abraham lincoln

Globaalse ajaloo kursus pakub sulle erinevaid võimalusi mõista, kuidas kohalikud ja regionaalsed nähtused on seotud globaalsetega, õpid paremini tundma inimkonna ajaloo suurte protsesside ja eri paigus toimunud sündmuste omavahelisi seoseid ja nende mõju tänapäevale.

Ainekursus põhineb loengutel, mida peavad erinevate ajaloovaldkondade eksperdid, kes puudutavad muuhulgas järgnevaid teemasid: riikluse ja demokraatia areng, revolutsioonid, majandusareng, rahvuslus, koloniseerimine, ajaloomälu, visuaalne ajalugu, keskkond ja tehnoloogia, keelte ja kultuuride areng. Mitmekesise teemavaliku kaudu tutvustab aine sulle ka erinevate lähenemiste ja vaadete mitmekülgsust ajaloos ja ajalooga seotud teadustes – pea igal nädalal käsitletakse uut teemaderingi ja loengut peab uus inimene. Tervikuna viib globaalse ajaloo ainekursus sind aga meie tänase maailma ajaloolise kujunemise parema mõistmiseni.

Loengutele lisaks on ainekursusesse kaasatud kaasaegseid ja innovaatilisi lähenemisi, mida toetab Moodle'i õpikeskkond. Paralleelselt loengutega toimuvad iseseisev töö ja rühmatöö. Individuaalse tööna tuleb sul esitada lühikesi loengupäevikuid, mis annavad võimaluse treenida oskust mõtteid lühidalt kirjalikult kokku võtta ja edasi anda. Rühmatöös koostatad aines käsitletavat teemat süvendatult uuriva lühikese heliettekande (podcast’i), arendades seeläbi ka meeskonnatöö oskusi. Eksamitel saad demonstreerida enda teadmisi loengutest, rühmatööst ja iseseisvalt loetud kirjandusest.

Õppejõud

Uku Lember on üldajaloo lektor. Ta on lõpetanud Tartu ülikoolis rahanduse eriala ja õppinud seejärel Kesk-Euroopa ülikoolis Budapestis ajaloo magistrantuuris ja doktorantuuris. Ta on täiendanud end Cornelli ülikoolis USA-s, University College Londonis Suurbritannias ja Uppsala ülikoolis Rootsis. Uku Lemberi uurimisvaldkonnad on Nõukogude Liidu ajalugu, mälupoliitika, suuline ajalugu, rahvuslus ja queer-ajalugu. Tema doktoritöö teemaks olid nõukogudeaegsed eesti-vene segaabielud, mida ta käsitles eluloointervjuude põhjal. Praegu tegeleb ta pereajaloo ja muutlike mälestustega sõjalise konflikti aegses Ukrainas ja nõukogude perioodi queer-ajalooga Eestis. Uku Lember õpetab aineid, mis on seotud suulise ajaloouurimise, 20. sajandi, Vene ja Nõukogude ajalooga.

 


Karsten Brüggemann on Eesti ja üldajaloo professor. Doktorikraadi ajaloo alal sai ta Hamburgi ülikoolis väitekirjaga, mis käsitles Vene kodusõda Balti regioonis, ning habiliteerus Gießeni ülikoolis uurimusega Balti kubermangude kuvandist Vene impeeriumi kultuuriruumis. Ta on olnud külalisprofessor Bremeni ülikoolis ning täiendanud end mitmes Saksamaa ja Rootsi uurimiskeskuses. Karsten Brüggemanni peamised uurimis- ja õpetamisvaldkonnad on Vene ja Nõukogude ajalugu, sealhulgas Balti riikide, kodu- ja iseseisvussõdade ajalugu, stalinismi ja hilise sotsialismi periood. Lisaks tegeleb ta rahvusnarratiivide ja mälukultuuriuuringute ning spordi ja turismi ajalooga.

 


Ulrike Plath on baltisaksa uuringute ja keskkonnaajaloo professor ning ajaloo akadeemilise suuna juht. Ta on saksa päritolu, õppinud Hamburgi, Tartu ja Greifswaldi ülikoolis ja saanud doktorikraadi Mainzi ülikoolis. Teadustöös on ta peamiselt tegelenud 18. ja 19. sajandi uuringute, baltisaksa kultuuri- ja kirjandusajalooga ning keskkonnaajalooga rahvusülesest perspektiivist. Teadus- ja õppetöös on ta käsitlenud lokaalseid ja globaalseid fenomene, näiteks toiduajaloos, kliima- ja loomaajaloos või seisuste- ja rahvusteüleses argielus.


 

Kersti Markus on kunstiajaloo professor ja keskajauuringute vanemteadur. Ta on õppinud Tartu ülikoolis ajalugu ja kunstiajalugu, täiendanud end Viini ülikoolis ja Rootsi instituudis Roomas. Kersti Markus sai doktorikraadi Stockholmi ülikoolis ja tegi uurimistööd Humboldti stipendiaadina Saksamaal. Keskajauurijana huvitavad teda visuaalsete allikate kasutamisvõimalused Skandinaavia ja Läänemere regiooni ajaloo kirjutamisel. Peamiselt on ta uurinud Rootsi ja Taani 12.-13. sajandi visuaalkultuuri ning poliitilist ajalugu, Eesti keskaegset kunsti ja arhitektuuri. Lisaks sellele tegeleb ta kunstiteaduse ajaloo ja metodoloogia probleemidega ning maastiku-uuringutega. Õppetöös keskendub Kersti Markus kunsti ja ühiskonna seostele ning kunsti tajumise teemadele.


Linda Kaljundi on ajalookultuuri dotsent ja keskajauuringute teadur. Doktorikraadi on ta saanud Helsingi ülikoolis, ennast täiendanud ja töötanud Soome, Rootsi ja Taani teaduskeskustes. Teadustöös on ta tegelenud põhjalikumalt ristisõdade ja Euroopa keskaegse ekspansiooni ajalooga. Selle kõrval on ta osalenud interdistsiplinaarsetes projektides, mis on uurinud ilukirjanduse, maastiku ja pärandi ning kunsti mõju ajaloomälule. Õppetöös keskendub ta ajalookirjutuse ajaloo ja teooria ning mälu-uuringute teemadele. Lisaks teadusartiklitele ja teaduskogumike toimetamisele on Linda Kaljundi avaldanud ajakirjanduses teadust populariseerivaid kirjutisi, teadus- ja ilukirjanduse kriitikat ning kunstikriitikat.