Teadus- ja arendusprojektid
Valik TLÜ haridusteaduste instituudi käimasolevaid projekte.
SustainERA - Kestliku tuleviku uuringud
2024-2029
Täitjad: Kai Pata, Anu Realo, Riin Ehin, Terje Väljataga, Grete Arro, Katrin Männik, Mari-Liis Jakobson, Leif Kalev, Jaanus Terasmaa,Tarmo Pikner
Tallinna Ülikooli juurde luuakse valdkonnaülene kestliku tuleviku uuringute teadusrühm ja seeläbi edendatakse kõrgetasemelise teadustöö kompetentsi ning võimekust selles vallas. Teadusrühma kuuluvad oma valdkonna eksperdid, kelle kompetents toob kokku teadmised haridus- ja käitumisteaduste, psühholoogia, keskkonnateaduste, inimgeograafia, kommunikatsiooni- ja poliitikauuringute vallast. Projekti uurimistöö peamine eesmärk on välja selgitada, kuidas inimesi, organisatsioone ja kogukondi kestlikumate valikute tegemisel toetada ja suunata. Projekti oluliseks osaks on avatud labori (ing. k. Open Lab) lähenemine, mis aitab hõlbustada koostööd erinevate avaliku-, vabaühenduste- ja erasektori osapooltega.
Projekti rahastab Euroopa Komisjoni ERA Chair programm.
WINDEE - Õpilase ja õpetaja heaolu digihariduses
2025-2028
Täitjad: Janika Leoste, Sirly Väät, Kadri Mettis, Katrin Männik
Projekti eesmärgiks on parandada õpilaste ja õpetajate heaolu digihariduses. Sageli ei ole digitehnoloogia mõju õppimisele ja tervisele selge ning samuti on puudu head juhised ja poliitikad. Me uurime seda teemat, kogume tõendeid ja töötame välja Digitaalse Heaolu Raamistiku, mis aitab leida tasakaalu tehnoloogia kasutamises. See raamistik arvestab nii inimese vajadusi (digioskused ja tervis), õpikeskkonda (õppetöö korraldus ja koolikultuur) kui ka seadmeid (turvaline ja mõistlik kasutamine). Katsetame oma lahendusi koolides ja täiustame neid saadud kogemuste põhjal. Lõpuks soovime, et meie töö aitaks kujundada hariduspoliitikat nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil, et digiharidus toetaks õppijate heaolu.
Projekti rahastab EACEA.
LED Education - Õpikeskkondade toetamine digihariduses
2025-2028
Täitjad: Janika Leoste, Sirly Väät Kadri Mettis
LED Education tegeleb hariduse digitaalse arendamisega, luues keskkondi, mis parandavad õppijate kaasatust, heaolu ja õpitulemusi. Projekt ühendab kaasaegsed digivahendid, isikupärastatud mentorluse ja kaasavad praktikad, et pakkuda kõigile võrdselt tõhusat õpikogemust.
Erinevalt tavapärasest digiõppest keskendub projekt turvalise ja toetava õpikeskkonna loomisele nii õppijatele kui ka õpetajatele. LED Education aitab arendada uuenduslikke digilahendusi ja ületada digipädevuste lõhet, järgides ELi strateegilisi suundi, et muuta digitaalne haridus kõigile kättesaadavaks.
Projekti rahastab EACEA.
TAME - Loovtöökoja Õpetajate Akadeemia
2025-2028 Täitjad: Janika Leoste, Sirly Väät, Kadri Mettis
Projekt loob Õpetajate Akadeemia, mille eesmärk on arendada uuenduslikke õpetajakoolitusprogramme maker-hariduse jaoks. Lisaks töötatakse välja makeri pädevusraamistik, vajalikud õppemoodulid ja ressursid ning viiakse läbi ühiseid koolituskursusi. Projekt hõlmab hindamisuuringuid, tõhusate praktikate kaardistamist ning poliitikasoovituste koostamist, et anda sisendit hariduspoliitikakujundajatele osalevates riikides ja ELi tasandil.
Rahastamisprogramm: ERASMUS-EDU-2024-PEX-TEACH-ACA. Finantseeritud: EUROPEAN EDUCATION AND CULTURE EXECUTIVE AGENCY (EACEA).
Õppimine ja õpetamine kaasavas klassiruumis
2024-2027 Täitjad:Piret Soodla, Anna-Liisa Jõgi, Triin Ulla, Maris Juhkam, Eliis Ait, Tiiu Tammemäe, Katrin Poom-Valickis, Brenda Marie Morton Eesti hariduskorralduse üheks juhtivaks põhimõtteks on kaasav haridus, kuid selle rakendamine koolides on siiski suur väljakutse. Üheks kitsaskohaks on ebapiisavad teadmised tõenduspõhistest efektiivsetest õpetamispraktikatest klassiruumis, kus õpivad erineva võimekuse ja oskustasemega õpilased. Käesolev uuring keskendub kaasavate praktikate uurimisele ja teadliku rakendamise toetamisele 1. kooliastmes. Projekti eesmärk on selgitada välja olukord kaasavate praktikate rakendamisel Eesti koolide 1. kooliastmes, arendada professionaalse arengu programmi kaudu õpetajate ja tugispetsialistide pädevusi kaasavate praktikate teadlikul rakendamisel kõigi õpilaste õppimise toetamisel ning hinnata programmi mõju kaasavas klassiruumis õpetamisele ja õppimisele. Uuringusse kaasatakse õpetajad, tugispetsialistid ja õpilased. Esmalt analüüsitakse õpetajate ja tugispetsialistide kaasavate praktikate rakendamist, sellekohast enesetõhusust ja professionaalse arengu vajadusi. Analüüsi tulemuste ja teaduskirjanduse alusel töötataks professionaalse arengu programm ning kutsutakse õpetajaid ja tugispetsialiste selles osalema. Programmis osalevad 3. klassi õpetajad, kes, tehes vajadusel koostööd tugispetsialistidega, viivad programmis antavate ülesannete käigus enda klassides läbi sekkumistegevused, mis toetavad kaasavate praktikate teadlikku rakendamist klassiruumis. Professionaalse arengu programmi lõppedes uuritakse õpetajate ja tugispetsialistide saadud õpikogemusi, programmi mõju nende enesetõhususele ja kaasavate praktikate kasutamisele ning sekkumise mõju õpilaste tajutud kaasatusele, akadeemilistele oskustele ja enesetõhususele. Andmete analüüsimisel kasutatakse nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid meetodeid. Projekt on kõrge praktilise väärtusega Eesti haridussüsteemi jaoks, kuna tegemist on suure arendusvajadusega valdkonnaga. Uuringu tulemustele tuginevalt arendatakse Tallinna Ülikoolis ja Tartu Ülikoolis õpetajate ja tugispetsialistide esma- ja täienduskoolitust.
Õpilaste teadusliku mõtlemisviisi ning süsteemmõistelise mõtlemise kujundamine III ja IV kooliastme loodusteaduste tundides ning õpetajate vastava õpetamis- ja hindamisalase pädevuse tõstmine
2024-2027
Täitjad: Tiina Anspal, Terje Väljataga, Heli Aomets, Grete Arro, Kadri Mettis
Eesmärgid:
- Luua teoreetiline raamistik ning vastavad instrumendid III ja IV k.a õpilaste teaduslikumõtlemisviisi ja süsteemmõistelise mõtlemise ning õpetajate mõiste arengu alaste teadmisteuurimiseks ning rakendada neid nimetatud sihtgruppidel.
- Luua loodusteaduslike tuummõistete arengu digitaalsed kaardid koos vastavate õpistsenaariumitega, mis aitaksid kujundada õpilaste süsteemmõtlemist, teaduslikku suhtumist jaautonoomset motivatsiooni ning uurida sekkumise mõju õpilaste vastavatele karakteristikutele.
- Tõsta koolituste abil loodusainete õpetajate vastavat pädevust, mida uuritakse õpetajauskumuste ja teadmiste muutuse kaudu.
Õpetajate professionaalsele arengule suunatud kutsekompetentsuse hindamine
2024-2027 Täitjad: Katrin Poom-Valickis, Priit Reiska, Tiina Anspal, Reili Argus, Tiina Rüütmaa, Kadi Georg, Annika Volt, Kristiina Bernhardt, Kati Aus, Jüri Kurvits, Tiina Naissoo, Marina Kurvits
Eesti üldhariduskoolides on kvalifikatsioonile mittevastavate õpetajate osakaal viimastel aastatel tõusnud ja tänaseks on neid ligikaudu viiendik. Seejuures ei ole teada, miks nende osakaal suureneb ja milliseid on sobivad lahendused paindliku õppe kaudu kvalifitseeritud õpetajate osakaalu tõstmiseks. Käesolev uurimisprojekt keskendub kahele küsimusele: esiteks soovitakse aru saada teguritest, mis takistavad Eestis kvalifikatsioonita õpetajatel kvalifikatsiooni omandamist ja teiseks soovitakse välja töötada metoodika õpetajate kutsepädevuste analüüsiks ja hindamiseks, mis toetaks õpetajate professionaalset arengut. Esimesele küsimuse vastamiseks on uuringul kaks alametappi: esmalt viiakse läbi üle-eestiline ülevaateuuring kvalifikatsioonita õpetajate seas, teiseks täpsustatakse kvalifikatsiooni omandamist takistavaid tegureid intervjuude abil kahes omavalitsuses, keskendudes lisaks õpetajatele ka koolijuhtidele ja koolipidajatele. Teisele küsimusele vastamiseks keskendutakse põhikoolis matemaatikat õpetavate kvalifikatsioonita õpetajate ainedidaktika ja üldpedagoogilistele pädevustele ning luuakse kutsepädevuste analüüsiks ja hindamiseks sobiv metoodika, mis võimaldab kaardistada õpetajate professionaalse arengu vajadused. Tervikuna on uuring vaadeldav disainipõhise juhtumiuuringuna, milles võetakse arendusprotsessis fookusesse kaks omavalitsust - Tartu linn ja Harku vald. Uuring annab sisendi ülikoolidele paindliku õpetajaõppe pakkumiseks läbi täiendusõppe, mikrokraadiprogrammide ja tasemeõppe õpetajate kvalifikatsiooni saavutamiseks. Teisalt teadvustatakse koolipidaja ja koolijuhtide rolli ning võimalusi õpetajate õppimiseks tingimuste loomisel ning professionaalse arengu toetamisel. Kvalifikatsioonita õpetajate probleemi lahendamine on võimalik vaid erinevate osapoolte koostöös, luues õpetajate õppimiseks ja pideva arengu toetamiseks sobiva keskkonna ja võimalused.
Üldpädevuste hindamise arendamine
2024-2029
Täitjad: Valeri Murnikov, Eve Kikas, Maris Juhkam, Elina Malleus-Kotšegarov, Piret Soodla, Mikk Granström, Kati Aus, Kaja Mädamürk, Joosep Norma.
Tallinna Ülikool ja Haridus- ja Teadusministeerium viivad ühiselt ellu teaduspõhise õppekavade ja õppevara arendamise ning õppekvaliteedi hindamise projekti, mis keskendub personaalsete õpiteede ja õpianalüütika arendamisele. Projekti eesmärgiks on tõsta Eesti haridussüsteemi kvaliteeti ja toetada õpetajate järelkasvu ning arengut.
Eesti keelest erineva emakeelega laste eesti keele õpet toetava alushariduse e-käsiraamatu koostamine
2024-2025
Täitjad: Anne-Mai Meesak, Eve Kikas, Tiiu Tammemäe, Reili Argus, Andra Kütt-Leedis, Natalia Tšuikina
Eestikeelsele õppele üleminek alushariduses loob vajaduse toetada nii õpetajaid kui ka lapsi. Loodav e-käsiraamat võimaldab toetada eesti keelest erineva emakeelega laste eesti keele õpet. E-käsiraamat annab laiapõhjalise ülevaate lapse arengust ja õppimisest (sh esimese ja teise keele omandamisest), pakub välja mitmekesise valiku eesti keele kui teise keele õppimise ja õpetamise meetoditest, pakub tuge õppevara kohandamiseks ja loomiseks ning toetab koostöö tegemist vanematega ja kodukeele väärtustamist. E-käsiraamatu kõik teemad sisaldavad nii teoreetilisi lähtekohti kui ka soovitusi praktiliste materjalide kasutamiseks. E-käsiraamat on tasuta kättesaadav nii tervikuna kui ka peatükkide kaupa.
Noorsootöötajate professionaalne areng: õppimine, uurimine, väärtuste ja teooriate edastamine, mis mõjutavad praktikat erinevate rühmadega
2024-2027
Täitjad: Ilona-Evelyn Rannala, Kristi Jüristo, Katrin Karu
Soodustatakse koostööd õpetajate ja praktikute vahel, võimestatakse noorsootöötajaid, arendatakse uuenduslikke lähenemisviise ja tegevusi, edendatakse tõenduspõhiseid praktikaid noorsootöös ning seeläbi tugevdatakse noorsootöö üldist kvaliteeti ja tunnustamist.
FEWL - Formaalhariduse ja töökohal õppe lõimimise teadusuuringute edendamine
2023-2025
Täitjad: Inge Timoštšuk, Krista Loogma, Maria Erss, Reeli Liivik, Janika Leoste, Kaidi Nurmik, Maret Aasa, Triin Roosalu, Merle Pajus, Anne-Mai Näkk, Helene Uppin, Erle Neeme, Marti Taru
FEWL Twinning projekt suurendab võimekust uurida töökohal õppe lõimimist formaalharidusega võttes fookusesse ka põhikoolijagümnaasiumi õpilased, sest kogemused autentsetes töökeskkondades väljaspool kooli toetavad terviklikku vaadet õppimisele sh lõimitud õpet, ja loovad aluse elukutse valikuks.
Projekti rahastab Euroopa Horisont Twinning programm.
EdTech Talents
2023-2027
Täitjad: Janika Leoste, Maire Tuul, Martin Sillaots, Aija Sakova, Sirje Virkus, Mart Laanpere, Kristjan Kask, Madis Saluveer, Kadri Mettis, Sirly Väät, Merle Pajus, Katrin Männik
Projekt keskendub digitaalsete haridustehnoloogiate arendamisele ja akadeemiliste ringkondade ja ettevõtete vahelise koostöö toetamisele.
Projekti rahastab Euroopa Komisjon.
e-DIPLOMA - Uute tehnoloogiate haridusse ja koolitustesse integreerimine
2022-2025
Täitjad: Kai Pata, Terje Väljataga, Andrea Annus, Halliki Põlda, Katrin Karu, Evelyn Grünberg
Euroopa horisont projekt e-DIPLOMA piloteerib täiskasvanuhariduses uudseid innovaatilisi e-õppe lahendusi kogemusliku õppe õpipraktikates. Koostöös partneritega luuakse kolm e-õppe moodulit, milles uudse kombel rakendatakse e-õppes virtuaalreaalsust, laiendatud reaalsust ja tehisintellekti tuge.
Projekt on rahastatud Euroopa Horisont programmi (HORIZON-CL2-2021-TRANSFORMATIONS-01) raames.
GOT - Veebipõhise õppe suutlikkuse arendamine Ghanas
2023-2025
Täitjad:Terje Väljataga, Kadri Mettis, Linda Helene Sillat, James Sunnay Quaicoe, Evelyn Grünberg
Töötatakse välja digitaalse hariduse arenduskava, mis hõlmab õppesüsteemi ja koolitusi, sellega aidatakse Ghana kõrgharidusmaastikul kaasa õpetajate arengule, luuakse ja viiakse ellu neile sobiv strateegia ning regulatsioonid.
Projekti rahastab Euroopa Komisjon Erasmus "Capacity building in the field of higher education" programm.
Noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteemi tugevdamine
2025-2029 Täitjad: Ilona-Evelyn Rannala, Kristi Jüristo, Tanja Dibou
Projekti raames arendatakse rahvusvahelist koostööd noorte ja noorsootöö uurimise osas ning antakse välja ja tutvustatakse täiendatud versiooni raamatust „Miten tutkia nuoria ja nuorisotyötä“, mis hõlmab kaasaegset vaadet noorte ja noorsootöö uurimise metoodikale.
Projekti rahastab Haridus- ja Noorteamet.
Digitaalne kultuuripärand kui ühiskondlik ressurss
2024-2026
Täitjad: Pille Runnel, Pille Pruulmann-Vengerfeldt, Kai Pata, Agnes Aljas, Mahendra Mahey
Eesti muuseumide kogudest märkimisväärne osa on digitaalselt Eesti elanikele kättesaadav. Tegemist on hindamatu ühiskondliku ressursiga, millel on suur potentsiaal panustada jätkusuutlikkusse arengusse. Muuseumid aitavad muutustega toime tulla, kui nende ressursid leiavad ühiskonnas rakendust. Uurimistöö ülesandeks on arendada erinevate siht- ja sidusrühmade (loovsektor, koduloouurijad, seeniorid) ja muuseumide võimekust digitaalse kultuuripärandi kasutamisel. Projekti eesmärgiks on arendada koosloome meetodeid digitaalse kultuuripärandi mõtestamisel, kasutamisel erinevates valdkondades ja pärandiga seotud teadmussiirdes.
Projekti rahastaja on Kultuuriministeerium.
Keenia ülikoolide teadusvõimekuse ja arendusvajaduste kaardistus haridusreformide elluviimiseks
2024-2025
Täitjad: Katrin Poom-Valickis, Anna-Liisa Jõgi
Uurimistöö peamine eesmärk kaardistada õpetajakoolitust pakkuvate Keenia ülikoolide teadusvõimekus ja tuvastada peamised väljakutsed tõenduspõhise õpetajakoolituse arendamisel. Projekti andmete kogumisse ning analüüsi kaasatakse Keenia ülikoolide esindajad, kasutades õpetajakoolitust pakkuvate ülikoolide Dekaanide foorumi liikmeid, mis võimaldab uuringu läbiviimise protsessi käigus toetada antud ülikoolide esindajate teadustöö võimekuse kasvu ning koguda olulist infot edasiste arendustegevuste planeerimiseks. Uurimistöö fookuses on ülikoolide valmisolek ja võimekus rakendada pädevuspõhist õpet ning toetada õpetajate ettevalmistamist vastavalt tõenduspõhisele lähenemisele.
Projekti rahastab Välisministeerium.
Keenia õpetajahariduse pädevuspõhistele õppekavadele ülemineku ja õppeprotsessi kaasajastamise toetamine
2024-2025
Täitjad: Katrin Poom-Valickis, Kätlin Vanari, Triin Ulla, Kadi Georg
Projekt toetab Keenia haridussektori kaasajastamist ning püüdlusi parandada hariduse kvaliteeti ja tagada selle vastavus 21. sajandi nõudmistele. Täpsemalt on projekti eesmärk toetada Keenia haridusreformi õpetajahariduse kaasajastamise kaudu. Projekt toetab Keenia ülikoolide üleminekut pädevuspõhistele õpetajakoolituse õppekavadele, toetudes tõenduspõhistele teadmistele, juurutades uuenduslikke õpetamismetoodikaid, sealhulgas digipedagoogikat, et tagada tulevaste õpetajatele vajalikud pädevused toimetulekuks hariduskeskkonna väljakutsetega.
Projekti toetab ESTDEV - Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus.
Arengutugi õppeastustele
2022-2029
Täitjad: Krista Keedus. Eve Eisenschmidt, Kätlin Vanari, Piret Oppi, Berit Silvia Kondratjev, Joosep Norma
Koos HAKAga luuakse kuni kolmeaastane arenguprogramm, mis edendab õppijakeskset kultuuri ja tõenduspõhist juhtimist. Lisaks töötatakse välja arenguprogrammis osalevate õppeasutuste valiku kriteeriumid ja põhimõtted arendusprogrammis osaleva õppeasutuse pidaja kaasamiseks.
Projekti rahastab Haridus- ja Noortemaet.
Alustava haridusjuhi arenguprogramm
2024
Täitjad: Eve Eisenschmidt, Reet Sillavee, Kätlin Vanari, Daniel Reinaru, Riina Stahl
Haridusvaldkonna strateegia sätestab, et aastaks 2035 toetavad õppekavad enam õppijast lähtumist; õppe maht ja sisu on paremas kooskõlas ühiskonna ja tööturu arenguvajadustega. Õppekavade arendamine ja rakendamine on tõenduspõhine ja kaasav. Teisisõnu peab koolijuhtide ja juhtõpetajate töö fookus veel enam koonduma õppimise eestvedamisele. Haridusasutuse juhi kompetentsimudel ning karjäärimudel eeldavad juhilt pidevat eneseanalüüsi, sellest lähtuvaid arengueesmärke ning realistlike strateegiate valikut sihtideni jõudmiseks. Selleks on vaja juba alustavate juhide ettevalmistuse rõhku panna andmete kasutamisele ja tõenduspõhiste juhtimisotsuste tegemise oskusele. Programm on suunatud koolijuhtidele, kelle senine ametiaeg on kuni kaks aastat.
Projekti rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.
Riigikaitseõpetuse arendusprogrammi ettevalmistamine ja läbiviimine 2024/25
2024-2025
Täitjad:Maret Aasa, Meidi Sirk
Projekt hõlmab riigikaitseõpetuse mikrokraadi õppekava arendust (sh uurimist) ja riigikaitseõpetajate jätkusuutlikku koolitamist Tallinna Ülikoolis lähtudes gümnaasiumi riikliku õppekava valikkursuse „Riigikaitseõpetus“ sisust. Uurimistegevuses keskendutakse riigikaitseõpetajate arusaamade kujunemisele õpetamise olemusest ja rollide mõistmisele riigikatiseõpetuse õpetamisel üld- ja kutsehariduses.
Projekti rahastab Kaitseresursside Amet.
Roheoskuste arendamine horisontaalselt
2023-2024
Täitjad:
Katrin Männik, Maarja Lehtsaar, Grete Arro, Jaanus Terasmaa, Kai Pata
Roheoskuste arendamine horisontaalselt teostatakse Haridus- ja Noorteameti ning Haridus- ja Teadusministeeriumi Roheoskuste programmi raames. Programmi abil toetatakse ettevõtete rohepöördeks vajalike oskuste arendamist, mis hõlmavad üldoskusi, kui ka erialaspetsiifilisi roheoskusi. Üheksanda konsortiumi “Roheoskuste arendamine horisontaalselt” tegevused hõlmavad: kontseptsiooni väljatöötamine, õppekavade analüüs ja arendus, õppejõudude koolitus. Projektis käsitletakse roheoskuste al tervikpädevusi, mis koosnevad teadmistest, hoiakutest ja oskustest.
Projekti rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.
EL 2030 kliimaeesmärkide saavutamise teaduspartnerlus ministeeriumitele II
2024-2026
Täitjad: Katrin Männik, Grete Arro, Jaanus Terasmaa, Kai Pata, Indrek Saar, Tarmo Pikner, Arko Olesk, Anastassia Zabrodskaja, Tauri Tuvikene, Rando Tuvikene, Katri-Liis Lepik, Bianka Plüschke-Altof
Raamlepingu eesmärgiks on luua tugev ja paindlik partnerlus ministeeriumide ja teaduskonsortsiumide vahel, mis toetab Eesti kliimaeesmärkide saavutamist läbi teadmistepõhise poliitikakujundamise. Raamleping võimaldab integreerida teaduslikku ekspertiisi ja analüüsi poliitikakujundamisse, pakkudes terviklikku ja läbimõeldud lähenemist kliimaküsimustele. Partnerlus võimaldab paindlikult ja vajaduspõhiselt lahendada analüüsiküsimusi ning välja töötada uusi lähenemisi ja teadmisi.
Projekti rahastab Rahandusministeerium.
VALIK VARASEMAID PROJEKTE (2020-2025)
Valik varasemaid projekte |
ETIS | Projekti liikmed |
Kestus |
|
digiTED - Õpetajahariduse digiõppe arendamine digiTED@EU projektis arendatakse õpetajaharidust toetades õpetajakoolituse õppejõudude professionaalset arengut digipädevuste ning digiõppekursuste loomise ja läbiviimise suunal. Projekti raames luuakse õppejõudude kutsealase arengu programm, mis edendab õpetajakoolitajate valmisolekut veebipõhiseks õpetamiseks ning digikursuste kujundamiseks, korraldamiseks ja hindamiseks, et toetada õpetajahariduse muutumist professionaalsemaks ja mainekamaks. Töötatakse välja konkreetsed soovitused poliitikakujundajatele digistrateegiate loomiseks Euroopa, riiklikul ja ka institunaalsel õpetajahariduse tasandil. |
TRU22045 | Terje Väljataga, Kadri Mettis, Linda Helene Sillat | 2022-2025 | |
| Ukraina toetamine läbi kodanike kaasamise Balti riikide ülikoolides
Kaardistatakse Balti riikide ülikoolides toimuvad Ukraina humanitaarkriisi lahendamiseks suunatud kodanike kaasamistegevused. Viiakse läbi ja kirjeldatakse erinevaid kodanike kaasamise praktikaid ning arendatakse kõrghariduses säilenõtkuse saavutamise praktikaid kriisisituatsioonidega toimetulekuks. |
TKA23013 | Lianne Teder, Kai Pata, Larissa Jõgi, Triin Roosalu, Daniele Monticelli | 2023-2025 | |
| WINnovators - Säästva arengu ja innovatsiooni eesmärgil noorte naiste ettevõtluse ja STEM/STEAM-i suutlikkuse suurendamine kõrgharidusasutustes
Projekti eesmärk on ettevõtluse ja STEM/STEAM võimekuse suurendamine kõrgkoolides, keskendudes säästlikule ja innovaatilisele arengule. Projektis luuakse uued võimekuste kasvatamise eesmärgiga kõrghariduspraktikad, mille käigus tõstetakse noorsootöö üliõpilaste agentsust kaasa tõmmata ettevõtlusesse maapiirkondade ja riskirühmade noori naisi. Kolme aastases projektis saavad noored naised ja noorsootöö üliõpilased kogemusi ettevõtlusest, MATIK-õppest, digioskustest ja jätkusuutlikke ümberkujundamise oskusi innovatsiooniks. Projekti partnermaad on Itaalia, Rumeenia, Serbia ja Sloveenia. |
TKA21193 | Kai Pata, Terje Väljataga, Ilona-Evelin Rannala, Kristi Jüristo | 2021-2024 | |
| Kaasavate koolikogukondade koosloome
Projekt toetab koole kaasavate koolikogukondade tugevdamisel, kus iga osaleja on kaasatud ja austatud. Toetame koole, kes väärtustavad kultuuri, religiooni, soo, võimete või sotsiaalmajandusliku tausta mitmekesisust. Fookuses on sotsiaalne keskkond, kus antakse sõna kõigile kogukonna liikmetele. Kaasavate koolikogukondade koosloome kaudu saavad koolid suurendada seotust nii koolikogukonnas kui ka väljaspool ning tagada suurema tõenäosusega jätkusuutlikud edusammud parimate ja võrdsete võimaluste suunas kõigile õppijatele. Projekti rahastab Euroopa Komisjon.
|
TKA21209 | Eve Eisenschmidt, Kätlin Vanari, Piret Oppi, Krista Keedus, Reet Sillavee, Berit Silvia Kondratiev | 2021-2024 | |
|
Läbi rahvusvahelise koostöö arendatakse ja katsetatakse uuenduslikku kursust ettevõtliku mõtteviisi arendamiseks ja toetamiseks EdTech valdkonnas, et toetada teadumussiiret ülikoolide ja ettevõtete vahel ja tõsta partnerülikoolide ettevõtlusalase õppetegevuse kvaliteeti. Tulemina valmib hübriidkursus akadeemiale, et edendada ettevõtlikku ja teaduslikku mõtteviisi. Projekti rahastab Euroopa Komisjon. |
TKA23009 | Janika Leoste, Sirly Väät, Meidi Sirk, Katrin Männik, Sirje Rekkor | 2023-2025 | |
|
Avastusrada: digitaalse väliõppe vahendi süsteemne kasutamine Projekti partnerid Eestist, Soomest, Kreekast ja Austriast koondavad hariduse, psühholoogia, ökoloogia ja haridustehnoloogia valdkondi ning uurivad võimalusi Avastusraja digilahenduse terviklikuks kasutamiseks loodushariduses.Projekti käigus tõlgitakse Avastusrada rakendus erinevatesse keeltesse, arendatakse tehnilisi lahendusi kasutajasõbralikumaks ning tutvustatakse kohalike ja rahvusvaheliste koolitustega rakendust ja loodud radu osalevate riikide õpetajatele ja loodushariduskeskustele. Lisaks luuakse elurikkuse valdkonna kohta mitmekeelsed rakenduse sisukat kasutamist toetavad näidised ning uuritakse nende võimalikku mõju õpilaste elurikkusega seotud arusaamade muutumisele. |
Elina Malleus-Kotšegarov |
2021–2024 |
||
|
Seoses eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava elluviimise raames abiõpetajate ettevalmistamine, toetamine ning koolidele ja koolieelsetele õppeasutustele kättesaadavamaks muutmine. Projekti rahastab Haridus- ja Teadusministeerium. |
MÕA24039 | Tiia ÕunMari-Liis Lind Elina van der Toom | 2024 | |
|
EduSpace teadmusteenuse leping TTS grupiga Tallinna Ülikool on kokku pannud neljaliikmelise teadusmeeskonna, et arendada kaheksa õppetegevust, mille eesmärk on õpetada tulevastele alushariduse ja algkooli õpetajatele digioskusi, kasutades selleks Oti robotit ja mitmesuguseid lisaseadmeid. Tulemused esitatakse 25-leheküljelise juhendamaterjalina. Rahastaja: RM EDUCATIONAL RESOURCES LIMITED. |
Janika Leoste Maire Tuul Elyna Heinmäe Tiiu Tammemäe Matti juhani Rossi | 2024 | ||
|
Rae valla mentorlussüsteemi tulemuslikkuse uuring Rae valla mentorlussüsteemi (Mentorluse Hea Tava) tulemuslikkuse uuringu läbiviimine, ettepanekute tegemine Mentorluse Hea Tava täiustamiseks. Rahastaja: Rae vallavalitsus. |
Katrin Karu Halliki Põlda Cynne Põldäär | 2024 | ||
|
Mäng "Rohelise ja targa linna" arendamiseks CitiesGoGreen toob kokku keskkonnahariduse, mängustamise meetodi ja MATIK lähenemise. Projekti eesmärgid on: kasvatada õpilaste keskkonnateadlikkust koos teiste läbivate oskuste ja pädevustega; töötada välja teoreetiline raamistik, mille alusel võiks arendada 10-12-aastaste algkooliõpilaste keskkonnateadlikkust; kasutada MATIK- lähenemist õpilaste kaasamiseks ja õpilaste võtmeoskuste arendamiseks; kujundada välja mäng, mis ühendab keskkonnateadlikkust, kunstiõpetust ja mängustamist; töötada välja hindamisvahend, mida kasutatakse enne ja pärast mängu omandatud oskuste mõõtmiseks. Hindamisvahendi põhirõhk on keskkonnateadlikkuse hindamisel. Selle projekti eesmärk on harida 10-12 aastaseid õpilasi keskkonnahoidlikkuse olulisusest ja tõsta nende huvi keskkonnaküsimuste vastu. Projekt on rahastatud Erasmus+ KA220-SCH-Cooperation partnership in school education raames. |
TKA22035 | Janika Leoste Inge Timoštšuk Kaidi Nurmik Sirly Väät Mihkel Kangur | 2021-2024 | |
|
Kaasava hariduse õppekava õpetamise kvaliteedi arendamine ja tõhustamine Projekti tulemusena pakutakse nii tegutsevatele kui ka tulevastele õpetajatele teadmisi, oskusi ja pädevusi, mis on vajalikud kaasava õppe edendamiseks ja hariduslike erivajadustega õpilaste segregatsiooni vähendamiseks. Seda läbi kaasava hariduse tõhustamise ning innovatiivsete praktikate väljatöötamise ning nende katsetamise ja rakendamise õpetajakoolituse valdkonnas. Rahastaja: SA Archimedes. |
TÕA19009 | Katrin Poom-Valickis Triin Ulla Tiia Õun Piret Soodla Tiiu Tammemäe Lii Lilleoja Ene Varik-MaasikEliis Ait |
2019-2024 | |
|
Tulemiteks on digipädevuste hindamise mudel MATIK õppe jaoks; õppemoodulid STEAM-pädevuste arendamiseks alus-, põhi- ja keskhariduse õpetajate hulgas; avatud õppevara repositoorium ja virtuaalne MATIK labor õppematerjalide esitamiseks ning juhend materjalide kasutamiseks. Partnerülikoolid rakendavad loodud materjale laialdaselt ka oma taseme ja täiendõppes ning MATIK kogukondades. Projektis valmisid digiõppematerjalid õpetajate digipädevuste arendamiseks. |
TKA20199 | Janika Leoste Külli Kori Sirly Väät Yagmur Cisem Yilmaz Maire Tuul Tiiu Tammemäe |
2020–2023 | |
|
Tehnoloogiaga rikastatud mängude loomine lasteaedadele eesti keele õppeks Luuakse tehnoloogiaga rikastatud mängud eesti keele õpetamiseks lasteaia venekeelsetele ja keelekümblusrühmadele. Diiõppevara toetab eesti keelest erineva emakeelega laste eesti keele ja kultuuri omandamist, lõimides erinevaid koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas kehtestatud üldoskuste ja õppe-kasvatuse valdkondi. Õppevara kasutamiseks korraldatakse koolitusi ja koostatakse juhendmaterjal |
TKA23032 | Anne-Mai Meesak Kaire Kollom Maire Tuul Linda Helene Sillat Elyna Heinmäe Tiiu Tammemäe Eve Kikas Tiia Õun |
2023 | |
|
1. ja 2. klassi üldpädevustestide arendus. Koostatakse eesti keele- ja matemaatikapädevuse testipakett 2. klassi õpilaste hindamiseks. |
TKA23033 | Piret SoodlaEve KikasMairi MännamaaAnu Palu | 2023 | |
|
Professionaalne eestikeelne õpetaja vene õppekeelega rühmas Viiakse läbi koolitused lasteaiaõpetajatele ja meeskondadele ning pilootprojekti rakendusuuring |
TKA23017 | Tiia Õun Kerstin Kööp Maire TuulKülli Rauk Evelyn Neudorf Mari-Liis LindPiia Varik | 2022–2023 | |
|
IEA rahvusvaheline kodanikuhariduse uuring ICCS 2022 IEA rahvusvahelise kodanikuhariduse uuringu ICCS 2022 selgitab, kuidas ja mil määral on noored valmis võtma kodanikurolli ning milline osa on selles õpetajatel ja koolil. |
TRU19056 | Meril ÜmarikTõnu IdnurmLianne TederTanja DibouKarolin MäeMaarja Tinn | 2019–2023 | |
|
Kutseõpetajate kaasav ja uuenduslik pedagoogika Luuakse koolitusressursside kogum, mis annab õpetajatele teadmised, oskused ja enesekindluse, et luua õpilastele huvitavaid õppimiskogemusi kolmes põhivaldkonnas: mitmekesisus ja kaasatus, innovatsioon 21. sajandi oskuste jaoks ja digitaalne tehnoloogia. |
TKA20197 | Meidi SirkReeli LiivikSirje RekkorMeril ÜmarikInna Bentsalo | 2020–2022 | |
|
Kutseharidus ja töökohapõhine õpe toetamas riskinoorte sotsiaalset kaasatust Koostöös partneritega Leedu, Läti ja Norra ülikoolidest uuritakse EMP ja Norra finantsmehhanismide Balti teaduskoostöö programm toel noorte hariduslikke üleminekuid mõjutavaid kompleksseid tegureid ning kutsehariduse rolli riskinoorte kaasamisel, et ennetada koolist väljalangemist ning toetada kooli ja tööturu üleminekuid. Koostöös uurijate, kutseõpetajate ja õpilastega rakendatakse TLÜ haridusuuenduse tippkeskuse väljatöötatud EDULAB mudelit, mis põhineb koosloome metoodikal. |
TAU20189 | Meril ÜmarikKrista LoogmaTerje Väljataga | 2021–2023 | |
|
Sotsiaalne kaasamine läbi õpilaste osaluse Uuritakse ja arendatakse erialast tööd, mis põhineb õpilaste vaadetel ja kogemustel, luuakse didaktiline õppematerjal ning hinnatakse strateegiaid, milles arendatakse õppimisvõimalusi eesmärgiga toetada õpilaste sotsiaalset kuuluvust. |
TKA20172 | Rain MikserTiiu TammemäeMari-Liis LindEgle Hollman | 2020–2023 | |
Projekti eesmärk on aastaks 2024 suurendada noortevaldkonna digivõimekust, sh luua eeldused noorsootöötajate ning noortevaldkonna organisatsioonide teadlikuks digihüppeks vastavate digiraamistike ja hindamistööriistade/hindamisvahendite kaudu. Projekti rahastatakse Norra Finantsmehhanismist rahastavast programmist „Nutikad lahendused noorsootöös“ |
TKA22121 | Tanja DibouIlona-Evelyn RannalaLinda Helene Sillat | 2022–2023 | |
|
Eesti keelest erineva emakeelega laste eesti keele õpet toetava alushariduse e-käsiraamatu konseptsiooni ja struktuuri loomine Eesti keelest erineva emakeelega laste eesti keele õpet toetava alushariduse e-käsiraamatu kontseptsiooni ja tegevuskava koostamine. Koostatakse e-käsiraamatu esialgne kontseptsioon, mis sätestab e-käsiraamatu loomise alused ning e-käsiraamatu loomise tegevuskava aastateks 2024-2026. |
TKA23060 | Anne-Mai Meesak Tiia Õun Rain Mikser Eve Kikas Reili Argus Andra Kütt Natalja Tshuikina |
2023 | |
|
Piire ületav haridusuuendus tehnoloogiapõhiste teadusuuringute toel (CEITER) Horisont 2020 projekti CEITER toel on TLÜ-s loodud rahvusvaheline uurimisrühm, kuhu on kaasatud teadlased nii digitehnoloogiate, kognitiivpsühholoogia kui ka hariduse valdkondadest. Projekti tegevuste põhifookuses on tõenduspõhise haridusinnovatsiooni teostamine, järgmise põlvkonna digitaalsete õpikeskkondade, -vahendite ja meetodite loomine, õpianalüütika ja haridusele suunatud teadustöö edendamine. |
TAU15034 |
Tobias Ley |
2015–2020 | |
|
Horisont 2020 projekt "Haridusuuenduste parendamine koolides" Projekti eesmärk on märkimisväärselt tugevdada haridusinnovatsiooni uuringuid mitte ainult Eestis, vaid ka Baltimaades ja laiemalt Euroopas, viies haridusuuringud ja innovatsiooni järgmisele tasemele. Projektis luuakse rahvusvaheline virtuaalne uurimislabor, mis hõlbustab valdkonna uute osalejate kaasamist ja võimekuse suurendamist ning soodustab teadmiste ja kogemuste vahetamist valdkonna eri uurimisrühmade vahel. |
TKA19154 | 2020–2022 | ||
|
Ettevõtlikkuspädevuse e-hindamisvahendite väljatöötamine põhikooli II ja III kooliastmele Töötatakse välja ettevõtlikkuspädevuse hindamise ülesanded ja skaala II ja III kooliastmele |
TKA21092A |
Grete Arro Pirko TõuguKati AusKaja MädamürkEve Kikas Elina Malleus-KotšegarovKati LehtroosEliis Härma |
2021–2022 | |
|
Koolimeeskondade arenguprogrammi ettevalmistamiseks õpilaste vaimse tervise edendamist toetavate sekkumiste läbiviimiseks koolides Valmistatakse ette metoodika ja tegevuskava sekkumisele, mille tulemusel koolimeeskond: mõistab, kuidas ja miks tekivad õppijate vaimse tervise probleemid, milliseid riski- ja kaitsetegureid mõjutades on võimalik neid ära hoida või vähendada ning milliseid ennetusmeetmeid ja kuidas ellu viia; kavandab koostöistelt kogu õpetajaskonnaga tegevuskava, alustades vajaduste hindamisest ja eesmärkide seadmisest ja liikudes tõenduspõhise ennetustegevuse jätkusuutliku rakendamise ja tulemuste hindamiseni. |
TKA21031A | 2021 | ||
|
Riigikaitseõpetuse mooduli arendamine ja koolitus 2021/2022 Riigikaitseõpetuse arendusprogrammi ettevalmistamine ja läbiviimine 2021/2022 õppeaastal, mis hõlmab riigikaitseõpetuse õppekava arendust ja riigikaitseõpetajate koolitamist Tallinna Ülikoolis. |
TÕA21039A | Meidi Sirk | 2021–2022 | |
|
Tõhustatud õppimine ja õpetamine rahvusvahelistes virtuaalsetes keskkondades Projekti tulemusel luuakse progressiivsed kursusemoodulid digitaalsete pädevuste arendamiseks õppijatele ja õppejõududele. Samuti luuakse avalikult kättesaadavad juhised uuenduslike ja kaasavate rahvusvaheliste õpikeskkondade loomiseks virtuaalsetes, põimõppe või tehnoloogiliselt täiustatud õpikontekstides |
TÕA21067 |
Janika LeosteMart LaanpereMaire TuulTiiu TammemäeSirly VäätEgle HollmanMarika KutškovaJaagup Kippar |
2021–2023 | |
|
Õppija agentsuse kontseptsioon eesti- ja venekeelsete õppijate hulgas: Eesti gümnaasiumiõpilaste kogemused ja suhtumised agentsusesse Personaalse uurimistoetuse järeldoktori uurimisprojekt on sündinud vajadusest paremini mõista eesti- ja venekeelsete gümnaasiumite kultuurilisi erinevusi, mis puudutavad õppijate agentsust soodustavaid praktikaid ja suhtumisi agentsusse õpilaste pilgu läbi. Õppija agentsust kui võimekust ise juhtida oma elu on siin kontseptualiseeritud läbi evolutsioonilise emantsipatsiooni teooria ja ökoloogilise agentsuse teooria vaatenurga. Tulemused aitavad disainida pedagoogilisi sekkumisi ja õpetajate koolitusi õppija agentsuse toetamiseks. |
PUTJD1031 | Maria Erss | 2021–2023 | |
|
Tulevikukooli metoodikal põhineva sekkumise "Vaimset tervist väärtustav kool" testimiseks 2021/2022õa jooksul viies Eesti koolis Arenguprogrammi käigus püstitab koolis moodustatud juhtmeeskond vaimse tervisega seotud muudatuse eesmärgi ning koostab selle saavutamiseks pidevalt täieneva eduplaani koos vajalike analüüsi- ning uurimisvahenditega. |
TKA21180 |
Eve EisenschmidtKätlin VanariKrista KeedusBerit Silvia KondratjevPiret OppiJüri Käosaar |
2021–2022 | |
|
VEPA Käitumisoskuste Mängu metoodika kohandamine ja edasiarendamine vastavalt Eesti lasteaedade kontekstile VEPA Käitumisoskuste Mängu metoodika kohandamisprotsessis Eesti lasteaedade kontekstile ja vajadustele sh soovituste koostamine VEPA metoodika ja VEPA õpetajate väljaõppe kohandamiseks ning VEPA metoodika hindamiseks lasteaedades. |
TKA21178 | Maire Tuul | 2021–2022 | |
|
Tõhusa ja kaasava hübriidhariduse raamistik põhikoolidele “FreeEd” projekt esitab hübriidhariduse (kaugõppega kombineeritud õpe koolis) raamistiku. Raamistik kaasab projektiriikide (neist mitmeid peetakse haridustehnoloogia lõimimise Euroopa pioneerideks – näiteks Austria, Eesti ja Soome) parimat praktikat. Raamistiku eesmärk on aidata põhikoole ja nende õpetajaid tulla toime väljakutsetega, mis kaasnevad järsu üleminekuga klassiruumi põhiselt hariduselt veebi-, kaug- ja hübriidõppele. |
TKA21023 |
Janika LeosteSirly VäätKadri MettisMaire TuulLarissa JõgiTarmo LehariMihkel Kangur |
2021–2023 | |
|
Õpetajate pädevuste toetamine õpilaste kliimakirjaoskuse arendamiseks Euroopa koolides Tõstetakse Euroopa õpetajate pädevust põhikooli õpilaste kliimakirjaoskuse toetamiseks, arendades välja järgmised vahendid: |
TKA20198 |
Grete ArroLiisa PuuseppMihkel KangurMaarja HallikEgle Hollman |
2020–2022 | |
|
Euroopa Jäätmeteta Majandamise Akadeemia Luuakse Euroopa Jäätmeteta Majandamise Akadeemia, (European Zero Waste Academy), millel on kaks peamist sihti: |
TKA20150 | 2020–2022 | ||
|
Terviklik lähenemine koolijuhtimisele Projekti eesmärk on analüüsida koolijuhtimise praktikaid erinevate riikide haridussüsteemides ja leida uusi lähenemisi haridusasutuse juhtimisele. |
TKA19149 |
Katrin Poom-ValickisEve EisenschmidtKätlin VanariBerit Silvia KondratjevJüri Käosaar |
2019–2022 | |
|
1. ja 2. klassi õpilaste pädevustestid (II etapp) Töötatakse välja testide prototüübid 1. klassi õpilaste keele-, matemaatika- ja õpipädevuse ja 2. klassi õpilaste keele- ja matemaatikapädevuse hindamiseks. |
TKA21038A | 2021 | ||
|
Professionaalne eestikeelne õpetaja Lasteaia- ja põhikooliõpetajatele ja meeskondadele koolituste väljatöötamine ja läbiviimine, pilootgruppide seireuuringute väljatöötamine ja läbiviimine, varajase keeleõppe, keeleõppe metoodika ja mitmekeelsuse alase pädevuse arendamine. |
TKA21073 |
Tiia Õun |
2021 | |
|
Professionaalne eestikeelne õpetaja vene õppekeelega rühmas Töötakase välja ja viiakse läbi koolitused lasteaia- ja põhikooliõpetajatele, luuakse ja viiakse ellu tegevuste pilootuuringud ning arendatakse varajase keeleõppe ja mitmekeelsuse alast pädevust. |
TRU20124 |
Tiia Õun |
2020 | |
|
Koolieelsete lasteasutuste pedagoogide ja lastevanemate hinnangud ning kogemused COVID -19 haiguse põhjustatud eriolukorras toimetulekul Selgitatakse välja koolieelsete lasteasutuste pedagoogide kogemused õppe- ja kasvatustöö läbiviimisel eriolukorras, kirjeldatakse lastevanemate ja lasteasutuse töötajate koostööd eriolukorra tingimustes, analüüsitakse pedagoogide infotehenoloogia vahendite kasutamist laste distantsõppes ja võrreldakse Eesti, Saksa, Soome ja Islandi uurimuse tulemusi ning töötatakse välja soovitused õpetajatele, lastevanematele jne. |
TA/5320 |
Aino UgasteMaire TuulKaire KollomKerstin KööpSilvi SuurEvelyn Neudorf |
2020–2021 | |
|
Õpetajate ja koolijuhtide täiendusõppe süsteemi arendamine Õpetaja ja haridusasutuse juhi professionaalse arengu terviklik toetamine tuginedes kutsestandarditele ja kompetentsimudelitele. |
TKA20214A | 2020–2021 | ||
|
Kõrgete õpitulemustega riikide haridussüsteemide võrdlev analüüs Juhtumiuuringutes vaadatakse võtmeküsimusi ja dilemmasid, millega iga riik oma süsteemide kujundamisel kokku puutub, analüüsitakse seda, kuidas neid lahendatakse ja uuritakse, mil määral on need lahendused praegu või tulevikus edukad või mitte. |
TRU19184A | 2019–2021 | ||
|
Strateegiline partnerlus klassiõpetaja hariduse arendamiseks koolipõhiste uurimuste kaudu Strateegilise partnerluse eesmärk on toetada eetilist ja uurimuslikku lähenemist klassiõpetajate hariduses ühistegevuste ja akadeemilise personali ning õpetajaks õppivate üliõpilaste professionaalse arengu kaudu. Eetiline ja uurimuslik lähenemine hõlmab õppeaineid lõimivat üldõpetust ja õppimist avatud õppekeskkondades. |
TÕA19135 |
Inge TimoštšukAnne UusenHelene UppinAnne-Mai NäkkMari-Liis LindTähti Siinmaa |
2019–2022 | |
|
1. ja 2. klassi õpilaste pädevustestid Projektis töötatatakse välja testide prototüübid 1. klassi õpilaste keele-, matemaatika- ja õpipädevuse ja 2. klassi õpilaste keele- ja matemaatikapädevuse hindamiseks. |
TKA20071A | Piret Soodla Eve Kikas Mairi Männamaa |
2020 | |
|
Haridustehnoloogilise innovatsiooni koosloome programmi läbiviimine Programmi koordineerib Tallinna Ülikool koostöös Startup Estonia, EdTech Estonia ja Haridus- ja Noorteametiga. Programmi käigus kohtuvad ettevõtted regulaarselt koolidega, kaasates arendusse ka õppijad. Harno on toeks programmis osalevatele haridusasutustele, Startup Estonia ja EdTech Estonia iduettevõtetele ning Tallinna Ülikool pakub osapooltele metoodilist ja didaktilist tuge ning toetab tõenduspõhisust koosloome protsessis. Iga meeskonda toetab ülikoolist mentor, kes aitab meeskondi kiirendada oma teenuse loomise protsessis. |
TKA21047A |
Janika LeosteKairit TammetsMeril ÜmarikPirgit SillaotsElyna HeinmäeLinda Helene SillatKatrin Männik |
2021 | |
|
ALPA Kids digiõppemängudest andmekogumise nõustamine personaliseeritud õpiraja prototüübi ettevalmistamiseks, esimene etapp ALPA Kids digiõppemängudest andmekogumise nõustamine personaliseeritud õpiraja prototüübi ettevalmistamiseks. |
TKA21032A | Janika Leoste Aino Ugaste Tiia Õun Maire Tuul Elyna Heinmäe |
2021 | |
|
TLÜ EDUSPACE laborile luuakse 2021. aastaks võimekus pakkuda mitte-IKT õppekavadel õppivatele üliõpilastele tehisintellekti (AI) kasutamist tutvustavaid praktikume. Lihtsatele AI-robotitele luuakse käitumismudelid, mis aitavad mõista seda tüüpi robotite rakendamist klassiruumis. Projekti kokkuvõtteks valmis IT Akadeemia toel visioonivihik selle kohta, millist rolli hakkavad (või võiksid hakata) robotid tuleviku hariduses mängima. Projekt andis sisendi järgmisele uurimisprojektile “ÕPPESTECH-METH Õppimine ja õpetamine ülikoolis. Uute tehnoloogiate ja meetodite integreerimine ülikooli õppes”. |
TÕA20075 | Janika Leoste Tõnu Viik Luis Pastor Indrek Grauberg Larissa Jõgi Mart Susi Maire Tuul Mihkel Kangur Tiiu Tammemäe Meidi Sirk Liina Keevallik Aleksandra Ljalikova Veiko Vunder Jaagup Kippar Farshad Farahnakian Yoan Mollard Renno Raudmäe Mari-Liis Lind Henri Tammo Kristian Paekivi |
2020–2021 | |
|
EDUSPACE interdistsiplinaarse uurimisrühma loomine tehnoloogiaga toetatud õppimise ja õpetamise uurimismeetodite ja -instrumentide väljatöötamiseks Projekt toetab TLÜ haridusuuenduse fookusvaldkonna tegevust, kus õppimine ja õpetamine igal haridustasemel peaks toetama muutunud õpikäsituse rakendamist ning kohanemist uuenenud ja kiirelt muutuva infokeskkonnaga. Loodav interdistsiplinaarne uurimisgrupp toetab tõenduspõhise tehnoloogiaga rikastatud haridusuuenduse haridusasutusse jõudmist ja selle jätkusuutlikku rakendamist. |
TF520 | Timo Tobias Ley Tiia Õun Maire Tuul Janika Leoste Linda Helene Sillat Kaire Kollom Kairit Tammets |
2020–2021 | |
|
Distantsõppe õppijale sobivuse hindamine ja kohandamine ülikoolides elukestva õppe kontekstis Seoses COVID-19 leviku ja eriolukorraga seotud massilisele distantsõppele üleminekuga kõrghariduses on tekkinud suurepärane olukord hinnata distantsõppe tõhusust ja sobivust erinevatele õppijatele ning leida lahendused õppe tõhustamiseks ning õppijate kaasamist toetavate meetmete väljatöötamiseks. |
TA/4120 | Katrin Poom-Valickis Kairit Tammets Kati Aus Terje Väljataga |
2019–2021 | |
|
Tehnoloogiaga toetatud distantsõppe praktikad, tõhusus ja väljakutsed Eesti üldhariduskoolides Uuringu eesmärk on kaardistada Eesti üldhariduskoolides 2020. aasta kevadel aset leidnud distantsõppe korraldus, selle tõhusus ja väljakutsed organisatsioonis juhtide, õpetajate ja õppijate tasandil. |
TA/4020 | Piret Soodla Kairit Tammets Eve Eisenschmidt Timo Tobias Ley Terje Väljataga Mart Laanpere Elina Malleus-Kotšegarov Mari-Liis Kaldoja |
2020 | |
|
Eesti täiskasvanute koolitajate kompetentside avaldumine digikeskkonnas toimuvatel koolitustel ja nende koolitusvajadus Uuring tulemusena on välja selgitatud Eesti täiskasvanute koolitajate kompetentsid ja tegevusnäitajate avaldumine koolituste läbiviimisel digikeskkonnas; loodud terviklik ettekujutus koolitajate koolitusvajadusest, lähtudes riiklikust täiskasvanute koolitaja kutsestandardis 6. taseme kompetentsidest ja digipädevusmudelist DigCompEdu ning välja selgitatud koolitusasutuse pidajate ja koolitajate teadlikkus ning ootused EPALEle kui professionaalse arengu keskkonnale. |
TRU20084A | Katrin Karu Linda Helene Sillat Esta Kaal Sigrid Aruväli |
2020 | |
|
Digiõppevara kogumik STEAM K12 Eesmärk on anda õpetajakoolituse eriala üliõpilastele oskus kasutada erinevaid STEAM-õppe lähenemisi (robootika, sensorid, virtuaal- ja liitreaalsus, elektroonika, statistika aine rikastamiseks tehnoloogiaga). Üliõpilased õpivad kasutama vahendeid kaasaegsete õpimeetodite rakendamiseks ja õpitulemuse mõjutamiseks. |
TRU20003 | Janika Leoste Mihkel Kangur Mari-Liis Lind Maire Tuul Külli Kori Tiia Õun Kätlin Vanari Grete Arro Inge Timoštšuk Kadri Mettis Elyna Heinmäe |
2020 | |
|
Kogemusõpe avatud õpikeskkonnas Projektis koostati ülevaade avatud õppekeskkondades aktiivset õppimist toetavatest tegevustest ning nende juhtimisest. Ülevaade sisaldas teoreetilist analüüsi ja praktilisi lahendusi, mille väljatöötamiseks rakendatakse juhtumiuuringu formaati. |
TKA19096A | 2019–2020 | ||
|
1. ja 2. klassi õpilaste pädevustestid Töötatakse välja testide prototüübid 1. klassi õpilaste keele-, matemaatika- ja õpipädevuse ja 2. klassi õpilaste keele- ja matemaatikapädevuse hindamiseks. |
TKA20071A | 2020 | ||
|
Ettevõtliku kooli standardi parendamise eksperthinnang ja analüüs Ettevõtliku kooli standardi parendamise eksperthinnang ja analüüs. |
TKA20112A | 2020 | ||
|
Eesti täiskasvanute koolitajate kompetentside avaldumine digikeskkonnas toimuvatel koolitustel ja nende koolitusvajadus Uuringu tulemusena on välja selgitatud Eesti täiskasvanute koolitajate kompetentsid ja tegevusnäitajate avaldumine koolituste läbiviimisel digikeskkonnas; loodud terviklik ettekujutus koolitajate koolitusvajadusest, lähtudes riiklikust täiskasvanute koolitaja kutsestandardis tase 6 kompetentsidest ja digipädevusmudelist DigCompEdu ning välja selgitatud koolitusasutuse pidajate ja koolitajate teadlikkus ning ootused EPALEle kui professionaalse arengu keskkonnale. |
TRU20084A | 2020–2021 | ||
|
Kujundades noorsootöötajaid formaalse hariduse kaudu Analüüsitakse noorsootöötajaks õppimise võimalusi koos õppekavadega Eestis, Iirimaal, Walesis ja Makedoonias ning koostatakse juhised aja- ja asjakohase noorsootöö õppe korraldamiseks. Projekti laiem eesmärk on suurendada noorte ligipääsu kvaliteetsele noorsootööle Euroopas. |
TRU19205 | 2019–2021 | ||
|
Tehnoloogiaga toetatud distantsõppe praktikad, tõhusus ja väljakutsed Eesti üldhariduskoolides Kaardistatakse Eesti üldhariduskoolides 2020. aasta kevadel aset leidva distantsõppe korraldus, selle tõhusus ja väljakutsed organisatsioonis juhtide, õpetajate ja õppijate tasandil. |
TA/4020 |
Piret SoodlaKairit TammetsEve EisenschmidtTimo Tobias LeyTerje VäljatagaMart LaanpereElina Malleus-KotšegarovMari-Liis Kaldoja |
2020 | |
|
Õpperoboti Bee-Bot võimalused autismispektrihäirega laste sotsiaalsete oskuste arendamisel Uuring viiakse läbi 5-aastaste autismispektrihäirega lastega, kelle on raskusi sotsiaalse suhtlemise ning verbaalse ja mitteverbaalse kommunikatsiooniga. Uuringu eesmärgiks on teada saada, kuidas roboti kaasamine õppetöösse aitab kaasa sotsiaalsete suhete arengule. |
TA/5620 |
Tiiu Tammemäe |
2020–2021 | |
|
Digiõppevara kogumik STEAM K12 Õpetajakoolituse eriala üliõpilastele antakse oskus kasutada erinevaid STEAM lähenemisi: robootika, sensorid, virtuaal- ja liitreaalsus, elektroonika, statistika aine rikastamiseks tehnoloogiaga. Üliõpilased õpivad vahendeid kasutama kaasaegsete õpimeetodite rakendamiseks ja õpitulemuse mõjutamiseks. |
TRU20003 |
Janika Leoste |
2020 | |
|
EDUSPACE haridusteenuse prototüübi arendamine Haridusteenuse prototüübi loomine, mis aitab liitreaalsuse vahendusel Eesti loodust alus- ja alghariduse tasemel õppijatele paremini tutvustada. |
TA/5120 | 2020 |