2020. aastast viiakse sarnast uuringut läbi ka lasteaiaõpetajate seas.

Kooliuuringutes osalemine on vabatahtlik. Iga osalenud kool ja lasteaed saavad nn tagasisideraamatu, mille abil tekib võimalus võrrelda ennast teiste uurimuses osalenud asutustega ning kasutada saadud tulemusi koolioma asutuse edasise arengu kavandamiseks.

Tänaseks on uuringutes osalenud üle 150 kooli ja 70 lasteaia. Ülikooli õppejõud ja uurijad kasutavad saadud tulemusi oma teadustöös ning magistrantide ja doktorantide juhendamisel. Tänaseks on kooliuuringute andmete põhjal kaitstud üle 30 magistritöö ning avaldatud mitmeid artikleid nii teaduslikes kui ka meediaväljaannetes.


kooliõpilased

 

Kooliuuring 2021

Õpetajauurimused on HIK-i poolt läbiviidav uurimuste seeria, mille käigus kaardistatakse õpetajate õpikäsitust, suhtumist kooliuuendustesse, ootusi muutustele nii oma koolis kui Eesti hariduses laiemalt. Eraldi tähelepanu pöörati 2021. aasta uurimuses koolide ja õpetajate toimetulekule distantsõppega. Kokku osales õpetajauurimuses 2610 õpetajat 95 koolist. Kuna esmakordselt sai küsimustikule vastata ka vene keeles, osalesid uurimuses nii vene õppekeelega koolid Eestist ning ka 14 kooli Peterburist.

26. mail 2021 toimus Õpetajauurimus 2021 ümarlaud, kus tutvustati üldiselt uuringus osalejaid, tagasisideraamatut ning täpsemalt kolme teema (toimetulek distantsõppega, õpioskused ja enesereguleeritud õppimine) esmaseid tulemusi. 

Ümarlaua esitlused:

I osa

II osa

Koolid, kes on huvitatud individuaalkonsultatsioonist uuringutulemuste üle arutlemiseks, võtta ühendust uuringu koordinaatori Piret Oppiga, piret.oppi@tlu.ee

Tutvu 2021. aasta tagasisideraamatu näidisega

Kooliuuring 2019

2019. aasta uurimuse fookuses oli kooli areng – analüüsiti viise ja võtteid, kuidas koolijuht ja õpetajad saavad panustada kooli arengueesmärkide kujundamisse ja nende elluviimisse.

Uurimistöös kasutati rahvusvaheliselt välja töötatud ja Eestis kontrollitud mõõtmisvahendeid ning uuringu käigus: 

  • kaardistati kooli tänane olukord: organisatsioonikultuuri tüüp, õpetajate õpikäsitus ja enesetaju, õpetajate emotsionaalne seotus kooliga;
  • hinnati valmisolekut muutusteks: uuritakse tajutud eestvedamisstiile, oma tööle omistatavat tähenduslikkust, koostöisust, tajutud (üle)koormust ja läbipõlemist;
  • kirjeldati muutusi, mida õpetajad oma koolilt ja Eesti hariduselt tervikuna ootavad ning õpetaja osalemisvalmidust nende elluviimisel.
Mida kool sellest sai?

Iga osalenud kool sai kõigi mõõdetud näitajate kohta võrdleva tagasiside – pildi sellest, kus antud kool teiste koolidega võrdluses (organisatsioonikultuuri, õpikäsituse jt näitajate osas) paikneb.

Osalenud koolid kutsuti ka ümarlauale, kus arutati läbi uurimuse tulemused ning räägiti nende kasutamise võimalustest kooli arengu kavandamisel. Soovi korral sai osalenud kool HIK-i individuaalkonsultatsiooni, et täpsustada, kuidas uurimuse tulemusi interpreteerida ja kasutada. 

Tutvu 2019. aasta tagasisideraamatuga

Kooliuuringust meedias

Teaduspublikatsioonid

Magistritööd