Teadus- ja arendusprojektid

Käimasolevad projektid

Kestus

1. Horisont 2020 projekt "Haridusuuenduste parendamine koolides" 

Projekti eesmärk on märkimisväärselt tugevdada haridusinnovatsiooni uuringuid mitte ainult Eestis, vaid ka Baltimaades ja laiemalt Euroopas, viies haridusuuringud ja innovatsiooni järgmisele tasemele. Projektis luuakse rahvusvaheline virtuaalne uurimislabor, mis hõlbustab valdkonna uute osalejate kaasamist ja võimekuse suurendamist ning soodustab teadmiste ja kogemuste vahetamist valdkonna eri uurimisrühmade vahel. 

TKA19154

Terje Väljataga
Kairit TammetsTimo Tobias Ley

2020–2022

2. Õppija agentsuse kontseptsioon eesti- ja venekeelsete õppijate hulgas: Eesti gümnaasiumiõpilaste kogemused ja suhtumised agentsusesse

Personaalse uurimistoetuse järeldoktori uurimisprojekt on sündinud vajadusest paremini mõista eesti- ja venekeelsete gümnaasiumite kultuurilisi erinevusi, mis puudutavad õppijate agentsust soodustavaid praktikaid ja suhtumisi agentsusse õpilaste pilgu läbi. Õppija agentsust kui võimekust ise juhtida oma elu on siin kontseptualiseeritud läbi evolutsioonilise emantsipatsiooni teooria ja ökoloogilise agentsuse teooria vaatenurga. Tulemused aitavad disainida pedagoogilisi sekkumisi ja õpetajate koolitusi õppija agentsuse toetamiseks.

3. Kaasava hariduse õppekava õpetamise kvaliteedi arendamine ja tõhustamine

Projekti tulemusena soovitakse pakkuda nii tegutsevatele kui ka tulevastele õpetajatele teadmisi, oskusi ja pädevusi, mis on vajalikud kaasava õppe edendamiseks ja hariduslike erivajadustega õpilaste segregatsiooni vähendamiseks.

Eesmärk on kaasava hariduse tõhustamine ning innovatiivsete praktikate väljatöötamine, nende katsetamine ja rakendamine õpetajakoolituse valdkonnas. 

Projekt aitab välja selgitada ja lahendada põhjuseid, mis takistavad õpetajatel toetada õpilaste integreerimist tavaklassidesse ja kaasava hariduse põhimõtete rakendamist, samuti tugevdada Eesti ülikoolide pädevust ja suutlikkust selles valdkonnas. 
 

TÕA19009

Triin Ulla
Katrin Poom-ValickisTiia Õun
Piret Soodla
Tiiu Tammemäe
Lii Lilleoja
Ene Varik-Maasik
Eliis Ait

2019–2022

4. Kaasavate koolikogukondade koosloome

Projekti põhieesmärk on toetada koole kaasavate koolikogukondade tugevamisel, kus iga osaleja on kaasatud ja austatud. Toetame koole, kes väärtustavad kultuuri, religiooni, soo, võimete või sotsiaalmajandusliku tausta mitmekesisust. Selle projekti raames on fookuses sotsiaalne keskkond, kus antakse sõna kõigile kogukonna liikmetele. Kaasavate koolikogukondade koosloome kaudu saavad koolid suurendada seotust nii koolikogukonnas kui ka väljaspool ning tagada suurema tõenäosusega jätkusuutlikud edusammud parimate ja võrdsete võimaluste suunas kõigile õppijatele.

Eve EisenschmidtKätlin Vanari        Piret OppiBerit Silvia KondratievKrista Keedus Reet Sillavee

5.Sotsiaalne kaasamine läbi õpilaste osaluse

Uuritakse ja arendatakse erialast tööd, mis põhineb õpilaste vaadetel ja kogemustel, luuakse didaktiline õppematerjal ning hinnatakse strateegiaid, milles arendatakse õppimisvõimalusi eesmärgiga toetada õpilaste sotsiaalset kuuluvust.

6. Kutseharidus ja töökohapõhine õpe toetamas riskinoorte sotsiaalset kaasatust

Koostöös partneritega Leedu, Läti ja Norra ülikoolidest uuritakse EMP ja Norra finantsmehhanismide Balti teaduskoostöö programm toel noorte hariduslikke üleminekuid mõjutavaid kompleksseid tegureid ning kutsehariduse rolli riskinoorte kaasamisel, et ennetada koolist väljalangemist ning toetada kooli ja tööturu üleminekuid. Koostöös uurijate, kutseõpetajate ja õpilastega rakendatakse TLÜ haridusuuenduse tippkeskuse väljatöötatud EDULAB mudelit, mis põhineb koosloome metoodikal. 

7. Kutseõpetajate kaasav ja uuenduslik pedagoogika

Luuakse koolitusressursside kogum, mis annab õpetajatele teadmised, oskused ja enesekindluse, et luua õpilastele huvitavaid õppimiskogemusi kolmes põhivaldkonnas: mitmekesisus ja kaasatus, innovatsioon 21. sajandi oskuste jaoks ja digitaalne tehnoloogia.

8.IEA rahvusvaheline kodanikuhariduse uuring ICCS 2022 IEA rahvusvahelise kodanikuhariduse uuringu ICCS 2022 eesmärk on selgitada, kuidas ja mil määral on noored valmis võtma kodanikurolli ning milline osa on selles õpetajatel ja koolil.

9.Professionaalne eestikeelne õpetaja vene õppekeelega rühmas

Viiakse läbi koolitused lasteaiaõpetajatele ja meeskondadele ning pilootprojekti rakendusuuring

10. Õpetajahariduse digiõppe arendamine

digiTED@EU projekti eesmärk on arendada õpetajaharidust toetades õpetajakoolituse õppejõudude professionaalset arengut digipädevuste ning digiõppekursuste loomise ja läbiviimise suunal. Projekti raames luuakse õppejõudude kutsealase arengu programm, mis edendab õpetajakoolitajate valmisolekut veebipõhiseks õpetamiseks ning digikursuste kujundamiseks, korraldamiseks ja hindamiseks, et toetada õpetajahariduse muutumist professionaalsemaks ja mainekamaks. Töötatakse välja konkreetsed soovitused poliitikakujundajatele digistrateegiate loomiseks Euroopa, riiklikul ja ka institunaalsel õpetajahariduse tasandil.

Terje VäljatagaKadri Mettis Yagmur Cisem Yilmaz

11. Digiloping Teachers" - õpetajate digipädevuste arendamine ja juhendamine

Rahvusvahelises projektis töötatakse välja terviklahendus õppimis- ja õpetamisprotsessis osalejate digipädevuste arendamiseks.

Janika Leoste Maire Tuul Sirly Väät Marika Kutškova 

12. Tõhustatud õppimine ja õpetamine rahvusvahelistes virtuaalsetes keskkondades

Projekti tulemusel luuakse progressiivsed kursusemoodulid digitaalsete pädevuste arendamiseks õppijatele ja õppejõududele. Samuti luuakse avalikult kättesaadavad juhised uuenduslike ja kaasavate rahvusvaheliste õpikeskkondade loomiseks virtuaalsetes, põimõppe või tehnoloogiliselt täiustatud õpikontekstides

Janika LeosteMart Laanpere  Marika Kutškova Maire Tuul Sirly Väät Egle Hollman 

13. Kvaliteedile orienteeritud õpetajate esmaõppe süsteemi loomine õpetajate professionaalsuse suurendamiseks Kosovos

Kosovo õpetajate esmaõppe institutsioonide sisemise kvaliteedikindlustamissüsteem rakendamiseks vajalike mahhanismide ja oskuste tutvustamine, et tuua kaasa haridusreforme elluviivate lõpetajate kvaliteedi tõusu.

Eve Eisenschmidt
Kätlin VanariMikk Kasesalk
Katrin Poom-Valickis

14. Koolimeeskondade arenguprogrammi ettevalmistamiseks õpilaste vaimse tervise edendamist toetavate sekkumiste läbiviimiseks koolides

Valmistatakse ette metoodika ja tegevuskava sekkumisele, mille tulemusel koolimeeskond: mõistab, kuidas ja miks tekivad õppijate vaimse tervise probleemid, milliseid riski- ja kaitsetegureid mõjutades on võimalik neid ära hoida või vähendada ning milliseid ennetusmeetmeid ja kuidas ellu viia;  kavandab koostöistelt kogu õpetajaskonnaga tegevuskava, alustades vajaduste hindamisest ja eesmärkide seadmisest ja liikudes tõenduspõhise ennetustegevuse jätkusuutliku rakendamise ja tulemuste hindamiseni.

TKA21031A

15. Rahulolu- ja koolikeskkonna küsitluste arendamine

Töötatakse välja juhised ja spetsifikatsioonid 4., 8., ja 11 klassi õpilaste ja kutseõppeasutuses õppijate ennastjuhtiva õppimise hindamisvahendite ja õpetajate ennastjuhtivaks õppijaks kujunemise toetamise hindamisvahendite kasutamiseks.

16.Tulevikukooli metoodikal põhineva sekkumise "Vaimset tervist väärtustav kool" testimiseks 2021/2022õa jooksul viies Eesti koolis

Arenguprogrammi käigus püstitab koolis moodustatud juhtmeeskond vaimse tervisega seotud muudatuse eesmärgi ning koostab selle saavutamiseks pidevalt täieneva eduplaani koos vajalike analüüsi- ning uurimisvahenditega.

17. Terviklik lähenemine koolijuhtimisele

Projekti eesmärk on analüüsida koolijuhtimise praktikaid erinevate riikide haridussüsteemides ja leida uusi lähenemisi haridusasutuse juhtimisele.
 

TKA19149

Katrin Poom-Valickis
Eve Eisenschmidt
Kätlin Vanari
Berit    Silvia Kondratjev
Jüri Käosaar

2019–2022

18. VEPA Käitumisoskuste Mängu metoodika kohandamine ja edasiarendamine vastavalt Eesti lasteaedade kontekstile

VEPA Käitumisoskuste Mängu metoodika kohandamisprotsessis Eesti lasteaedade kontekstile ja vajadustele sh soovituste koostamine VEPA metoodika ja VEPA õpetajate väljaõppe kohandamiseks ning VEPA metoodika hindamiseks lasteaedades.

TKA21178

Maire Tuul 

19. Lasteaia õpikeskkonna ja õpetajate õpetamispraktikate uurimine ja uurimisrühma moodustamine

Eesmärk on uurida lasteaia õpikeskkonna sotsiaal-motivatsioonilist õhustikku, õpetamispraktikaid, juhendamist ning õppematerjale viiekümnes eesti- ja venekeelses lasteaias kasutades ECCOM lasteaiarühma vaatlusmõõdikut. Eesmärgi täitmiseks moodustatakse Haridusteaduste instituudi ja (HTI) ja Loodus- ja terviseteaduste instituudi (LTI) uurimisrühm

TA/3221

Anne-Mai Meesak Eve Kikas Tiia Õun Maire Tuul Piia Varik

2021-2022

20. Tulevaste ja tegevõpetajate digipädevuste arendamine käed-külge tegevusi pakkuva MATIK digiõppevara abil

Tulemiteks on digipädevuste hindamise mudel MATIK õppe jaoks; õppemoodulid STEAM-pädevuste arendamiseks alus-, põhi- ja keskhariduse õpetajate hulgas; avatud õppevara repositoorium ja virtuaalne MATIK labor õppematerjalide esitamiseks ning juhend materjalide kasutamiseks. Partnerülikoolid rakendavad loodud materjale laialdaselt ka oma taseme ja täiendõppes ning MATIK kogukondades.

21.Tõhusa ja kaasava hübriidhariduse raamistik põhikoolidele

“FreeEd” projekt esitab hübriidhariduse (kaugõppega kombineeritud õpe koolis) raamistiku. Raamistik kaasab projektiriikide (neist mitmeid peetakse haridustehnoloogia lõimimise Euroopa pioneerideks – näiteks Austria, Eesti ja Soome) parimat praktikat. Raamistiku eesmärk on aidata põhikoole ja nende õpetajaid tulla toime väljakutsetega, mis kaasnevad järsu üleminekuga klassiruumi põhiselt hariduselt veebi-, kaug- ja hübriidõppele.

22.Säästva arengu ja innovatsiooni eesmärgil noorte naiste ettevõtluse ja STEM/STEAM-i suutlikkuse suurendamine kõrgharidusasutustes

Projekti eesmärk on ettevõtluse ja STEM/STEAM võimekuse suurendamine kõrgkoolides, keskendudes säästlikule ja innovaatilisele arengule. Projektis luuakse uued võimekuste kasvatamise eesmärgiga kõrghariduspraktikad, mille käigus tõstetakse noorsootöö üliõpilaste agentsust kaasa tõmmata ettevõtlusesse maapiirkondade ja riskirühmade noori naisi. Kolme aastases projektis saavad noored naised ja noorsootöö üliõpilased kogemusi ettevõtlusest, MATIK-õppest, digioskustest ja  jätkusuutlikke ümberkujundamise oskusi innovatsiooniks. Projekti partnermaad on Itaalia, Rumeenia, Serbia ja Sloveenia.

23. Avastusrada: digitaalse väliõppe vahendi  süsteemne kasutamine

Projekti partnerid Eestist, Soomest, Kreekast ja Austriast koondavad hariduse, psühholoogia, ökoloogia ja haridustehnoloogia valdkondi ning uurivad võimalusi Avastusraja digilahenduse terviklikuks kasutamiseks loodushariduses.Projekti käigus tõlgitakse Avastusrada rakendus erinevatesse keeltesse, arendatakse tehnilisi lahendusi kasutajasõbralikumaks ning tutvustatakse kohalike ja rahvusvaheliste koolitustega rakendust ja loodud radu osalevate riikide õpetajatele ja loodushariduskeskustele. Lisaks luuakse elurikkuse valdkonna kohta mitmekeelsed rakenduse sisukat kasutamist toetavad näidised ning uuritakse nende võimalikku mõju õpilaste elurikkusega seotud arusaamade muutumisele

24. Mäng "Rohelise ja targa linna" arendamiseks

CitiesGoGreen projekti eesmärk on tuua kokku keskkonnaharidus, mängustamise meetod ja MATIK lähenemine. Projekti eesmärgid on: kasvatada õpilaste keskkonnateadlikkust koos teiste läbivate oskuste ja pädevustega; töötada välja teoreetiline raamistik, mille alusel võiks arendada 10-12-aastaste algkooliõpilaste keskkonnateadlikkust; kasutada MATIK- lähenemist õpilaste kaasamiseks ja õpilaste võtmeoskuste arendamiseks; kujundada välja mäng, mis ühendab keskkonnateadlikkust, kunstiõpetust ja mängustamist; töötada välja hindamisvahend, mida kasutatakse enne ja pärast mängu omandatud oskuste mõõtmiseks. Hindamisvahendi põhirõhk on keskkonnateadlikkuse hindamisel. Selle projekti eesmärk on harida 10-12 aastaseid õpilasi keskkonnahoidlikkuse olulisusest ja tõsta nende huvi keskkonnaküsimuste vastu.

25. Seos õpilaste interdistsiplinaarsete teadmiste ja loodusteadusliku karjääriteadlikkuse vahel

Töötatakse välja pedagoogilis- psühholoogiliselt põhjendatud instrumendid probleemide lahendamise ja otsuste tegemise oskuste mõõtmiseks loodusteaduslike raamideede ja loodusteadusliku karjääriteadlikkuse kujundamisele suunatud õppe kontekstis. Eesmärgi täitmisel kasutatakse õpianalüütilisi meetodeid, täiustades Cmap metoodikat nii õppeprotsessi juhtimisel kui ka hindamisel.

26. Õpetajate pädevuste toetamine õpilaste kliimakirjaoskuse arendamiseks Euroopa koolides

Tõstetakse Euroopa õpetajate pädevust põhikooli õpilaste kliimakirjaoskuse toetamiseks, arendades välja järgmised vahendid:
- kliimakirjaoskuse õppekava sisu
- avatud veebikursus, mis võimaldab õpetajatel koolides kliimakirjaoskust edendada
- platvorm veebipõhisele õpetajate kogukonnale, mis pakub toetavaid pedagoogilisi tegevusi kliimamuutuste teema klassiruumidesse viimiseks.

27. Euroopa Jäätmeteta Majandamise Akadeemia

Luuakse Euroopa Jäätmeteta Majandamise Akadeemia, (European Zero Waste Academy), millel on kaks peamist sihti: 
- luua tugev õppekava edendamaks jäätmeteta majandavate linnade liikumist Euroopas;
- käima lükata Euroopa jäätmeteta majandamise treenerite võrgustik, kes saaksid seda raamistikku oma kohalikes kogukondades rakendada ning ZWA töö ulatust ja mõju suurendada.

28. Noorte edu toetuseks: võimekus lõimida huvihariduses omandatut formaalharidusse

Noorte toetamine õppimise eesmärkide saavutamisel -võimaluste laiendamine formaalse ja mitteformaalse õppe lõimimiseks Eestis.

29. Haridusmuutused Eestis ja nende kajastus kogenud õpetajate elulugudes – arengulooline analüüs hilisest nõukogude perioodist tänapäevani

Detsembris 2019 lõppenud projekti IUT18-2 „Õpetajate professionaalsuse ja professionalismi muutuv kontekst” käigus koguti hulk väärtuslikku dokumendimaterjali Eesti hariduse lähiajaloost ning üldhariduskoolide kogenud õpetajate intervjuusid samast perioodist. Jätkub selle materjali läbitöötamine ja avaldamine. Uuringu alusel publitseeritav materjal on kasutamiseks haridus- ja kasvatusteadlaste töös, õppematerjalina üliõpilastele ning infoallikana õpetajatele, teistele haridusvaldkonna esindajatele ja pedagoogilisele üldsusele.

30. I ja II kooliastme õpilaste õpimisse kaasamine lõimitud ja autentses keskkonnas toimuva õpetamise kaudu

Projekt lähtub hariduse üldisest sihist kujundada ühistel väärtustel põhinev, õppijast lähtuv ja kaasav haridussüsteem, mis pakub ühiskonna vajadusi toetavaid õpiteid. Projekti tegevused keskenduvad küsimusele, kuidas on seotud erinevates keskkondades saadavad õpikogemused ja õppesisu lõimimine I ja II kooliastme õpilaste õpimisse kaasatusega.

31. Ettevõtlikkuspädevuse e-hindamisvahendite väljatöötamine põhikooli II ja III kooliastmele

Töötatakse välja ettevõtlikkuspädevuse hindamise ülesanded ja skaala II ja III kooliastmele

32. Riigikaitseõpetuse mooduli arendamine ja koolitus 2021/2022

Riigikaitseõpetuse arendusprogrammi ettevalmistamine ja läbiviimine 2021/2022 õppeaastal, mis hõlmab riigikaitseõpetuse õppekava arendust ja riigikaitseõpetajate koolitamist Tallinna Ülikoolis.

33. Minast meieks - sotsiaalsete  suhete tugevdamine loovuse abil

Projekti eesmärk on selgitada nii teoreetiliselt kui ka praktikas, kuidas kõige paremini kasutada täiskasvanuõppes(nii veebikeskkonnas kui ka klassiruumis) tegevusmeetodeid, mis põhinevad psühhodraamal, sotsiodraamal ja sotsiomeetrial. Projekti tulemusena luuakse ja arendatakse välja täiskasvanud koolitajatele ja uurijatele kontseptsioon, mille alusel viiakse läbi koolitused sihtrühmadele ning hinnatakse tegevuse tulemuslikkust