liivimaa intellektuaalsest, ruumilisest, sotsiaalsest ja majandusajaloost. Projekti raames ehitatakse avatud veebiplatvorm “Digitaalne Liivimaa”, mis aitab püstitatud eesmärkide saavutamisele kaasa.
 


Eesti keskkonnaliikumine 20. sajandil: ideoloogia, diskursid, praktika

Ulrike Plath

Keskkonnaaktivism ja -mured kuuluvad paljude eri poliitiliste ja ideoloogiliste suundade põhivara hulka, erinevatesse sotsiaalsetesse praktikatesse ja diskursustesse. Praegu Eestis käimasolevad diskussioonid jätavad mulje, et keskkonnaga seotud muredel on siin selgelt rahvuslik, mitte globaalne iseloom. Milline on Eesti keskkonnahoiu ideoloogiline taust? Milline on selle ajalugu? Kuhu paigutub see võrdluses teiste piirkondadega? Vastuste leidmiseks kavatseme analüüsida pika 20. sajandi Eesti keskkonnahoiu lähtekohti. Tuues kokku ajaloolased ja kunstiteadlased, religiooniuurijad ja sotsiaalteadlased, soovime rõhutada transdistsiplinaarse keskkonnahumanitaaria vajalikkust, et mõista siinseid sageli väga emotsionaalseid vaidlusi ning asetada neid ideoloogilisse, ajaloolisse ja rahvusvahelisse konteksti. Me pakume 1) kohaliku nähtuse analüüsi rahvusvahelises kontekstis; 2) päevakajaliste teemade transdistsiplinaarset eritelu; 3) teaduspõhiseid argumente avaliku sektori otsuste tegemiseks.
 


Haritud eesti (ja läti) talupojad 17. sajandi lõpul ja 18. sajandil

Aivar Põldvee

Üheaastane projekt keskendub 17. sajandil hariduse saanud köstritele ja koolmeistritele kui eesti haritlaste esimesele põlvkonnale. Uurimuse kaugemaks eesmärgiks on välja selgitada Rootsi ajal loodud haridusinstitutsioonide edasikestmine 18. sajandil, esimeses järjekorras eesti maakoolidele käekäik Põhjasõja ajal ja järel. Samuti on vaatluse all esimeste haritud talupoegade (Käsu Hans jt) kirjalik pärand ning säilinud tekstide keeleajaloolised aspektid.


 Eesti diasporaakogukondade poliitiline ja kultuuriline aktiivsus ning ideoloogilised hoiakud emamaa suhtes 20. sajandil

Aivar Jürgenson

Diasporaauurimises on vähe tähelepanu pööratud emamaa ja diasporaa suhete dünaamikale olukorras, kus emamaa arengus on toimunud sagedased katkestused. Projektis kavatseme erinevate eesti diasporaakogukondade näitel ja 20. sajandi kontekstis välja selgitada, kuidas mõjutavad katkestused emamaal emamaa ja diasporaa vahelisi sidemeid poliitilises ja kultuurilises plaanis. 

Lõppenud projektid

Eesti ajaloo rahvusülene raamistik: transkultuurilised põimingud, ülemaailmsed organisatsioonid ja piiriülene ränne (16.-21. saj.)

Karsten Brüggemann

Projekti peamine eesmärk on esitada Eesti ajalugu rahvusüleses raamistikus. Projekt pakub alternatiivset perspektiivi, eemaldumaks Eesti ajalookirjutuse traditsioonilisest rahvusriiklikust raamistikust. Käsitledes 16.–21.sajandi rahvusüleseid ajaloolisi nähtusi kui üksiksündmusi, pakume välja innovaatilise analüütilise raamistiku uurimaks Eesti Euroopa identiteedi ajaloolisi juuri. Eeldame, et mitterahvuslikud toimijad nagu religioossed kogukonnad, imperiaalsed võrgustikud, ülemaailmsed organisatsioonid ja piiriülesed rändajad etendasid selles kontekstis otsustavat osa. Metodoloogiliselt toetume hüpoteesile, et multietnilistele impeeriumidele, eriti nende perifeeriatele on omased kontaktalad, mida iseloomustavad rahvusülesed liikumised ja kultuurisiirded. Projekti eesmärgiks on käia kaasas ajaloo uurimise rahvusvahelise diskursusega ning integreerida Eesti ajalookirjutust rahvusülese ajaloo rahvusvahelisse võrgustikku.

Lähemalt siit.

 


Liivimaa kujunemine: toimijad, institutsioonid ja võrgustikud kesk- ja varauusaegses Läänemere regioonis

Anu Mänd

Kestus: 2014–2019

Projekti peamine eesmärk on analüüsida uute ühiskondlike, poliitiliste, religioossete, kultuuriliste ja majanduslike institutsioonide rajamist Liivimaal 12.–17. sajandini, pöörates eraldi tähelepanu nende institutsioonide mugandumisele kohalike oludega ja nende lõimitusele erinevatesse rahvusvahelistesse võrgustikesse, nagu ka uute toimijate esiletõusu nende institutsioonide sees. Sügavamal tasandil on projekti siht ambitsioonikam: uurida uue kompleksse ja heterogeense ühiskonna – Liivimaa – kujunemist Läänemere idakaldal kesk- ja varauusajal. Metodoloogiliselt soovib projekt panna aluse uuele uurimisprogrammile, mis ühendab kolme võrdlemisi iseseisvalt arenenud distsipliini võimalused: ajaloo-, visuaalkultuuri ja ainelise kultuuri uuringud. Projektis raames uuritakse teemat kahel tasandil: ajaloolisel ja mäluajaloolisel tasandil, st meie tänapäevaste teadmiste tasandil keskaegsest ja varauusaegsest Liivimaast ja sama uurimisainese varasemate käsituste retseptsiooniajaloo tasandil.

Lähemalt siit.


Queer eluilm hilisemas Nõukogude Eestis (1960-80ndad)

Uku Lember

Kestus: september 2017 – september 2019

Uku Lemberi järeldoktori projekt täidab olulist puudujääki LGBT ajaloo uurimises Nõukogude Liidus Stalini-järgsel perioodil (1953-1991), keskendudes Eesti näitele. Uuringu eesmärgiks on analüüsida suhtlusvõrgustikke ja identifitseerimismustreid queer-kogukonnas laia kandepinnaga suulise ajaloo kogumise kaudu. Taoline uurimus panustab positiivselt kodanikuühiskonna demokratiseerumisse ja pakub olulist ning huvitavat teadmust ka laiemale publikule. Stalini-järgse NSVL queer-ajalugu on üldiselt väga vähe uuritud. Teaduslikus plaanis aitab uuring paremini mõista hilisema nõukogude perioodi individualiseerumisprotsesse ja isiklikke identifitseerimismustreid suurte sotsiaalsete kategooriate (nt nõukogude riik, rahvus, eriala) taustal; projekt aitab samuti arendada metodoloogilist debatti lääne queer-teooria rakendamisest Ida-Euroopa kontekstis.

Lähemalt siit


Tormid – Eesti kliima ekstreemsused ja nende mõju ühiskonnale 

Ulrike Plath

Kestus: 2017–2019

Projekti taotluseks on lõimida olevasolevaid institutsionaalseid uurimisteemasid: ajaloo IUT 31-6 "Eesti ajaloo rahvusülene raamistik" (juht: Karsten Brüggemann) ja ökoloogia LTI IUT 18-9 "Keskkonnamuutuste mõju rannikutele minevikus, tänapäeval ja tulevikus" (juht: Shinya Sugita). Projekti raames keskendutakse tormisusele ja tormidele, mis on tihti olnud seotud ka teiste ilmaekstreemsustega. Loodusteadlased on püstitanud väite, et tormilisus on viimase 150 aasta jooksul tunduvalt tõusnud. Kuid kas saame ka ajalooallikatest informatsiooni selle kohta? Kuidas on ühiskond järjest sagenevamaid tormiilmu tajunud ning milliseid strateegiaid on rakendatud võimalike negatiivsete tagajärgede ära hoidmiseks?

Lähemalt siit.