Teadus- ja arendusprojektid
Käimasolevad projektid |
ETIS | Projekti liikmed |
Kestus |
|
Horisont 2020 projekt "Haridusuuenduste parendamine koolides" Projekti eesmärk on märkimisväärselt tugevdada haridusinnovatsiooni uuringuid mitte ainult Eestis, vaid ka Baltimaades ja laiemalt Euroopas, viies haridusuuringud ja innovatsiooni järgmisele tasemele. Projektis luuakse rahvusvaheline virtuaalne uurimislabor, mis hõlbustab valdkonna uute osalejate kaasamist ja võimekuse suurendamist ning soodustab teadmiste ja kogemuste vahetamist valdkonna eri uurimisrühmade vahel. |
Terje Väljataga
|
2020–2022 |
|
|
Õppija agentsuse kontseptsioon eesti- ja venekeelsete õppijate hulgas: Eesti gümnaasiumiõpilaste kogemused ja suhtumised agentsusesse Personaalse uurimistoetuse järeldoktori uurimisprojekt on sündinud vajadusest paremini mõista eesti- ja venekeelsete gümnaasiumite kultuurilisi erinevusi, mis puudutavad õppijate agentsust soodustavaid praktikaid ja suhtumisi agentsusse õpilaste pilgu läbi. Õppija agentsust kui võimekust ise juhtida oma elu on siin kontseptualiseeritud läbi evolutsioonilise emantsipatsiooni teooria ja ökoloogilise agentsuse teooria vaatenurga. Tulemused aitavad disainida pedagoogilisi sekkumisi ja õpetajate koolitusi õppija agentsuse toetamiseks. |
PUTJD1031 | Maria Erss | 2021–2023 |
|
Kaasava hariduse õppekava õpetamise kvaliteedi arendamine ja tõhustamine Projekti tulemusena soovitakse pakkuda nii tegutsevatele kui ka tulevastele õpetajatele teadmisi, oskusi ja pädevusi, mis on vajalikud kaasava õppe edendamiseks ja hariduslike erivajadustega õpilaste segregatsiooni vähendamiseks. Eesmärk on kaasava hariduse tõhustamine ning innovatiivsete praktikate väljatöötamine, nende katsetamine ja rakendamine õpetajakoolituse valdkonnas. Projekt aitab välja selgitada ja lahendada põhjuseid, mis takistavad õpetajatel toetada õpilaste integreerimist tavaklassidesse ja kaasava hariduse põhimõtete rakendamist, samuti tugevdada Eesti ülikoolide pädevust ja suutlikkust selles valdkonnas. |
Triin Ulla |
2019–2023 |
|
|
Sotsiaalne kaasamine läbi õpilaste osaluse Uuritakse ja arendatakse erialast tööd, mis põhineb õpilaste vaadetel ja kogemustel, luuakse didaktiline õppematerjal ning hinnatakse strateegiaid, milles arendatakse õppimisvõimalusi eesmärgiga toetada õpilaste sotsiaalset kuuluvust. |
TKA20172 | Rain Mikser Tiiu Tammemäe Mari-Liis Lind Mailis Ostra |
2020–2023 |
|
Kutseharidus ja töökohapõhine õpe toetamas riskinoorte sotsiaalset kaasatust Koostöös partneritega Leedu, Läti ja Norra ülikoolidest uuritakse EMP ja Norra finantsmehhanismide Balti teaduskoostöö programm toel noorte hariduslikke üleminekuid mõjutavaid kompleksseid tegureid ning kutsehariduse rolli riskinoorte kaasamisel, et ennetada koolist väljalangemist ning toetada kooli ja tööturu üleminekuid. Koostöös uurijate, kutseõpetajate ja õpilastega rakendatakse TLÜ haridusuuenduse tippkeskuse väljatöötatud EDULAB mudelit, mis põhineb koosloome metoodikal. |
TAU20189 | Meril Ümarik Krista Loogma Terje Väljataga |
2021–2023 |
|
Kutseõpetajate kaasav ja uuenduslik pedagoogika Luuakse koolitusressursside kogum, mis annab õpetajatele teadmised, oskused ja enesekindluse, et luua õpilastele huvitavaid õppimiskogemusi kolmes põhivaldkonnas: mitmekesisus ja kaasatus, innovatsioon 21. sajandi oskuste jaoks ja digitaalne tehnoloogia. |
TKA20197 | Meidi Sirk | 2020–2022 |
|
IEA rahvusvaheline kodanikuhariduse uuring ICCS 2022 Selgitada, kuidas ja mil määral on noored valmis võtma kodanikurolli ning milline osa on selles õpetajatel ja koolil. |
TRU19056 | Meril Ümarik Tõnu Idnurm Lianne Teder Tanja Dibou Karolin Mäe Maarja Tinn |
2019–2021 |
|
1. ja 2. klassi õpilaste pädevustestid (II etapp) Töötatakse välja testide prototüübid 1. klassi õpilaste keele-, matemaatika- ja õpipädevuse ja 2. klassi õpilaste keele- ja matemaatikapädevuse hindamiseks. |
TKA21038A | Piret Soodla Eve Kikas Mairi Männamaa |
2021 |
|
Professionaalne eestikeelne õpetaja Lasteaia- ja põhikooliõpetajatele ja meeskondadele koolituste väljatöötamine ja läbiviimine, pilootgruppide seireuuringute väljatöötamine ja läbiviimine, varajase keeleõppe, keeleõppe metoodika ja mitmekeelsuse alase pädevuse arendamine. |
TKA21073 | Tiia Õun Maire Tuul Inge Timoštšuk Aino Ugaste Kerstin Kööp Külli Rauk Ene Hiiepuu Evelyn Neudorf Piia Varik Anne Uusen Mari-Liis Lind |
2021 |
|
Kõrgete õpitulemustega riikide haridussüsteemide võrdlev analüüs Juhtumiuuringutes vaadatakse võtmeküsimusi ja dilemmasid, millega iga riik oma süsteemide kujundamisel kokku puutub, analüüsitakse seda, kuidas neid lahendatakse ja uuritakse, mil määral on need lahendused praegu või tulevikus edukad või mitte. |
2019–2021 | ||
|
Uurija identiteedi tugevdamine: strateegiad teaduse tugevdamiseks ühiskonnas Projekti eesmärk on ümber mõtestada nooremteadurite karjäär, et võimaldada neil edukamalt vastakuti seista tänapäevaste ühiskondlike väljakutsetega ja luua rahuldav karjäär. Samuti soovitakse tõhustada nooremteadurite identiteedi arengut ja karjääri läbi koolituste. |
Erika Löfström |
2017–2020 |
|
|
Strateegiline partnerlus klassiõpetaja hariduse arendamiseks koolipõhiste uurimuste kaudu Strateegilise partnerluse eesmärk on toetada eetilist ja uurimuslikku lähenemist klassiõpetajate hariduses ühistegevuste ja akadeemilise personali ning õpetajaks õppivate üliõpilaste professionaalse arengu kaudu. Eetiline ja uurimuslik lähenemine hõlmab õppeaineid lõimivat üldõpetust ja õppimist avatud õppekeskkondades. |
Inge Timoštšuk |
2019–2022 |
|
|
Õpetamine ja õppimine heterogeensetes õppegruppides Koostatakse (kutse)õpetajatele mõeldud abimaterjalid, mis aitaksid neid erineva võimekuse ja kultuurilise taustaga õppija õpetamisel. Materjalid fookusteemad on: õppeprotsessi individualiseerimine, kaasamine ja keeleõppe edendamine; õppeprotsessi individualiseerimine kutseõppes: fookusega ettevõtluspädevuste õppimisele; õppeprotsessi individualiseerimine digimeedia abil. |
TÕA19145 | Krista Loogma Meidi Sirk Reeli Liivik Sirje Rekkor |
2019–2021 |
|
Koolimeeskondade arenguprogrammi ettevalmistamiseks õpilaste vaimse tervise edendamist toetavate sekkumiste läbiviimiseks koolides Valmistatakse ette metoodika ja tegevuskava sekkumisele, mille tulemusel koolimeeskond: mõistab, kuidas ja miks tekivad õppijate vaimse tervise probleemid, milliseid riski- ja kaitsetegureid mõjutades on võimalik neid ära hoida või vähendada ning milliseid ennetusmeetmeid ja kuidas ellu viia; kavandab koostöistelt kogu õpetajaskonnaga tegevuskava, alustades vajaduste hindamisest ja eesmärkide seadmisest ja liikudes tõenduspõhise ennetustegevuse jätkusuutliku rakendamise ja tulemuste hindamiseni. |
TKA21031A | Eve Eisenschmidt Kätlin Vanari Berit Silvia Kondratjev Ott Oja |
2021 |
|
"Ettevõtlik kool“ arenguprogrammi metoodika ja nõustamistegevused „Ettevõtlik kool“ arenguprogrammi metoodika ja nõustamistegevused. |
TKA21015A | Kätlin Vanari Eve Eisenschmidt Piret Oppi Berit Silvia Kondratjev Jüri Käosaar Marika Kutškova |
2021 |
|
Õpetajate ja koolijuhtide täiendusõppe süsteemi arendamine Õpetaja ja haridusasutuse juhi professionaalse arengu terviklik toetamine tuginedes kutsestandarditele ja kompetentsimudelitele. |
TKA20214A | Grete Arro Kati Aus Kätlin Vanari Eve Eisenschmidt |
2020–2021 |
|
Terviklik lähenemine koolijuhtimisele Projekti eesmärk on analüüsida koolijuhtimise praktikaid erinevate riikide haridussüsteemides ja leida uusi lähenemisi haridusasutuse juhtimisele. |
|
Katrin Poom-Valickis |
2019–2022 |
|
Kvaliteedile orienteeritud õpetajate esmaõppe süsteemi loomine õpetajate professionaalsuse suurendamiseks Kosovos Projekti eesmärk on tutvustada Kosovo õpetajate esmaõppe institutsioonidele sisemise kvaliteedikindlustamissüsteemi rakendamiseks vajalikke mehhanisme ja oskusi, et tuua kaasa haridusreforme elluviivate lõpetajate kvaliteedi tõusu. |
Eve Eisenschmidt |
2020–2023 | |
|
Õpetamine ja õppimine heterogeensetes õppegruppides Projekti eesmärk on koostada (kutse)õpteajatele mõeldud abimaterjalid, mis aitaksid neid erineva võimekuse ja kultuurilise taustaga õppija õpetamisel. Materjalid töötatakse välja kolme seminari raames Hesseni ülikoolis, Tallinna Ülikool ja Jyväskylä rakenduskõrgkoolis. Seminaride fookusteemad on:
|
|
2019–2021 |
|
|
IEA rahvusvaheline kodanikuhariduse uuring ICCS 2022 IEA Rahvusvahelise kodanikuhariduse uuringu ICCS2022 eesmärk on selgitada, kuidas ja mil määral on noored valmis võtma kodanikurolli ning milline osa on selles õpetajatel ja koolil. |
2019–2020 |
||
|
OECD rahvusvahelise alushariduse pilootuuring International Early Learning (for Child Well-being) Eesmärk on uurida, kirjeldada ja analüüsida alushariduse mõju laste, sh erivajadustega ja muu koduse keelega laste, õppima õppimise oskuste kujunemisele. Pilootuuringu alaeesmärkideks on uurida lapse arengut ja õppimist, sh sotsiaalseid, emotsionaalseid ja kognitiivseid oskusi; seoseid lapse lasteasutuses osalemise ja alushariduse omandamise vahel; lapse individuaalsuse, kodu ja lasteasutusega seotud tegurite mõju lapse sotsiaalsete, emotsionaalsete ja kognitiivsete oskuste kujunemisele. Pilootuuringus osalemine võimaldab võrrelda Eesti alusharidust teiste riikidega. |
2016–2020 | ||
|
Kujundades noorsootöötajaid formaalse hariduse kaudu Projektis analüüsitakse noorsootöötajaks õppimise võimalusi koos õppekavadega Eestis, Iirimaal, Walesis ja Makedoonias ning koostatakse juhised aja- ja asjakohase noorsootöö õppe korraldamiseks. Projekti laiem eesmärk on suurendada noorte ligipääsu kvaliteetsele noorsootööle Euroopas. |
2019–2020 | ||
|
1. ja 2. klassi õpilaste pädevustestid Projektis töötatatakse välja testide prototüübid 1. klassi õpilaste keele-, matemaatika- ja õpipädevuse ja 2. klassi õpilaste keele- ja matemaatikapädevuse hindamiseks. |
2020 | ||
|
Õppejuhtide arenguprogramm “Õppimist eestvedav juhtimine” Arenguprogrammi üldeesmärk on õppejuhtide juhtimiskompetentside arendamine ning hoiakute kujundamine, mis arvestavad nüüdisaegset õpikäsitust ning 21. sajandi väljakutseid haridusele. |
Eve Eisenschmidt |
2020–2021 |
|
|
Digiõppevara kogumik STEAM K12 Eesmärk on anda õpetajakoolituse eriala üliõpilastele oskus kasutada erinevaid STEAM-õppe lähenemisi (robootika, sensorid, virtuaal- ja liitreaalsus, elektroonika, statistika aine rikastamiseks tehnoloogiaga). Üliõpilased õpivad kasutama vahendeid kaasaegsete õpimeetodite rakendamiseks ja õpitulemuse mõjutamiseks. |
Janika Leoste |
2020 | |
|
Koolieelsete lasteasutuste pedagoogide ja lastevanemate hinnangud ning kogemused COVID -19 haiguse põhjustatud eriolukorras toimetulekul Selgitatakse välja koolieelsete lasteasutuste pedagoogide kogemused õppe- ja kasvatustöö läbiviimisel eriolukorras, kirjeldatakse lastevanemate ja lasteasutuse töötajate koostööd eriolukorra tingimustes, analüüsitakse pedagoogide infotehenoloogia vahendite kasutamist laste distantsõppes ja võrreldakse Eesti, Saksa, Soome ja Islandi uurimuse tulemusi ning töötatakse välja soovitused õpetajatele, lastevanematele jne. |
TA/5320 | Aino Ugaste Maire Tuul Kaire Kollom Kerstin Kööp Silvi Suur Evelyn Neudorf |
2020–2021 |
|
Tulevaste ja tegevõpetajate digipädevuste arendamine käed-külge tegevusi pakkuva MATIK digiõppevara abil Tulemiteks on digipädevuste hindamise mudel MATIK õppe jaoks; õppemoodulid STEAM-pädevuste arendamiseks alus-, põhi- ja keskhariduse õpetajate hulgas; avatud õppevara repositoorium ja virtuaalne MATIK labor õppematerjalide esitamiseks ning juhend materjalide kasutamiseks. Partnerülikoolid rakendavad loodud materjale laialdaselt ka oma taseme ja täiendõppes ning MATIK kogukondades. |
TKA20199 | Janika Leoste Külli Kori Maria Erss Tobias Ley Maire Tuul Tiiu Tammemäe Elyna Heinmäe |
2020–2023 |
|
Tõhusa ja kaasava hübriidhariduse raamistik põhikoolidele “FreeEd” projekt esitab hübriidhariduse (kaugõppega kombineeritud õpe koolis) raamistiku. Raamistik kaasab projektiriikide (neist mitmeid peetakse haridustehnoloogia lõimimise Euroopa pioneerideks – näiteks Austria, Eesti ja Soome) parimat praktikat. Raamistiku eesmärk on aidata põhikoole ja nende õpetajaid tulla toime väljakutsetega, mis kaasnevad järsu üleminekuga klassiruumi põhiselt hariduselt veebi-, kaug- ja hübriidõppele. |
TKA21023 | Janika Leoste Larissa Jõgi Mihkel Kangur |
2021–2023 |
|
Haridustehnoloogilise innovatsiooni koosloome programmi läbiviimine Programmi koordineerib Tallinna Ülikool koostöös Startup Estonia, EdTech Estonia ja Haridus- ja Noorteametiga. Programmi käigus kohtuvad ettevõtted regulaarselt koolidega, kaasates arendusse ka õppijad. Harno on toeks programmis osalevatele haridusasutustele, Startup Estonia ja EdTech Estonia iduettevõtetele ning Tallinna Ülikool pakub osapooltele metoodilist ja didaktilist tuge ning toetab tõenduspõhisust koosloome protsessis. Iga meeskonda toetab ülikoolist mentor, kes aitab meeskondi kiirendada oma teenuse loomise protsessis. |
TKA21047A | Janika Leoste Kairit Tammets Meril Ümarik Pirgit Sillaots Elyna Heinmäe Linda Helene Sillat Katrin Männik |
2021 |
|
ALPA Kids digiõppemängudest andmekogumise nõustamine personaliseeritud õpiraja prototüübi ettevalmistamiseks, esimene etapp ALPA Kids digiõppemängudest andmekogumise nõustamine personaliseeritud õpiraja prototüübi ettevalmistamiseks. |
TKA21032A | Janika Leoste Aino Ugaste Tiia Õun Maire Tuul Elyna Heinmäe |
2021 |
|
Ettevõtjatele suunatud interdistsiplinaarsete haridusteenuste portfelli arendamine EDUSPACE uurimislaborile Jätkatakse EDUSPACE uurimislabori ettevõtjatele suunatud haridusteenuste portfelli arendamist. Oodatava tulemusena lisandub EDUSPACE uurimislabori ettevõtjatele suunatud teenusportfelli uus teenus: tehnoloogiaettevõtete nõustamine koolituste loomisel ja koolituse prototüübi koosloome. Lisaks kasutatakse antud projekti raames valminud prototüüpe sisendina riiklike täienduskoolituste õppekavadesse ja tellimuskoolitustesse. |
TF6920 | Janika Leoste Meidi Sirk Larissa Jõgi Jaagup Kippar Tõnu Viik |
2021 |
|
TLÜ EDUSPACE laborile luuakse 2021. aastaks võimekus pakkuda mitte-IKT õppekavadel õppivatele üliõpilastele tehisintellekti (AI) kasutamist tutvustavaid praktikume. Lihtsatele AI-robotitele luuakse käitumismudelid, mis aitavad mõista seda tüüpi robotite rakendamist klassiruumis. Projekti kokkuvõtteks valmis IT Akadeemia toel visioonivihik selle kohta, millist rolli hakkavad (või võiksid hakata) robotid tuleviku hariduses mängima. Projekt andis sisendi järgmisele uurimisprojektile “ÕPPESTECH-METH Õppimine ja õpetamine ülikoolis. Uute tehnoloogiate ja meetodite integreerimine ülikooli õppes”. |
Janika Leoste |
2020–2021 |
|
|
EDUSPACE interdistsiplinaarse uurimisrühma loomine tehnoloogiaga toetatud õppimise ja õpetamise uurimismeetodite ja -instrumentide väljatöötamiseks Projekt toetab TLÜ haridusuuenduse fookusvaldkonna tegevust, kus õppimine ja õpetamine igal haridustasemel peaks toetama muutunud õpikäsituse rakendamist ning kohanemist uuenenud ja kiirelt muutuva infokeskkonnaga. Loodav interdistsiplinaarne uurimisgrupp toetab tõenduspõhise tehnoloogiaga rikastatud haridusuuenduse haridusasutusse jõudmist ja selle jätkusuutlikku rakendamist. |
Timo Tobias Ley
|
2020–2021 |
|
|
Distantsõppe õppijale sobivuse hindamine ja kohandamine ülikoolides elukestva õppe kontekstis Seoses COVID-19 leviku ja eriolukorraga seotud massilisele distantsõppele üleminekuga kõrghariduses on tekkinud suurepärane olukord hinnata distantsõppe tõhusust ja sobivust erinevatele õppijatele ning leida lahendused õppe tõhustamiseks ning õppijate kaasamist toetavate meetmete väljatöötamiseks. |
2019–2021 | ||
|
Tehnoloogiaga toetatud distantsõppe praktikad, tõhusus ja väljakutsed Eesti üldhariduskoolides Uuringu eesmärk on kaardistada Eesti üldhariduskoolides 2020. aasta kevadel aset leidnud distantsõppe korraldus, selle tõhusus ja väljakutsed organisatsioonis juhtide, õpetajate ja õppijate tasandil. |
TA/4020 |
Piret Soodla |
2020 |
|
Eesti täiskasvanute koolitajate kompetentside avaldumine digikeskkonnas toimuvatel koolitustel ja nende koolitusvajadus Uuring tulemusena on välja selgitatud Eesti täiskasvanute koolitajate kompetentsid ja tegevusnäitajate avaldumine koolituste läbiviimisel digikeskkonnas; loodud terviklik ettekujutus koolitajate koolitusvajadusest, lähtudes riiklikust täiskasvanute koolitaja kutsestandardis 6. taseme kompetentsidest ja digipädevusmudelist DigCompEdu ning välja selgitatud koolitusasutuse pidajate ja koolitajate teadlikkus ning ootused EPALEle kui professionaalse arengu keskkonnale. |
2020 | ||
|
Seos õpilaste interdistsiplinaarsete teadmiste ja loodusteadusliku karjääriteadlikkuse vahel Töötatakse välja pedagoogilis- psühholoogiliselt põhjendatud instrumendid probleemide lahendamise ja otsuste tegemise oskuste mõõtmiseks loodusteaduslike raamideede ja loodusteadusliku karjääriteadlikkuse kujundamisele suunatud õppe kontekstis. Eesmärgi täitmisel kasutatakse õpianalüütilisi meetodeid, täiustades Cmap metoodikat nii õppeprotsessi juhtimisel kui ka hindamisel. |
TA/1021 | Rain Mikser Katrin Soika |
2021–2022 |
|
Õpetajate pädevuste toetamine õpilaste kliimakirjaoskuse arendamiseks Euroopa koolides Tõstetakse Euroopa õpetajate pädevust põhikooli õpilaste kliimakirjaoskuse toetamiseks, arendades välja järgmised vahendid: |
TKA20198 | Grete Arro Liisa Puusepp Mihkel Kangur |
2020–2022 |
|
Euroopa Jäätmeteta Majandamise Akadeemia Luuakse Euroopa Jäätmeteta Majandamise Akadeemia, (European Zero Waste Academy), millel on kaks peamist sihti: |
TKA20150 | Grete Arro Liisa Puusepp Mihkel Kangur |
2020–2022 |
|
Mitteformaalse keskkonnahariduse arendamise interdistsiplinaarse uurimisrühma loomine ja pilootuuringu läbiviimine Projekti laiem eesmärk on luua töörühm, mis interdistsiplinaarselt ja tõenduspõhiselt uuriks ning arendaks mitteformaalset ja formaalset keskkonnaharidust Eestis. Projekti tulem pakub uut teadmist mobiilse õuesõppe tegevustega seotud õpidisainile ja neid tegevusi toetavate tehnoloogiliste rakenduste edasiseks arendamiseks, et tagada pedagoogiliselt ja ainealaselt mõtestatud küsimused ning ülesanded õpilastele. |
Grete Arro |
2019–2020 | |
|
Haridusmuutused Eestis ja nende kajastus kogenud õpetajate elulugudes – arengulooline analüüs hilisest nõukogude perioodist tänapäevani Detsembris 2019 lõppenud projekti IUT18-2 „Õpetajate professionaalsuse ja professionalismi muutuv kontekst” käigus koguti hulk väärtuslikku dokumendimaterjali Eesti hariduse lähiajaloost ning üldhariduskoolide kogenud õpetajate intervjuusid samast perioodist. Jätkub selle materjali läbitöötamine ja avaldamine. Uuringu alusel publitseeritav materjal on kasutamiseks haridus- ja kasvatusteadlaste töös, õppematerjalina üliõpilastele ning infoallikana õpetajatele, teistele haridusvaldkonna esindajatele ja pedagoogilisele üldsusele. |
TA/821 | Rain Mikser | 2021–2022 |
|
I ja II kooliastme õpilaste õpimisse kaasamine lõimitud ja autentses keskkonnas toimuva õpetamise kaudu Projekt lähtub hariduse üldisest sihist kujundada ühistel väärtustel põhinev, õppijast lähtuv ja kaasav haridussüsteem, mis pakub ühiskonna vajadusi toetavaid õpiteid. Projekti tegevused keskenduvad küsimusele, kuidas on seotud erinevates keskkondades saadavad õpikogemused ja õppesisu lõimimine I ja II kooliastme õpilaste õpimisse kaasatusega. |
TR/921 | Inge Timoštšuk | 2021–2023 |
|
Riigikaitseõpetuse mooduli arendamine ja koolitus 2021/2022 Riigikaitseõpetuse arendusprogrammi ettevalmistamine ja läbiviimine 2021/2022 õppeaastal, mis hõlmab riigikaitseõpetuse õppekava arendust ja riigikaitseõpetajate koolitamist Tallinna Ülikoolis. |
TÕA21039A | Meidi Sirk | 2021–2022 |
Lõppenud projektid
Lõppenud projektid |
ETIS | Projekti liikmed |
Kestus |
|
Piire ületav haridusuuendus tehnoloogiapõhiste teadusuuringute toel (CEITER) Horisont 2020 projekti CEITER toel on TLÜ-s loodud rahvusvaheline uurimisrühm, kuhu on kaasatud teadlased nii digitehnoloogiate, kognitiivpsühholoogia kui ka hariduse valdkondadest. Projekti tegevuste põhifookuses on tõenduspõhise haridusinnovatsiooni teostamine, järgmise põlvkonna digitaalsete õpikeskkondade, -vahendite ja meetodite loomine, õpianalüütika ja haridusele suunatud teadustöö edendamine. |
TAU15034 | Tobias Ley Katrin Poom-Valickis Terje Väljataga |
2015–2020 |
|
Õpetajate professionaalsuse ja professionalismi muutuv kontekst Projekti peamine eesmärk oli mõista, kuidas globaalsed sotsiaalmajanduslikud ja kultuurilised muutused, hariduspoliitika, õpetajate elulood ja õpetajaks kujunemise individuaalsed teed on mõjutanud õpetajate professionalismi ja professionaalsust Eestis. |
Ivor GoodsonRain MikserKrista LoogmaAino UgasteTiia ÕunMarika VeissonKatrin NiglasMeril Ümarik Meidi Sirk Reeli Liivik Inge Timoštšuk Maire Tuul |
2014–2019 | |
|
Professionaalne eestikeelne õpetaja vene õppekeelega rühmas Töötakase välja ja viiakse läbi koolitused lasteaia- ja põhikooliõpetajatele, luuakse ja viiakse ellu tegevuste pilootuuringud ning arendatakse varajase keeleõppe ja mitmekeelsuse alast pädevust. |
TRU20124 | Tiia Õun Maire Tuul Kerstin Kööp Külli Rauk Reili Argus Ene Hiiepuu Evelyn Neudorf |
2020 |
|
Kogemusõpe avatud õpikeskkonnas Projektis koostati ülevaade avatud õppekeskkondades aktiivset õppimist toetavatest tegevustest ning nende juhtimisest. Ülevaade sisaldas teoreetilist analüüsi ja praktilisi lahendusi, mille väljatöötamiseks rakendatakse juhtumiuuringu formaati. |
TKA19096A | 2019–2020 | |
|
Professionaalne eestikeelne õpetaja vene õppekeelega rühmas Projekti eesmärk oli aidata kaasa koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava rakendumisele läbi eesti keele kui teise keele õppe õpetajate toetamise koolieelsetes lasteasutustes. Projektis toimusid koolieelsete lasteasutuste õpetajate koolitused ja osapoolte uuringud. |
TRU19125 | 2019 | |
|
Alushariduse hindamisvahendi prototüübi koostamine Projektis töötati välja alushariduse hindamisvahendi prototüüp lähtuvalt hindamisvahendi kontseptsioonist. |
TRU19182A | Tiiu Tammemäe | 2019 |
|
OECD rahvusvahelise alushariduse pilootuuring International Early Learning (for Child Well-being) Alushariduse mõju laste, sh erivajadustega ja muu koduse keelega laste, õppima õppimise oskuste kujunemise uurimine, kirjeldamine ja analüüsimine. Pilootuuringu alaeesmärkideks on uurida lapse arengut ja õppimist, sh sotsiaalseid, emotsionaalseid ja kognitiivseid oskusi; seoseid lapse lasteasutuses osalemise ja alushariduse omandamise vahel; lapse individuaalsuse, kodu ja lasteasutusega seotud tegurite mõju lapse sotsiaalsete, emotsionaalsete ja kognitiivsete oskuste kujunemisele. Pilootuuringus osalemine võimaldab võrrelda Eesti alusharidust teiste riikidega. |
TAU17008 | Tiia Õun Tiiu Tammemäe Maire Tuul Lii Lilleoja |
2016–2020 |
|
OECD rahvusvahelise alushariduse pilootuuring International Early Learning (for Child Well-being) Projektiga aidati kaasa OECD rahvusvahelise alushariduse pilootuuringu International Early Learning (for Child Well-being) läbiviimisele, sh tõlgiti 5–6-aastaste laste põhiuuringu tulemused eesti ja vene keelde ja kodeerida ning osaleda Eesti riikliku raporti koostamisel. |
TKA19124 | 2019 | |
|
1. ja 2. klassi õpilaste pädevustestid Töötatakse välja testide prototüübid 1. klassi õpilaste keele-, matemaatika- ja õpipädevuse ja 2. klassi õpilaste keele- ja matemaatikapädevuse hindamiseks. |
TKA20071A | Piret Soodla Eve Kikas Mairi Männamaa |
2020 |
|
Ettevõtliku kooli standardi parendamise eksperthinnang ja analüüs Ettevõtliku kooli standardi parendamise eksperthinnang ja analüüs. |
TKA20112A | Eve Eisenschmidt Kätlin Vanari Marika Kutškova |
2020 |
|
Riikliku õppekava katsetamise uuringu ettevalmistamine ja läbiviimine koostöös Tartu Ülikooliga Pakkumuse sisuks oli TÜ ja TLÜ ettepanekud riikliku õppekava katsetamise uuringu lähteülesande ettevalmistamiseks ja vastavalt sellele uuringu läbiviimiseks. |
TKA19183 | 2019 | |
|
Kogemusõpe avatud õpikeskkonnas Koostatakse ülevaade avatud õppekeskkondades aktiivset õppimist toetavatest tegevustest ning nende juhtimisest. Ülevaade sisaldab teoreetilist analüüsi ja praktilisi lahendusi, mille väljatöötamiseks rakendatakse juhtumiuuringu formaati. |
TKA19096A | Inge Timoštšuk Helene Uppin Anne-Mai Näkk |
2019–2020 |
|
Eesti täiskasvanute koolitajate kompetentside avaldumine digikeskkonnas toimuvatel koolitustel ja nende koolitusvajadus Uuringu tulemusena on välja selgitatud Eesti täiskasvanute koolitajate kompetentsid ja tegevusnäitajate avaldumine koolituste läbiviimisel digikeskkonnas; loodud terviklik ettekujutus koolitajate koolitusvajadusest, lähtudes riiklikust täiskasvanute koolitaja kutsestandardis tase 6 kompetentsidest ja digipädevusmudelist DigCompEdu ning välja selgitatud koolitusasutuse pidajate ja koolitajate teadlikkus ning ootused EPALEle kui professionaalse arengu keskkonnale. |
TRU20084A | Katrin Karu | 2020–2021 |
|
Kujundades noorsootöötajaid formaalse hariduse kaudu Analüüsitakse noorsootöötajaks õppimise võimalusi koos õppekavadega Eestis, Iirimaal, Walesis ja Makedoonias ning koostatakse juhised aja- ja asjakohase noorsootöö õppe korraldamiseks. Projekti laiem eesmärk on suurendada noorte ligipääsu kvaliteetsele noorsootööle Euroopas. |
TRU19205 | Lianne Teder Tanja Dibou |
2019–2021 |
|
Uurija Identiteedi Tugevdamine: Strateegiad teaduse tugevdamiseks ühiskonnas Mõtestatakse ümber nooremteadurite karjäär, et võimaldada neil edukamalt vastakuti seista tänapäevaste ühiskondlike väljakutsetega ja luua rahuldav karjäär; samuti tõhustada nooremteadurite identiteedi arengut ja karjääri läbi koolituste. |
TRU17140 | Erika Löfström Anu Tammeleht |
2017–2020 |
|
Tehnoloogiaga toetatud distantsõppe praktikad, tõhusus ja väljakutsed Eesti üldhariduskoolides Kaardistatakse Eesti üldhariduskoolides 2020. aasta kevadel aset leidva distantsõppe korraldus, selle tõhusus ja väljakutsed organisatsioonis juhtide, õpetajate ja õppijate tasandil. |
TA/4020 | Piret Soodla Kairit Tammets Eve Eisenschmidt Timo Tobias Ley Terje Väljataga Mart Laanpere Elina Malleus-Kotšegarov Mari-Liis Kaldoja |
2020 |
|
Õpperoboti Bee-Bot võimalused autismispektrihäirega laste sotsiaalsete oskuste arendamisel Uuring viiakse läbi 5-aastaste autismispektrihäirega lastega, kelle on raskusi sotsiaalse suhtlemise ning verbaalse ja mitteverbaalse kommunikatsiooniga. Uuringu eesmärgiks on teada saada, kuidas roboti kaasamine õppetöösse aitab kaasa sotsiaalsete suhete arengule. |
TA/5620 | Tiiu Tammemäe
Janika Leoste |
2020–2021 |
|
Digiõppevara kogumik STEAM K12 Õpetajakoolituse eriala üliõpilastele antakse oskus kasutada erinevaid STEAM lähenemisi: robootika, sensorid, virtuaal- ja liitreaalsus, elektroonika, statistika aine rikastamiseks tehnoloogiaga. Üliõpilased õpivad vahendeid kasutama kaasaegsete õpimeetodite rakendamiseks ja õpitulemuse mõjutamiseks. |
TRU20003 | Janika Leoste Mihkel Kangur Mari-Liis Lind Maire Tuul Külli Kori Tiia Õun Kätlin Vanari Grete Arro Inge Timoštšuk Kadri Mettis Elyna Nevski |
2020 |
|
EDUSPACE haridusteenuse prototüübi arendamine Haridusteenuse prototüübi loomine, mis aitab liitreaalsuse vahendusel Eesti loodust alus- ja alghariduse tasemel õppijatele paremini tutvustada. |
TA/5120 | Janika Leoste Maire Tuul Tiia Õun |
2020 |
|
Robomatemaatika 3. ja 6. klassi digiõppevaramule kaasaegseid õpimeetodeid arvestavate interaktiivsete matemaatikaülesannete koostamine Projektis arendati välja robomatemaatika digiõppevaramu, mis lisati avalikult õpetajatele kasuatmiseks ka eKoolikotis. Projekt valmis doktoritöö raames teostatud uurimuse kolmanda uuringu jaoks, mille fookus oli meetodi erinevate rakendusmudelite väljatöötamine ning jätkusuutlikkuse tagamine. Projektis koostati robomatemaatika 3. ja 6. klassi digiõppevaramu neli kogumikku. |
TF1719 |
Janika LeosteAnastassia Skiperskaja |
2019 |
|
Koolikultuuri ja -juhtimise alase teaduskompetentsi koondamine ja võimekuse tõstmine Projekti eesmärk oli koondada koolijuhtimise ja koolikultuuri valdkonna teaduskompetentsi ning kujundada uurimisrühm, kes on võimeline taotlema edukalt rahvusvahelisi uurimisgrante, et kasvaks Tallinna Ülikooli juhtroll hariduse juhtimise valdkonnas. |
TF5716 | 2017–2019 | |
|
Õppimine ja õpetamine TLÜ üliõpilaste kogemustes ja õppejõudude õpetamispraktikates Projekti uurimisküsimused tulenesid probleemiseadest: Millised on õppejõudude senised õpetamispraktikad? Kuidas muutunud õpetamispraktikad (nt ELU projektid) mõjutavad üliõpilaste õppekogemusi? Millised on õpetamispraktikate muutuste mõjud üliõpilaste õppekogemustele ja õppimiskultuurile erinevates õppevaldkondades? Millised aluspõhimõtted toetavad uuenduslike õpetamispraktikate rakendumist Tallinna Ülikoolis? Uuringuprojekt viidi läbi tehnoloogiliselt uudset sotsiaal-semantilist õppimistehnoloogiat rakendades koostöös CEITER projektiga. |
TF5416 |
Larissa JõgiMeril ÜmarikKatrin KaruHalliki PõldaKai PataMihkel KangurLiisa PuuseppTuuli OderReeli SirotkinaKoidu SaiaKarmen Toros |
2016–2019 |