Liivimaa kujunemine: toimijad, institutsioonid ja võrgustikud kesk- ja varauusaegses Läänemere regioonis

Anu Mänd

Kestus: 2014–2019

Projekti peamine eesmärk on analüüsida uute ühiskondlike, poliitiliste, religioossete, kultuuriliste ja majanduslike institutsioonide rajamist Liivimaal 12.–17. sajandini, pöörates eraldi tähelepanu nende institutsioonide mugandumisele kohalike oludega ja nende lõimitusele erinevatesse rahvusvahelistesse võrgustikesse, nagu ka uute toimijate esiletõusu nende institutsioonide sees. Sügavamal tasandil on projekti siht ambitsioonikam: uurida uue kompleksse ja heterogeense ühiskonna – Liivimaa – kujunemist Läänemere idakaldal kesk- ja varauusajal. Metodoloogiliselt soovib projekt panna aluse uuele uurimisprogrammile, mis ühendab kolme võrdlemisi iseseisvalt arenenud distsipliini võimalused: ajaloo-, visuaalkultuuri ja ainelise kultuuri uuringud. Projektis raames uuritakse teemat kahel tasandil: ajaloolisel ja mäluajaloolisel tasandil, st meie tänapäevaste teadmiste tasandil keskaegsest ja varauusaegsest Liivimaast ja sama uurimisainese varasemate käsituste retseptsiooniajaloo tasandil.

Lähemalt siit.


Eesti ajaloo rahvusülene raamistik: transkultuurilised põimingud, ülemaailmsed organisatsioonid ja piiriülene ränne (16.-21. saj.)

Karsten Brüggemann

Kestus: 2015–2020

Projekti peamine eesmärk on esitada Eesti ajalugu rahvusüleses raamistikus. Projekt pakub alternatiivset perspektiivi, eemaldumaks Eesti ajalookirjutuse traditsioonilisest rahvusriiklikust raamistikust. Käsitledes 16.–21.sajandi rahvusüleseid ajaloolisi nähtusi kui üksiksündmusi, pakume välja innovaatilise analüütilise raamistiku uurimaks Eesti Euroopa identiteedi ajaloolisi juuri. Eeldame, et mitterahvuslikud toimijad nagu religioossed kogukonnad, imperiaalsed võrgustikud, ülemaailmsed organisatsioonid ja piiriülesed rändajad etendasid selles kontekstis otsustavat osa. Metodoloogiliselt toetume hüpoteesile, et multietnilistele impeeriumidele, eriti nende perifeeriatele on omased kontaktalad, mida iseloomustavad rahvusülesed liikumised ja kultuurisiirded. Projekti eesmärgiks on käia kaasas ajaloo uurimise rahvusvahelise diskursusega ning integreerida Eesti ajalookirjutust rahvusülese ajaloo rahvusvahelisse võrgustikku.

Lähemalt siit.


Queer eluilm hilisemas Nõukogude Eestis (1960-80ndad)

Uku Lember

Kestus: september 2017 – september 2019

Uku Lemberi järeldoktori projekt täidab olulist puudujääki LGBT ajaloo uurimises Nõukogude Liidus Stalini-järgsel perioodil (1953-1991), keskendudes Eesti näitele. Uuringu eesmärgiks on analüüsida suhtlusvõrgustikke ja identifitseerimismustreid queer-kogukonnas laia kandepinnaga suulise ajaloo kogumise kaudu. Taoline uurimus panustab positiivselt kodanikuühiskonna demokratiseerumisse ja pakub olulist ning huvitavat teadmust ka laiemale publikule. Stalini-järgse NSVL queer-ajalugu on üldiselt väga vähe uuritud. Teaduslikus plaanis aitab uuring paremini mõista hilisema nõukogude perioodi individualiseerumisprotsesse ja isiklikke identifitseerimismustreid suurte sotsiaalsete kategooriate (nt nõukogude riik, rahvus, eriala) taustal; projekt aitab samuti arendada metodoloogilist debatti lääne queer-teooria rakendamisest Ida-Euroopa kontekstis.

Lähemalt siit


Tormid – Eesti kliima ekstreemsused ja nende mõju ühiskonnale 

Ulrike Plath

Kestus: 2017–2019

Projekti taotluseks on lõimida olevasolevaid institutsionaalseid uurimisteemasid: ajaloo IUT 31-6 "Eesti ajaloo rahvusülene raamistik" (juht: Karsten Brüggemann) ja ökoloogia LTI IUT 18-9 "Keskkonnamuutuste mõju rannikutele minevikus, tänapäeval ja tulevikus" (juht: Shinya Sugita). Projekti raames keskendutakse tormisusele ja tormidele, mis on tihti olnud seotud ka teiste ilmaekstreemsustega. Loodusteadlased on püstitanud väite, et tormilisus on viimase 150 aasta jooksul tunduvalt tõusnud. Kuid kas saame ka ajalooallikatest informatsiooni selle kohta? Kuidas on ühiskond järjest sagenevamaid tormiilmu tajunud ning milliseid strateegiaid on rakendatud võimalike negatiivsete tagajärgede ära hoidmiseks?

Lähemalt siit.