Kooliuuring
Alates 2016. aastast viib Tallinna Ülikooli haridusinnovatsiooni keskus läbi kooliuuringuid, eesmärgiga kaardistada Eesti üldhariduskoolide ja koolieelsete lasteaedade organisatsioonikultuuri, õpetajate ja õpilaste vaateid koolielu olulistele teemadele ning tulevikuvalikutele.
Kooliuuringutes osalemine on vabatahtlik. Iga osalenud kool ja lasteaed saavad nn tagasisideraamatu, mille abil tekib võimalus võrrelda ennast teiste uurimuses osalenud asutustega ning kasutada saadud tulemusi kooli oma asutuse edasise arengu kavandamiseks.
Tänaseks on uuringutes osalenud üle 150 kooli ja 70 lasteaia. Ülikooli õppejõud ja uurijad kasutavad saadud tulemusi oma teadustöös ning magistrantide ja doktorantide juhendamisel. Tänaseks on kooliuuringute andmete põhjal kaitstud üle 30 magistritöö ning avaldatud mitmeid artikleid nii teaduslikes kui ka meediaväljaannetes.
2022. aastal toimunud õpilas- ja õpetajauurimuse tulemusi tutvustati ümarlaual uuringus osalenud koolidele ja lasteaedadele 13. mai. 2022 toimunud haridusteaduste konverentsil “Uuringud koolist ja lasteaiast – kas teadlastele või praktikutele?” raames.
Kooliuuring 2022
Kutsume koole osalema Tallinna Ülikooli Haridusinnovatsiooni keskuse (HIK) poolt läbiviidavas õpilasuurimuses 2022. Uurimuse fookuses on õpilaste vaade kooli väljakutsetele ja arengusuundadele. Uurimuse tulemusena pakutakse igale osalenud koolile individuaalset ja võrdluspõhist tagasisidet. Osalemine on vabatahtlik, osalema on oodatud kõik (ennast teiste koolidega võrdlemisest) huvitatud Eesti üldhariduskoolid.
Mida uurimus sisaldab?
2022. aasta õpilasuurimuse fookuses on kaks teemat:
- õppimine,
- digikeskkond.
Õppimise puhul kaardistatakse õpilaste õpioskused ja tema poolt kasutatavad õpistrateegiad, esinevad õpiraskused ning vajadus abi ja toetuse järele, võimekus ja valmisolek iseseisvalt oma õpiteed kujundada, õppimist toetavad ja segavad asjaolud (nt õppimise ajal töötamine), samuti õpilase hinnangud ja ootused distantsõppele.
Digikeskkonna osas mõõdetakse digivahendite kasutamist õppetöös, hoiakuid veebipõhise õppe osas, internetisuhtluse intensiivsust ja digisõltuvust.
Lisaks mõõdetakse ka õpilase vaimse tervise näitajaid, hinnatakse õppuri suhteid pereliikmete, õpetajate ja kaasõpilastega ning kirjeldatakse muutusi, mida õpilased oma koolilt ja Eesti hariduselt tervikuna ootavad.
Uurimistöös kasutatakse rahvusvaheliselt välja töötatud ja Eestis kontrollitud mõõtmisvahendeid (skaalasid).
Mida osalemine tähendab?
Uurimuse käigus viiakse iga osaleva kooli põhikooliastme (6.–9. klass) ja/või gümnaasiumiastme õpilaste seas läbi internetipõhine küsitlus. Küsimustiku täitmine võtab aega orienteeruvalt 15 minutit. Küsitluses osalevate õpilaste arv (valimi suurus) sõltub kooli suurusest ja see lepitakse iga kooliga eraldi kokku.
Küsitlus viiakse läbi 2022. aasta jaanuari- ja veebruarikuu jooksul. Kooli kontaktisik saab jaanuari keskel HIK-ist internetiaadressi, mille abil on võimalik küsimustikule vastata. Kontaktisik jagab aadressi vastava õppeastme õpilastele kutsudes neid uurimuses osalema.
Kui osalevast koolist on piisavalt vastajaid (valiminõuded on täidetud), siis lülitatakse kooli tulemused ühtsesse andmebaasi, mis teeb võimalikuks koolide võrdlemise.
Nii õpilased kui koolid osalevad uurimuses anonüümsetena. Iga kool saab numbrilise koodi, mida teab ainult osalev kool ise. Kõigis võrdlusandmetes – joonistel, tabelites – kasutatakse mitte koolide nimetusi, vaid nende numbrilisi koode.
Mida kool sellest saab?
Iga osalenud kool saab kõigi mõõdetud näitajate kohta võrdleva tagasiside – pildi sellest, kus meie kool teiste koolidega võrdluses (õpioskuste, õpiraskuste, digisõltuvuse jt näitajate) osas paikneb. Osalenud koolid kutsutakse 2022. aasta mais toimuvale ümarlauale, kus arutatakse läbi uurimuse tulemused ning räägitakse nende kasutamise võimalustest kooli arendamisel. Erikokkuleppel on osalenud koolil võimalus HIK-i poolseks individuaal konsultatsiooniks täpsustamaks, kuidas uurimuse tulemusi interpreteerida ja kasutada.
Kui palju uurimuses osalemine maksab?
Varasemad HIK-i kooliuurimused on olnud koolidele tasuta, nende läbiviimise kulud kaeti Euroopa Liidu Sotsiaalfondi projekti vahenditest. Kuna EL projekt on lõppenud, küsime uurimuse korralduskulude katmiseks koolidelt väikest osalemistasu. Osalemistasud:
- juhul, kui kool osaleb uurimuses vaid ühes kooliastmes (põhikooli või gümnaasiumiastmes): 100 EUR (lisandub käibemaks);
- juhul, kui kool osaleb mõlemas kooliastmes: 150 EUR (lisandub käibemaks).
Kuidas endast märku anda?
Uurimuses osalemisest huvitatud kool saab ennast registreerida.
Lisainformatsiooni saab Piret Oppilt (piret.oppi@tlu.ee).
Ajakava
- kuni 10. jaanuar 2022 – koolide registreerumine uurimuses osalemiseks
- 17. jaanuar kuni 28. veebruar 2022 – küsitlusperiood
- märts 2022 – andmetöötlus, tagasisideraamatute ettevalmistamine
- aprill 2022 – osalenud koolid saavad individuaalse kirjaliku kokkuvõtte (tagasisideraamatu) oma tulemustest ning võrdluse teiste koolidega
- mai 2022 – ümarlaud uurimuses osalenud koolidele (teemadeks: kuidas tulemusi interpreteerida ja kasutada, sh kooli arengu kavandamisel)
Kooliuuringust meedias
-
Kas kaheksanda klassi õpilane oskab õppida?, Eve Kikas
Õpetajate Leht, 14.veebruar 2020 -
Digisõltuvus pärsib õppimisvõimet, Riin Seema
Postimees, 8. september 2020 -
Enesereguleeritud õppimine – kas oleme selleks valmis?, Elisabeth Vardja-Kangur
Õpetajate Leht, 1. oktoober 2021 - Vihjeid koolielust 3: Maailmaparandajad, parim osa inimkonnast, Mati Heidmets
Õpetajate Leht, 27. märts 2020 - Vihjeid koolielust 2: Igihaljas kooliuuendus, Mati Heidmets
Õpetajate Leht, 6. märts 2020 - Vihjeid koolielust 1: Kas Eesti kool on olemas?, Mati Heidmets
Õpetajate Leht, 21. veebruar 2020 - Muutused, mida Eesti õpetaja ootab, Mati Heidmets, Merlin Linde, Kadi Liik
Õpetajate Leht, 10. mai 2019 - Kust tuleb koolirõõm, mis paneb õpetaja silma särama?, Kirsti Rumma
Õpetajate Leht, 13. aprill 2017 - Koostöine õpetamine – ajavõit ja paremad tulemused, Pille Slabina
Õpetajate Leht, 19. mai 2017 - Kuidas läheb, õpikäsitus?, Mati Heidmets
Õpetajate Leht, 24. märts 2017
Teaduspublikatsioonid
- Riin Seema, Mati Heidmets, Kenn Konstabel, Ene Varik-Maasik. Development and Validation of the Digital Addiction Scale for Teenagers (DAST). Journal of Psychoeducational Assessment, 2021
- School leadership, teacher’s psychological empowerment and work-related outcomes
-
School Principal's Leadership Style and Teachers' Subjective Well-being at School
Magistritööd
-
Maria Stepanova. Õpiraskustega õpilaste kooliga seotud läbipõlemine. Magistritöö, Tallinna Ülikool, 2021
-
Elisabeth Vardja-Kangur. Õpetajate valmisolek enesereguleeritud õppimise toetamiseks. Magistritöö.
-
Ruudu Raudsepp. Ootused muutustele ja tajutud õiglus koolis eesti põhikooli ja gümnaasiumiõpilaste näitel. Seminaritöö organisatsioonikäitumises. Tallinna Ülikool, 2018
-
Marko Jääger. Koolijuhi juhtimisstiil ja selle seosed koolikliima ning õpetajate võimestatusega. Magistritöö, Tallinna Ülikool, 2018
-
Maigi Proosa. Gümnaasiumiõpilaste psühholoogiline võimestatus, läbipõlemine ning tajutud sotsiaalne toetus. Magistritöö, Tallinna Ülikool, 2017
-
Epp Kerge. Psühholoogilise võimestatuse seosed töökontrollikeskme ja tajutud töökoormusega õpetajate näitel . Magistritöö organisatsioonikäitumises, Tallinna Ülikool, 2017
-
Inga Grinberg. Kooliga seotud läbipõlemine ja selle seosed koolikoormuse ja õpetamisstiiliga gümnaasiumiõpilastel. Magistritöö organisatsioonikäitumises, Tallinna Ülikool, 2017
-
Signe Reppo. Keskkooliõpilaste karjääriküpsus ning selle seosed tajutud sotsiaalse toetuse ja võimestamisega. Magistritöö organisatsioonikäitumises, Tallinna Ülikool, 2016
-
Argo Lees-Leesma. Koolijuhi võimestava käitumise ja innovaatilisuse seosed õpetajate läbipõlemise ja töökontrollikeskmega. Magistritöö organisatsioonikäitumises, Tallinna Ülikool, 2016
-
Airi Põlten. Õpetaja psühholoogilise võimestatuse seosed tööga rahulolu ja innovaatilisusega. Magistritöö organisatsioonikäitumises, Tallinna Ülikool, 2016
-
Karmen Paul. Psühholoogilise võimestatuse ja juhipoolse võimestava käitumise seosed õpetaja õpikäsitusega. Magistritöö organisatsioonikäitumises, Tallinna Ülikool, 2016
-
Liis Mäeots. Õpetajate ja gümnaasiumiõpilaste ootused koolis toimuvatele muutustele ja selle seosed hinnangutega kooli mainele. Magistritöö organisatsioonikäitumises, Tallinna Ülikool, 2016