Haridusuuenduse tippkeskus
Haridusuuenduse tippkeskuse (HUT) eesmärk on panustada ühiskondlikesse arengutesse läbi rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise teadus- ja arendustegevuse. HUTi fookus on tõenduspõhisel õpetajaharidusel, koolijuhtimisel, hariduspoliitikal, haridustehnoloogial ja kestlikel tulevikel. HUT vaatleb haridusuuendust laiemalt, lähtudes vajadusest luua teaduspõhine alus õppimis- õpetamis- ja juhtimiskultuuri kujunemiseks ja rakendamiseks Eesti hariduses nii formaal- kui mitteformaalõppes ning kaasata selleks haridusinnovatsiooni ökosüsteemi kõiki osapooli.
Haridusuuendus on dünaamiline ja pidevalt arenev, omades eestvedavat rolli ning arvestades tehnoloogiliste edusammude, ühiskondlikele muutuste ja majanduslike nõudmistega. HUT vaatleb haridusuuendust laiemalt, lähtudes vajadusest luua teaduspõhine alus uue õppimis- ja õpetamiskultuuri kujunemiseks ja juurdumiseks Eesti hariduses ja rahvusvaheliselt.
Perioodil 2015–2023 oli HUTi fookuses digitaalsed õpikeskkonnad ja -vahendid ning uued tehnoloogiaga rikastatud meetodid õpianalüütika ja haridusele suunatud teadustöö edendamiseks. Aastatel 2024–2026 keskendub HUT õppimise, õpetamise ja paindlike õpiteede arendamisele formaal- ja mitteformaalõppes, tõenduspõhisele kooliarendusele, elukestva õppe dimensioonile tehnoloogiarikkas keskkonnas kui ka jätkusuutliku hariduse valdkonnale.
HUT uurimissuunad
HUTi tegevus jaguneb viie uurimis- ja arendussuuna vahel olles omavahel lõimunud ja omades lisaks rahvusvahelisele teadustegevusele selget perspektiivi Eesti hariduse valdkonna ja laiemalt ühiskonna väljakutsete lahendamisel.
1. Õppimine ja õpetamine formaal- ja mitteformaalhariduses
Uurimissuuna uuringud seavad eesmärgiks kestliku õpiühiskonna saavutamise, praktikate teaduspõhise mudeldamise ja mõjude hindamise (sh. ennastjuhtiva õppija toetamine; paindliku õpitee kujundamine ja juhtimine; kaasav haridus ja mitmekultuuriline õpikeskkond; formaalse, informaalse ja mitteformaalse hariduse lõiming).
Käimasolevad uurimis- ja arendusprojektid:
- TAME - Loovtöökoja Õpetajate Akadeemia, 2025-2028
Projekt loob Õpetajate Akadeemia, mille eesmärk on arendada uuenduslikke õpetajakoolitusprogramme maker-hariduse jaoks. Lisaks töötatakse välja makeri pädevusraamistik, vajalikud õppemoodulid ja ressursid ning viiakse läbi ühiseid koolituskursusi. Projekt hõlmab hindamisuuringuid, tõhusate praktikate kaardistamist ning poliitikasoovituste koostamist, et anda sisendit hariduspoliitikakujundajatele osalevates riikides ja ELi tasandil.
- Õppimine ja õpetamine kaasavas klassiruumis, 2024–2027
Projekti eesmärk on selgitada välja olukord kaasavate praktikate rakendamisel Eesti koolide 1. kooliastmes, arendada professionaalse arengu programmi kaudu õpetajate ja tugispetsialistide pädevusi kaasavate praktikate teadlikul rakendamisel kõigi õpilaste õppimise toetamisel ning hinnata programmi mõju kaasavas klassiruumis õpetamisele ja õppimisele.
Projekti eesmärk on luua teoreetiline raamistik ning vastavad instrumendid III ja IV kooliastme õpilaste teadusliku mõtlemisviisi ja süsteemmõistelise mõtlemise ning õpetajate mõiste arengu alaste teadmiste uurimiseks; luua loodusteaduslike tuummõistete arengu digitaalsed kaardid koos vastavate õpistsenaariumitega ning uurida nende mõju õpilastele; tõsta koolituste abil ka loodusainete õpetajate pädevust.
Projekti eesmärk on suurendada võimekust uurida töökohal õppe lõimimist formaalharidusega võttes fookusesse ka põhikooli ja gümnaasiumi õpilased.
Projekti eesmärk on arendada õpetajaharidust toetades õpetajakoolituse õppejõudude professionaalset arengut digipädevuste ning digiõppekursuste loomise ja läbiviimise suunal.
Projekti eesmärk on ettevõtluse ja STEM/STEAM võimekuse suurendamine kõrgkoolides, keskendudes säästlikule ja innovaatilisele arengule.
Projekti eesmärk on kohapõhise kultuurilise ruumiloome ja kestliku arengu seoste mõistmine ääremaastuvates Eesti regioonides.
2. Elukestev õpe tehnoloogiarikkas keskkonnas
Uurimissuuna raames arendatakse uute tehnoloogiatega lõimitud õppimise ja õpetamise praktikaid ja uuritakse nende mõju õppijatele, organisatsioonidele ja ühiskonnale. Uuringute fookuses on nii üldharidus, kutseharidus, kõrgharidus kui ka õppimine tööl, mäluasutustes ja kodanikuühiskonnas.
Käimasolevad uurimis- ja arendusprojektid:
LED Education projekt tegeleb hariduse digitaalse arendamisega, luues keskkondi, mis parandavad õppijate kaasatust, heaolu ja õpitulemusi. Projekt ühendab kaasaegsed digivahendid, isikupärastatud mentorluse ja kaasavad praktikad, et pakkuda kõigile võrdselt tõhusat õpikogemust. Erinevalt tavapärasest digiõppest keskendub projekt turvalise ja toetava õpikeskkonna loomisele nii õppijatele kui ka õpetajatele. LED Education aitab arendada uuenduslikke digilahendusi ja ületada digipädevuste lõhet, järgides ELi strateegilisi suundi, et muuta digitaalne haridus kõigile kättesaadavaks.
Projekti eesmärgiks on parandada õpilaste ja õpetajate heaolu digihariduses. Projekti kogub tõendeid ja töötab välja Digitaalse Heaolu Raamistiku, mis aitab leida tasakaalu tehnoloogia kasutamises. See raamistik arvestab nii inimese vajadusi (digioskused ja tervis), õpikeskkonda (õppetöö korraldus ja koolikultuur) kui ka seadmeid (turvaline ja mõistlik kasutamine).
Projekti eesmärk on arendada ja piloteerida täiskasvanuhariduses uudseid innovaatilisi e-õppe lahendusi kogemusliku õppe õpipraktikates.
- Digihariduse häkaton: laienemisvõimalused, 2023–2025
Projekti eesmärk on olla digihariduse innovatsiooni lipulaev, mis tõstab Euroopa digihariduse tuntust üldiselt ning Euroopa digihariduse keskust ja digihariduse tegevuskava aastateks 2021–2027.
- EdTech Talents, 2023–2027
Projekti eesmärk on arendada digitaalseid haridustehnoloogiaid ning toetada akadeemiliste ringkondade ja ettevõtete vahelise koostööd
Projekti eesmärk on töötada välja digitaalse hariduse arenduskava, mis hõlmab õppesüsteemi ja koolitusi toetamakss Ghana kõrgharidusmaastikul õpetajate arengut.
Projekti eesmärgiks on arendada koosloome meetodeid digitaalse kultuuripärandi mõtestamisel, kasutamisel erinevates valdkondades ja pärandiga seotud teadmussiirdes.
3. Tõenduspõhine kooliarendus
Suuna fookuses on õppija arengut toetav õppimis- ja õpetamiskultuur arendades koolide tõenduspõhise ja koostöise muutuste juhtimise võimekust.
Käimasolevad uurimis- ja arendusprojektid:
- Arengutugi õppeasutustele, 2022–2029
Projekti eesmärk on luua kuni kolmeaastane arenguprogramm, mis edendab õppijakeskset kultuuri ja tõenduspõhist juhtimist ning töötada välja arenguprogrammis osalevate õppeasutuste valiku kriteeriumid ja põhimõtted arendusprogrammis osaleva õppeasutuse pidaja kaasamiseks.
4. Haridus ja kestlik tulevik
Uurimissuund tegeleb kestliku arengu ühiskondlike väljakutsete lahendamisega, keskendudes muuhulgas jätkusuutliku hariduse valdkonnale. Uurimissuuna raames tehtav teadus- ja arendustöö panustab jätkusuutliku ja vastutustundliku inimese, organisatsiooni, kogukonna ja riigi arengusse läbi hariduslike uuenduste, pidades sealjuures silmas laiemat ühiskondlikku kasu.
Käimasolevad uurimis- ja arendusprojektid:
- SustainERA - Kestliku tuleviku uuringud, 2025–2029
Projekti peamine eesmärk on välja selgitada, kuidas inimesi, organisatsioone ja kogukondi kestlikumate valikute tegemisel toetada ja suunata. Projekti oluliseks osaks on avatud labori (ing. k. Open Lab) lähenemine, mis aitab hõlbustada koostööd erinevate avaliku-, vabaühenduste- ja erasektori osapooltega.
- Roheoskuste arendamine horisontaalselt, 2023–2024
Projekti eesmärk on arendada horisontaalseid roheoskusi.
- Biolagunevad pakendimaterjalid ringmajanduse, kestlikkuse ja ökoinnovatsiooni edendamiseks, (2025-2028)
Projekti eesmärk on arendada uusi biolagunevaid pakendimaterjale ja neid toetavaid tootmis-, disaini- ja ringmajanduse lahendusi. Teadlased ja ettevõtjad arendavad koos biopõhiseid ja biolagunevaid plastmaterjale, kasutades selleks taastuvaid tooraine allikaid.
Projekt toetab usalduse ja koostöö kujunemist ülikoolide vahel Euroopa mikrokvalifikatsioonide vahetussüsteemi arendamiseks.
Raamlepingu eesmärk on luua tugev ja paindlik partnerlus ministeeriumide ja teaduskonsortsiumide vahel, mis toetab Eesti kliimaeesmärkide saavutamist läbi teadmistepõhise poliitikakujundamise.
- STEAMKitchen – MATIK-praktikate ja kodundusõppe ühendamine õpetajakoolituses, 2024–2026
Projekti eesmärk on aidata kaasa haridustavade ja -meetodite muutmisele pakkudes õpetajate koolitajatele ning tulevastele õpetajatele konkreetseid töövahendeid ja kogemusi MATIK põhimõtete rakendamiseks kodundusõppes.
- SHAREE – MATIK-praktikate arendamine kodumajanduse õpetajahariduse programmides, 2024–2027
Projekti eesmärk on arendada Tallinna Ülikoolis välja Euroopa mastaabis teadus- ja innovatsioonikeskus – Teadusköök, millel on jätkusuutlik juhtimine ja teadustegevuse tulemuslikkus, tugev võrgustiku- ja finantseerimisvõime, et saada sõltumatu ja rahvusvaheliselt tunnustatud tegija kodumajanduse valdkonnas.
5. Tehisintellekt hariduses
Tallinna Ülikooli teadlastel on pikaajaline kogemus nutikate õpitehnoloogiate uurimisel eri hariduskeskkondades – koolidest ja ülikoolidest kuni tööalase õppeni. Nende tugevus seisneb tehnoloogilise pädevuse ühendamises sügava arusaamaga õppimisprotsessidest ja institutsionaalsest võimekusest. Praegu koondub see kompetents eelkõige tehisintellekti kasutamisele hariduses. Fookuses on inimeste ja tehisintellekti koostööl põhinevad lahendused, näiteks õppijate eneseregulatsiooni toetamine ning õpetamisprotsessi täiendamine. Samuti uuritakse tehisintellekti didaktikat ja arendatakse institutsionaalset võimekust selle vastutustundlikuks kasutamiseks. Nende tegevuste koondamiseks on TLÜ-s loodud ka AI & Learning Lab.
- Õppimise hübriidregulatsioon avatud õppijamudeli kaudu: õpilaste tähendusrikka õppimise toetamine, (2024-2028)
Projekt pakub välja uudse lähenemise ja prototüübi õppimise hübriidregulatsiooniks, kus tehisintellekt abistab õppijaid nende endi õppimise reguleerimisel. Eesmärgi saavutamiseks analüüsitakse Eesti õpilaste õppimisega seotud andmeid ning kasutatakse avatud õppijamudelit kui pedagoogilist vahendit, mille toel saavad õppijad ise enda õppimist läbi õppijamudeli jälgida ja kontrollida ning mõista, kuid iseenda õppimist monitoorida ja reguleerida.
-
Õpetaja ja tehisintellekti komplementaarsus, (2025-2028)
Projekti tulemused pakuvad praktilisi ja tõenduspõhiseid juhiseid õpetajatele, haridusasutustele, haridustehnoloogia arendajatele ja poliitikakujundajatele, et toetada AI eetilist ja produktiivset integreerimist haridusse.
-
TLÜ tehisintellekti ja õpetamise-õppimise labor, (2026-2028)
Projekti eesmärk on aidata TLU-l kujuneda juhtivaks tegijaks tehisintellekti tõenduspõhisel ja pedagoogiliselt mõtestatud kasutamisel hariduses, lähtudes inimkeskse ning kaasava õppimise väärtustest.
-
Pädevus, kultuur ja suutlikkus genereeriva tehisintellekti rakendamiseks hariduses ja koolituses, (2026-2029)
Arendatakse süsteemset, skaleeritavat ja eetiliselt põhjendatud suutlikkust genereeriva tehisintellekti rakendamiseks üld-, kutse- ja kõrghariduses.
-
Tehisintellekt hariduses, (2025-2026)
Uuriti TLÜ teadlaste, õppejõudude ja üliõpilaste valmisolekut, võimalusi ning strateegiaid tehisintellekti (TI) rakendamisel teadustöös ja õppeprotsessis, keskendudes sealjuures õppimise, õpetamise, õpistrateegiate, jätkusuutlikkuse ja eetika ning väärtusteemadele.
Uurimisrühmad
Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi uurimisrühmade eesmärk on läbi viia kõrgetasemelist teadustööd õpetajahariduse ja kasvatusteaduste, kaasava hariduse, haridusjuhtimise ja -innovatsiooni, elukestva ja mitteformaalõppe ning alus- ja alghariduse valdkonnas.
Haridusuuenduse tippkeskuse nõukogu
Haridusuuenduse tippkeskuse tegevust koordineerib nõukogu:
- Anu Realo, kestliku tuleviku uuringute sihtrahastusega professor
- Eve Eisenschmidt, haridusjuhtimise professor
- Kairit Tammets, haridustehnoloogia professor
- Katrin Männik, jätkusuutliku hariduse teadur
- Katrin Poom-Valickis, õpetajahariduse professor
- Kai Pata, täiskasvanuhariduse ja mitteformaalõppe professor
- Piret Soodla, kaasava hariduse ja eripedagoogika professor
- Inge Timoštšuk, algõpetuse professor
- Tobias Ley, õpianalüütika ja haridusinnovatsiooni professor
- Eve Kikas, koolipsühholoogia teenekas professor
- Terje Väljataga, õpikeskkonna uuringute vanemteadur
- Janika Leoste, tehisintellekti didaktika vanemteadur
- Tiia Õun, haridusteaduste instituudi direktor
