Teadus- ja arendusprojektid
Käimasolevad projektid |
ETIS | Projekti liikmed |
Kestus |
|
Piire ületav haridusuuendus tehnoloogiapõhiste teadusuuringute toel (CEITER) Horisont 2020 projekti CEITER toel on TLÜ-s loodud rahvusvaheline uurimisrühm, kuhu on kaasatud teadlased nii digitehnoloogiate, kognitiivpsühholoogia kui ka hariduse valdkondadest. Projekti tegevuste põhifookuses on tõenduspõhise haridusinnovatsiooni teostamine, järgmise põlvkonna digitaalsete õpikeskkondade, -vahendite ja meetodite loomine, õpianalüütika ja haridusele suunatud teadustöö edendamine. |
TAU15034 | Tobias Ley Katrin Poom-Valickis Terje Väljataga |
2015–2020 |
|
Horisont 2020 projekt "Haridusuuenduste parendamine koolides" Projekti eesmärk on märkimisväärselt tugevdada haridusinnovatsiooni uuringuid mitte ainult Eestis, vaid ka Baltimaades ja laiemalt Euroopas, viies haridusuuringud ja innovatsiooni järgmisele tasemele. Projektis luuakse rahvusvaheline virtuaalne uurimislabor, mis hõlbustab valdkonna uute osalejate kaasamist ja võimekuse suurendamist ning soodustab teadmiste ja kogemuste vahetamist valdkonna eri uurimisrühmade vahel. |
Terje VäljatagaKairit TammetsTimo Tobias Ley
|
2015–2020 |
|
|
Kaasava hariduse õppekava õpetamise kvaliteedi arendamine ja tõhustamine Projekti tulemusena soovitakse pakkuda nii tegutsevatele kui ka tulevastele õpetajatele teadmisi, oskusi ja pädevusi, mis on vajalikud kaasava õppe edendamiseks ja hariduslike erivajadustega õpilaste segregatsiooni vähendamiseks. Eesmärk on kaasava hariduse tõhustamine ning innovatiivsete praktikate väljatöötamine, nende katsetamine ja rakendamine õpetajakoolituse valdkonnas. Projekt aitab välja selgitada ja lahendada põhjuseid, mis takistavad õpetajatel toetada õpilaste integreerimist tavaklassidesse ja kaasava hariduse põhimõtete rakendamist, samuti tugevdada Eesti ülikoolide pädevust ja suutlikkust selles valdkonnas. |
Triin Ulla |
2019–2023 |
|
|
Kõrgete õpitulemustega riikide haridussüsteemide võrdlev analüüs Juhtumiuuringutes vaadatakse võtmeküsimusi ja dilemmasid, millega iga riik oma süsteemide kujundamisel kokku puutub, analüüsitakse seda, kuidas neid lahendatakse ja uuritakse, mil määral on need lahendused praegu või tulevikus edukad või mitte. |
2019–2020 | ||
|
Uurija identiteedi tugevdamine: strateegiad teaduse tugevdamiseks ühiskonnas Projekti eesmärk on ümber mõtestada nooremteadurite karjäär, et võimaldada neil edukamalt vastakuti seista tänapäevaste ühiskondlike väljakutsetega ja luua rahuldav karjäär. Samuti soovitakse tõhustada nooremteadurite identiteedi arengut ja karjääri läbi koolituste. |
Erika Löfström |
2017–2020 |
|
|
Strateegiline partnerlus klassiõpetaja hariduse arendamiseks koolipõhiste uurimuste kaudu Strateegilise partnerluse eesmärk on toetada eetilist ja uurimuslikku lähenemist klassiõpetajate hariduses ühistegevuste ja akadeemilise personali ning õpetajaks õppivate üliõpilaste professionaalse arengu kaudu. Eetiline ja uurimuslik lähenemine hõlmab õppeaineid lõimivat üldõpetust ja õppimist avatud õppekeskkondades. |
Inge Timoštšuk |
2019–2022 |
|
|
Terviklik lähenemine koolijuhtimisele Projekti eesmärk on analüüsida koolijuhtimise praktikaid erinevate riikide haridussüsteemides ja leida uusi lähenemisi haridusasutuse juhtimisele. |
|
Katrin Poom-Valickis |
2019–2022 |
|
Kvaliteedile orienteeritud õpetajate esmaõppe süsteemi loomine õpetajate professionaalsuse suurendamiseks Kosovos Projekti eesmärk on tutvustada Kosovo õpetajate esmaõppe institutsioonidele sisemise kvaliteedikindlustamissüsteemi rakendamiseks vajalikke mehhanisme ja oskusi, et tuua kaasa haridusreforme elluviivate lõpetajate kvaliteedi tõusu. |
Eve EisenschmidtKätlin VanariMikk KasesalkKatrin Poom-Valickis |
2020–2023 | |
|
Õpetamine ja õppimine heterogeensetes õppegruppides Projekti eesmärk on koostada (kutse)õpteajatele mõeldud abimaterjalid, mis aitaksid neid erineva võimekuse ja kultuurilise taustaga õppija õpetamisel. Materjalid töötatakse välja kolme seminari raames Hesseni ülikoolis, Tallinna Ülikool ja Jyväskylä rakenduskõrgkoolis. Seminaride fookusteemad on:
|
|
2019–2021 |
|
|
IEA rahvusvaheline kodanikuhariduse uuring ICCS 2022 IEA Rahvusvahelise kodanikuhariduse uuringu ICCS2022 eesmärk on selgitada, kuidas ja mil määral on noored valmis võtma kodanikurolli ning milline osa on selles õpetajatel ja koolil. |
2019–2020 |
||
|
OECD rahvusvahelise alushariduse pilootuuring International Early Learning (for Child Well-being) Eesmärk on uurida, kirjeldada ja analüüsida alushariduse mõju laste, sh erivajadustega ja muu koduse keelega laste, õppima õppimise oskuste kujunemisele. Pilootuuringu alaeesmärkideks on uurida lapse arengut ja õppimist, sh sotsiaalseid, emotsionaalseid ja kognitiivseid oskusi; seoseid lapse lasteasutuses osalemise ja alushariduse omandamise vahel; lapse individuaalsuse, kodu ja lasteasutusega seotud tegurite mõju lapse sotsiaalsete, emotsionaalsete ja kognitiivsete oskuste kujunemisele. Pilootuuringus osalemine võimaldab võrrelda Eesti alusharidust teiste riikidega. |
2016–2020 | ||
|
Kujundades noorsootöötajaid formaalse hariduse kaudu Projektis analüüsitakse noorsootöötajaks õppimise võimalusi koos õppekavadega Eestis, Iirimaal, Walesis ja Makedoonias ning koostatakse juhised aja- ja asjakohase noorsootöö õppe korraldamiseks. Projekti laiem eesmärk on suurendada noorte ligipääsu kvaliteetsele noorsootööle Euroopas. |
2019–2020 | ||
|
1. ja 2. klassi õpilaste pädevustestid Projektis töötatatakse välja testide prototüübid 1. klassi õpilaste keele-, matemaatika- ja õpipädevuse ja 2. klassi õpilaste keele- ja matemaatikapädevuse hindamiseks. |
2020 | ||
|
Õppejuhtide arenguprogramm “Õppimist eestvedav juhtimine” Arenguprogrammi üldeesmärk on õppejuhtide juhtimiskompetentside arendamine ning hoiakute kujundamine, mis arvestavad nüüdisaegset õpikäsitust ning 21. sajandi väljakutseid haridusele. |
Eve EisenschmidtKätlin VanariReet SillaveeTiiu TammemäeKati AusKaire Kollom |
2020–2021 |
|
|
Digiõppevara kogumik STEAM K12 Eesmärk on anda õpetajakoolituse eriala üliõpilastele oskus kasutada erinevaid STEAM-õppe lähenemisi (robootika, sensorid, virtuaal- ja liitreaalsus, elektroonika, statistika aine rikastamiseks tehnoloogiaga). Üliõpilased õpivad kasutama vahendeid kaasaegsete õpimeetodite rakendamiseks ja õpitulemuse mõjutamiseks. |
Janika Leoste |
2020 | |
|
Minu tulevikukolleeg robot Projekti eesmärk on luua TLÜ EDUSPACE laborile 2021. aastaks võimekus pakkuda mitte-IKT õppekavadel õppivatele üliõpilastele tehisintellekti (AI) kasutamist tutvustavaid praktikume. Lihtsatele AI-robotitele luuakse käitumismudelid, mis aitavad mõista seda tüüpi robotite rakendamist klassiruumis. |
Mari-Liis Lind
|
2020–2021 |
|
|
EDUSPACE interdistsiplinaarse uurimisrühma loomine tehnoloogiaga toetatud õppimise ja õpetamise uurimismeetodite ja -instrumentide väljatöötamiseks Projekt toetab TLÜ haridusuuenduse fookusvaldkonna tegevust, kus õppimine ja õpetamine igal haridustasemel peaks toetama muutunud õpikäsituse rakendamist ning kohanemist uuenenud ja kiirelt muutuva infokeskkonnaga. Loodav interdistsiplinaarne uurimisgrupp toetab tõenduspõhise tehnoloogiaga rikastatud haridusuuenduse haridusasutusse jõudmist ja selle jätkusuutlikku rakendamist. |
Timo Tobias Ley
|
2020–2021 |
|
|
Distantsõppe õppijale sobivuse hindamine ja kohandamine ülikoolides elukestva õppe kontekstis Seoses COVID-19 leviku ja eriolukorraga seotud massilisele distantsõppele üleminekuga kõrghariduses on tekkinud suurepärane olukord hinnata distantsõppe tõhusust ja sobivust erinevatele õppijatele ning leida lahendused õppe tõhustamiseks ning õppijate kaasamist toetavate meetmete väljatöötamiseks. |
TA/4120 |
2019–2021 | |
|
Tehnoloogiaga toetatud distantsõppe praktikad, tõhusus ja väljakutsed Eesti üldhariduskoolides Uuringu eesmärk on kaardistada Eesti üldhariduskoolides 2020. aasta kevadel aset leidnud distantsõppe korraldus, selle tõhusus ja väljakutsed organisatsioonis juhtide, õpetajate ja õppijate tasandil. |
TA/4020 |
Piret SoodlaKairit TammetsEve EisenschmidtTimo Tobias LeyTerje VäljatagaMart LaanpereElina Malleus-KotšegarovMari-Liis Kaldoja |
2020 |
|
Eesti täiskasvanute koolitajate kompetentside avaldumine digikeskkonnas toimuvatel koolitustel ja nende koolitusvajadus Uuring tulemusena on välja selgitatud Eesti täiskasvanute koolitajate kompetentsid ja tegevusnäitajate avaldumine koolituste läbiviimisel digikeskkonnas; loodud terviklik ettekujutus koolitajate koolitusvajadusest, lähtudes riiklikust täiskasvanute koolitaja kutsestandardis 6. taseme kompetentsidest ja digipädevusmudelist DigCompEdu ning välja selgitatud koolitusasutuse pidajate ja koolitajate teadlikkus ning ootused EPALEle kui professionaalse arengu keskkonnale. |
2020 | ||
|
Mitteformaalse keskkonnahariduse arendamise interdistsiplinaarse uurimisrühma loomine ja pilootuuringu läbiviimine Projekti laiem eesmärk on luua töörühm, mis interdistsiplinaarselt ja tõenduspõhiselt uuriks ning arendaks mitteformaalset ja formaalset keskkonnaharidust Eestis. Projekti tulem pakub uut teadmist mobiilse õuesõppe tegevustega seotud õpidisainile ja neid tegevusi toetavate tehnoloogiliste rakenduste edasiseks arendamiseks, et tagada pedagoogiliselt ja ainealaselt mõtestatud küsimused ning ülesanded õpilastele. |
Grete Arro |
2019–2020 |
Lõppenud projektid
Lõppenud projektid |
ETIS | Projekti liikmed |
Kestus |
|
Õpetajate professionaalsuse ja professionalismi muutuv kontekst Projekti peamine eesmärk oli mõista, kuidas globaalsed sotsiaalmajanduslikud ja kultuurilised muutused, hariduspoliitika, õpetajate elulood ja õpetajaks kujunemise individuaalsed teed on mõjutanud õpetajate professionalismi ja professionaalsust Eestis. |
Ivor GoodsonRain MikserKrista LoogmaAino UgasteTiia ÕunMarika VeissonKatrin NiglasMeril Ümarik Meidi Sirk Reeli Liivik Inge Timoštšuk Maire Tuul |
2014–2019 | |
|
Kogemusõpe avatud õpikeskkonnas Projektis koostati ülevaade avatud õppekeskkondades aktiivset õppimist toetavatest tegevustest ning nende juhtimisest. Ülevaade sisaldas teoreetilist analüüsi ja praktilisi lahendusi, mille väljatöötamiseks rakendatakse juhtumiuuringu formaati. |
TKA19096A | 2019–2020 | |
|
Professionaalne eestikeelne õpetaja vene õppekeelega rühmas Projekti eesmärk oli aidata kaasa koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava rakendumisele läbi eesti keele kui teise keele õppe õpetajate toetamise koolieelsetes lasteasutustes. Projektis toimusid koolieelsete lasteasutuste õpetajate koolitused ja osapoolte uuringud. |
TRU19125 |
Tiia ÕunAino UgasteTiiu TammemäeLii LilleojaMaire TuulSilvi Suur |
2019 |
|
Alushariduse hindamisvahendi prototüübi koostamine Projektis töötati välja alushariduse hindamisvahendi prototüüp lähtuvalt hindamisvahendi kontseptsioonist. |
TRU19182A | Tiiu Tammemäe | 2019 |
|
OECD rahvusvahelise alushariduse pilootuuring International Early Learning (for Child Well-being) Projektiga aidati kaasa OECD rahvusvahelise alushariduse pilootuuringu International Early Learning (for Child Well-being) läbiviimisele, sh tõlgiti 5–6-aastaste laste põhiuuringu tulemused eesti ja vene keelde ja kodeerida ning osaleda Eesti riikliku raporti koostamisel. |
TKA19124 | 2019 | |
|
Riikliku õppekava katsetamise uuringu ettevalmistamine ja läbiviimine koostöös Tartu Ülikooliga Pakkumuse sisuks oli TÜ ja TLÜ ettepanekud riikliku õppekava katsetamise uuringu lähteülesande ettevalmistamiseks ja vastavalt sellele uuringu läbiviimiseks. |
TKA19183 | 2019 | |
|
Robomatemaatika 3. ja 6. klassi digiõppevaramule kaasaegseid õpimeetodeid arvestavate interaktiivsete matemaatikaülesannete koostamine Projektis arendati välja robomatemaatika digiõppevaramu, mis lisati avalikult õpetajatele kasuatmiseks ka eKoolikotis. Projekt valmis doktoritöö raames teostatud uurimuse kolmanda uuringu jaoks, mille fookus oli meetodi erinevate rakendusmudelite väljatöötamine ning jätkusuutlikkuse tagamine. Projektis koostati robomatemaatika 3. ja 6. klassi digiõppevaramu neli kogumikku. |
TF1719 | 2019 | |
|
Koolikultuuri ja -juhtimise alase teaduskompetentsi koondamine ja võimekuse tõstmine Projekti eesmärk oli koondada koolijuhtimise ja koolikultuuri valdkonna teaduskompetentsi ning kujundada uurimisrühm, kes on võimeline taotlema edukalt rahvusvahelisi uurimisgrante, et kasvaks Tallinna Ülikooli juhtroll hariduse juhtimise valdkonnas. |
TF5716 | 2017–2019 | |
|
Õppimine ja õpetamine TLÜ üliõpilaste kogemustes ja õppejõudude õpetamispraktikates Projekti uurimisküsimused tulenesid probleemiseadest: Millised on õppejõudude senised õpetamispraktikad? Kuidas muutunud õpetamispraktikad (nt ELU projektid) mõjutavad üliõpilaste õppekogemusi? Millised on õpetamispraktikate muutuste mõjud üliõpilaste õppekogemustele ja õppimiskultuurile erinevates õppevaldkondades? Millised aluspõhimõtted toetavad uuenduslike õpetamispraktikate rakendumist Tallinna Ülikoolis? Uuringuprojekt viidi läbi tehnoloogiliselt uudset sotsiaal-semantilist õppimistehnoloogiat rakendades koostöös CEITER projektiga. |
TF5416 |
Larissa JõgiMeril ÜmarikKatrin KaruHalliki PõldaKai PataMihkel KangurLiisa PuuseppTuuli OderReeli SirotkinaKoidu SaiaKarmen Toros |
2016–2019 |