Digipädevus ja tehisaru
Digipädevuse ja tehisaru kursus annab humanitaarvaldkonna üliõpilastele teadmised ja praktilised oskused, mis aitavad digitehnoloogiaid ja tehisaru teadlikult, kriitiliselt ja vastutustundlikult kasutada nii õppetöös, uurimistöös kui ka igapäevaelus.
Kursusel käsitleme digitehnoloogiate ja tehisaru toimimise põhimõtteid, algoritmilist mõtlemist, info- ja andmekirjaoskust, programmeerimise ja andmeanalüüsi aluseid ning kvantitatiivset ja statistilist mõtlemist laiemalt. Praktiliselt tutvume muu hulgas tehisaru rakenduste, infootsingu, viitehalduse, programmeerimise, statistilise analüüsi, andmete visualiseerimise ja küberturbe teemadega.
Läbivalt pöörame tähelepanu sellele, kuidas hinnata digivahendite ja tehisaru usaldusväärsust, kallutatust, riske ja ühiskondlikku mõju. Käsitleme ka autoriõigust ja avatud sisu, digitehnoloogiate eetikat ning ökoloogilist jalajälge. Loenguid täiendavad praktilised seminarid, kus saab erinevaid digivahendeid ja meetodeid ise rakendada.
Õppejõud
Andres Karjus on Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi digihumanitaaria ja tehisaru lektor ning aine "Digipädevuse ja tehisaru" vastutav õppejõud. Tema teadustöö keskendub muutustele keeles ja kultuuris, kasutades selleks kvantitatiivseid ja eksperimentaalseid meetodeid ning tehisintellekti võimalusi. Koostöös TLÜ ja teiste ülikoolide teadlastega on ta uurinud muuhulgas komplekssust keeles ja kunstis, meedia-ökosüsteeme, sotsiaalmeediat, filmifestivale, ning tehisintellekti kasutamist teaduses, hariduses ja kunstides. Lisaks tegeleb ta sektoritevahelise koostöö arendamise ja teaduse populariseerimisega ning sai selle eest ka 2024 "Riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija" kvaliteedimärgi. Õppetöös tutvustab ta humanitaaridele tehisaru, kvantitatiivse analüüsi ja programmeerimise aluseid.
Marek Tamm on Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi kultuuriajaloo tenuuriprofessor, Eesti Teaduste Akadeemia liige. Ta on TLÜ Kultuuridevaheliste uuringute tippkeskuse ning Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli nõukogu esimees. Ta on lõpetanud Tartu ülikooli ajaloo ja semiootika erialal (1998), omandanud magistrikraadi keskaja-uuringutes Pariisis, Ecole des Hautes Etudes en Sciences Sociales’is (1999) ja doktorikraadi ajaloo alal Tallinna ülikoolis (2009). Ta on avaldanud viis raamatut, üle saja teadusartikli ja toimetanud paarkümmend teaduskogumikku. Tema peamised uurimisvaldkonnad on keskaja Euroopa kultuuriajalugu, ajalookirjutuse teooria ja ajalugu, digiajalugu ning kultuurimälu uuringud.
Katrin Tiidenberg on Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi osaluskultuuri professor. Ta on sotsiaalmeedia ja visuaalkultuuri uurija ning õppejõud nii Eestis kui mujal. Tiidenbergi teadustöö inimeste käitumist ja tähendusloomet sotsiaalmeedias. Ta panustab ka visuaalsete uurimismeetodite ja uurimiseetika arendamisesse. Tiidenberg on hiljuti ilmunud raamatute "Tumblr" (2021, kaasautorid Natalie Ann Hendry ja Crystal Abidin), Sex and Social Media" (2020, kaasautor Emily van der Nagel), "Selfies, why we love (and hate) them" (2018) ja "Ihu ja hingega internetis, kuidas mõista sotsiaalmeediat" (2017) autor, ning vastilmunud kogumiku "Metaphors of Internet" kaastoimetaja (kaastoimetaja Annette Markham).
Aigi Heero on saksa keele ja didaktika dotsent. Tallinna Ülikoolis töötab ta alates 2002. aastast. Doktorikraadi on ta kaitsnud Saksamaal Freiburgi ülikoolis 2001. aastal. Tema tegevusvaldkondadeks on olnud peamiselt saksa keel, kirjandus ja kultuur varasel uusajal, uuem saksa kirjandus ning võõrkeeleõpe. Ta on end erialaselt täiendanud erinevate vahetusprogrammide raames Saksamaal Kieli, Erfurti, Würzburgi ja Marburgi ülikoolides ning viinud saksa keele ja kultuuri alast õpet läbi ka Saksamaal ja Hiina RVs. Aigi Heero on juhtinud kahte varase uusaja teemalist ETF grandiprojekti aastatel 2009-2016. Tema uurimisteemadeks on 17. sajandi Tallinna kirjandus, kultuur ja koolielu, Saksa migratsioonidiskursus ning võõrkeeleõpe. Lisaks õppe- ja teadustööle on tema vahendusel ilmunud arvukalt tõlkeid nii eesti kui ka saksa keelde.
Hans Põldoja on Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia dotsent ja Digitehnoloogiate instituudi õppejuht. Tema peamised uurimisvaldkonnad on õpikeskkondade disain ja avatud haridus. Õppejõu ning teadlasena tegeleb ta digitehnoloogiate mõtestatud rakendamise ja nüüdisaegsete õppimisvõimaluste arendamisega.
Catlyn Kirna on Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi sotsiaalteaduste teenekas lektor. Tema peamised valdkonnad on küberturve, laste ja noorte küberhügieen, haridustehnoloogia, e-õpe ning Euroopa Liidu ja Ida-Euroopa poliitika.
Krister Kruusmaa on Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi tehisaru ja digihumanitaaria külalislektor. Tema uurimishuvid hõlmavad tehisintellekti joondamist ning arvutuslike meetodite rakendamist ajalooteaduses. Praegu keskendub ta eesti keele toe parandamisele avatud keelemudelites ja tehisaru kasutusvõimalustele Eesti haridussüsteemis. Lisaks huvitavad teda kultuuriandmete analüüs, tõlkeuuringud ja keskkonnaajalugu. Õppetöös tutvustab ta humanitaarteaduste arvutuslikke meetodeid ning käsitleb tehisaru kultuurilist mõju.
Oliver Laas on Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi filosoofia lektor. Tema uurimisvaldkonnad on metafüüsika, loogika, tehnikafilosoofia, informatsioonifilosoofia, mängu-uuringud ja semiootika.