Värske uuring uuris koolitajate digipädevust ja vajadusi digikeskkonda kolimisel

Tallinna Ülikooli teadlased viisid koostöös EPALE ja SA Kutsekojaga läbi uuringu „Eesti täiskasvanute koolitajate kompetentside avaldumine digikeskkonnas toimuvatel koolitustel ja nende koolitusvajadus“.

Uuring

Täiskasvanud elanikkond osaleb elukestvas õppes üha enam, mistõttu on professionaalsete koolitajate olemasolu vältimatu. Tarvidus kvaliteetsete koolituste ja pädevate koolitajate järele loob vajaduse uurida täiskasvanute koolitajaid ja nende kompetentse. 

Sellest tulenevalt algatas SA Kutsekoda 2020. aasta kevadel täiskasvanute koolitajate koolitusvajaduse uuringu. 2015. aasta algusest on sihtasutuse all tegutsenud Euroopa täiskasvanuhariduse veebikeskkond EPALE. Seoses EPALE eesmärgiga kujuneda täiskasvanuõppe pakkujatele professionaalse arengu keskkonnaks on oluline teada, millised on selle sihtrühma vajadused, mille rahuldamiseks külastatakse EPALE keskkonda.

Uuringu eesmärk oli välja selgitada koolitusasutuse pidajate ja koolitajate teadlikkus ning ootused EPALE-le kui professionaalse arengu keskkonnale ning täiskasvanute koolitajate kompetentside avaldumine koolituste läbiviimisel digikeskkonnas. Oluline oli uuringu tulemusena  luua terviklik ettekujutus koolitajate koolitusvajadusest, lähtudes riikliku täiskasvanute koolitaja kutsestandardi (tase 6) kompetentsidest ja õpetaja digipädevusmudelist, mille põhjal luuakse koolitajatele digiõppevara EPALE keskkonda. 

Uuringust selgus, et 2020. aasta eriolukord mõjutas oluliselt koolitustegevust, tõi kaasa vajaduse digiõppe läbiviimiseks ja senisest suuremaks digipädevuste arendamiseks. Eriolukorraga tulid paremini toime need koolitajad, kes olid kas varasemalt juba digipädevuste arendamisega tegelenud, kel oli eelnev digikeskkonnas õppimise kogemus ja kellele pakuti õppeasutuse poolt tuge. Takistus oli õppijate vähene digipädevus ja liiga väike aeg kohandada koolitus veebikeskkonda.
"Uuringutulemuste põhjal võib öelda, et kevadine koroonakriis andis olulise tõuke koolitustegevusele ning digiõppe osakaalu suurenemine loob uued nõudmised ka täiskasvanute koolitaja professionaalseks arenguks," kommenteerib uuringu projektijuht ja Haridusteaduste instituudi andragoogika lektor Katrin Karu.

Koolitajad hindavad enda digipädevust küllaltki kõrgelt, skaalal alustaja-tegija-eestvedaja kaldutakse veidi rohkem tegija-eestvedaja poolele. Valdav osa koolitajatest tegeleb teadlikult oma digipädevuste arendamisega. Koolitusvajadus ilmnes kõikidel oskustasemetel (algajad, edasijõudnud, eestvedajad) ning kõikides õppeprotsessi (planeerimise, läbiviimise ja hindamise) etappides. Koolitusvajadust mõjutab digivahendite ja -keskkondade areng, muutused digilahendustes, õppijate vajadused ning elukestva õppe väärtustamine.

Digipädevusi eelistatakse arendada pigem iseseisvalt või kolleegidelt õppides ning vähem koolitustel osaledes. Digipädevusi arendavad enam need koolitajad, kes osalevad mitmes praktikakogukonnas ja/või võrgustikus, nemad kasutavad ka digivahendeid mitmekülgsetel eesmärkidel ning suunavad õppijaid kasutama digivahendeid ja -keskkondi.
Koolitajad kasutavad mitmekesiseid suhtlemis-, koostöö-, sisuloome- ning erialaseid keskkondi. Veebiküsitlusest selgus, et enim kasutatakse veebiseminaride läbiviimise keskkonda Zoom (73%), koostöö- ja sisuloomekeskkonda Google Drive (66%), suhtlus- ja veebiseminari keskkonda Skype (50%), õppematerjali varamut Youtube’is (47%) ja e-õppekeskkonda Moodle (41%). Digivahendeid valitakse nende kättesaadavuse, enda varasema kogemuse või kolleegide soovituse põhjal. 

Tallinna Ülikooli uuringu „Eesti täiskasvanute koolitajate kompetentside avaldumine digikeskkonnas toimuvatel koolitustel ja nende koolitusvajadus“ raportiga on võimalus tutvuda siin. Uuringu autorid on Katrin Karu, Sigrid Aruväli, Esta Kaal, Külli Kori, Kärt Kuvvas-Mekk ja Kärt Maalinn. 

Uuring