World of the map on hands

Maailmavaated ja usundid

MMaailmavaadete ja usundite kursusel on võimalik õppida tundma maailma eri regioonide olulisemaid nii olnud kui olevaid maailmavaateid ja religioosseid traditsioone ning omandada oskus nende õpetuste põhilauseid omavahel võrrelda.

Loengutes ja seminarides vaatame, kuidas on erinevad religioonid mõtestanud inimese ja maailma vahekorda. Käsitluse all on maailma kõige levinumad religioonid: kristlus, judaism, islam, hinduism, budism, konfutsianism, taoism ja šintoism. Lisaks on programmis Egiptuse, Kreeka ja Rooma usundid, millega tutvumine on oluliseks sillaks mineviku ja kaasaja praktikate vahel. Sõltuvalt aastast käsitleme ka Pärsia usundeid, nimelt zoroastrismi, mis on küll tänapäeval väiksema levikuga, aga ajalooliselt tähtis oma mõjudega Lähis-Idas ja terves Vahemere basseinis. Oluline koht kursusel on loodususunditel ja uutel praktikatel; viimaste üldnimetus, uususundid, varjab endas huvitavaid tendentse rüütada nii Lääne kui Ida varasemaid kogemusi tänapäeva vaimsete püüdlustega. Kõige selle taustal on võimalik õppida nägema seda, millistel alustel on eri kultuurides kujunenud inimeste tõekspidamised ning omandada oskus neid kriitiliselt analüüsida.

Kursuse vältel käsitleme nii maailmavaadete ja usundite ajaloolist kujunemist kui ka nende rolli tänapäeva ühiskondlikus elus ja poliitikas. On võimalik tutvuda erinevate maailmavaadete alustekstidega (nt Konfutsiuse "Vesteid ja vestlusi" või Laozi "Kulgemise ja väe raamat") ning nende tänapäevaste tõlgendustega. Lisaks tekstidele on suur rõhk ka eri religioonide praktikatel nt ohverdamine, palvetamine, mediteerimine jne.

Kõik kursuse materjalid on ligipääsetavad Moodle’i õpikeskkonnas. Õppe- ja uurimistöö toimub nii individuaalselt kui ka grupis. Kursusel on võimalik osaleda aruteludes ja väljendada oma mõtteid nii loengutes, seminarides kui ka kirjalikes töödes.

Kursust viivad läbi religiooniloo, filosoofia, religioosse kirjanduse, ajaloo ning muudes uurimisvaldkondades pädevad õppejõud.

Õppejõud

Alari Allik on Jaapani uuringute dotsent. Oma teadustöös keskendub ta omaeluloolisusele keskaegses jaapani kirjanduses ning käsitleb filosoofia ja religiooni mõju kirjanike enesemääratlusele.

Lisaks teadustööle on Alari Allik tegelenud ka klassikalise jaapani kirjanduse tõlkimise ja toimetamisega. Tallinna Ülikooli Kirjastuse "Bibliotheca Asiatica" sarjas on tema tõlkes ilmunud erakmunk Saigyō "Mägikodu" ja Fujiwara noTeika koostatud "Sada luuletust, sada luuletajat", mis annavad hea ülevaate keskaegsest jaapani luulest.

Rein Raud on Eesti tuntumaid humanitaarõpetlasi, kultuuriteooria ja Aasia kultuuri spetsialist, kirjanik ja tõlkija. Ta õppis jaapani filoloogiat Leningradi ülikoolis ja kaitses oma väitekirja jaapani keskaja kirjandusest Helsingi ülikoolis. Ta on Eesti Humanitaarinstituudi üks asutajaid. Aastatel 2006-2011 oli ta Tallinna ülikooli esimene rektor. 1995–2016 oli ta Helsingi ülikooli jaapani keele ja kultuuri professor, töötades rööpselt professorina Tallinna ülikoolis.

Tema erialased huvid on seotud ennekõike üldise kultuuriteooria, keskaja jaapani kirjanduse ja võrdleva filosoofiaga. Ta on avaldanud suure hulga raamatuid, nii ilukirjandusteoseid kui ka teaduskäsitlusi, sh eestikeelse kõrgkooli õpiku “Mis on kultuur? Sissejuhatus kultuuriteooriatesse” (2012) ja ingliskeelse monograafia “Meaning in Action: Outline of an Integral Theory of Culture” (2016).

 

Jaan Lahe on kultuuri- ja religiooniuuringute dotsent. Doktorikraadi teoloogias sai ta 2009. a Tartu ülikoolis väitekirjaga, mis käsitles gnostitsismi ja judaismi seoseid. Tema juhendajaks oli maailma üks tuntumaid gnostitsismi eksperte, professor Kurt Rudolph Saksamaalt. Jaan Lahe on täiendanud ennast õpingute ajal Marburgi ja Berliini Humboldti ülikoolis ning töötanud külalisteadurina Erfurti, Bonni ja Heidelbergi ülikoolis.

Jaan Lahe uurimisvaldkonnaks on usundid Rooma keisririigis – erinevad nn idamaised kultused (Mithras, Isis), gnostitsism ja varane kristlus. Ta on tegev ka tõlkija ja esseistina ning antiikkultuuri populariseerijana.

Marju Kõivupuu (PhD) on vanemteadur, kelle uurimishuvid on seotud surmakultuuri, rahvameditsiini, inimese ja looduse suhte ning kultuuripärandi teemadega. Ta on juhendanud edukalt doktorante ja magistrante. Mitmed tema monograafiad on pälvinud nii Tallinna ülikooli kui ka vabariiklikul tasemel tunnustust. Ta on osalenud või osaleb mitmete riiklike komisjonide ja otsustuskogude töös. Samuti on ta mitmete pärimuskultuuri populariseerivate tele- ja raadiosaadete (kaas)autor.

Ülo Siirak on romanistika lektor. Ta on läbi aastate andnud loenguid, mis puudutavad romanistika üldküsimusi ja romaani keelte eelset aega, nagu ladina keel, Rooma tsivilisatsioon ja Rooma kirjandus, sissejuhatus romanistikasse, erikursusena ka seminari Prantsuse humanistidest. Läbi aastate on ta andnud kursust Prantsusmaa ajalugu ja ühiskond pärast Prantsuse revolutsiooni.

Ülo Siiraku teaduslikud huvid puudutavad eelkõige Rooma kirjandust ja selle retseptsiooni Prantsuse ja Itaalia humanistide poolt, sellega seoses ka Prantsuse humanismi tervikuna ning humanistide tegevuse mõjul tänapäeva prantsuse keele väljakujunemist. Tema huvide hulka kuulub ka uuem ladinakeelne kirjandus, mille üheks näiteks on Einhardi "Karl Suure eluloo" tõlke ilmumine "Keskaja kirjanduse antoloogias".

 

 

Marje Ermel on antropoloogia lektor ja BA-õppekava kuraator. Huvi antropoloogia vastu tekkis tal Kanada Põliselanike Ülikoolis, kus ta õppis vahetusüliõpilasena sealset põliselanike ajalugu ja kaasaegseid ühiskonnaprobleeme ning tegi uurimistööd Saskatchewani erinevates reservaatides põliselanike kultuuriidentiteedist. Pärast õpinguid Kanadas ja rännakuid Austraalias ja Aasias alustas ta antropoloogiaõpinguid endises Eesti Humanitaarinstituudis ning täiendas end Šotimaal Aberdeeni Ülikoolis. Praegu on tal käsil uurimistöö rahvusvahelisest Hare Krishna kogukonnast Lääne-Bengalis Indias. Selles uurimistöös tunneb Marje Ermel huvi selle vastu, kuidas heli ja erinevad kuulamispraktikad mõjutavad inimese tajuprotsesse ja heaolutunnet.

Uurimishuvid ja -piirkonnad: heliantropoloogia ja helitööde loomine ja kasutamine uurimistöös, koht ja ruum, keha ja meeled, teadvus ja kogemus, religioon, palverännakud ja lugude jutustamine antropoloogilises uurimistöös.