abraham lincoln

Tänapäeva maailma kujunemine

Kursus „Tänapäeva maailma kujunemine“ aitab mõista ajaloolisi protsesse, ideid ja võimusuhteid, mis on kujundanud meie praeguse maailma. Kursusel küsitakse, kas ajalugu liigub kindlas suunas ja kas liberaalset demokraatiat võib pidada inimkonna arengu lõpp-punktiks, või iseloomustavad tänapäeva maailma hoopis erinevate ja sageli vastuoluliste arengute põimumine. Kursuse käigus saab õppida nägema praegusi poliitilisi, ühiskondlikke ja kultuurilisi nähtusi pikemas ajaloolises perspektiivis ning seostama neid oma eriala ja ennast huvitavate küsimustega.

Ainekursus põhineb eri valdkondade ekspertide loengutel, milles käsitletakse muu hulgas rahvusluse ja rahvusriikide kujunemist, revolutsiooniideed ja moodsaid poliitilisi ideoloogiaid, imperialismi ja kolonialismi pärandit, religiooni rolli tänapäeva maailmas, propaganda ja mõjutustegevuse arengut ning globaalse mälukultuuri teket. Samuti vaadeldakse Venemaa, Hiina ja globaalse lõuna osa muutuvas maailmakorras, islami ja demokraatia suhteid, Lääne mõiste geograafilisi ja kultuurilisi piire ning 21. sajandi populismi. Igal nädalal avab uus õppejõud erineva teemaderingi, mistõttu tutvustab kursus ühtlasi mitmesuguseid võimalusi tänapäeva maailma ajalooliseks mõtestamiseks.

Loenguid täiendavad seminarid, milles saab üht kursusel käsitletavat teemat rühmatööna põhjalikumalt uurida ja kaasüliõpilastele tutvustada. Seminariettekande ettevalmistamine arendab teabe otsimise ja analüüsimise, akadeemilise esinemise ning koostöö oskusi. Kursuse jooksul tuleb kirjutada ka kaks lühikest sünteesi, milles tuleb seostada eri loengute teemasid omavahel ning vaadelda neid oma eriala ja isiklike akadeemiliste huvide perspektiivist. Nii ei anna kursus üksnes teadmisi tänapäeva maailma kujundanud protsessidest, vaid arendab ka oskust luua eri nähtuste vahel iseseisvaid seoseid, neid kriitiliselt analüüsida ja sidusas kirjalikus vormis esitada.

Õppejõud

 

 

 

Ülo Siirak on Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi romanistika lektor. Ta on läbi aastate andnud loenguid, mis puudutavad romanistika üldküsimusi ja romaani keelte eelset aega, nagu ladina keel, Rooma tsivilisatsioon ja Rooma kirjandus, sissejuhatus romanistikasse. 2016/2017. õppeaasta kevadest annab ta maailmakirjanduse kursuse raames loengut ja seminari Apuleiuse "Kuldse eesli" kohta. 

Ülo Siiraku teaduslikud huvid puudutavad eelkõige Rooma kirjandust ja selle retseptsiooni Prantsuse ja Itaalia humanistide poolt, sellega seoses ka Prantsuse humanismi tervikuna ning humanistide tegevuse mõjul tänapäeva prantsuse keele väljakujunemist. Tema huvide hulka kuulub ka uuem ladinakeelne kirjandus, mille üheks näiteks on Einhardi "Karl Suure eluloo" tõlke ilmumine "Keskaja kirjanduse antoloogias".

 

Marek Tamm on Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi kultuuriajaloo tenuuriprofessor, Eesti Teaduste Akadeemia liige. Ta on TLÜ Kultuuridevaheliste uuringute tippkeskuse ning Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli nõukogu esimees. Ta on lõpetanud Tartu ülikooli ajaloo ja semiootika erialal (1998), omandanud magistrikraadi keskaja-uuringutes Pariisis, Ecole des Hautes Etudes en Sciences Sociales’is (1999) ja doktorikraadi ajaloo alal Tallinna ülikoolis (2009). Ta on avaldanud viis raamatut, üle saja teadusartikli ja toimetanud paarkümmend teaduskogumikku. Tema peamised uurimisvaldkonnad on keskaja Euroopa kultuuriajalugu, ajalookirjutuse teooria ja ajalugu, digiajalugu ning kultuurimälu uuringud.

 

Eneken Laanes on võrdleva kirjandusteaduse professor ja ERC projekti "Tõlgitud mälu: Ida-Euroopa minevik globaalsel areenil" juht. Tema teadustöö keskendub rahvusülesele mälule ja kultuurideülestele mäluvormidele nõukogudejärgse Ida-Euroopa mälukultuuris. Laanes on õppinud võrdlevat kirjandusteadust Tartu ülikoolis, Bologna ülikoolis, Berliini vabaülikoolis ning on töötanud Juris Padegsi teadurina Yale’i ülikoolis ning Kone stipendiaadina Helsingi Kolleegiumis. Ta on avaldanud raamatu "Lepitamatud dialoogid: subjekt ja mälu nõukogudejärgses eesti romaanis" (Tallinn, 2009) ja toimetanud erinumbrid "Entangled Cultures in the Baltic Region” (JBS, 2020), "Cultural Memorial Forms" (Memory Studies, 2021), kogumikud "Novels, Histories, Novel Nations: Historical Fiction and Cultural Memory in Finland and Estonia" (Helsingi, 2015, koos Ilona Pikkase ja Linda Kaljundiga) ja "Metamorfiline Kross" (Tallinn, 2005) ning Keele ja Kirjanduse erinumbri ajalooromaanist ja kultuurimälust (2013, nr 8-9).

Kristo Nurmis on ajaloolane ja Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste Instituudi 20. sajandi ajaloo lektor. Ta teenis oma doktorikraadi Vene ja Ida-Euroopa ajaloo ala Stanfordi ülikoolis (2022) ja tegeleb praegu oma raamatuprojektiga, mis uurib Nõukogude Liidu ja Kolmanda Reichi legitimatsioonipoliitikat okupeeritud Balti riikides, 1940-53.

Karsten Brüggemann on Eesti ja üldajaloo professor. Doktorikraadi ajaloo alal sai ta Hamburgi ülikoolis väitekirjaga, mis käsitles Vene kodusõda Balti regioonis, ning habiliteerus Gießeni ülikoolis uurimusega Balti kubermangude kuvandist Vene impeeriumi kultuuriruumis. Ta on olnud külalisprofessor Bremeni ülikoolis ning täiendanud end mitmes Saksamaa ja Rootsi uurimiskeskuses. Karsten Brüggemanni peamised uurimis- ja õpetamisvaldkonnad on Vene ja Nõukogude ajalugu, sealhulgas Balti riikide, kodu- ja iseseisvussõdade ajalugu, stalinismi ja hilise sotsialismi periood. Lisaks tegeleb ta rahvusnarratiivide ja mälukultuuriuuringute ning spordi ja turismi ajalooga.

Jaan Lahe on kultuuri- ja religiooniuuringute dotsent. Doktorikraadi teoloogias sai ta 2009. a Tartu ülikoolis väitekirjaga, mis käsitles gnostitsismi ja judaismi seoseid. Tema juhendajaks oli maailma üks tuntumaid gnostitsismi eksperte, professor Kurt Rudolph Saksamaalt. Jaan Lahe on täiendanud ennast õpingute ajal Marburgi ja Berliini Humboldti ülikoolis ning töötanud külalisteadurina Erfurti, Bonni ja Heidelbergi ülikoolis. Jaan Lahe uurimisvaldkonnaks on usundid Rooma keisririigis – erinevad nn idamaised kultused (Mithras, Isis), gnostitsism ja varane kristlus. Ta on tegev ka tõlkija ja esseistina ning antiikkultuuri populariseerijana.

 

Helen Geršman on Lähis-Ida uuringute dotsent. Täiendanud ennast erinevates ülikoolides Euroopas ja Lähis-Idas omandas ta aastal 2017 Tallinna ülikoolis doktorikraadi kultuuride uuringute erialal. Tema uurimisvaldkonnad on araabia keel, kirjandus ja retoorika.

 

 

 

 

Üllar Peterson on Lähis-Ida uuringute nooremlektor, kes on keskendunud islamimaailma uurimisele.

Tartu Ülikooli lõpetas ta ajaloo erialal 1998. aastal. Peterson kirjutas 2005. aastal magistritöö džihaadi kontseptsiooni kujunemisest koraanis. Ta on õppinud Kairos ja Teheranis. 

Ta on tõlkinud araabia keelest Usāma ibn Munqidhi teose "Õpetlike näidete raamat: Araabia rüütli mälestused" (Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2015) ja pärsia keelest Iraani 20. sajandi klassikasse kuuluva Sadeq Hedayati romaani "Pime öökull".

 

Mele Pesti on Tallinna Ülikooli Ladina-Ameerika uuringute lektor. Tema peamised uurimis- ja õpetamisvaldkonnad on Ladina-Ameerika kultuur ja ühiskond, fookusega Brasiilial, postkoloniaalsel mõttel ning kultuuri ja poliitika seostel.

Pesti on kaitsnud Tallinna Ülikoolis doktorikraadi kultuuride uuringute erialal. Tema doktoritöö käsitles Brasiilia modernismi keskse mõiste „antropofaagia“ kujunemist kultuurimudeliks 20. sajandi Brasiilias. Doktorantuuri ajal täiendas ta end São Paulo Ülikoolis ning varem on ta õppinud portugali keelt ja kirjandust Lissaboni Ülikoolis.

Ta on õpetanud Ladina-Ameerika kultuuri, kirjandust, politoloogiat ja rahvusvahelisi suhteid Tallinna Ülikoolis, TalTechis ja Saaremaa Gümnaasiumis ning pidanud avalikke loenguid ja külalisloenguid mitmes Eesti ülikoolis. Õppetöös peab ta oluliseks interdistsiplinaarsust, õppijate aktiivset kaasamist ning kultuuri- ja ühiskonnanähtuste sidumist poliitika, ajaloo, kirjanduse, filmi ja teiste kunstivormidega.

Pesti on kaks aastakümmet tegelenud Ladina-Ameerika kultuuri ja ühiskonna vahendamisega Eestis. Ta on osalenud Euroopa Komisjoni valimisvaatlusmissioonidel Ladina-Ameerikas ja lusofoonses Aafrikas, Ladina-Ameerika teemade eksperdina Eesti meedias, kirjutades piirkonna poliitikast ja kultuurist. Ta on Vikerraadio saatesarja „Abya Yala. Ameerikate süda“ autor ning on tõlkinud eesti keelde Brasiilia kirjandust.

 

 

Daniela Licandro on Aasia uuringute teadur ning tänapäeva hiina kirjanduse uurija, kelle laiemad uurimishuvid hõlmavad soo- ja kultuuriuuringuid. Tal on kaks magistrikraadi Hiina uuringute alal – Leideni Ülikoolist ja Napoli Ülikoolist „L’Orientale“ – ning doktorikraad Ida-Aasia keelte ja tsivilisatsioonide alal Chicago Ülikoolist.

Oma teadustöös on Licandro keskendunud eelkõige interdistsiplinaarsete lähenemisviiside arendamisele naiste elulookirjutuse uurimisel. See uurimissuund on põimunud kehastumise mehhanismide ja haiguse representatsioonide käsitlemisega. Kogu oma akadeemilise karjääri jooksul on ta püüdnud ületada distsipliinide ja žanrite piire ning edendada uusi riikideüleseid ja interdistsiplinaarseid vaatenurki, mis aitavad käsitleda struktuurset ebaõiglust ja ebavõrdsust.

Alari Allik on Jaapani uuringute dotsent.

Teaduslikud huvid: Oma teadustöös keskendub ta omaeluloolisusele keskaegses Jaapani kirjanduses ning käsitleb filosoofia ja religiooni mõju kirjanike enesemääratlusele.

Lisaks teadustööle on Alari Allik tegelenud ka klassikalise jaapani kirjanduse tõlkimise ja toimetamisega. Tallinna Ülikooli Kirjastuse "Bibliotheca Asiatica" sarjas on tema tõlkes ilmunud erakmunk Saigyō "Mägikodu" ja Fujiwara noTeika koostatud "Sada luuletust, sada luuletajat", mis annavad hea ülevaate keskaegsest jaapani luulest.

Mari-Liis Jakobson on Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi võrdleva poliitika professor ja politoloogia magistriõppekava juht. Tema uurimishuvid seonduvad ennekõike populismi ja poliitilise radikaliseerumise, rändelise hargmaisuse ja poliitilise kommunikatsiooniga.