Rekordarv eesti keele õpetajaid alustas õpinguid

Eesti keele ja kirjanduse õpetaja õppekava kujunes tänavusel sisseastumisel üheks enam nõutud aineõpetaja kavaks ning ka kõige populaarsemaks magistrikavaks humanitaarteaduste instituudis. Ligi 50 tahtjast võeti vastu 27 õpetajat, kes asusid sellest nädalast õppima kahel peaerialal: eesti keele ja kirjanduse ning eesti keele kui teise keele õpetajana.

Õppekava kuraator Merilin Aruvee rõõmustab üliõpilaste arvu kasvu üle ja nendib, et on olnud ka aegu, kus tudeng pidi üksipäini ained läbima ja praktikal käima. "Suurem kursus toob kaasa kambavaimu, üliõpilased hoiavad kokku, tekivad sõprussidemed, mis jäävad inimesi liitma kogu eluks," tähendab Aruvee ja lisab, et paljukesi on lihtsam pingutusrohkel õpinguteajal vastu pidada.

Tallinna ülikool võimaldab õpetajaks pürgida ka neil, kes on jõudnud õpetajaameti juurde teistelt erialadelt, nii on asunud tänavu õppima näiteks kommunikatsiooni, kunsti ja eripedagoogika valdkonna inimesed, kes saavad vajalikke erialaaineid bakalaureusest juurde õppida ja läbida magistratuur kuni kolme aastaga.
Siiski on põhjust muretsemiseks, sest 27 värskest üliõpilasest vaid 7 asub tulevikus tööle eesti keele kui teise keele õpetajana, kuigi nende tööpõld on veelgi laiem kui emakeeleõpetajatel. "Eesti keele kui teise keele õpetaja saab hariduse, mis võimaldab tal õpetada inimesi igas vanuses ja seda erinevates õppevormides. Õpetada saab lasteaedades, koolides, kutsekoolides, kõrgkoolides, huviringides, keelekursustel, lõimumisprogrammides ja ka välismaal. Sestap on nende õpetajate koolitusvajadus veelgi suurem," toob Aruvee välja. Tema sõnutsi on nõudlus eesti keele kui teise keele õpetajate järele väga suur, sest eesti keele õppimine on aina populaarsem. "Tasuta keelekursused täituvad minutitega, meie poole pöördutakse üsna sageli palvega leida tudengitest õpetajaid, kuid nemadki on tihtilugu juba I kursusel tööle siirdunud." Seega jääb vaid loota, et edaspidi jõuab teise keele õpetajaks püüdlejate arv emakeeleõpetajatele järele.