Teadus- ja arendusprojektid
Käimasolevad projektid |
ETIS | Projekti liikmed |
Kestus |
|
Formaalhariduse ja töökohal õppe lõimimise teadusuuringute edendamine Euroopa horisont FEWL suurendab võimekust uurida töökohal õppe lõimimist formaalharidusega võttes fookusesse ka põhikooli ja gümnaasiumi õpilased, sest kogemused autentsetes töökeskkondades väljaspool kooli toetavad terviklikku vaadet õppimisele sh lõimitud õpet, ja loovad aluse elukutse valikuks. |
TKA22151 | 2023-2025 | |
| Uute tehnoloogiate haridusse ja koolitustesse integreerimine
Euroopa horisont projekt e-DIPLOMA piloteerib täiskasvanuhariduses uudseid innovaatilisi e-õppe lahendusi kogemusliku õppe õpipraktikates. Koostöös partneritega luuakse kolm e-õppe moodulit, milles uudse kombel rakendatakse e-õppes virtuaalreaalsust, laiendatud reaalsust ja tehisintellekti tuge. |
TKA22070 | 2022-2025 | |
|
Läbi rahvusvahelise koostöö arendatakse ja katsetatakse uuenduslikku kursust ettevõtliku mõtteviisi arendamiseks ja toetamiseks EdTech valdkonnas, et toetada teadumussiiret ülikoolide ja ettevõtete vahel ja tõsta partnerülikoolide ettevõtlusalase õppetegevuse kvaliteeti. Tulemina valmib hübriidkursus akadeemiale, et edendada ettevõtlikku ja teaduslikku mõtteviisi |
|
2023-2025 | |
|
Eesti keelest erineva emakeelega laste eesti keele õpet toetava alushariduse e-käsiraamatu konseptsiooni ja struktuuri loomine Eesti keelest erineva emakeelega laste eesti keele õpet toetava alushariduse e-käsiraamatu kontseptsiooni ja tegevuskava koostamine. Koostatakse e-käsiraamatu esialgne kontseptsioon, mis sätestab e-käsiraamatu loomise alused ning e-käsiraamatu loomise tegevuskava aastateks 2024-2026.
|
TKA23060 | 2023 | |
Projekti eesmärk on aastaks 2024 suurendada noortevaldkonna digivõimekust, sh luua eeldused noorsootöötajate ning noortevaldkonna organisatsioonide teadlikuks digihüppeks vastavate digiraamistike ja hindamistööriistade/hindamisvahendite kaudu. Projekti rahastatakse Norra Finantsmehhanismist rahastavast programmist „Nutikad lahendused noorsootöös“
|
TKA22121 | 2022-2023 | |
|
Ukraina toetamine läbi kodanike kaasamise Balti riikide ülikoolides Kaardistatakse Balti riikide ülikoolides toimuvad Ukraina humanitaarkriisi lahendamiseks suunatud kodanike kaasamistegevused. Viiakse läbi ja kirjeldatakse erinevaid kodanike kaasamise praktikaid ning arendatakse kõrghariduses säilenõtkuse saavutamise praktikaid kriisisituatsioonidega toimetulekuks. |
TKA23013 | 2023-2025 | |
|
Veebipõhise õppe suutlikkuse arendamine Ghanas Töötatakse välja digitaalse hariduse arenduskava, mis hõlmab õppesüsteemi ja koolitusi, sellega aidatakse Ghana kõrgharidusmaastikul kaasa õpetajate arengule, luuakse ja viiakse ellu neile sobiv strateegia ning regulatsioonid. |
TÕA23008 | 2023-2025 | |
|
Digihariduse häkaton DigiEduHäkatos on digihariduse lipulaevaks, mis tõstab Euroopa digihariduse tuntust üldiselt ja sisaldab digihariduse tegevuskava aastateks 2023-2025. |
TKA22216A | 2023-2025 | |
|
Soostereotüüpideta haridus = võrdsemad ja avaramad võimalused noortele Ekspertide poolt viiakse läbi rahvusvaheliste materjalide ja koolituse põhjal saadud teadmiste abil valikuline nii trükitud kui digitaalsete õpikute ja õppematerjali analüüs, kus uuritakse soostereotüüpide ilmnemist kasutusel olevates Eesti üldharidussüsteemi õppematerjalides, sealhulgas pannakse rõhk ka tuleviku vaatele, et edaspidi õpikute ja digimaterjalide koostamisel seni tehtud vigu vältida.
|
2022-2023 | ||
|
Arengutugi õppeastustele Koos HAKAga luuakse kuni kolmeaastane arenguprogramm, mis edendab õppijakeskset kultuuri ja tõenduspõhist juhtimist. Lisaks töötatakse välja arenguprogrammis osalevate õppeasutuste valiku kriteeriumid ja põhimõtted arendusprogrammis osaleva õppeasutuse pidaja kaasamiseks. |
TKA22181 | 2022-2029 | |
|
Kaasava hariduse õppekava õpetamise kvaliteedi arendamine ja tõhustamine Projekti tulemusena pakutakse nii tegutsevatele kui ka tulevastele õpetajatele teadmisi, oskusi ja pädevusi, mis on vajalikud kaasava õppe edendamiseks ja hariduslike erivajadustega õpilaste segregatsiooni vähendamiseks. Seda läbi kaasava hariduse tõhustamise ning innovatiivsete praktikate väljatöötamise ning nende katsetamise ja rakendamise õpetajakoolituse valdkonnas. |
2019–2024 |
||
|
Kaasavate koolikogukondade koosloome Projekt toetab koole kaasavate koolikogukondade tugevdamisel, kus iga osaleja on kaasatud ja austatud. Toetame koole, kes väärtustavad kultuuri, religiooni, soo, võimete või sotsiaalmajandusliku tausta mitmekesisust. Fookuses on sotsiaalne keskkond, kus antakse sõna kõigile kogukonna liikmetele. Kaasavate koolikogukondade koosloome kaudu saavad koolid suurendada seotust nii koolikogukonnas kui ka väljaspool ning tagada suurema tõenäosusega jätkusuutlikud edusammud parimate ja võrdsete võimaluste suunas kõigile õppijatele. |
TKA21209 |
|
2021-2024 |
|
Sotsiaalne kaasamine läbi õpilaste osaluse Uuritakse ja arendatakse erialast tööd, mis põhineb õpilaste vaadetel ja kogemustel, luuakse didaktiline õppematerjal ning hinnatakse strateegiaid, milles arendatakse õppimisvõimalusi eesmärgiga toetada õpilaste sotsiaalset kuuluvust. |
TKA20172 |
|
2020–2023 |
|
Kutseharidus ja töökohapõhine õpe toetamas riskinoorte sotsiaalset kaasatust Koostöös partneritega Leedu, Läti ja Norra ülikoolidest uuritakse EMP ja Norra finantsmehhanismide Balti teaduskoostöö programm toel noorte hariduslikke üleminekuid mõjutavaid kompleksseid tegureid ning kutsehariduse rolli riskinoorte kaasamisel, et ennetada koolist väljalangemist ning toetada kooli ja tööturu üleminekuid. Koostöös uurijate, kutseõpetajate ja õpilastega rakendatakse TLÜ haridusuuenduse tippkeskuse väljatöötatud EDULAB mudelit, mis põhineb koosloome metoodikal. |
TAU20189 | 2021–2023 | |
|
Kutseõpetajate kaasav ja uuenduslik pedagoogika Luuakse koolitusressursside kogum, mis annab õpetajatele teadmised, oskused ja enesekindluse, et luua õpilastele huvitavaid õppimiskogemusi kolmes põhivaldkonnas: mitmekesisus ja kaasatus, innovatsioon 21. sajandi oskuste jaoks ja digitaalne tehnoloogia. |
TKA20197 | 2020–2022 | |
|
IEA rahvusvaheline kodanikuhariduse uuring ICCS 2022 IEA rahvusvahelise kodanikuhariduse uuringu ICCS 2022 selgitab, kuidas ja mil määral on noored valmis võtma kodanikurolli ning milline osa on selles õpetajatel ja koolil.
|
TRU19056 | 2019–2023 | |
|
Professionaalne eestikeelne õpetaja vene õppekeelega rühmas Viiakse läbi koolitused lasteaiaõpetajatele ja meeskondadele ning pilootprojekti rakendusuuring |
TKA23017 | 2022-2023 | |
|
1. ja 2. klassi üldpädevustestide arendus. Koostatakse eesti keele- ja matemaatikapädevuse testipakett 2. klassi õpilaste hindamiseks.
|
TKA23033 | 2023 | |
|
Õpetajahariduse digiõppe arendamine digiTED@EU projektis arendatakse õpetajaharidust toetades õpetajakoolituse õppejõudude professionaalset arengut digipädevuste ning digiõppekursuste loomise ja läbiviimise suunal. Projekti raames luuakse õppejõudude kutsealase arengu programm, mis edendab õpetajakoolitajate valmisolekut veebipõhiseks õpetamiseks ning digikursuste kujundamiseks, korraldamiseks ja hindamiseks, et toetada õpetajahariduse muutumist professionaalsemaks ja mainekamaks. Töötatakse välja konkreetsed soovitused poliitikakujundajatele digistrateegiate loomiseks Euroopa, riiklikul ja ka institunaalsel õpetajahariduse tasandil. |
2022-2025 | ||
|
Digiloping Teachers" - õpetajate digipädevuste arendamine ja juhendamine Rahvusvahelises projektis töötatakse välja terviklahendus õppimis- ja õpetamisprotsessis osalejate digipädevuste arendamiseks.
|
TKA21055 | 2021-2023 | |
|
Kosovo õpetajate esmaõppe institutsioonide sisemise kvaliteedikindlustamissüsteem rakendamiseks vajalike mahhanismide ja oskuste tutvustamine, et tuua kaasa haridusreforme elluviivate lõpetajate kvaliteedi tõusu. |
TKA20017 |
|
2020-2023 |
|
Tehnoloogiaga rikastatud mängude loomine lasteaedadele eesti keele õppeks Luuakse tehnoloogiaga rikastatud mängud eesti keele õpetamiseks lasteaia venekeelsetele ja keelekümblusrühmadele. Diiõppevara toetab eesti keelest erineva emakeelega laste eesti keele ja kultuuri omandamist, lõimides erinevaid koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas kehtestatud üldoskuste ja õppe-kasvatuse valdkondi. Õppevara kasutamiseks korraldatakse koolitusi ja koostatakse juhendmaterjal
|
TKA23032 | 2023 | |
|
Tulemiteks on digipädevuste hindamise mudel MATIK õppe jaoks; õppemoodulid STEAM-pädevuste arendamiseks alus-, põhi- ja keskhariduse õpetajate hulgas; avatud õppevara repositoorium ja virtuaalne MATIK labor õppematerjalide esitamiseks ning juhend materjalide kasutamiseks. Partnerülikoolid rakendavad loodud materjale laialdaselt ka oma taseme ja täiendõppes ning MATIK kogukondades. |
TKA20199 | 2020–2023 | |
|
Projekti eesmärk on ettevõtluse ja STEM/STEAM võimekuse suurendamine kõrgkoolides, keskendudes säästlikule ja innovaatilisele arengule. Projektis luuakse uued võimekuste kasvatamise eesmärgiga kõrghariduspraktikad, mille käigus tõstetakse noorsootöö üliõpilaste agentsust kaasa tõmmata ettevõtlusesse maapiirkondade ja riskirühmade noori naisi. Kolme aastases projektis saavad noored naised ja noorsootöö üliõpilased kogemusi ettevõtlusest, MATIK-õppest, digioskustest ja jätkusuutlikke ümberkujundamise oskusi innovatsiooniks. Projekti partnermaad on Itaalia, Rumeenia, Serbia ja Sloveenia. |
TKA21193 | 2021-2024 | |
|
Avastusrada: digitaalse väliõppe vahendi süsteemne kasutamine Projekti partnerid Eestist, Soomest, Kreekast ja Austriast koondavad hariduse, psühholoogia, ökoloogia ja haridustehnoloogia valdkondi ning uurivad võimalusi Avastusraja digilahenduse terviklikuks kasutamiseks loodushariduses.Projekti käigus tõlgitakse Avastusrada rakendus erinevatesse keeltesse, arendatakse tehnilisi lahendusi kasutajasõbralikumaks ning tutvustatakse kohalike ja rahvusvaheliste koolitustega rakendust ja loodud radu osalevate riikide õpetajatele ja loodushariduskeskustele. Lisaks luuakse elurikkuse valdkonna kohta mitmekeelsed rakenduse sisukat kasutamist toetavad näidised ning uuritakse nende võimalikku mõju õpilaste elurikkusega seotud arusaamade muutumisele |
TKA21192 |
|
2021-2024 |
|
Mäng "Rohelise ja targa linna" arendamiseks CitiesGoGreen toob kokku keskkonnahariduse, mängustamise meetodi ja MATIK lähenemise. Projekti eesmärgid on: kasvatada õpilaste keskkonnateadlikkust koos teiste läbivate oskuste ja pädevustega; töötada välja teoreetiline raamistik, mille alusel võiks arendada 10-12-aastaste algkooliõpilaste keskkonnateadlikkust; kasutada MATIK- lähenemist õpilaste kaasamiseks ja õpilaste võtmeoskuste arendamiseks; kujundada välja mäng, mis ühendab keskkonnateadlikkust, kunstiõpetust ja mängustamist; töötada välja hindamisvahend, mida kasutatakse enne ja pärast mängu omandatud oskuste mõõtmiseks. Hindamisvahendi põhirõhk on keskkonnateadlikkuse hindamisel. Selle projekti eesmärk on harida 10-12 aastaseid õpilasi keskkonnahoidlikkuse olulisusest ja tõsta nende huvi keskkonnaküsimuste vastu. |
TKA22035 | 2021-2024 | |
|
Noorte edu toetuseks: võimekus lõimida huvihariduses omandatut formaalharidusse Noorte toetamine õppimise eesmärkide saavutamisel -võimaluste laiendamine formaalse ja mitteformaalse õppe lõimimiseks Eestis. |
TRU21215 | 2021-2023 | |
|
I ja II kooliastme õpilaste õpimisse kaasamine lõimitud ja autentses keskkonnas toimuva õpetamise kaudu Projekt lähtub hariduse üldisest sihist kujundada ühistel väärtustel põhinev, õppijast lähtuv ja kaasav haridussüsteem, mis pakub ühiskonna vajadusi toetavaid õpiteid. Projekti tegevused keskenduvad küsimusele, kuidas on seotud erinevates keskkondades saadavad õpikogemused ja õppesisu lõimimine I ja II kooliastme õpilaste õpimisse kaasatusega. |
TF/921 | Inge Timoštšuk | 2021–2023 |
|
Minast meieks - sotsiaalsete suhete tugevdamine loovuse abil Projekt selgitab nii teoreetiliselt kui ka praktikas, kuidas kõige paremini kasutada täiskasvanuõppes(nii veebikeskkonnas kui ka klassiruumis) tegevusmeetodeid, mis põhinevad psühhodraamal, sotsiodraamal ja sotsiomeetrial. Projekti tulemusena luuakse ja arendatakse välja täiskasvanud koolitajatele ja uurijatele kontseptsioon, mille alusel viiakse läbi koolitused sihtrühmadele ning hinnatakse tegevuse tulemuslikkust |
TKA22050 | 2021-2023 |
Lõppenud projektid
Lõppenud projektid |
ETIS | Projekti liikmed |
Kestus |
|
|
Piire ületav haridusuuendus tehnoloogiapõhiste teadusuuringute toel (CEITER) Horisont 2020 projekti CEITER toel on TLÜ-s loodud rahvusvaheline uurimisrühm, kuhu on kaasatud teadlased nii digitehnoloogiate, kognitiivpsühholoogia kui ka hariduse valdkondadest. Projekti tegevuste põhifookuses on tõenduspõhise haridusinnovatsiooni teostamine, järgmise põlvkonna digitaalsete õpikeskkondade, -vahendite ja meetodite loomine, õpianalüütika ja haridusele suunatud teadustöö edendamine. |
TAU15034 | 2015–2020 | ||
|
Horisont 2020 projekt "Haridusuuenduste parendamine koolides" Projekti eesmärk on märkimisväärselt tugevdada haridusinnovatsiooni uuringuid mitte ainult Eestis, vaid ka Baltimaades ja laiemalt Euroopas, viies haridusuuringud ja innovatsiooni järgmisele tasemele. Projektis luuakse rahvusvaheline virtuaalne uurimislabor, mis hõlbustab valdkonna uute osalejate kaasamist ja võimekuse suurendamist ning soodustab teadmiste ja kogemuste vahetamist valdkonna eri uurimisrühmade vahel. |
TKA19154 | 2020–2022 | ||
|
Ettevõtlikkuspädevuse e-hindamisvahendite väljatöötamine põhikooli II ja III kooliastmele Töötatakse välja ettevõtlikkuspädevuse hindamise ülesanded ja skaala II ja III kooliastmele |
TKA21092A | 2021-2022 | ||
|
Koolimeeskondade arenguprogrammi ettevalmistamiseks õpilaste vaimse tervise edendamist toetavate sekkumiste läbiviimiseks koolides Valmistatakse ette metoodika ja tegevuskava sekkumisele, mille tulemusel koolimeeskond: mõistab, kuidas ja miks tekivad õppijate vaimse tervise probleemid, milliseid riski- ja kaitsetegureid mõjutades on võimalik neid ära hoida või vähendada ning milliseid ennetusmeetmeid ja kuidas ellu viia; kavandab koostöistelt kogu õpetajaskonnaga tegevuskava, alustades vajaduste hindamisest ja eesmärkide seadmisest ja liikudes tõenduspõhise ennetustegevuse jätkusuutliku rakendamise ja tulemuste hindamiseni. |
TKA21031A | 2021 | ||
|
Riigikaitseõpetuse mooduli arendamine ja koolitus 2021/2022 Riigikaitseõpetuse arendusprogrammi ettevalmistamine ja läbiviimine 2021/2022 õppeaastal, mis hõlmab riigikaitseõpetuse õppekava arendust ja riigikaitseõpetajate koolitamist Tallinna Ülikoolis. |
TÕA21039A | Meidi Sirk | 2021–2022 | |
|
Tõhustatud õppimine ja õpetamine rahvusvahelistes virtuaalsetes keskkondades Projekti tulemusel luuakse progressiivsed kursusemoodulid digitaalsete pädevuste arendamiseks õppijatele ja õppejõududele. Samuti luuakse avalikult kättesaadavad juhised uuenduslike ja kaasavate rahvusvaheliste õpikeskkondade loomiseks virtuaalsetes, põimõppe või tehnoloogiliselt täiustatud õpikontekstides |
TÕA21067 | 2021-2023 | ||
|
Õppija agentsuse kontseptsioon eesti- ja venekeelsete õppijate hulgas: Eesti gümnaasiumiõpilaste kogemused ja suhtumised agentsusesse Personaalse uurimistoetuse järeldoktori uurimisprojekt on sündinud vajadusest paremini mõista eesti- ja venekeelsete gümnaasiumite kultuurilisi erinevusi, mis puudutavad õppijate agentsust soodustavaid praktikaid ja suhtumisi agentsusse õpilaste pilgu läbi. Õppija agentsust kui võimekust ise juhtida oma elu on siin kontseptualiseeritud läbi evolutsioonilise emantsipatsiooni teooria ja ökoloogilise agentsuse teooria vaatenurga. Tulemused aitavad disainida pedagoogilisi sekkumisi ja õpetajate koolitusi õppija agentsuse toetamiseks. |
PUTJD1031 | Maria Erss | 2021–2023 | |
|
Tulevikukooli metoodikal põhineva sekkumise "Vaimset tervist väärtustav kool" testimiseks 2021/2022õa jooksul viies Eesti koolis Arenguprogrammi käigus püstitab koolis moodustatud juhtmeeskond vaimse tervisega seotud muudatuse eesmärgi ning koostab selle saavutamiseks pidevalt täieneva eduplaani koos vajalike analüüsi- ning uurimisvahenditega. |
TKA21180 | 2021-2022 | ||
|
VEPA Käitumisoskuste Mängu metoodika kohandamine ja edasiarendamine vastavalt Eesti lasteaedade kontekstile VEPA Käitumisoskuste Mängu metoodika kohandamisprotsessis Eesti lasteaedade kontekstile ja vajadustele sh soovituste koostamine VEPA metoodika ja VEPA õpetajate väljaõppe kohandamiseks ning VEPA metoodika hindamiseks lasteaedades. |
TKA21178 | Maire Tuul | 2021-2022 | |
|
Tõhusa ja kaasava hübriidhariduse raamistik põhikoolidele “FreeEd” projekt esitab hübriidhariduse (kaugõppega kombineeritud õpe koolis) raamistiku. Raamistik kaasab projektiriikide (neist mitmeid peetakse haridustehnoloogia lõimimise Euroopa pioneerideks – näiteks Austria, Eesti ja Soome) parimat praktikat. Raamistiku eesmärk on aidata põhikoole ja nende õpetajaid tulla toime väljakutsetega, mis kaasnevad järsu üleminekuga klassiruumi põhiselt hariduselt veebi-, kaug- ja hübriidõppele. |
TKA21023 | 2021–2023 | ||
|
Õpetajate pädevuste toetamine õpilaste kliimakirjaoskuse arendamiseks Euroopa koolides Tõstetakse Euroopa õpetajate pädevust põhikooli õpilaste kliimakirjaoskuse toetamiseks, arendades välja järgmised vahendid: |
TKA20198 | 2020–2022 | ||
|
Euroopa Jäätmeteta Majandamise Akadeemia Luuakse Euroopa Jäätmeteta Majandamise Akadeemia, (European Zero Waste Academy), millel on kaks peamist sihti: |
TKA20150 | 2020–2022 | ||
|
Terviklik lähenemine koolijuhtimisele Projekti eesmärk on analüüsida koolijuhtimise praktikaid erinevate riikide haridussüsteemides ja leida uusi lähenemisi haridusasutuse juhtimisele. |
TKA19149 | 2019–2022 | ||
|
Õpetajate professionaalsuse ja professionalismi muutuv kontekst Projekti peamine eesmärk oli mõista, kuidas globaalsed sotsiaalmajanduslikud ja kultuurilised muutused, hariduspoliitika, õpetajate elulood ja õpetajaks kujunemise individuaalsed teed on mõjutanud õpetajate professionalismi ja professionaalsust Eestis. |
2014–2019 | |||
|
1. ja 2. klassi õpilaste pädevustestid (II etapp) Töötatakse välja testide prototüübid 1. klassi õpilaste keele-, matemaatika- ja õpipädevuse ja 2. klassi õpilaste keele- ja matemaatikapädevuse hindamiseks. |
TKA21038A | 2021 | ||
|
Professionaalne eestikeelne õpetaja Lasteaia- ja põhikooliõpetajatele ja meeskondadele koolituste väljatöötamine ja läbiviimine, pilootgruppide seireuuringute väljatöötamine ja läbiviimine, varajase keeleõppe, keeleõppe metoodika ja mitmekeelsuse alase pädevuse arendamine. |
TKA21073 | 2021 | ||
|
Professionaalne eestikeelne õpetaja vene õppekeelega rühmas Töötakase välja ja viiakse läbi koolitused lasteaia- ja põhikooliõpetajatele, luuakse ja viiakse ellu tegevuste pilootuuringud ning arendatakse varajase keeleõppe ja mitmekeelsuse alast pädevust. |
TRU20124 | 2020 | ||
|
Koolieelsete lasteasutuste pedagoogide ja lastevanemate hinnangud ning kogemused COVID -19 haiguse põhjustatud eriolukorras toimetulekul Selgitatakse välja koolieelsete lasteasutuste pedagoogide kogemused õppe- ja kasvatustöö läbiviimisel eriolukorras, kirjeldatakse lastevanemate ja lasteasutuse töötajate koostööd eriolukorra tingimustes, analüüsitakse pedagoogide infotehenoloogia vahendite kasutamist laste distantsõppes ja võrreldakse Eesti, Saksa, Soome ja Islandi uurimuse tulemusi ning töötatakse välja soovitused õpetajatele, lastevanematele jne. |
TA/5320 | 2020–2021 | ||
|
Õpetajate ja koolijuhtide täiendusõppe süsteemi arendamine Õpetaja ja haridusasutuse juhi professionaalse arengu terviklik toetamine tuginedes kutsestandarditele ja kompetentsimudelitele. |
TKA20214A | 2020–2021 | ||
|
Kõrgete õpitulemustega riikide haridussüsteemide võrdlev analüüs Juhtumiuuringutes vaadatakse võtmeküsimusi ja dilemmasid, millega iga riik oma süsteemide kujundamisel kokku puutub, analüüsitakse seda, kuidas neid lahendatakse ja uuritakse, mil määral on need lahendused praegu või tulevikus edukad või mitte. |
TRU19184A | 2019–2021 | ||
|
Strateegiline partnerlus klassiõpetaja hariduse arendamiseks koolipõhiste uurimuste kaudu Strateegilise partnerluse eesmärk on toetada eetilist ja uurimuslikku lähenemist klassiõpetajate hariduses ühistegevuste ja akadeemilise personali ning õpetajaks õppivate üliõpilaste professionaalse arengu kaudu. Eetiline ja uurimuslik lähenemine hõlmab õppeaineid lõimivat üldõpetust ja õppimist avatud õppekeskkondades. |
TÕA19135 | 2019–2022 | ||
|
OECD rahvusvahelise alushariduse pilootuuring International Early Learning (for Child Well-being) Eesmärk on uurida, kirjeldada ja analüüsida alushariduse mõju laste, sh erivajadustega ja muu koduse keelega laste, õppima õppimise oskuste kujunemisele. Pilootuuringu alaeesmärkideks on uurida lapse arengut ja õppimist, sh sotsiaalseid, emotsionaalseid ja kognitiivseid oskusi; seoseid lapse lasteasutuses osalemise ja alushariduse omandamise vahel; lapse individuaalsuse, kodu ja lasteasutusega seotud tegurite mõju lapse sotsiaalsete, emotsionaalsete ja kognitiivsete oskuste kujunemisele. Pilootuuringus osalemine võimaldab võrrelda Eesti alusharidust teiste riikidega. |
TAU17008 | 2016–2020 | ||
|
Kujundades noorsootöötajaid formaalse hariduse kaudu Projektis analüüsitakse noorsootöötajaks õppimise võimalusi koos õppekavadega Eestis, Iirimaal, Walesis ja Makedoonias ning koostatakse juhised aja- ja asjakohase noorsootöö õppe korraldamiseks. Projekti laiem eesmärk on suurendada noorte ligipääsu kvaliteetsele noorsootööle Euroopas. |
TRU19205 | Lianne Teder Tanja Dibou |
2019–2020 | |
|
1. ja 2. klassi õpilaste pädevustestid Projektis töötatatakse välja testide prototüübid 1. klassi õpilaste keele-, matemaatika- ja õpipädevuse ja 2. klassi õpilaste keele- ja matemaatikapädevuse hindamiseks. |
TKA20071A | Piret Soodla Eve Kikas Mairi Männamaa |
2020 | |
|
Haridustehnoloogilise innovatsiooni koosloome programmi läbiviimine Programmi koordineerib Tallinna Ülikool koostöös Startup Estonia, EdTech Estonia ja Haridus- ja Noorteametiga. Programmi käigus kohtuvad ettevõtted regulaarselt koolidega, kaasates arendusse ka õppijad. Harno on toeks programmis osalevatele haridusasutustele, Startup Estonia ja EdTech Estonia iduettevõtetele ning Tallinna Ülikool pakub osapooltele metoodilist ja didaktilist tuge ning toetab tõenduspõhisust koosloome protsessis. Iga meeskonda toetab ülikoolist mentor, kes aitab meeskondi kiirendada oma teenuse loomise protsessis. |
TKA21047A | 2021 | ||
|
ALPA Kids digiõppemängudest andmekogumise nõustamine personaliseeritud õpiraja prototüübi ettevalmistamiseks, esimene etapp ALPA Kids digiõppemängudest andmekogumise nõustamine personaliseeritud õpiraja prototüübi ettevalmistamiseks. |
TKA21032A | Janika Leoste Aino Ugaste Tiia Õun Maire Tuul Elyna Heinmäe |
2021 | |
|
TLÜ EDUSPACE laborile luuakse 2021. aastaks võimekus pakkuda mitte-IKT õppekavadel õppivatele üliõpilastele tehisintellekti (AI) kasutamist tutvustavaid praktikume. Lihtsatele AI-robotitele luuakse käitumismudelid, mis aitavad mõista seda tüüpi robotite rakendamist klassiruumis. Projekti kokkuvõtteks valmis IT Akadeemia toel visioonivihik selle kohta, millist rolli hakkavad (või võiksid hakata) robotid tuleviku hariduses mängima. Projekt andis sisendi järgmisele uurimisprojektile “ÕPPESTECH-METH Õppimine ja õpetamine ülikoolis. Uute tehnoloogiate ja meetodite integreerimine ülikooli õppes”. |
TÕA20075 | Janika Leoste Tõnu Viik Luis Pastor Indrek Grauberg Larissa Jõgi Mart Susi Maire Tuul Mihkel Kangur Tiiu Tammemäe Meidi Sirk Liina Keevallik Aleksandra Ljalikova Veiko Vunder Jaagup Kippar Farshad Farahnakian Yoan Mollard Renno Raudmäe Mari-Liis Lind Henri Tammo Kristian Paekivi |
2020–2021 | |
|
EDUSPACE interdistsiplinaarse uurimisrühma loomine tehnoloogiaga toetatud õppimise ja õpetamise uurimismeetodite ja -instrumentide väljatöötamiseks Projekt toetab TLÜ haridusuuenduse fookusvaldkonna tegevust, kus õppimine ja õpetamine igal haridustasemel peaks toetama muutunud õpikäsituse rakendamist ning kohanemist uuenenud ja kiirelt muutuva infokeskkonnaga. Loodav interdistsiplinaarne uurimisgrupp toetab tõenduspõhise tehnoloogiaga rikastatud haridusuuenduse haridusasutusse jõudmist ja selle jätkusuutlikku rakendamist. |
TF520 | Timo Tobias Ley Tiia Õun Maire Tuul Janika Leoste Linda Helene Sillat Kaire Kollom Kairit Tammets |
2020–2021 | |
|
Distantsõppe õppijale sobivuse hindamine ja kohandamine ülikoolides elukestva õppe kontekstis Seoses COVID-19 leviku ja eriolukorraga seotud massilisele distantsõppele üleminekuga kõrghariduses on tekkinud suurepärane olukord hinnata distantsõppe tõhusust ja sobivust erinevatele õppijatele ning leida lahendused õppe tõhustamiseks ning õppijate kaasamist toetavate meetmete väljatöötamiseks. |
TA/4120 | Katrin Poom-Valickis Kairit Tammets Kati Aus Terje Väljataga |
2019–2021 | |
|
Tehnoloogiaga toetatud distantsõppe praktikad, tõhusus ja väljakutsed Eesti üldhariduskoolides Uuringu eesmärk on kaardistada Eesti üldhariduskoolides 2020. aasta kevadel aset leidnud distantsõppe korraldus, selle tõhusus ja väljakutsed organisatsioonis juhtide, õpetajate ja õppijate tasandil. |
TA/4020 | Piret Soodla Kairit Tammets Eve Eisenschmidt Timo Tobias Ley Terje Väljataga Mart Laanpere Elina Malleus-Kotšegarov Mari-Liis Kaldoja |
2020 | |
|
Eesti täiskasvanute koolitajate kompetentside avaldumine digikeskkonnas toimuvatel koolitustel ja nende koolitusvajadus Uuring tulemusena on välja selgitatud Eesti täiskasvanute koolitajate kompetentsid ja tegevusnäitajate avaldumine koolituste läbiviimisel digikeskkonnas; loodud terviklik ettekujutus koolitajate koolitusvajadusest, lähtudes riiklikust täiskasvanute koolitaja kutsestandardis 6. taseme kompetentsidest ja digipädevusmudelist DigCompEdu ning välja selgitatud koolitusasutuse pidajate ja koolitajate teadlikkus ning ootused EPALEle kui professionaalse arengu keskkonnale. |
TRU20084A | Katrin Karu Linda Helene Sillat Esta Kaal Sigrid Aruväli |
2020 | |
|
Digiõppevara kogumik STEAM K12 Eesmärk on anda õpetajakoolituse eriala üliõpilastele oskus kasutada erinevaid STEAM-õppe lähenemisi (robootika, sensorid, virtuaal- ja liitreaalsus, elektroonika, statistika aine rikastamiseks tehnoloogiaga). Üliõpilased õpivad kasutama vahendeid kaasaegsete õpimeetodite rakendamiseks ja õpitulemuse mõjutamiseks. |
TRU20003 | Janika Leoste Mihkel Kangur Mari-Liis Lind Maire Tuul Külli Kori Tiia Õun Kätlin Vanari Grete Arro Inge Timoštšuk Kadri Mettis Elyna Nevski |
2020 | |
|
Kogemusõpe avatud õpikeskkonnas Projektis koostati ülevaade avatud õppekeskkondades aktiivset õppimist toetavatest tegevustest ning nende juhtimisest. Ülevaade sisaldas teoreetilist analüüsi ja praktilisi lahendusi, mille väljatöötamiseks rakendatakse juhtumiuuringu formaati. |
TKA19096A | 2019–2020 | ||
|
Professionaalne eestikeelne õpetaja vene õppekeelega rühmas Projekti eesmärk oli aidata kaasa koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava rakendumisele läbi eesti keele kui teise keele õppe õpetajate toetamise koolieelsetes lasteasutustes. Projektis toimusid koolieelsete lasteasutuste õpetajate koolitused ja osapoolte uuringud. |
TRU19125 | 2019 | ||
|
Alushariduse hindamisvahendi prototüübi koostamine Projektis töötati välja alushariduse hindamisvahendi prototüüp lähtuvalt hindamisvahendi kontseptsioonist. |
TRU19182A | Tiiu Tammemäe | 2019 | |
|
OECD rahvusvahelise alushariduse pilootuuring International Early Learning (for Child Well-being) Alushariduse mõju laste, sh erivajadustega ja muu koduse keelega laste, õppima õppimise oskuste kujunemise uurimine, kirjeldamine ja analüüsimine. Pilootuuringu alaeesmärkideks on uurida lapse arengut ja õppimist, sh sotsiaalseid, emotsionaalseid ja kognitiivseid oskusi; seoseid lapse lasteasutuses osalemise ja alushariduse omandamise vahel; lapse individuaalsuse, kodu ja lasteasutusega seotud tegurite mõju lapse sotsiaalsete, emotsionaalsete ja kognitiivsete oskuste kujunemisele. Pilootuuringus osalemine võimaldab võrrelda Eesti alusharidust teiste riikidega. |
TAU17008 | 2016–2020 | ||
|
OECD rahvusvahelise alushariduse pilootuuring International Early Learning (for Child Well-being) Projektiga aidati kaasa OECD rahvusvahelise alushariduse pilootuuringu International Early Learning (for Child Well-being) läbiviimisele, sh tõlgiti 5–6-aastaste laste põhiuuringu tulemused eesti ja vene keelde ja kodeerida ning osaleda Eesti riikliku raporti koostamisel. |
TKA19124 | 2019 | ||
|
1. ja 2. klassi õpilaste pädevustestid Töötatakse välja testide prototüübid 1. klassi õpilaste keele-, matemaatika- ja õpipädevuse ja 2. klassi õpilaste keele- ja matemaatikapädevuse hindamiseks. |
TKA20071A | 2020 | ||
|
Ettevõtliku kooli standardi parendamise eksperthinnang ja analüüs Ettevõtliku kooli standardi parendamise eksperthinnang ja analüüs. |
TKA20112A | 2020 | ||
|
Riikliku õppekava katsetamise uuringu ettevalmistamine ja läbiviimine koostöös Tartu Ülikooliga Pakkumuse sisuks oli TÜ ja TLÜ ettepanekud riikliku õppekava katsetamise uuringu lähteülesande ettevalmistamiseks ja vastavalt sellele uuringu läbiviimiseks. |
TKA19183 | 2019 | ||
|
Kogemusõpe avatud õpikeskkonnas Koostatakse ülevaade avatud õppekeskkondades aktiivset õppimist toetavatest tegevustest ning nende juhtimisest. Ülevaade sisaldab teoreetilist analüüsi ja praktilisi lahendusi, mille väljatöötamiseks rakendatakse juhtumiuuringu formaati. |
TKA19096A | 2019–2020 | ||
|
Eesti täiskasvanute koolitajate kompetentside avaldumine digikeskkonnas toimuvatel koolitustel ja nende koolitusvajadus Uuringu tulemusena on välja selgitatud Eesti täiskasvanute koolitajate kompetentsid ja tegevusnäitajate avaldumine koolituste läbiviimisel digikeskkonnas; loodud terviklik ettekujutus koolitajate koolitusvajadusest, lähtudes riiklikust täiskasvanute koolitaja kutsestandardis tase 6 kompetentsidest ja digipädevusmudelist DigCompEdu ning välja selgitatud koolitusasutuse pidajate ja koolitajate teadlikkus ning ootused EPALEle kui professionaalse arengu keskkonnale. |
TRU20084A | 2020–2021 | ||
|
Kujundades noorsootöötajaid formaalse hariduse kaudu Analüüsitakse noorsootöötajaks õppimise võimalusi koos õppekavadega Eestis, Iirimaal, Walesis ja Makedoonias ning koostatakse juhised aja- ja asjakohase noorsootöö õppe korraldamiseks. Projekti laiem eesmärk on suurendada noorte ligipääsu kvaliteetsele noorsootööle Euroopas. |
TRU19205 | 2019–2021 | ||
|
Uurija Identiteedi Tugevdamine: Strateegiad teaduse tugevdamiseks ühiskonnas Mõtestatakse ümber nooremteadurite karjäär, et võimaldada neil edukamalt vastakuti seista tänapäevaste ühiskondlike väljakutsetega ja luua rahuldav karjäär; samuti tõhustada nooremteadurite identiteedi arengut ja karjääri läbi koolituste. |
TRU17140 | 2017–2020 | ||
|
Tehnoloogiaga toetatud distantsõppe praktikad, tõhusus ja väljakutsed Eesti üldhariduskoolides Kaardistatakse Eesti üldhariduskoolides 2020. aasta kevadel aset leidva distantsõppe korraldus, selle tõhusus ja väljakutsed organisatsioonis juhtide, õpetajate ja õppijate tasandil. |
TA/4020 | 2020 | ||
|
Õpperoboti Bee-Bot võimalused autismispektrihäirega laste sotsiaalsete oskuste arendamisel Uuring viiakse läbi 5-aastaste autismispektrihäirega lastega, kelle on raskusi sotsiaalse suhtlemise ning verbaalse ja mitteverbaalse kommunikatsiooniga. Uuringu eesmärgiks on teada saada, kuidas roboti kaasamine õppetöösse aitab kaasa sotsiaalsete suhete arengule. |
TA/5620 |
Getter Eskla |
2020–2021 | |
|
Digiõppevara kogumik STEAM K12 Õpetajakoolituse eriala üliõpilastele antakse oskus kasutada erinevaid STEAM lähenemisi: robootika, sensorid, virtuaal- ja liitreaalsus, elektroonika, statistika aine rikastamiseks tehnoloogiaga. Üliõpilased õpivad vahendeid kasutama kaasaegsete õpimeetodite rakendamiseks ja õpitulemuse mõjutamiseks. |
TRU20003 |
Elyna Nevski |
2020 | |
|
EDUSPACE haridusteenuse prototüübi arendamine Haridusteenuse prototüübi loomine, mis aitab liitreaalsuse vahendusel Eesti loodust alus- ja alghariduse tasemel õppijatele paremini tutvustada. |
TA/5120 | 2020 | ||
|
Robomatemaatika 3. ja 6. klassi digiõppevaramule kaasaegseid õpimeetodeid arvestavate interaktiivsete matemaatikaülesannete koostamine Projektis arendati välja robomatemaatika digiõppevaramu, mis lisati avalikult õpetajatele kasuatmiseks ka eKoolikotis. Projekt valmis doktoritöö raames teostatud uurimuse kolmanda uuringu jaoks, mille fookus oli meetodi erinevate rakendusmudelite väljatöötamine ning jätkusuutlikkuse tagamine. Projektis koostati robomatemaatika 3. ja 6. klassi digiõppevaramu neli kogumikku. |
TF1719 |
Anastassia Skiperskaja |
2019 | |
|
Koolikultuuri ja -juhtimise alase teaduskompetentsi koondamine ja võimekuse tõstmine Projekti eesmärk oli koondada koolijuhtimise ja koolikultuuri valdkonna teaduskompetentsi ning kujundada uurimisrühm, kes on võimeline taotlema edukalt rahvusvahelisi uurimisgrante, et kasvaks Tallinna Ülikooli juhtroll hariduse juhtimise valdkonnas. |
TF5716 | 2017–2019 | ||
|
Õppimine ja õpetamine TLÜ üliõpilaste kogemustes ja õppejõudude õpetamispraktikates Projekti uurimisküsimused tulenesid probleemiseadest: Millised on õppejõudude senised õpetamispraktikad? Kuidas muutunud õpetamispraktikad (nt ELU projektid) mõjutavad üliõpilaste õppekogemusi? Millised on õpetamispraktikate muutuste mõjud üliõpilaste õppekogemustele ja õppimiskultuurile erinevates õppevaldkondades? Millised aluspõhimõtted toetavad uuenduslike õpetamispraktikate rakendumist Tallinna Ülikoolis? Uuringuprojekt viidi läbi tehnoloogiliselt uudset sotsiaal-semantilist õppimistehnoloogiat rakendades koostöös CEITER projektiga. |
TF5416 | 2016–2019 |