Hariduskonverents "Õpetaja aeg"
18. oktoobril 2024 tähistasime Tallinna Ülikooli õpetajahariduse 105. aastapäeva konverentsiga "Õpetaja aeg", kus osales üle 300 Eesti haridusteadlase, õpetaja, koolijuhi ja poliitikakujundaja. Tänavuse juubelikonverentsi keskne teema oli õpetajate ajakasutus ja selle tõhustamine.
Konverentsil arutleti, kuidas inspireerida õpetajaid ja koolijuhte leidma viise õpetajate energia ja tööaja kokku hoidmiseks ning suunata jõud kõige olulisemale – koostöisele õpilaste arengu toetamisele. Lisaks otsitakse vastuseid küsimustele, kuidas koolielu ja õpetamist tõhusamalt korraldada? Mis on päriselt tähtis ning kuidas selle kõige olulisema jaoks läbi töökorralduse aega leida nii kooli kui õpetaja tasandil?
Ohud ja võimalused koolikorralduse muutmises võttis kokku ennelõunane skeptikute ja unistajate paneelarutelu.
Päeva teine pool keskendus õpetaja tööalase arengu ja vaimse tervise teemadele. Kuidas reguleerib õpetaja oma tööaega ja energiat? Kuidas leida aega iseendale nii vaimse tervise toetamiseks kui ka professionaalseks arenguks ja uute teadmiste omandamiseks?
Vaadeldi ka tehisaru võimalusi õpetaja abistamisel ning antakse parimaid nippe ajaplaneerimise oskuste edendamiseks. Konverentsi võttis kokku paneelarutelu: kuidas 24 tunniga imesid teha?
Arvamust sai avaldada ka publik. Lisaks tunnustati konverentsil haridusuuenduslikke algatusi.
Konverentsil oli avatud ka Tallinna Ülikooli õpetajahariduse 105. aastapäevale pühendatud näitus Astra majas: "Aeg hetkes – loovuse jäljed".
Ajakava
10.00
Hommikukohv ja kogunemine
10.30
Konverentsi avamine:
- Kristi Vinter-Nemvalts, Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler
- Tõnu Viik, Tallinna Ülikooli rektor
10.45–13.00
I Kuidas organisatsioonis tekib aega?
10.45–11.15 Küsimus on ajas!
- Eve Eisenschmidt, Tallinna Ülikooli haridusjuhtimise professor
- James P. Spillane, Northwestern University professor
11.15–11.45 Õpetaks küll teisiti, aga see on liiga kulukas!
- Joosep Norma, Tallinna Ülikooli nooremteadur ja kooliarenduse konsultant
- Daniel Reinaru, Tallinna Ülikooli nooremteadur ja kooliarenduse konsultant
11.45–12.00 Saab küll, kui see päriselt loeb!
- Kristi Mumm, Forseliuse kooli õppejuht
- Andre Pettai, Tartu Erakooli õppejuht
- Tiina Tiit, Pelgulinna Gümnaasiumi õppejuht ja Tallinna Ülikooli kooliarenduse konsultant
- Jaanika Müürsepp, Eesti Montessori Ühingu juhatuse liige
12.00–13.00 Skeptikute ja unistajate paneel: ohud ja võimalused koolikorralduse muutmises
- Piret Oppi, Tallinna Ülikooli kooliarenduse teadur
- Ott Oja, Tallinna laste-noorte vaimse tervise tegevuskava juht
- Margit Kagadze, Kärdla Kooli direktor
- Liina Altroff, Jüri Kooli direktor
Arutelu juhib: Reet Sillavee, Tallinna Ülikooli kooliarenduse konsultant
13.00–14.00
Lõuna
14.00–15.30
II Kuidas õpetaja reguleerib oma tööaega, energiat ja vaimset tervist?
14.00–14.15 Õpetaja aeg
Katrin Poom-Valickis, Tallinna Ülikooli õpetajahariduse professor
14.15–14.45 Kuidas leida aega?
- Kes teeb, see jõuab – Kristi Lõbu, Illuka Kooli inglise keele õpetaja
- Tehisaru kui õpetaja abimees – Tauri Einberg, Prantsuse Lütseumi ajalooõpetaja ja haridustehnoloog
- Aeg endale – vaimse tervise ja heaolu toetamine – Kaidi Kolsar, Viimsi Gümnaasiumi õpetaja ja karjäärijõustaja; MTÜ Haridusmentorid mentor
- Aeg (uue)õppimiseks – Kalle Kebbinau, Põlva Gümnaasiumi füüsika õpetaja ja IT juht
- Ajaplaneerimise oskused – Talvi Kaja, Paikuse Kooli arendusjuht ja matemaatikaõpetaja
14.45–15.00
Publiku arvamus
15.00–15.30 Paneelarutelu: Kuidas 24 tunniga imesid teha?
- Irene Käosaar, Narva Eesti Gümnaasiumi koolijuht
- Veronika Grigorjev, Tallinna Tõnismäe Riigigümnaasiumi matemaatika juhtõpetaja
- Diana Poudel, Tartu Ülikooli Infovastupidavuse nooremteadur
Arutelu juhib: Merilin Aruvee, Tallinna Ülikooli emakeeleõpetuse ja rakenduslingvistika lektor
15.30–15.45
2024. aasta haridusuuenduslike algatuste tunnustamine
16.00–17.00
Vastuvõtt
Esinejad
Päeva esimene pool
- Eve Eisenschmidt, Tallinna Ülikooli haridusjuhtimise professor
- James P. Spillane, Northwestern University professor
- Joosep Norma, Tallinna Ülikooli nooremteadur ja kooliarenduse konsultant
- Daniel Reinaru, Tallinna Ülikooli nooremteadur ja kooliarenduse konsultant
- Kristi Mumm, Forseliuse kooli õppejuht
- Andre Pettai, Tartu Erakooli õppejuht
- Tiina Tiit, Pelgulinna Gümnaasiumi õppejuht ja Tallinna Ülikooli kooliarenduse konsultant
- Jaanika Müürsepp, Eesti Montessori Ühingu juhatuse liige
- Piret Oppi, Tallinna Ülikooli kooliarenduse teadur
- Ott Oja, Tallinna laste-noorte vaimse tervise tegevuskava juht
- Margit Kagadze, Kärdla Kooli direktor
- Liina Altroff, Jüri Kooli direktor
- Arutelu juhib Reet Sillavee, Tallinna Ülikooli kooliarenduse konsultant
Päeva teine pool
- Katrin Poom-Valickis, Tallinna Ülikooli õpetajahariduse professor
- Kristi Lõbu, Illuka Kooli inglise keele õpetaja
- Tauri Einberg, Prantsuse Lütseumi ajalooõpetaja ja haridustehnoloog
- Kaidi Kolsar, Viimsi Gümnaasiumi õpetaja ja karjäärijõustaja; MTÜ Haridusmentorid mentor
- Kalle Kebbinau, Põlva Gümnaasiumi füüsika õpetaja ja IT juht
- Talvi Kaja, Paikuse Kooli arendusjuht ja matemaatikaõpetaja
- Irene Käosaar, Narva Eesti Gümnaasiumi koolijuht
- Veronika Grigorjev, Tallinna Tõnismäe Riigigümnaasiumi matemaatika juhtõpetaja
- Diana Poudel, Tartu Ülikooli Infovastupidavuse nooremteadur
- Arutelu juhib Merilin Aruvee, Tallinna Ülikooli emakeeleõpetuse ja rakenduslingvistika lektor
TLÜ õpetajahariduse ajaloost
Tänavu tähistame õpetajahariduse 105. aastapäeva Tallinna Ülikoolis. Tallinna Õpetajate Seminari pidulik avamine toimus 15. septembril 1919. Õppetöö algas sama aasta 18. oktoobril toonase Tallinna Linna Tütarlaste Kommertsgümnaasiumi ruumides (tänane Inglise kolledž, Estonia pst 10). Kokku avati kaheksa klassikomplekti, kus asus õppima 256 õpilast (86 mees- ja 170 naisõpilast).
Enam kui sajandipikkuse õpetajahariduse võib Tallinna Ülikoolis jagada kolme suurde, põhimõtteliselt erinevasse ja üksteisele järgnevasse ajajärku: seminari aeg, instituudi aeg, ülikooli aeg. Muidugi on tulemus kogu aeg olnud põhimõtteliselt sama – diplomeeritud õpetaja – küll on erinenud õpetamise viisid, võimalused ning ka neid mõjutanud ideoloogia.
Seminari aeg
1918. aastal iseseisvaks saanud Eesti Vabariigi sihiks sai kuueklassiline algharidus, järelikult oli seni tegutsenud õpetajate seminaridele lisa vaja. 1. juulil 1919 jõuti otsuseni asutada Tallinna Õpetajate Seminar.
%20l%C3%B5petajad.png)
Tallinna Õpetajate Seminari 1. lennu (1919-1922) lõpetajad
Õppetöö algas siiski alles sügisel nagu ühele koolile kohane – ajalooliseks kuupäevaks kirjutati 18. oktoober 1919. Tänaseni kestvat teekonda alustati kahes majas ja saja viiuliga, mille toonane haridusministeerium Saksamaalt hankis. Õpikuid oli seevastu vähe: eestikeelseid polnud veel loodud, venekeelsed tundusid vananenuna.
Õppimine oli tasuta, edukamad pälvisid riiklikke ja maakondlikke stipendiume. Ootamatult suur oli noormeeste osakaal: õppeaastal 1921/22 võeti seminari 75 noormeest ja 188 neidu.
Lõpetama hakkasid seminari kõike oskavad pedagoogid, võimelised 6-klassilises koolis lisaks muudele ainetele õpetama laulmist, joonistamist, käsitööd ja võimlemist. Muu kõrval pandi rõhku ka aiatöö ja majapidamise tutvustamisele.
Vahetult peale sõda avati seminaris väikelaste kasvatajate, lasteaednike ja sotsiaalhoolduse osakond. Et riigis mindi üle 7-klassilisele koolikohutusele, otsustati ka seminaris senisest põhimõttest loobuda ja mindi üle aineõpetajate koolitamisele.
Tallinna Õpetajate Seminari uus hoone Narva mnt 25, 1940
1947.aastal korraldati seminar ümber Tallinna Õpetajate Instituudiks, kuhu loodi kateedrid.
Huvitavaid tõsiasju
- 1923. aastat pärit seminaride seaduse kohaselt sai õppima asuda peale 6. klassi lõpetamist ning õppetöö kestis kuus aastat. Õpetaja andis ka ametivande.
- Tallinna Õpetaja Seminari lõpetanud õpetaja pidi tundma hästi emakeelt, valdama võõrkeeli, omama teadmisi ja andeid kunstis ja muusikas, samuti oskusi võimlemises ja käsitöös.
- Õpetajalt eeldati esinemis- ja kõneosavust, organiseerimisvõimet, koori-, orkestri- ning näiteringi juhtimise võimet.
- Aastal 1922 hakkasid seminaris õppivad tüdrukud kandma koolivormina tumesinist kleiti, nii tüdrukud kui poisid aga tumesinist konnmütsi, millel hõbedane monogramm TS.
- Kümme aastat eestikeelsest hiljem avati ka vene õppekeelega algkooliõpetajate eriala.
- 1928–1937 tegutseti Tallinna Pedagoogiumina, seejärel avati taas Tallinna Õpetajate Seminar.
- 1940. aastal kolis seminar vastvalminud hoonesse Narva maanteel, kus Tallinna Ülikool tegutseb tänase päevani.
Instituudi aeg
Kuigi Tallinna Õpetajate Instituut tegutses juba aastast 1947, tuleb nn tegeliku instituudi alguseks lugeda 27. maid 1952, mil sündis 4-aastase õppeajaga kõrgkool ehk Tallinna Pedagoogiline Instituut.
Vilde nurgas, 80ndad
Erialasid avati kuus: eesti keel ja kirjandus; vene keel ja kirjandus; ajalugu; füüsika; matemaatika; loodusteadus. Esimesele kursusele võeti 162, kaugõppeosakonna seitsmele erialale (lisaks muudele geograafia) 229 üliõpilast.
Neli aastat hiljem lõpetas statsionaari esimene lend, 144 kõrgharidusega õpetajat. Samal ajal mindi üle viieaastasele õppeajale. Sündisid ka mitmed kolmikerialad nagu bioloogia-keemia-geograafia ja joonistamine, joonestamine ja tööõpetus. 1958. aastast valmistati ette kõrgharidusega algkooliõpetajaid ning 1967. aastast lasteaedade õpetajaid – avati eriala Koolieelne pedagoogika ja psühholoogia.
Lasteaias praktikal
Paarikümne tegutsemisaastaga kasvas tudengite arv märgatavalt: statsionaaris õppis 1971. aastal 1195 ja kaugõppes 927 üliõpilast. Nagu mujalgi toonases NSVL-is tegutsesid ka TPedI-s ettevalmistusosakonnad, selle läbinute osakaal moodustas 1971. rohkem kui kümnendiku sissesaanutest.
Instituut ei koolitanud siiski vaid õpetajaid, Tartust toodi Tallinna raamatukogunduse ja biblioraafia eriala, väga popiks muutus kultuurharidus.
Tallinna Pedagoogiline Instituut jõudis ära oodata ka vabaduse aja: 1988. loobuti lõpetajate tööle suunamisest, 21. novembril 1988 valiti aga esmakordselt rektorit, Rein Virkus usaldati oma senist tööd jätkama.
Huvitavaid tõsiasju
- 1955. aastal sai Tallinna Pedagoogiline Instituut kirjanik Eduard Vilde nime.
- Täpselt pool sajandist tagasi tegutses instituudis neli teaduskonda: keeleteaduskond, kultuuri- ja muusika teaduskond, matemaatika-füüsika teaduskond, pedagoogika ja kehalise kasvatuse teaduskond.
- 1970. aastate lõpus muutus eriti jõuliseks venestamine, nõuti vene keele osatähtsuse suurendamist ja üldainete õpetamist vene keeles. Instituuti loodi ka sõjalise õpetuse kateeder, hoone juures seisid isegi soomusmasinad.
- Igal sügisel tuli tudengitel käia neli-viis nädalat põllutöödel.
Ülikooli aeg
Pedagoogiline Instituut hakkas Eesti iseseisvumise tuultes ülikooliks kasvama. 1989. aastal avati aspirantuur ja 1991. magistrantuur ja doktorantuur.
1992. aasta 30. jaanuaril loodi Tallinna Pedagoogikaülikool, kus hakati õpetajakoolituses enam rõhutama teaduspõhisust ning laiendama kontakte välismaa õppe- ja teadusasutustega.
Algas õppekavade radikaalne uuendamine ning õppeainete mahtu hakati arvestama ainepunktides. TPÜ statsionaaris õppis sellal 2370, kokku aga 3530 tudengit.
1993. aasta septembris loodi kasvatusteaduste teaduskond eesmärgiga koondada kõigi kooliastmete õpetajate põhi- ja täienduskoolitus ühte teaduskonda, neli aastat hiljem avati kasvatusteaduste põhjaga uued õppekavad.
Algõpetuse esimene kursus, 1993
2005. aastal sai Pedagoogikaülikooliust Tallinna Ülikool, kasvatusteaduste teaduskonnast aga eraldi instituut, mis nüüd kannab Haridusteaduste instituudi nime. Kokku õpetatakse õpetajaid TLÜ kuuest instituudist viies.
Ehkki õpetajaõppe maht ülikooli kasvades mõnevõrra kahanes, on viimastel aastatel nii õpetajaharidusest huvitatute kui vastavate õppekohtade arv taas stabiilselt kasvanud. Kõigil Tallinna Ülikooli õpetajaõppe ja haridusvaldkonna erialadel kokku asus tänavu õppima ligi 1800 tudengit, neist 700 uusi õppureid.
2023. aasta sügisega võrreldes, kui õppima asus 600 uut õpetajaõppe üliõpilast, oli neid 100 võrra rohkem. 2024. aastal laekus Tallinna Ülikooli õpetajaõppe ja haridusvaldkonna erialadele üle 3000 avalduse, mida oli aasta varasemaga võrreldes veerandi võrra rohkem. Viie aasta taguse ajaga võrreldes soovis 2024. aastal õpetajakoolituse ja kasvatusteaduste erialadele astuda aga lausa kaks korda rohkem inimesi. Kuna suur osa õppijatest käib õppimise kõrvalt ka tööl, siis otsitakse paindlikke õppimisvõimalusi, mistõttu on sisseastujate seas eriti populaarne just sessioonõpe.
Huvitavaid tõsiasju
- 1998. aasta avati Haapsalu Kolledž, mille rajamisega käivitati Läänemaal õpetajakoolitus kolmandat korda. Kuni aastani 2016 anti välja 248 klassiõpetaja diplomit.
- 1999. aastal avatud Rakvere Kolledžis, mis praeguseks on tegevuse lõpetanud, sai õppida alushariduse pedagoogiks ja sotsiaalpedagoogiks.
- 27. augustil 2012. aastal liitus ülikooliga Tallinna Pedagoogiline Seminar, praegu pole ta enam iseseisev struktuuriüksus.