Tallinna Ülikool humanitaarteaduste instituudi teadlased löövad kaasa videosarjas "Ühe minuti loeng", mille eesmärgiks on selgitada teadusuuringute tulemusi läbi lihtsate faktide ja igale inimesele arusaadavas sõnastuses. Sellest kasvas välja ka sari "Teadlane teab?", kus küsimusi saavad esitada kõik teadushuvilised.

Vaata viimast videot, kus räägib Jaapani uuringute lektor Alari Allik:

Ühe Minuti Loengud

Kuigi paljudele meeldib jagada poliitilisi liidreid ja parteisid populistlikeks ja mittepopulistlikeks, siis lähemal uurimisel selgub, et see poliitikategemise viis, milles populiste süüdistatakse, kinnitab aina enam kanda ka peavoolu erakondades. Isegi traditsiooniline meedia on veebikeskkonda sattunult (vastu oma tahtmist) populismi toetama asunud, selgitab minutiloengus Tallinna Ülikooli filosoofia professor Tõnu Viik.

Tõnu Viik: kuidas ära tunda populismi?


Tihti arvatakse, et kui keel laenab midagi teistest keeltest, on see ohu märk. Tegelikult asi nii ei ole: puhtaid keeli ei ole olemas, kõik keeled laenavad, laenamine on keelele omane ja on toimunud alati. Tallinna Ülikooli üldkeeleteaduse professor Anna Verschik selgitab, et keeled hääbuvad hoopis teistel põhjustel, millel pole pistmist ei keele struktuuri ega laenude hulgaga.

Anna Verschik: kas eesti keelel on oht hääbuda? 


Kogeda roboti lõppematut ja piiritut kiindumist, saada endale mitte kunagi väsiv kaaslane – kas need omadused võiksid üles kaaluda inimese ja roboti suhtes olevaid puudujääke? Seda selgitab Tallinna Ülikooli filosoofia professor Tõnu Viik.

Tõnu Viik: kas on võimalik armastada robotit?

"Teadlane teab" videod

Inimese luude uurimine annab mitmesugust informatsiooni kunagiste populatsioonide kohta. Seejuures ei ole olemas kahte identset luustikku: sarnaselt sõrmejälgedele on iga inimese luustik unikaalne. See kannab endast infot tema vanuse, soo, pikkuse ja välimuse kohta, selgitab humanitaarteaduste instituudi ajaloodoktorant Liivi Varul.

Liivi Varul: millest räägivad inimeste luud?


Mis on tõde? Millal on mingisugune väide tõene? Need on keskse tähtsusega küsimused nii filosoofias kui ka igapäevaelus, teab filosoofia külalislektor Oliver Laas.

Oliver Laas: kuidas erineb tõde jamast?


Me elame maailmas, mis on täis tähendusi. Samas ei ole neid tähendusi olemas kuskil mujal kui meie teadvuses. Tähendus on alati midagi, mida meie asjadele omistame, mitte midagi, mis neil iseenesest on, teab Aasia uuringute ja kultuuriteooria professor Rein Raud.

Rein Raud: mille poolest sarnanevad naiselikkus ja raha?


Maailm meie ümber ja kultuur selle sees muutub üha enam digitaalselt vahendatuks. Me suhtleme sõpradega, hangime informatsiooni, vaatame filme või kuulame muusikat digiplatvormidel, räägib kultuuriajaloo professor Marek Tamm.

Marek Tamm: mis saab kultuurist digiajastul?


Kui soovitakse anda iseloomustus millelegi, mis tundub mõeldamatult keeruline või arusaamatu, öeldakse tihti: “Raske nagu hiina keel”. Kas hiina keel on tõesti nii raske? "Jah ja ei," vastab Tallinna Ülikooli Konfutsiuse instituudi direktor ja kultuuride uuringute doktor Jekaterina Koort.

Jekaterina Koort: kas hiina keel on keeruline?


Miks muinaseestlased ei tundnud kirja? Või ikkagi tundsid? Kuidas tehti muinasajal märkmeid? Küsimustele vastab Ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskuse vanemteadur Marika Mägi.

Marika Mägi: kas muinaseestlased tundsid kirja?


Oleme harjunud, et räägime Eestist kui väikeriigist, eesti keelest kui väikesest keelest, mida räägib emakeelena ainult 1 miljon inimest, eesti kirjandusest kui väikesest kirjandusest. Aga kas see on ikka nii? Huvilise küsimusele vastab eesti kirjanduse ja kirjandusteooria professor Piret Viires.

Piret Viires: kas eesti kirjandus on väike või suur?


Arvatavasti tajub lugeja üsna sageli, et ilmal või aastaajal on raamatuis oluline roll umbes samamoodi, nagu mingit sorti ruumitüüp võib kuidagiviisi defineerida seda, mis raamatukangelastega edaspidi juhtuma hakkab, räägib Tallinna Ülikooli doktor, Inderi ja Tuglase Kirjanduskeskuse vanemteadur Elle-Mari Talivee.

Elle-Mari Talivee: kuivõrd sõltub ilmast eesti kirjandus?


Kas maitse üle tasub vaielda? Me kõik oleme ilmselt kuulnud öeldavat: ‘maitse üle ei vaielda’. Aga miks peaks sellega üldse nõustuma? Miks ei peaks maitse üle vaidlema? Nende küsimuste üle arutleb filosoofia lektor Margus Vihalem.

Margus Vihalem: kas maitse üle tasub vaielda? 


Küsimusele, kas inimese emakeel mõjutab tema intellektuaalseid võimeid ja maailmapilti, vastab itaalia uuringute ja semiootika professor Daniele Monticelli.

Daniele Monticelli: kas meie emakeel mõjutab meie intellektuaalseid võimeid?


Miks muru on roheline või kas ikka on? Uudishimuliku televaataja küsimusele vastab lingvistika ja tõlketeaduse dotsent Mari Uusküla.

Mari Uusküla: miks on muru roheline?


"Arheoloogilised inimsäilmed on ainus allikas, mis võimaldab uurida inimest kui bioloogilist objekti ja seda, kuidas keskkond on mõjutanud inimpopulatsioone kauges minevikus," teab humanitaarteaduste instituudi doktor Raili Allmäe.

Raili Allmäe: mida räägivad arheoloogilised inimsäilmed inimesest ja keskkonnast?


Sotsiaalmajandusliku staatuse ja erineva kasvukeskkonna mõju keeleomandamisele on pakub lisaks sotsiaalteadlastele järjest kasvavat huvi ka keeleteadlastele, kes uurivad esimese keele omandamist, teab Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant Andra Kütt.

Andra Kütt: kas ja kuivõrd mõjutab kasvukeskkond lapse keelelist arengut?