Kultuurianalüüsi võtmemõisted
Mis on kultuur? Kuidas mõistetakse ja uuritakse kultuuri erinevates humanitaarteaduslikes distsipliinides? Või kuidas analüüsida kultuuri interdistsiplinaarses kontekstis? Nendele küsimustele saad vastuse sissejuhatavas ingliskeelses kursuses, kus kultuuri analüüsivõimaluste üle arutavad koos antropoloogia, kultuuriteooria, kirjanduse, visuaalkultuuri, filmi, Eesti ja Aasia uuringute õppejõud ning üliõpilased.
Kursuse eesmärk on anda ülevaade olulisematest humanitaar- ja sotsiaalteaduslikest mõistetest nagu näiteks kultuur, rahvus, kosmopoliitsus, võim, ruum, piir, keha, sugu, pilk jt. Lähtutakse arusaamast, et interdistsiplinaarne kultuurianalüüs saab toetuda mitte meetoditele, mis on igal distispliinil erinevad, vaid mõistetele, mis soodustavad analüütiliste lähenemist kultuuriobjektidele ja nähtustele. Kursus tutvustab mõisteid, näidates ka kohe, kuidas neid pruukida.
Kasutame erinevaid õppeformaate nagu loeng, diskussioon, loengueelsed Moodle'i-põhised lugemiskokkuvõtted, grupiettekanne, lõpuessee jne. Oled teretulnud valima endale huvipakkuvaid analüüsiobjekte ja näitama üles oma loomingulisust grupitöös.
Õppejõud
Eneken Laanes on võrdleva kirjandusteaduse ja kultuurianalüüsi dotsent ja Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse vanemteadur. Tema teadustöö keskendub rahvusülesele mälule ja kultuurideülestele mäluvormidele nõukogudejärgse Ida-Euroopa mälukultuuris. Eneken Laanes on õppinud võrdlevat kirjandusteadust Tartu ülikoolis, Bologna ülikoolis (kevad 2001), Berliini vabaülikoolis (2003-2004) ning on töötanud teadurina Yale’i ülikoolis (2013-2014). Ta on avaldanud raamatu "Lepitamatud dialoogid: subjekt ja mälu nõukogudejärgses eesti romaanis" (Tallinn, 2009) ja toimetanud kogumikud "Novels, Histories, Novel Nations: Historical Fiction and Cultural Memory in Finland and Estonia" (Helsingi, 2015, koos Ilona Pikkase ja Linda Kaljundiga) ja "Metamorfiline Kross: Sissevaateid Jaan Krossi loomingusse" (Tallinn, 2005) ning Keele ja Kirjanduse erinumbri ajalooromaanist ja kultuurimälust (2013, nr 8-9).
Tema peamised uurimisvaldkonnad on kultuurimälu, traumateooria, ajalooline romaan, kriitiline teooria ja kultuurianalüüs, kaasaegne kirjandus, subjektsuse teooriad, autobiograafia, maailmakirjandus, rahvusülene kirjandus ja mitmekeelsus.
Karin Dean on Kagu-Aasia uuringute dotsent ja vanemteadur. Ta on elanud ja töötanud Tais, Hiinas, Singapuris ja periooditi Vietnamis. Kogu Karin Deani teadustöö alates doktoritööst toetub etnograafilistele välitöödele valdavalt Myanmari (Birma) piiriüleste vähemusrahvuste hulgas Myanmaris, Hiinas ja Tais.
Poliitgeograafina huvitub ta Kagu-Aasia poliitilistest arengusuundadest, sh suhtest Hiinaga, Kagu-Aasia riikide ja ühiskondade vahelistest suhetest, sotsiaalsetest või poliitilistest suundumustest ja teemadest nagu linnastumine, inimeste mobiilsus, kodanikuühiskond, üleilmastumine, erinevad võrgustikud, riiklikud diskursused. Teadustöö võtmesõnad on piirid ja piirialad, geopoliitika, võim, vähemusrahvused, identiteedipoliitika, territoriaalsus. Teadustöös rõhutab Karin kohalike tavade ja paikade olulisust teooriate püstitamisel.
Carlo A. Cubero on sotsiaal- ja kultuuriantropoloogia dotsent ja antropoloogia eriala juht. Ta on saanud doktorikraadi Manchesteri ülikoolis visuaalantropoloogias, kus ta keskendus tänapäevasele Kariibi mere piirkonnale ja visuaalmeetodite kasutusele antropoloogias. Lisaks kirjalikule uurimistööle hõlmas tema doktoritöö ka etnograafilist filmi "Mangrove Music", mida on näidatud kümnel rahvusvahelisel filmifestivalil.
Uurimishuvid ja piirkonnad: etnograafilise filmitegemise meetodid, erinevaid suhtlusvahendeid kasutav etnograafia, helietnograafia, film, kunst, muusika, postkoloniaalsed identiteedid, migratsioon, hargmaisus, Kariibi mere piirkond, Lääne-Euroopa.