Tallinna Ülikooli doktor Vladimir Sazonov: teadlastelt oodatakse koheseid lahendusi, kuid teadus pole pelgalt praktiline

Vladimir Sazonov kaitses Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudis aasta alguses oma väitekirja, milles uuris Sumeri-Akkadi kuningavõimuga kaasnevaid nähtusi ja toob välja nende omavahelised seosed.

---

• Kuidas jõudsid õpingute jooksul oma uurimisteema juurde? 

Vladimir Sazonov: Ma olen juba 20 aastat tegelenud Vana-Lähis-Ida uuringutega. Esimese doktoritöö kaitsesin 2010. aastal Tartu Ülikoolis. Valdkonna vastu huvi tekkis väga ammu, veel enne ülikooli, kuid ma polnud kindel, kas hakkan uurima Vana-Lähis-Ida, muistset Roomat või nt lähiajalugu, sest tundsin huvi ka Venemaa ja NSV Liidu ajaloo vastu. Alles kolmandal kursusel tekkis mul selge arusaam, siis kirjutasingi bakalaureuse töö Sumeri ja Akkadi religiooni ning ideoloogia teemal. Toona oli Tartu Ülikoolis võimalik õppida ka akkadi, sumeri, hetiidi ja teisi keeli, Vana-Lähis-Ida kultuure, kirjandust.

Õpingute raames täiendasin ennast ka välismaal Göttingenis, Baselis, kus õppisin Vana-Lähis-Ida keeli, ajalugu, arheoloogiat, teatud määral ka Kreeka ja Rooma ajalugu jne. Pärast doktoritöö kaitsmist Kesk-Assüüria ja Hetiidi kuningliku titulatuurist 2010. a keskendusin ma võimuküsimustele, propagandale ja ideoloogiale ning religioonile Sumeris ja Akkadis. Avaldasin sellest ka rea artikleid, mille baasil saigi jaanuaris 2020 kaitstud teine doktoritöö.

• Doktoritöö kirjutamine on suur töö ja vajab kindlasti pidevat enese motiveerimist. Millised olid selle teekonna jooksul Sinu nii-öelda nipid, kuidas järjepidevalt oma tööga tegeleda, et edukalt lõpptulemuseni jõuda? Kas näiteks oli kindel rutiin?

Ei, rutiinist ma rääkida küll ei saa. Suurim motivaator on olnud huvi valdkonna vastu, töökus ja süsteemne lähenemine teadustööle. Ma ei kirjuta iga päev teatud arv tunde, on päevi kui ma töötan vaid paar-kolm tundi, on päevi, mil ma puhkan ja mõtlen, n-ö. „seedin” loetud materjali, aga on ka päevi, kus ma võin töötada ka 10–12 või koguni 18 tundi. Palju sõltub ju samuti inspiratsioonist. Mõnikord seda lihtsalt pole, mõnikord on see olemas ja neid hetki tulebki kasutada. Aga rõhutan taas, et töökus, süsteemsus ning huvi valdkonna vastu on kõige alus, vähemalt minu puhul on see alati töötanud.

• Kui oma doktorantuuri ajale tagasi vaatad, siis mis sellest kõige eredamalt meelde on jäänud?

Mul oli kaks doktorantuuri. Kindlasti oli esimene eredam selles mõttes, et ma toona alati ei teadnud, kuidas ja mida teha. Õõppisin palju, vahel sattusin ka tupikusse, kuid suuresti oli see meeldiv aeg.

Teise doktorantuuri tegin juba küpsemas eas ja teadlasena oli mul juba teatud pagas olemas, mul oli juba ilmunud raamatuid (sh ka rahvusvahelisi monograafiaid), artikleid, olen ise ka juhendanud doktoritöid. Seega teine doktorantuur oli minu jaoks lihtsam, kuid mitte vähem huvitav. Eredamad momendid olid kindlasti töötamine kiilkirja originaaltekstidega nt Briti muuseumi hoidlas või siis arutelud ja diskussioonid mu juhendaja prof. Jaan Lahega ja paljude kolleegidega, kes andsid mulle kasulikku nõu ja soovitusi. Huvitav oli ka teha mingi tähelepanek või tulla mõttele, mida enne mind polnud keegi teine teadlane veel välja toonud.

• Kuidas oma uurimistööga maailma parandasid? Kui hästi ja kuidas see maailma parandamine õnnestus?

Uurimistöö ei peagi maailma parandama, ma pole idealist, pole ka sellist soovi. Aga loodan, et andsin kasvõi killukese panust sellesse, et paremini mõista muistseid kultuure, tegelen mitme fenomeni uurimisega ning olen nendest ka avaldanud artikleid välismaal ja olen saanud positiivset tagasisidet kolleegidelt.

"Uurimistöö ei peagi maailma parandama, ma pole idealist, pole ka sellist soovi. Aga loodan, et andsin kasvõi killukese panust sellesse, et paremini mõista muistseid kultuure."

Vladimir Sazonov

• Kes on läbi aegade olnud teadlane, suurmees või mõtleja, kelle kõrval tahaksid tegutseda? Miks?

Neid on mitmeid, nii humanitaare kui loodusteadlasi, mõtlejaid, uurijad, kes inspireerivad mind tegema teadustööd, keda võib imetleda. Kui räägin kitsalt oma valdkonnast – Vana-Lähis-Ida uuringutest, siis võin nimetada mitu nime, eelkõige vanade keelte dešifreerijad nagu Sir Henry Rawlinson (1810–1895), keda peetakse üheks assürioloogia isaks. Kindlasti on mulle avaldanud mõju ka praegused suurkujud Vana-Lähis-Ida uuringutes, prof Jaan Puhvel, prof. Simo Parpola jt.

• Mis arvad, milliseks kujuneb meie elu koroonakriisi valguses järgmisel/järgmistel aastal?

Raske on midagi prognoosida. Koroonakriis tuli ootamatult, inimkond polnud selleks valmis, kuigi pandeemiad on meie ajaloost teada juba muistsest Egiptusest, Sumerist, Assüüriast, hetiitidelt ja nendest on juttu juba 3–2 eelkristlikul aastatuhandel koostatud tekstidest.

"Teadlastelt oodatakse koheseid lahendusi, praktilisi leiutisi. Kindlasti nad teevad seda ja peavadki tegema, kuid teadus pole pelgalt ainult praktiline."

Vladimir Sazonov

 

Näiteks suur katkupandeemia levis Hetiidi riigis (tänapäeva Anatoolia alad) just 14. eelkristliku saj lõpus. See oli laastav ning väga karm (suremus oli suur, osad linnad ja asulad jäid inimtühjaks), Hetiidi kuningas Muršili II isegi mitmeid kordi pöördus palvekirjadega jumalate poole, tegi pidevat ohverdusi ja oli meeleheitel. Muršili II ühe palvekirja lühikese fragmendi on eesti keelde tõlkinud professor Jaan Puhvel, kuid neid kirju on mitmeid (kokku 5) ja lisaks veel ka teisi tekste. Seega katku mainitakse veel ka teistes Hetiidi tekstides. Katk ja muud pandeemiad on alati olnud väljakutse inimkonna jaoks. Meenutagem siin kasvõi 20. saj ühte suurt pandeemiat, milleks oli Hispaania gripp (Spanish Flu), mis aastatel 1918–1920 a. Esimese Maailmasõja (1914–1918) lõpus ja sellele järgnevale kahel aastal laastas Euroopat ning mõjutas tervet maailma ja millesse suri erinevatel hinnangutel 17–50 miljonit, võib-olla ka rohkem. Nakatanute arv võis olla kuni 500 miljonit (täpset arvu pole teada), mis teeb umbes 25 protsenti toonasest maailma elanikkonnast (arvatavasti elas tollal maailmas 1,7–1,8 miljardit). See gripp tappis rohkem inimesi kui neid sai surma Esimeses Maailmasõjas.

• Kas teadlaste ja noorteadlaste hääl on ühiskonnas piisavalt kuulda?

Pole alati kuulda piisaval määral. Kahjuks teadusesse on vahel üleolev suhtumine, no mis see teadus selline on, et teadlased tegelevad mingite imelike asjadega. Teadlastelt oodatakse koheseid lahendusi, praktilisi leiutisi. Kindlasti nad teevad seda ja peavadki tegema, kuid teadus pole pelgalt ainult praktiline.

• Millised on Sinu elus kõige olulisemad väärtused ja tõekspidamised, mille järgi elada ning mis aitavad edu saavutada?

Ausus, korrektsus ja mõistlikkus on olulised, samas pean oluliseks katsuda vältida ülbust ja pahatahtlikkust.

• Viimane raamat, mida lugesid? Miks seda ka teistele soovitada?

Viimati lugesin (juba vist 10 korda) Mihhail Bulgakovi „Meistrit ja Margaritat”, see on üks mu lemmikraamatuid. Seoses selle raamatuga olen teinud ka uurimistööd. See raamat on mitmetasandiline ja annab ainet mõtlemiseks, nii meie maailma probleemidest kui ka julmadest diktatuuridest (Stalinism), samuti inimväärsustest. Raamat on palju keerulisem kui esmapilgul tundub.