Keeleteadus ja keeletoimetamine

Keeleteadus ja keeletoimetamine

Keeleteaduse ja keeletoimetamise magistrikava on unikaalne, kuna õppekavas on ühendatud teoreetilised lingvistikateadmised ja nende praktiline rakendamine keeletoimetajatöös.

Õppetase Magistriõpe

Õppe kestus 2 aastat

Õppekeel Eesti keel

Õppekohtade arv 16

Õppevorm Sessioonõpe

Kõik õppekava üliõpilased saavad põhjalikud teadmised  rakenduslingvistikast, valdkonnas kasutatavatest uurimissuundadest ja -meetoditest ning osalevad erialasid lõimuvas rakenduslikus projektis. Lisaks saad valida kas teoreetilise lingvistika või keeletoimetamise suuna.

Ootame sind õppima keeleteaduse suunale, kui oled huvitatud keele struktuurilistest, kommunikatiivsetest, kognitiivsetest ja sotsiaalsetest aspektidest ning soovid luua endale võimaluse kasutada oma teadmisi edaspidi ka keelealases uurimistöös.

Ootame sind keeletoimetaja suunale, kui oled avatud ja aktiivne keelehuviline, keda ei hirmuta kurtmine keelevigade üle või jutud eesti keele hukkaminekust, kes näeb keeles võimalusterohket maailma ennast teostada.

Miks tulla meile õppima?

  • Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituut (TÜHI) on Tallinnas ainuke õppekeskus, kus on võimalik keeleteadust õppida.
  • TÜHIs tegeletakse moodsate rakenduslingvistika valdkondadega nagu sotsiolingvistika, psühholingvistika jms rakenduslingvistika tänapäevased suunad.
  • Keeleteaduse ja keeletoimetaja õppekava on Eestis unikaalne just selle poolest, et teoreetiliste teadmiste kõrval on võimalik saada kitsam praktiline keeletoimetaja kutseoskus
  • Keeletoimetaja suuna üliõpilasena saad ettevalmistuse, et sooritada keeletoimetaja kutseeksam ning asuda tööle keeletoimetajana.
  • Keeleteaduse suuna üliõpilasena õpid orienteeruma tänapäeva lingvistika uurimustes ning saad vajalikku teoreetilist ettevalmistust.
  • Kandideerimine ei eelda filoloogi bakalaureusekraadi. Bakalaureusekraad mis tahes erialal koos keeletoimetamisoskustega annab sulle väga hea võimaluse keskenduda toimetajatöös just vastava valdkonna tekstidele.

 

Õppekava ja -ained

Õppevormi kirjeldus

  • Kestus: 2 aastat
  • Õppevorm: sessioonõpe (loengud ja seminarid toimuvad semestris 14 nädalal neljapäevast laupäevani)
  • Magistrikraadi omandamiseks tuleb sul läbida õppekava ja kirjutada magistritöö.

Olulised eriala- ja üldained

Õppekava mõlemad suunad läbivad rakenduslingvistika mooduli, seejärel on keeleteaduse suuna valinutele teoreetilise keeleteaduse moodul ning keeletoimetamise suuna üliõpilastele keeletoimetamise moodul. Lisaks on õppekavas ka praktiline moodul, mis sisaldab uurimisprojekti, magistriseminari ja erialapraktikat.

Keeletoimetaja mooduli valinutel on esimesel aastal kõige olulisem sissejuhatav aine toimetamine, milles saad esmased oskused teksti keeleliseks toimetamiseks. Keeletoimetaja praktika annab teisel aastal võimaluse neid oskuseid ka praktilises töökeskkonnas rakendada.

 

Tutvu õppekavaga

Õppekeskkond

  • Keeleteaduse ja keeletoimetaja õpinguid toetab moodne õpikeskkond, heal tasemel raamatukogu, koostöö toimetuste ja kirjastustega ning uurimisasutustega. 
  • TÜHI-l on väga tihe koostöö Eesti Keeletoimetajate Liiduga, mis lubab sul sulanduda juba õpingute ajal oma erialal tegutseva kogukonnaga ning osaleda liidu üritustel. Samuti on head kontaktid keeleuurijatega Eestis ja välismaal. 
  • TÜHI-l on Erasmuse üliõpilasvahetuse lepingud paljude Euroopa ülikoolidega, mis pakuvad sulle võimalust õppida keeli või läbida praktika ka teistes Euroopa riikides.  
  • Tallinna ülikool asub kesklinnas ja on hõlpsasti ligipääsetav. 

Õppejõud

Reili Argus on eesti keele professor. Ta peab loenguid psühholingvistikast, lapse keelelisest arengust, keeletoimetamisest ja eesti keele sõnamoodustusest.

Tema teaduslikud huvid on ühelt poolt seotud esimese keele omandamisega ja nii ongi ta suurema osa oma ajast uurinud eesti keele omandamist, keskendudes eelkõige eesti muutemorfoloogia ja sõnamoodustuse omandamisele. Peale morfoloogia on ta uurinud ka leksikaalsete, leksikaalsemantiliste ning pragmaatiliste kategooriate omandamist.

Teisalt tegeleb Reili Argus ka keeletoimetamise ja üldisemalt heakeelsusega seotud teemadega ning osaleb näiteks keeletoimetaja kutsestandardi väljatöötamises, Emakeele Seltsi keeletoimkonna ja Keeletoimetajate Liidu juhatuse töös ning viib aktiivselt läbi heakeelsusega seotud koolitusi eri asutustes ja ettevõtetes. 2017. aastal tunnustati teda Tallinna Ülikooli aasta koolitaja tiitliga.

  • Reili Arguse ühe minuti loeng
  • Loe blogist tema soovitusi, kuidas käänata nimesid

 


Anna Verschik on üldkeeleteaduse professor, kelle teaduslikud huvid on seotud sotsiolingvistikaga. Tema äärmiselt laialdane võõrkeelepagas toob õppekavasse rahvusvahelise mõõtme. Neile, kes huvituvad keelekontaktidest, on Anna Verschiku loengud äärmiselt väärtuslikud. Ta on avaldanud töid eesti-vene keelekontaktidest, mitmekeelsusest internetis, Balti sotsiolingvistikast, jidiši keele kontaktidest Balti riikides, postsovetlike riikide keelesituatsioonist võrdlevas perspektiivis ja õpetab oma uurimisvaldkonnaga seotud aineid.


Piret Viires on eesti kirjanduse ja kirjandusteooria professor, kes viib üliõpilased kurssi kirjastamise alustega. Ta on omandanud doktorikraadi Tartu ülikoolis 2006. aastal eesti kirjanduses.

Tema peamised uurimisvaldkonnad on tänapäeva eesti kirjandus, postmodernism ja post-postmodernism, kirjanduse ja tehnoloogia suhted, digitaalne kirjandus. Ta on avaldanud raamatuid eesti kirjandusest ja postmodernismist, neist viimane on seni "Postmodernism in Estonian Literary Culture" (2012, Peter Lang Verlag). Lisaks on ta avaldanud rohkesti teemakohaseid artikleid, toimetanud teaduskogumikke, korraldanud teaduskonverentse, on teadusorganisatsioonide ja toimetuskolleegiumite liige. Viires on õpetanud ja teinud uurimistööd Turu ülikoolis (Soome), Eötvös Lorándi ülikoolis (Ungari) ja Ohio Osariigi ülikoolis (USA). Piret Viires on Eesti Kirjanike Liidu aseesimees ja on avaldanud ka ilukirjandust.


Anne Lange on tõlkeuuringute dotsent ja tunnustatud tõlkija, kelle kanda on ilukirjanduse toimetamise loengud. Doktorikraadi Tallinna ülikoolis kaitses ta kirjastuses Ilmamaa 2004. aastal ilmunud monograafiaga Ants Orasest, 20. sajandi keskpaiga olulisest tõlkijast ja kultuurikriitikust.

Tema peamised uurimisvaldkonnad on Eesti kultuurilugu rõhuasetusega tõlkelool, et tuua välja ajalooline perspektiiv tõlketeaduses ja osundada tõlketeaduse olulisusele ajaloo mõistmises. Oma uurimusi on ta avaldanud nii eesti kui ka inglise keeles, toimetanud koos Antoine Chalvini ja Daniele Monticelliga kogumiku "Between Cultures and Texts.Itineraries in Translation History/Entre les cultures et les texts: Itineraries en histore de la traduction. With an Introduction by Theo Hermans" (Peter Lang, 2011) ja Daniele Monticelliga ajakirja Methis Eesti tõlkeloo erinumbri (2012). Tema Tallinna Ülikooli Kirjastuses 2015. aastal ilmunud "Tõlkimine omas ajas" annab kolme juhtumiuuringu näitel ülevaate tõlkimise ajaloost Eestis.


Mari Uusküla on lingvistika ja tõlketeaduse dotsent ja keeleteadlane, kes uurib keele, taju ja mõtlemise omavahelist mõju. Tema täpsem teadushuvi on keeletüpoloogia, keele ja taju liigitamine, võrdlev keeleteadus ning psühholingvistika. Teda huvitab, kuidas nimetatakse ja kategoriseeritakse värve eri keeltes, sh eesti, ungari, itaalia, tšehhi, soome, vene jt keeltes. Ta on kaastoimetanud kogumiku "Color Language and Color Categorization" (2016) koos Geda Paulseni ja Jonathan Brindle'iga. Ta õpetab Tallinna ülikoolis psühholingvistikat, antropoloogilist lingvistikat, semantikat ja pragmaatikat. Ta juhendab doktorante nii Tallinna kui ka Tartu ülikoolis ning on olnud mitmete edukate magistritööde juhendaja.

Mari Uusküla minutiloengud "Teadlane teab: miks on muru roheline?" ja "Kuidas on seotud keel ja värvid?"

 


Tiina Rüütmaa

eesti keele kui teise keele lektor

Tiina Rüütmaa (PhD) on teadustöös keskendunud keelte kõrvutamisele (tõlkepõhine kontrastiivlingvistika), õpetab peamiselt tõlke toimetamist, aga ka eesti keele leksikoloogia ja süntaksi erialaaineid, juhendanud on (tõlke) toimetamise, terminoloogia- ja kontrastiivlingvistika-, aga ka eesti keele kui teise keele teemalisi üliõpilastöid.

 


 

Vastuvõtutingimused

  • Kandidaadilt eeldame bakalaureusekraadi mis tahes erialal, keelehuvi ja analüüsivõimet.
  • Keeleteaduse ja keeletoimetamise õppekaval toimub vastuvõtueksam. 
  • Vastuvõtulävend on 70 palli.

Vastuvõtueksam

Vastuvõtueksam koosneb kahest osast. Esimeses osas kirjutab kandidaat umbes 1,5 lehekülje pikkuse arutluse, mille teema sõltub valitud suunast. Täpsem teema antakse vastuvõtueksamil. Arutluse kirjutab kandidaat vastuvõtueksamil kohapeal, kirjutamiseks on aega 45 minutit. Arutlusele järgneb lühike ülesanne, kus kandidaadil tuleb tuleb tunda grammatika põhilisi struktuurielemente, näiteks muutevorme ja lauseliikmeid (umbes 15 minutit). Teises osas vestlevad keeleteaduse suuna valinud kandidaadid eksamikomisjoniga valitud suuna teemadel ja enne eksamit läbi loetud keeleteadusliku artikli teemadel. Artikli valib kandidaat oma soovi järgi iseseisvalt. Keeletoimetaja suuna valinud kandidaadid teevad kirjaliku sõnavara- ja õigekeelsusülesande (umbes 45 minutit).

Keeleteaduse suuna valinud valmistuvad vestluseks vabal teemal valitud teadusartiklit lugedes. Artikli võiks valida teadusajakirjadest ja mitte kasutada populaarteaduslikke allikaid. Grammatiliste vormide ja lauseliikmete äratundmiseks tasub korrata “Eesti keele käsiraamatus” (2020) esitatud infot, õigekirjaülesande tarbeks on kordamisel abi eesti keele õigekirjareeglitest ja EKI teatmikust. Sõnavaraülesandeks valmistudes tasub lugeda ajakirja Oma Keel sõnavara- ja keelehooldeteemalisi artikleid ning “Eesti keele käsiraamatu” leksikoloogia osa.

Vastuvõtueksami osakaalud: kirjalik arutlus 50% (30% sisu, 20% muutevormide ja lauseliikmete tundmine), vestlus või sõnavara- ja õigekeelsusülesanne 50%

Vastuvõtueksami hindamiskriteeriumid. Tekstiloomeülesandega hinnatakse oskust luua sidusat teksti, esitada enda seisukohti arusaadavalt ning põhjendada enda argumente. Ülesandega kombineeritud keeleülesanne võimaldab hinnata keele kui süsteemi tundmist, näiteks grammatiliste kategooriate ning vormide ja grammatiliste struktuuride, näiteks lauseliikmete tundmist. Vestlusel (keeleteaduse suuna valinud kandidaadid) hinnatakse kandidaadi üldisi teadmisi keele ja keeleteaduse kohta, silmaringi ja lugemust, oma väidete põhjendamise oskust ning motivatsiooni ja valmisolekut asuda õppima valitud erialale. Sõnavaraülesandes (keeletoimetamise suuna valinud kandidaadid) hinnatakse oskust leida sõnadele eri konteksti sobivaid sünonüüme, samuti oskust pakkuda vasteid mõnele ülekasutatud või liiga hajusa tähendusega sõnale. Õigekeelsusülesandega (keeletoimetamise suuna valinud kandidaadid) kontrollitakse kandidaadi oskust märgata ja vältida kohmakaid lausekonstruktsioone ning õigekirjavigu.

Vastuvõtueksami hindamine. Komisjon hindab kandidaati eelnevalt kokkulepitud hindamiskriteeriumide alusel. Arutluse puhul hindavad kõik komisjoni liikmed kandidaate hindamiskriteeriumitest lähtudes 30 punkti skaalal ja tekib komisjoni konsensuslik hinnang. Arutlusega seotud ülesannet hindab ettevalmistatud hindamisvõtme järgi kaks hindajat 20 punkti skaalal. Vestlusel osalevad komisjoni liikmed, kellest üks juhatab intervjuud kandidaadiga. Kõik komisjoni liikmed võivad küsida küsimusi. Intervjuu järel toimub komisjoni arutelu ja antakse konsensuslik hinnang. Vestlust hinnatakse 50 punkti skaalal. Sõnavara- ja õigekeelsusülesannet hinnatakse väljatöötatud hindamisvõtme abil, küsitavused lahendatakse komisjoni üldise aruteluga. Sõnavaraülesannet hinnatakse 50 punkti skaalal.

Vastuvõtueksamite ajakava

Vilistlased

"Lingvistika erialal õppimine on eelkõige aidanud paremini mõista keele ja ühiskonna seoseid. Oli väga huvitav analüüsida nii iseenda kui ka ühiskonnarühmade keelekasutust, keelelist identiteeti, märgata ja mõista (mitmekeelse) keelekasutuse tavasid ning Eesti ja teiste riikide keelepoliitikat ja keelemaastikke. Samas olid õppekavas ained, mis andsid eriteadmised mõistmaks keelt kui süsteemi. Õppeainetes julgustati tudengeid kaasa rääkima ja arvamust avaldama, samuti nägema tervikpilti, see on andnud mulle hea eneseväljendus-, analüüsi- ja seoste loomise oskuse. Praegu töötan keeletoimetajana, igapäevatöös saan rakendada ka magistriõppes käsitletut, näiteks terminiloome, andmebaaside kasutamine, kirjakeele varieerumine, teadmised keelekorralduse põhimõtetest. Samuti jätkan oma õpinguid – alates 2014. aasta sügisest õpin Tallinna ülikooli doktorantuuris lingvistika erialal, see on võimaldanud veelgi enam keskenduda just minu uurimistöö teemale inglise-eesti keelekontaktide kohta."


"Lingvistika magistriõpe andis mulle oskuse näha ja analüüsida keelt kui tervikut. Bakalaureuseõppes tundsin, et omandan justkui eri killukesi keelest, ning seetõttu näis nii mõnigi aine väga keeruline. Alles magistriõpingute ajal hakkas õpitu järjest selgemaks muutuma ja ma suutsin need keelekillud omavahel ühtseks loogiliseks tervikuks moodustada. Ma ei ole kordagi kahetsenud, et just selle eriala valisin. Töötan keeletoimetajana ja tunnen pidevalt, kuidas lingvistikast saadud teadmised mind minu töös abistavad. Ja tegelikult ei ole magistrikraadist ainult tööelus kasu olnud. Oskus midagi sügavuti analüüsida ja tänapäeva infomürast vajalikku teavet leida tuleb alati kasuks. Selle eriala omandamine on andnud mulle suurepärase võimaluse peale keele praktilise poolega tegelemise ka veidi teadustööga kokku puutuda ning seega hoida oma elu põneva ja mitmekesisena."

Kuhu edasi?

Millistel erialadel võib tööd leida?

Oskus kasutada asja- ja olukohast keelt ning luua ja toimetada eri tüüpi tekste tuleb kasuks mis tahes elualal töötades, nii era- kui ka avalikus sektoris. Õppekava lõpetanuna leiad rakendust mis tahes ametikohal, kus eeldatakse analüüsivõimet, üldistamisoskust ja head eneseväljendusoskust.

Keeletoimetaja suuna lõpetanuna leiad rakendust näiteks keeletoimetajana kas toimetustes, kirjastustes, tõlkebüroodes või riigiasutustes.

Keeleteaduse suuna lõpetanuna ootavad sind nii praktilisi keelalaseid lahendusi loovad töökohad kui ka näiteks keelealased uurimisprojektid ja -rühmad. Samuti keelepoliitikaga tegelevad asutused, näiteks ministeeriumid.

Edasiõppimisvõimalused

Keeleteaduse ja keeletoimetamise magistriõpe on teadustöös edukamatele üliõpilastele loomulikuks eelastmeks doktoriõppele. Lõpetanutel on võimalus jätkata õpinguid näiteks Tallinna ülikooli lingvistika või kultuuride uuringute doktorikaval.

Võta ühendust!

PostiaadressNarva mnt 29, 10120 Tallinn

Telefon(+372) 640 9376

Sarnased erialad

Kirjalik tõlge

Humanitaarteaduste instituut

Tehnoloogia kiire areng ning masintõlke ja tehisaru üha laialdasem kasutamine tõlketurul on vahel tekitanud küsimuse, milleks õppida tõlkimist. Meeles tuleks siiski pidada, et ehkki tõlkija profiil ja pädevused on aja jooksul muutunud, ei ole nõudlus analüüsivõimeliste ja laiapõhjalist kompetentsi omavate tõlkespetsialistide järele kuhugi kadunud.

Magistriõpe
Eesti keel
20
Sessioonõpe
Vaata eriala

Kirjandusteadus

Humanitaarteaduste instituut

Sind huvitab kirjandus? Sulle meeldib väga lugeda ja sa soovid laiendada oma teadmisi selle kohta, mis kirjandus tegelikult on? Sa soovid kirjandusteoste üle mõelda ja jagada oma mõtteid teistega? Sulle meeldib kirjutada ja panna kirja oma arvamus loetud raamatute kohta? Või sulle meeldib hoopis kirjutada ilukirjandust - luulet ja proosat? Sul on tunne, et kirjandus ja lugemine on oluline osa sinu elust ja sa tahad õppida oma elu seda külge rohkem tundma.

Magistriõpe
Eesti keel
16
Sessioonõpe
Vaata eriala

Lingvistika

Humanitaarteaduste instituut

Lingvistika doktoriõppe eesmärk on valmistada ette teadlasi ja õppejõude lingvistika alal.

Doktoriõpe
Eesti keel
Inglise keel
Vaata eriala

Kultuuride uuringud

Humanitaarteaduste instituut

Kultuuride uuringud on doktoriõppekava, kus on võimalik spetsialiseeruda mitmele kultuuride eri aspekte käsitlevale suunale, nagu kultuuriteooria, eesti kirjandus ja kultuur, ingliskeelsed kirjandused ja kultuurid, saksakeelsed kirjandused ja kultuurid, romanistika, vene kirjandus ja kultuur, Lähis-Ida ja Aasia kirjandus ja kultuur, kultuurigeograafia, sotsiaal- ja kultuurantropoloogia ning filosoofia.

Doktoriõpe
Eesti keel
Inglise keel
Vaata eriala

Referent-toimetaja

Humanitaarteaduste instituut

Ootame sind referent-toimetaja peaerialale, kui näed end tulevikus töötamas ametikohal, mis vajab väga hea eesti keele oskuse kõrval teadmisi asjaajamisest, oskust võõrkeelseid tekste tõlkida, refereerida ja toimetada.

Bakalaureuseõpe
Eesti keel
20
Päevaõpe
Vaata eriala