Maastiku ja kultuuri keskus

Keskus asutati endise Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi juures 23. jaanuaril 2007. Keskuse juhataja on professor Hannes Palang. Interdistsiplinaarne keskus ühendab inimgeograafe, ökolooge, folkloriste, etnolooge ja antropolooge, kes uurivad ühiskonnas toimuvaid muutusi ja kultuuriilminguid maastikes. Keskseks teemaks on ruumilised inimeste ja looduskeskkonna vahelised suhted ja nende avaldumise vormid – nii füüsilises keskkonnas (vahet tegemata linnalise ja maalise ruumi) kui selle kuvandites (tekstides, piltidel, kaartidel).

Keskuse esimeseks oluliseks tööks (2007-2012) oli riiklikult sihtfinantseeritava teadusprojekti "Maastikupraktika ja -pärand" täitmine. Projekti esmane eesmärk oli uurida erinevaid praktikaid maastikus, mis vormivad kultuurilisi arusaamu, mis on maastik ja kuidas selles tegutseda ja seda kujutada. Olulisel kohal oli pärandi ja mälu temaatika. Muutused ühiskonnas põhjustavad maastikku salvestatud praktikates katkestusi, mille tulemusel muutuvad omakorda nii maastiku mustrid, nende representatsioonid kui ka praktikad ise, millest erilist tähelepanu pööratakse pärandiloomele.

Keskuse töötajad osalevad 2008. aastal loodud Kultuuriteooria tippkeskuse (CECT) töös. Tippkeskuse teadustöö tuumaks on kultuuripraktikate pärandumise ja loomingulisuse uurimine muinasajast tänaseni. Uurimisrühmade koostöös otsitakse sisulisi kokkupuutevälju eri distsipliinide vaatenurkade vahel, milleks on näiteks muinasaegsed sotsiaalsed ja kultuurilised süsteemid, folkloorne pärand, kaasaegsed argielu praktikad, märgisüsteemide kujunemine ja tõlgitavus, maastikulised ja sotsioloogilised protsessid, meedia ja elulugude uuringud.

Käimasolevad projektid

Kultuurimuutused: tähendusloome teoreetilised väljad ja mehhanismid

Hannes Palang

Projekti peamine eesmärk on analüüsida ruumilisuse, tekstuaalsuse ja rahvuse "rändavaid mõisteid" kultuurilise tähendusloome seisukohalt. Tähendusloome funktsionaalse "kohana" näeme me kultuuriruumi (culturescape) kui kollektiivse tähenduseloome praktikate võrgustikke, mis hõlmavad kollektiivsete tähenduste loomist, levitamist, kasutamist ja hoidmist ühiskonnas. Me loodame välja selgitada, kuidas uued ja vanad tähenduseloome mudelid vastastikuseid positsioone kultuuriruumi muutumise käigus mõjutavad. Samuti kavatseme me integreerida erinevad distsiplinaarsed lähenemised üheks epistemoloogiliseks strateegiaks, mis selgitaks nende kultuurisõlteliste tähendusloome protsesside loomust, mis argielus igapäevaselt toimivad ja tänu millele inimesed asju ja sündmusi kollektiivsete tähenduste vahendusel kogevad.

Lähemalt siit.


Kõnnitud linnamaastikud: sotsiaalmateriaalsed aspektid jalgsiliikumisest ning selle regulatsioonidest Tallinnas

Tauri Tuvikene

Selle inimgeograafilise projekti eesmärk on paremini mõista linnas kõndimisega seonduvate juriidilised ja sotsiaalsete normide vahelist koos- ja ebakõla ning füüsilise ja ühiskondlik-kultuurilise maastiku mõju sellele. Olgugi, et uuringud jalgsiliikumisest on kiirelt arenenud viimasel kümnendil, vaadates erinevaid kõndimise tingimusi ja kehalisi praktikaid, on sellistes uurimustes siiski veel vähe pööratud sotsiaalteaduslikku tähelepanu tavapärastele regulatsioonidele, mis püüavad jalgsiliikumist mõjutada.

Lähemalt siit.


Tööohutuse poliitökonoomia tööstuses: sotsiaalantropoloogiline perspektiiv

Eeva Kesküla

Projekt uurib, miks juhtuvad tööstuses vigastused ja õnnetused ning kuidas neid sotsiaalselt toodetakse. Uurimus vaatab tööohutuse ning vigastuste omavahelisi seoseid kaevandamises sotsiaalantropoloogilisest perspektiivist. Põhinedes poliitökonoomilisel lahenemisel, eeldab projekt, et töökaitse pole kunagi neutraalne, vaid on ajalooliselt ja sotsiaalselt konstrueeritud kapitali ja tööjõu omavahelises võitluses. Projekt arendab aga sotsioloogilist lähenemist edasi, väites, et analüüsi kese ei peaks olema ainult tootmisprotsessil, vaid võtma arvesse kogukondade ja korporatsioonide perspektiivi ja omavahelisi suhteid ning lisaks poliitökonoomilisele raamistikule tuleks keskenduda igapäevastele praktikatele.

Lähemalt siit.


SustainBaltic

Tarmo Pikner

Projekti "SustainBaltic" eesmärgiks on koostada rannikualadele ruumilise arengu plaanid, mis hõlmaksid kooskõlaliselt looduskeskkonna säilitamise ning inimtegevusega seotud sotsiaalse- ja majanduskeskkonna arendamise vajadusi, samuti sujuvat ning kavandatud ruumikasutust ranniku- ja mereruumi vahel.

Lähemalt siit.


Kultuurilised muutused ja konfliktid: teoreetiline mudel

Rein Raud

Projekti eesmärk on töötada välja kultuuriliste muutuste ja konfliktide mudel arendades edasi metoodikat, mille põhimõtted on esitatud Rein Raua raamatus "Meaning in Action: Outline of an Integral Theory of Culture". Globaliseerumisprotsessi käigus on iseenesest positiivsed arengud (demokratiseerumine, dekoloniseerumine, infotehnoloogiline progress jm) põhjustanud informatsiooni ülevoolu, millega seda informatsiooni haldavad institutsioonid ei suuda toime tulla. Teiselt poolt on poliitiliste, majanduslike ja ökoloogiliste probleemide ja nendega kaasnenud ebavõrduse ja ebakindluse levik vallandanud laiad migratsioonilained ja ühtlasi toonud kaasa ksenofoobia ja natsionalismi leviku mitmel poole "esimeses maailmas". Tekkinud situatsiooni ei ole võimalik adekvaatselt analüüsida ainult sotsiaalsete protsesside kontekstis, mistõttu on projekti eesmärgiks arendada välja mudel, mis vaatleks neid ühenduses kultuurivälja sisemise dünaamikaga.

Lähemalt siit.