küsimused, sõnapilv

Suured küsimused on kursus, mis õpetab sind mõtlema ja arutlema elu suurte küsimuste üle. Kursus laob vundamendi humanitaarsele mõtlemisele. Selle eesmärk on luua sulle võimalused teadmiste ja analüüsioskuste kujunemiseks tänapäeva humanitaarteaduste kesksetes probleemides.

 

Kursus on üles ehitatud loengutele, mida peavad eri valdkondade õppejõud ja mis käsitlevad pikemas ajalises ja laiemas ruumilises mastaabis mitmesuguseid humanitaaria põhiküsimusi, nagu mis on vabadus, mis on tõde, mis on keel, mis on õnn, mis on ilu, mis on võim jne. Käsitletavad küsimused varieeruvad osaliselt aastati vastavalt ühiskonnas olulistele teemadele ja meie kultuurikeskkonna muutustele.

 

Lisaks loengutele toimuvad mõned loeng-seminarid, mis on praktilisema suunitlusega ja milles käsitleme teemasid nagu õpioskused, infootsing, infoallikad ja digipädevused, kirjalik ja suuline eneseväljendus.

 

Iseseisva tööna täidad loengupäevikut, loed erialakirjandust ja pead selle kohta lugemispäevikut, koostad rühmatööna õppejõu pakutud teemal kirjaliku uurimistöö ning esitad selle tulemusi suulise esitlusena ettekandepäeval.

Õppejõud

Marek Tamm on kultuuriajaloo professor ja vanemteadur Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudis. Ta on TLÜ Kultuuridevaheliste uuringute tippkeskuse ning Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli nõukogu esimees. Ta on lõpetanud Tartu ülikooli ajaloo ja semiootika erialal (1998), omandanud magistrikraadi keskaja-uuringutes Pariisis, Ecole des Hautes Etudes en Sciences Sociales’is (1999) ja doktorikraadi ajaloo alal Tallinna ülikoolis (2009). Ta on avaldanud viis monograafiat, üle seitsmekümne teadusartikli mitmes keeles ja toimetanud tosinat teaduskogumikku. Tema peamised uurimisvaldkonnad on keskaja Euroopa kultuuriajalugu, ajalookirjutuse teooria ja ajalugu ning kultuurimälu uuringud.


Tõnu Viik on filosoofiaprofessor. Ta on õppinud ja töötanud Moskvas, Helsingis, Atlantas, Marburgis, Berliinis ja Reykjavikis. Ta on olnud Eesti Humanitaarinstituudi (EHI) rektor ja on praegu TLÜ humanitaarteaduste instituudi direktor. Eestis on ta õpetanud filosoofiat alates 1993. aastast ning andnud kursusi, mis põhinevad filosoofia ajalool, kontinentaalsel filosoofial, kultuurifilosoofial ja fenomenoloogial.

Tõnu Viigi teadustöö lähtub fenomenoloogia, kultuurifilosoofia ja kultuuriteooria traditsioonidest. Tema uurimistöö keskendub kultuurisõltelisele tähenduseloomele ja selle käsitlemisele fenomenoloogilisest vaatenurgast. Tõnu Viigi uurimistööde kohta loe veel siit.

Tõnu Viik meedias:


Mihhail Lotman on rahvusvahelise mainega kirjandusteadlane ja kultuurisemiootik. Ta on õppinud Tartu ülikoolis vene filoloogiat ja semiootikat, alates 1991. aastast on õpetanud Eesti Humanitaarinstituudis ja seejärel Tallinna ülikoolis.

Praegu on ta Tallinna ülikooli kirjandusteooria ja semiootika professor ning samuti Tartu ülikooli juhtivteadur. Tema erialased huvid on seotud ennekõike värsianalüüsi, kultuurisemiootika, kirjandusteooria, vene kultuuriloo, retoorika ja poliitikaga. Ta on avaldanud suure hulga erialaseid uurimusi eesti, vene, inglise jt keeltes. Oma blogis  analüüsib ta päevakajalisi sündmusi.

 


Kersti Markus on kunstiajaloo professor ja keskajauuringute vanemteadur. Ta on õppinud Tartu ülikoolis ajalugu ja kunstiajalugu, täiendanud end Viini ülikoolis ja Rootsi instituudis Roomas. Sai doktorikraadi Stockholmi ülikoolis ja tegi uurimistööd Humboldti stipendiaadina Saksamaal. 

Keskajauurijana huvitavad teda visuaalsete allikate kasutamisvõimalused Skandinaavia ja Läänemere regiooni ajaloo kirjutamisel. Peamiselt on ta uurinud Rootsi ja Taani 12.-13. sajandi visuaalkultuuri ning poliitilist ajalugu, Eesti keskaegset kunsti ja arhitektuuri. Lisaks sellele tegeleb ta kunstiteaduse ajaloo ja metodoloogia probleemidega ning maastiku-uuringutega. Õppetöös on keskendunud kunsti ja ühiskonna seostele ning kunsti tajumise teemadele.

 


Reili Argus on eesti keele professor ning eesti keele ja kultuuri akadeemilise suuna juht. Ta peab loenguid psühholingvistikast, lapse keelelisest arengust, keeletoimetamisest ja eesti keele sõnamoodustusest.

Tema teaduslikud huvid on ühelt poolt seotud esimese keele omandamisega ja nii ongi ta suurema osa oma ajast uurinud eesti keele omandamist, keskendudes eelkõige eesti muutemorfoloogia ja sõnamoodustuse omandamisele. Peale morfoloogia on ta uurinud ka leksikaalsete, leksikaalsemantiliste ning pragmaatiliste kategooriate omandamist.

Teisalt tegeleb Reili Argus ka keeletoimetamise ja üldisemalt heakeelsusega seotud teemadega ning osaleb näiteks keeletoimetaja kutsestandardi väljatöötamises, Emakeele Seltsi keeletoimkonna ja Keeletoimetajate Liidu juhatuse töös ning viib aktiivselt läbi heakeelsusega seotud koolitusi eri asutustes ja ettevõtetes. 2017. aastal tunnustati teda Tallinna Ülikooli aasta koolitaja tiitliga.

  • Reili Arguse ühe minuti loeng.
  • Loe blogist tema soovitusi, kuidas käänata nimesid.

     


Daniele Monticelli on itaalia uuringute ja semiootika professor. Ta õpetab eesti, itaalia ja inglise keeles kursusi tänapäeva itaalia ühiskonnast, kultuurist ja poliitikast, keelefilosoofiast, võrdlevast kirjandusteadusest, tõlkimisest. Ta on aktiivne ka ilukirjanduse tõlkijana eesti-itaalia suunal ning panustab kultuurilisse ja poliitilisse arutelusse Eesti meedias ja ühiskonnas. 

Daniele Monticelli teadustegevust iseloomustab lai interdistsiplinaarne haare. Ta uurib tõlkimise ja tõlgete kultuurilist ja ideoloogilist aspekti, eriti seoses rahvusliku identiteedi kujunemise, sotsiaalsete muutuste ning totalitaarsete režiimide ja tsensuuriga. Tema teoreetilised huvid seostuvad kõigepealt kultuurisemiootika, poststrukturalismi ning kriitilise teooriaga, eriti Giorgio Agambeni, Jacques Rancière’i ja Alain Badiou poliitiliste kontseptsioonidega. Ta on analüüsinud poliitilisi kujutelmaid ehk utoopiaid ja düstoopiaid ning tunnete, kirede ja aistingute konstrueerimist ilukirjanduses.


Anna Verschik on üldkeeleteaduse professor, kelle teaduslikud huvid on seotud sotsiolingvistikaga. Tema äärmiselt laialdane võõrkeelepagas toob õppekavasse rahvusvahelise mõõtme. Neile, kes huvituvad keelekontaktidest, on Anna Verschiku loengud äärmiselt väärtuslikud. Ta on avaldanud töid eesti-vene keelekontaktidest, mitmekeelsusest internetis, Balti sotsiolingvistikast, jidiši keele kontaktidest Balti riikides, postsovetlike riikide keelesituatsioonist võrdlevas perspektiivis ja õpetab oma uurimisvaldkonnaga seotud aineid.

Anna Verschik meedias:


Eneken Laanes on võrdleva kirjandusteaduse ja kultuurianalüüsi dotsent ja Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse vanemteadur. Tema teadustöö keskendub rahvusülesele mälule ja kultuurideülestele mäluvormidele nõukogudejärgse Ida-Euroopa mälukultuuris. Eneken Laanes on õppinud võrdlevat kirjandusteadust Tartu ülikoolis, Bologna ülikoolis (kevad 2001), Berliini vabaülikoolis (2003-2004) ning on töötanud teadurina Yale’i ülikoolis (2013-2014). Ta on avaldanud raamatu "Lepitamatud dialoogid: subjekt ja mälu nõukogudejärgses eesti romaanis" (Tallinn, 2009) ja toimetanud kogumikud "Novels, Histories, Novel Nations: Historical Fiction and Cultural Memory in Finland and Estonia" (Helsingi, 2015, koos Ilona Pikkase ja Linda Kaljundiga) ja "Metamorfiline Kross: Sissevaateid Jaan Krossi loomingusse" (Tallinn, 2005) ning Keele ja Kirjanduse erinumbri ajalooromaanist ja kultuurimälust (2013, nr 8-9).

Tema peamised uurimisvaldkonnad on kultuurimälu, traumateooria, ajalooline romaan, kriitiline teooria ja kultuurianalüüs, kaasaegne kirjandus, subjektsuse teooriad, autobiograafia, maailmakirjandus, rahvusülene kirjandus ja mitmekeelsus.


Merilin Aruvee on emakeeleõpetuse ja rakenduslingvistika lektor, kes õpetab emakeeleõpetuse aluseid ja juhendab eesti keele õpetaja praktikaid. Samuti õpetab ta bakalaureuseastmes eesti keele kirjalikku väljendusoskust. Merilin Aruvee õpib ka Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorantuuris lingvistika erialal.

Tema põhiline teaduslik huvi on emakeeleõpetus, täpsemalt funktsionaalne keeleõpe ja teksti ning õigekeelsust ühendav metoodika. Merilin Aruvee on töötanud ka õppekirjanduse toimetajana ning on mitme põhikooli kirjanduse töövihiku autor.

  • Merilin Aruvee on Vikerraadio e-etteütluse meeskonna liige ning ta rääkis 2018. aasta e-etteütluse teemal ETV saates "Terevisioon" (14.03.2018)
  • Merilin Aruvee viis nippi õpetajatele

Jaan Undusk


Terje Väljataga

Dr. Terje Väljataga on haridusteaduste instituudi haridusuuenduse tippkeskuse õpikeskkonna uuringute vanemteadur. Tema uurimisvaldkond kui ka loetavad kursused on seotud digitaalsete õpikeskkondade, vahendite ja metoodikate tõenduspõhise rakendamisega hariduse erinevatel tasemetel.