Emakeeleõpetuse Infokeskus (EÕIK) on loodud emakeeleõpetuse arendamiseks ja toetamiseks. Keskus asub Silva maja ruumis S-548, keskuse tegevjuhiks on emakeeleõpetuse lektor Merilin Aruvee, keskuse on asutanud professor Krista Kerge.

Merilin Aruvee
Krista Kerge
 

 

Keskus tegutseb nelja eesmärgi nimel. Esiteks kogutakse ja talletatakse erialast ja metoodilist kirjandust, teiseks korraldab õpetajatele ja üliõpilastele ning huvilistele seminare, kolmandaks hoiab ülikooli õppejõud ja õpetajad kursis ülemaailmse emakeeleõpetuse alase uurimusega, neljandaks tegeletakse  emakeeleõpetuse mainekujundusega. Lisaks eelnevale on EÕIK alates 2018. aastast püüdnud koondada enda ümber õppivate ja alustavate emakeeleõpetajate seltskonda, 2020. a sügisel asutati akadeemiline sõpruskond #estaõpsid (vt alt).

Keskus ootab lahkelt kõiki emakeeleõpetuse huvilisi metoodilise kirjandusega tutvuma ruumi S-548. Oma külastusest ja selle eesmärgist (toimetiste ostmine, raamatu laenutamine või sirvimine, lõputööga tutvumine vm) palume paar päeva ette teavitada aadressil merilin.aruvee@tlu.ee.

Ajalugu

Emakeeleõpetuse Infokeskuse loomine algas 2005−2006 Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) programmi “Eesti keel ja rahvuslik mälu” raames. 2007. aastal toetas algatust Eesti Keele Instituut, 2008 taas nimetatud programm. Alates 2008. aastast on keskust lepingute kaudu rahastanud HTM ja riikliku programmi “Eesti keele ja kultuurimälu” projekt “Eesti emakeeleõpetuse ja -teadlikkuse arendamine Emakeeleõpetuse Infokeskuse raames”.

Keskus on koondanud enda ümber väikse õpetajate aktiivi, koos Tartu inimestega on üritatud retrospektiivselt jäädvustada emakeeleõpetuse valdkonna ideid ja mõtteid ning tutvustada õpetajatele uuemaid vaateviise õppekavale, õpetamisele, keelele ja kirjandusele või anda lugemissoovitusi jms.
Emakeeleõpetajatele on korraldatud üritusi, näiteks on koos Tartu Ülikooliga ja eraldi nii Põhja- kui ka Lõuna-Eestis ja Saaremaal käsitletud emakeeleõpetuse päevakorralisi teemasid, nagu lugemis- ja kirjutusoskus, nende seosed, harjutusvara jm; tekstiõpetus ja kommunikatiivsed vead, rollimängud ja suhtlusoskuse hindamine.

Keskus on andnud emeriitdotsent Viivi Maanso eestvõttel välja oma toimetisi “Eesti keele ruum” (vt alt “Väljaanded”). Aastast 2009. on Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli ühised tekstipäevad toimunud samuti EÕIK ettevõttel, emakeeleõpetajaid kaasates. 
Koostöös Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumiga on korraldatud mälestuskonverentse ja näitusi, nt 2010. a detsembris “Johannes Käis 125”.
HTM-i ja TLÜ koostöös on keskus Eesti Keele Sihtasutuse kaudu välja andnud kolm Euroopa Nõukogu standardile ja Euroopa keeleõppe raamdokumendile vastavat keeleoskuskirjeldust, eesti keele oskuse C1-, A1- ja A2-taseme omad. Neist pakub C1-taseme kirjeldus “Vilunud keeleoskaja” rohkesti värsket teavet kirjaoskuse olemuse, tekstitöö, keeleõppe viiside kohta ka emakeeleõpetajatele ja sellesse ametisse pürgijatele.

2010. a sügisel hakati koguma ja sisestama eri aegade õpilaste käsikirjalisi töid. 2008/2009. õppeaastast on keskus aidanud koos endise eesti keele ja kultuuri instituudiga HTMi rahastusel korraldada üleriigilist emakeeleolümpiaadi. TLÜ on korraldanud emakeeleolümpiaade üle aasta.

EÕIK-i mahukam uurimus “Eesti õpilaste kirjaoskus” võrdleb 2009/2010. õppeaasta olümpiaadi piirkonnavooru tulemusi eri alustelt ning üldistab õpilasuurimuste vigu, aidates neid juhendaja vahendusel vältida. Lõppvooru tulemusi analüüsiti kvalitatiivselt magistritööna. Uuritud on ka õpilaste lugemuse laadi (vt eelmainitud “Tekstid ja taustad” VI), löödud kaasa TÜ kirjaoskusuurimuses (vt uurimuste kokkuvõtteid HTM uuringute ja analüüside lehel) ning õppekavaarenduses

Sündmused

Emakeeleõpetuse Infokeskus korraldab vähemalt neli korda aastas infoseminare. 
Iga õppeaasta lõpus tutvustatakse Tartu ja Tallinna ülikoolis kaitstud magistritöid. Samuti korraldatakse õppekäike ja konverentsikülastusi
Traditsiooniline üritus on tekstipäev, mis toimub iga aasta detsembri alguses, kordamööda Tallinnas ja Tartus.
2020. Aasta sügisel loodud akadeemilise sõpruskonna #estaõpsid klubiõhtud toimuvad igal kolmandal reedel (vt alt “Tulekul”).

Toimunud

  • 21.04 veebiseminar “Emakeeleõpetus kaugõppes” Zoomis
    Jagati kaugõppe kogemusi ja näpunäiteid Tallinna ja Tartu ülikooli emakeeleõpetuse õppejõud koos emakeeleõpetajatega. 
    Kohtumise memo

 

  • Keeleressursside infoseminarid Kristina Koppeliga 29.09 ja 13.10.

Kristina Koppeli Sketch Engine’i slaidid 13.10

  • 20.11 kl 18.00 #estaõpside pärismusmängude töötubaTLÜ Astra õppehoone ruumis A-046

Zoomi linke saab järelevaatamiseks küsida Merilin Aruveelt merilin.aruvee@tlu.ee

  • 26.11 Tekstipäev kell 11–18 TLÜ Astra õppehoones ruumis A-325

Konverentsi salvestus Teesid
 

#estaõpsid

EÕIK all tegutseb eesti keele õpetaja eriala tudengite akadeemiline sõpruskond #estaõpsid. Tegemist on tuliuue ja värske algatusega, mille eesmärk on toetada üksteist ülikooliõpingutes ja erialases töös.

Tegutsema hakati septembris, kui eesti keele õpetaja erialale asus õppima rekordarv uusi üliõpilasi (vt uudist siit). Akadeemilise sõpruskonna eesmärk on luua tugivõrgustik alustavatele eesti keele õpetajatele, vahetada teadmisi ja kogemusi ning veeta ühiselt aega, et tekitada ühtehoidvust ja küünarnuktitunnet.

Ettevõtmisi hoiab hoos #estaõpside aktiiv, kuhu kuulub kuus toimekat tudengit eesotsas eesti keele ja kirjanduse õpetaja II kursuse magistrandi Jaan Sudakuga. Aktiivi liikmete ülesanne on korraldada sõpruskonnale üritusi, jagada erialast ning õpingutega seotud infot ja tagada sõpruskonna nähtavus sotsiaalmeedias.

Iga kuu kolmandal reedel kohtuvad #estaõpsid klubiõhtutel mõnes Tallinna kohvikus. Seni on toimunud kolm kohtumist, huviliste hulk aina kasvab. Klubiõhtutel tutvutakse, arutatakse ülikooliõpingute või erialase tööga seotud küsimusi, luuakse kontakte ja vahetatakse vajalikku teavet.

Sõpruskonnaga on teretulnud liituma kõik, kes tunnevad huvi eesti keele õpetamise vastu ning soovivad sel alal end teostada. Sõpruskonnaga saab ühendust võtta estaopsid@gmail.com, tegemistel saab silma peal hoida Facebookis  ja Instagram
 

Väljaanded

Emeriitdotsent Viivi Maanso eestvõttel on välja antud toimetisi pealkirjaga “Eesti keele ruum”, milles on ilmunud Mihkel Kampmaa, Nikolai Remmeli, Johannes Valgma,Viivi Rukki, Eduard Vääri ja Leo Villandi pärandit jäädvustavad mälestuskogumikud. 2010. a ilmus samas sarjas “Tekstide ja taustade” VI number “Tekstiuurimus ja kool”, mis märgib, et alates 2009. aastast on Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli ühised tekstipäevad toimunud samuti EÕIK ettevõttel, emakeeleõpetajaid kaasates.