TLÜ kultuuridevaheliste uuringute tippkeskus (KUT) on kultuuri toimemehhanismide teoreetilisele ja empiirilisele uurimisele pühendatud interdistsiplinaarne teadusvõrgustik, mis lõimib TLÜ humanitaarteaduste instituudi neli institutsionaalset uurimisteemat ja võimekamad uurijad TLÜ kultuuriliste kompetentside fookusvaldkonna teaduslike eesmärkide täitmiseks.

Tippkeskuse taotluseks on toetada kõrgetasemeliste interdistsiplinaarsete teadusprojektide algatamist ja läbiviimist, mis keskenduvad kultuuridevahelise kommunikatsiooni, kultuuriülekande ja -kontaktide ning kultuurisõlteliste tähendusloome protsesside mõtestamisele ja eritlemisele nii Eestis kui võrdlevalt, nii lühemas kui pikemas ajaperspektiivis.

Tippkeskus ühendab oma eesmärkide saavutamiseks mitme humanitaarvaldkonna erialateadlasi, sh ajaloolasi, antropolooge, arheolooge, filosoofe, inimgeograafe, keeleteadlasi, kirjandusteadlasi, kunstiteadlasi kui kultuuriteadlasi ja semiootikuid, kuid soovib teha koostööd ka kõigi teiste fookusvaldkondade teadlastega.

KUT-i uurimistöö praktiline väärtus seisneb eesti keele ja kultuuri uurimises ja teadlikus arendamises, uute ajalooteadmiste loomises ja ulatuslikumas levikus, võõraste keelte ja kultuuride, kultuuridevaheliste dialoogi arendamise võimaluste ja seda tõkestavate asjaolude senisest paremas tundmises ning kultuurilise (enese)analüüsivõimekuse kasvus.

KUT-i tegevus jaguneb kahe peamise uurimissuuna vahel:

  • Kultuurilise tähendusloome ja ülekande praktikad

Selle suuna all on põhitähelepanu pööratud kultuurisõlteliste tähendusloome protsesside teoreetilisele analüüsile, mida täiendab ja toetab empiiriline uurimistöö tähendusloome ruumiliste, tekstiliste, performatiivsete ja visuaalsete praktikate valdkonnas, kusjuures tuginetakse nii Eesti kui ka võrdlevalt teiste (sh nii Euroopa kui ka Aasia) kultuuride ainesele. Üldiste tähendusloome protsesside raames on eraldi tähelepanu all konkreetsemad identiteediloome mehhanismid. Kultuuriülekande praktikate raames keskendutakse kultuuridevahelise/ interlingvistilise ja kultuurisisese/ intersemiootilise tõlke mehhanismidele, töötades välja nii uusi tõlketeoreetilisi ja kontaktlingvistilisi mudeleid kui ka viies läbi empiirilisi uuringuid Eesti ja võrdleva materjali alusel.

  • Rahvusülesed võrgustikud ja kultuurikontaktid

Selle suuna all on põhitähelepanu pööratud rahvusülese ajalookirjutuse teoreetiliste ja empiiriliste võimaluste uurimisele, eesmärgiga hõlmata Eesti ajalugu pikas ajaperspektiivis (13.–20. sajand) ja senisest avaramas raamistikus. Konkreetsemalt keskendutakse kesk- ja varauusaja (13.–16. sajand) võrgustike uurimisele Läänemere piirkonnas, mitmesuguste kultuuriliste kontaktide ja kultuuriülekande mehhanismide uurimisele vara- ja uusaegsel Liivimaal (16.–19. sajand), erilise tähelepanuga visuaal- ja kirjakultuuril, Eesti rahvuskultuuri ja kultuurivähemuste kujunemise analüüsile rahvusülese Vene impeeriumi ja NSVL-i kontekstis (19.–20. sajand).

TLÜ kultuuridevaheliste uuringute tippkeskuse nõukogu:

Kontakt

Marek Tamm, keskuse juhataja