Kirjandusteadus

Kirjandusteadus

Sind huvitab kirjandus? Sulle meeldib väga lugeda ja sa soovid laiendada oma teadmisi selle kohta, mis kirjandus tegelikult on? Sa soovid kirjandusteoste üle mõelda ja jagada oma mõtteid teistega? Sulle meeldib kirjutada ja panna kirja oma arvamus loetud raamatute kohta? Või sulle meeldib hoopis kirjutada ilukirjandust - luulet ja proosat? Sul on tunne, et kirjandus ja lugemine on oluline osa sinu elust ja sa tahad õppida oma elu seda külge rohkem tundma.

Õppetase Magistriõpe

Õppe kestus 2 aastat

Õppekeel Eesti keel

Õppekohtade arv 16

Õppevorm Sessioonõpe

Sa saad seda teha, kui tuled õppima kirjandusteaduse magistrikavale Tallinna ülikooli!

Kirjandusteaduse interdistsiplinaarne õppekava annab teadmised kirjandusteadusest, oskused kirjalikuks tekstiloomeks ning võimaldab õppida eri maade kirjandust ja kultuuri. Õpingute jooksul saab valida aineid eri maade kirjandustest - eesti, vene ja aasia kirjandusest (sh jaapani kirjandusest) ning inglis-, prantsus- ja saksakeelsest kirjandusest.

Ootame õppima kõiki bakalaureusekraadiga õppureid, kellel on tõsine huvi kirjanduse ja kultuuri vastu, mitmekülgsed humanitaarsed huvid, avatud meel, hea kirjalik väljendusoskus ning analüüsivõime. Samuti on oodatud need üliõpilased, kes on varem olnud seotud mõne muu erialaga, kuid kirjandus pakub tõsist huvi ja on soov seda lähemalt tundma õppida.  

Miks tulla meile õppima?

  • Õppekavas õpivad üliõpilased nii vanemat kui ka tänapäeva kirjandust, klassikalist ja moodsat kirjandusteooriat ning saavad ülevaate kirjanduse seostest teiste teadusvaldkondadega.
  • Õppekava arendab kirjalike tekstide loomise oskusi - õpitakse kirjutama nii kirjanduskriitikat kui ka ilukirjanduslikke tekste.
  • Õppekava annab teadmisi erinevate kultuuriareaalide kirjandusest ja kultuurist laias võrdlevas kontekstis alates eesti kirjandusest kuni Aasia kirjandusteni välja.
  • Lisaks kirjandusloolistele ja teoreetilistele ainete on õppekavas ka praktilisi aineid, mis annavad oskusi tulevaseks tööks erinevates kirjandusega seotud valdkondades (kirjastamine, toimetamine, tõlkimine, eri liiki tekstide kirjutamine). Õpingute jooksul tuleb läbida ka erialane praktika, kus üliõpilased saavad reaalseid töökogemusi töötades erinevates kirjandusasutustes. 
  • Teadmised kirjanduse kohta avardavad maailmapilti, aitavad mõista erinevaid kultuure, ajaloosündmusi ja inimesi. Kirjandusteoste teoreetilise analüüsimise oskus on võti, mis avab teose esmapilgul varjatuks jäävad tahud. Kirjandusteaduslikud teadmised annavad ka oskuse paigutada kirjandusteost kultuurilisse, ajaloolisse, žanrilisse jms konteksti.

 

Õppekava ja -ained

Õppevormi kirjeldus

  • Kestus: 2 aastat
  • Õppevorm: sessioonõpe (loengud ja seminarid toimuvad neljapäevast laupäevani)
  • Õppetöö toimub eri vormis, loenguid täiendavad aruteluseminarid ja ka rohke iseseisev töö näiteks tekstide toimetamise või loometööna.

  • Õpingute jooksul tuleb läbida erialapraktika.

  • Õpingute jooksul kirjutab ja kaitseb üliõpilane magistritöö. See on iseseisev akadeemiline uurimus, kus analüüsitakse kirjandust tänapäevaste teoreetiliste meetodite abil.

Olulised eriala- ja üldained

Kirjandusteaduse magistriõpingud koosnevad ülikooli ja humanitaarteaduste instituudi üld­ainetest ning kirjandusteaduslikest erialaainetest.

Kirjandusteaduse ja kirjaliku tekstiloome moodul annab teadmised üldisest kirjandusteadusest, klassikalisest ja moodsast kirjandusteooriast, arendab kirjalike tekstide loomise oskusi ning annab praktilisi teadmisi kirjastamise ja kirjanduslike tekstide toimetamise kohta. Magistritöö kirjutamist toetab magistriseminar. 2019/2020 õppeaastal õpetab kirjandusteaduse magistrantidele loovkirjutamist kirjanik Jan Kaus.

Valikainete moodulis on võimalik valida aineid erinevate kultuuriareaalide kirjandusest ja kultuurist. Valida saab aineid eesti kirjandusest, ingliskeelsest kirjandusest, prantsuskeelsest kirjandusest, saksakeelsest kirjandusest, vene kirjandusest ja aasia kirjandustest (sh jaapani kirjandus). Õppekava loob sünergiat eri maade kirjandusega tegelevate kirjandusüliõpilaste vahel. Lisaks on võimalik valida aineid, mis keskenduvad ilukirjanduse tõlkimisele, verbaalse ja visuaalse kunsti suhetele või kultuurianaüüsi erinevatele tahkudele.

Õpingute jooksul tuleb õppida ka erialast võõrkeelt, läbida erialane praktika ja ELU projekt, mis toetab meeskonnatööoskust ja erialade vaheliste probleemide lahendamist. Õppekavas on üks vabaaine.

Õppekava ühendab kirjandusteaduslikud teadmised praktiliste oskustega (nt kirjastamine, toimetamine, tõlkimine, eri liiki tekstide kirjutamine), mida läheb vaja reaalselt töötades erinevatel kirjandusega seotud ametikohtadel.

 

Tutvu õppekavaga

Õppekeskkond

  • Kirjandusteaduse õppekaval õpetavad õppejõud on Eesti silmapaistvad kirjandusteadlased, kes osalevad aktiivselt nii teadustöös kui ka Eesti avalikus kirjandus- ja kultuurielus.
  • Õppejõud julgustavad kirjandusteaduse üliõpilasi suhestuma Eesti kirjanduseluga juba õpingute ajal.
  • Õpingute jooksul on võimalik minna Erasmuse vahetusüliõpilaste programmiga mõnda Euroopa ülikooli.
  • Kirjandusteaduse üliõpilastel, õppejõududel ja vilistlastel on traditsiooniks igal aastal pidada Tammsaare muuseumis jõulupidu ja magistritööde kaitsmise päeval kevadpidu.
  • TLÜ kirjandusteaduse üliõpilased ja vilistlased on alati oodatud osalejad ja kuulajad ka kirjandusteaduse suvekoolis Alatskivil Liivi muuseumis.
  • Õppejõud hoolitsevad ka selle eest, et kirjandusteaduse eriala üliõpilased hõlmataks juba õpingute ajal eesti kirjandus- ja kultuuriellu ja toetavad üliõpilaste loomingulisi huvisid. Tihe on side ka vilistlaste vahel. 
  • Üliõpilased on väga oodatud Tallinna Kirjanike Maja kirjanduslikele kolmapäevadele, mille raames toimub ka koostöös Eesti Kirjanike Liiduga üritustesari "TÜHI saal“. Kõik huvilised on oodatud ka Tallinna Kirjanike Maja raamatuesitlustele, kirjandusfestivalile HeadRead ja teistele kultuuriüritustele.
  • Õppides Tallinna ülikoolis on tudengitele avatud rikkalike võimalustega mitmekorruseline raamatukogu ja moodne kampus.
  • Tallinna ülikool asub kesklinnas ja on hõlpsasti ligipääsetav. 

Õppejõud

Piret Viires on eesti kirjanduse ja kirjandusteooria professor. Ta on omandanud doktorikraadi Tartu ülikoolis 2006. aastal eesti kirjanduses.

Tema peamised uurimisvaldkonnad on tänapäeva eesti kirjandus, postmodernism ja post-postmodernism, kirjanduse ja tehnoloogia suhted, digitaalne kirjandus. Ta on avaldanud raamatuid eesti kirjandusest ja postmodernismist, neist viimane on seni "Postmodernism in Estonian Literary Culture" (2012, Peter Lang Verlag). Lisaks on ta avaldanud rohkesti teemakohaseid artikleid, toimetanud teaduskogumikke, korraldanud teaduskonverentse, on teadusorganisatsioonide ja toimetuskolleegiumite liige. Viires on õpetanud ja teinud uurimistööd Turu ülikoolis (Soome), Eötvös Lorándi ülikoolis (Ungari) ja Ohio Osariigi ülikoolis (USA). Piret Viires on Eesti Kirjanike Liidu aseesimees ja on avaldanud ka ilukirjandust.

Piret Viires meedias:


Ave Mattheus on võrdleva kirjandusteaduse dotsent. Ta on omandanud magistrikraadi germanistikas ja võrdlevas kirjandusteaduses Müncheni ülikoolis Saksamaal (1998) ja doktorikraadi kultuuride uuringute erialal eesti kirjanduse suunal Tallinna ülikoolis (2013).

Tema peamised uurimishuvid on seotud eesti laste- ja noortekirjanduse, 18. ja 19. sajandi eesti kirjanduse, eesti-saksa kirjandussuhete ja tõlketeooriaga. Ta on olnud külalisõppejõud Müncheni ja Göttingeni ülikoolis Saksamaal.

 

 

 


Luule Epner on eesti kirjanduse dotsent. Ta õpetab ka Tartu ülikooli teatriteaduse magistriõppes. Peamised uurimisvaldkonnad on draamateooria, eesti näitekirjandus ja teater, aga ka 20. sajandi eesti proosakirjandus.Ta on avaldanud artikleid paljudes väljaannetes ning on kollektiivsete monograafiate "Eesti kirjanduslugu" (2001) ja "Eesti sõnateater 1965–1985" (2015) üks autoreid.

Kuulub Eesti Teatriliitu, Eesti Kirjanduse Seltsi, Rahvusvahelisse Teatriuurimise Föderatsiooni jm ühendustesse.

 

 

Anne Lange on tõlkeuuringute dotsent ja tunnustatud tõlkija, kelle kanda on ilukirjanduse toimetamise loengud. Doktorikraadi Tallinna ülikoolis kaitses ta kirjastuses Ilmamaa 2004. aastal ilmunud monograafiaga Ants Orasest, 20. sajandi keskpaiga olulisest tõlkijast ja kultuurikriitikust.

Tema peamised uurimisvaldkonnad on Eesti kultuurilugu rõhuasetusega tõlkelool, et tuua välja ajalooline perspektiiv tõlketeaduses ja osundada tõlketeaduse olulisusele ajaloo mõistmises. Oma uurimusi on ta avaldanud nii eesti kui ka inglise keeles, toimetanud koos Antoine Chalvini ja Daniele Monticelliga kogumiku "Between Cultures and Texts.Itineraries in Translation History/Entre les cultures et les texts: Itineraries en histore de la traduction. With an Introduction by Theo Hermans" (Peter Lang, 2011) ja Daniele Monticelliga ajakirja Methis Eesti tõlkeloo erinumbri (2012). Tema Tallinna Ülikooli Kirjastuses 2015. aastal ilmunud "Tõlkimine omas ajas" annab kolme juhtumiuuringu näitel ülevaate tõlkimise ajaloost Eestis.


Eneken Laanes on võrdleva kirjandusteaduse ja kultuurianalüüsi dotsent ja Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse vanemteadur. Tema teadustöö keskendub rahvusülesele mälule ja kultuurideülestele mäluvormidele nõukogudejärgse Ida-Euroopa mälukultuuris. Eneken Laanes on õppinud võrdlevat kirjandusteadust Tartu ülikoolis, Bologna ülikoolis (kevad 2001), Berliini vabaülikoolis (2003-2004) ning on töötanud teadurina Yale’i ülikoolis (2013-2014). Ta on avaldanud raamatu "Lepitamatud dialoogid: subjekt ja mälu nõukogudejärgses eesti romaanis" (Tallinn, 2009) ja toimetanud kogumikud "Novels, Histories, Novel Nations: Historical Fiction and Cultural Memory in Finland and Estonia" (Helsingi, 2015, koos Ilona Pikkase ja Linda Kaljundiga) ja "Metamorfiline Kross: Sissevaateid Jaan Krossi loomingusse" (Tallinn, 2005) ning Keele ja Kirjanduse erinumbri ajalooromaanist ja kultuurimälust (2013, nr 8-9).

Tema peamised uurimisvaldkonnad on kultuurimälu, traumateooria, ajalooline romaan, kriitiline teooria ja kultuurianalüüs, kaasaegne kirjandus, subjektsuse teooriad, autobiograafia, maailmakirjandus, rahvusülene kirjandus ja mitmekeelsus.


Ülar Ploom on kirjandusteadlane ja tõlkeuurija. Ta on süvendatult tegelenud hiliskeskaja ja vararenessansi (eriti itaalia) kirjanduse ja kultuuriga ning itaalia XX sajandi kirjandusega, samuti itaalia kirjanduse retseptsiooniga Eestis. Ta on kommenteerinud Dante Alighieri "Põrgu" ja "Purgatooriumi" ja on lõpetamas (koos I. Venega) "Paradiisi" tõlget. Ülar Ploom on tõlkinud eesti keelde Petrarca, Moravia, Bassani, Calvino ja Eco teoseid. Ta on avaldanud lühiproosat ja kolm luulekogu.

  • Loe Ülar Ploomi artiklit itaalia ja prantsuse luule kajastustest eesti poeedi Villem Ridala luules.
  • Kuula raadiosaadet Dante Alighieri  "Purgatooriumist".
  • Loe kommentaari Umberto Eco teosele "Foucault pendel".

Kaia Sisask on prantsuse kirjanduse ja kultuuri lektor, tõlkija ja toimetaja. Ta on tõlkinud prantsuse keelest nii ilukirjandusklassikuid (H. de Balzac, A. Gide, Stendhal, G. Giono) kui ka humanitaarteaduslikke ja filosoofilisi teoseid (M. Foucault. E. Lévinas, G. Bachelard, J. Kristeva, C. Lévy-Strauss, J. Le Goff, J.-P. Schmitt). Kaia Sisask on Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni liige.

Tema teaduslikud huvid puudutavad tõlkeproblemaatikat, kultuuridevahelist kommunikatsiooni ja prantsuse kirjanduse retseptsiooni Eestis. Teda huvitavad ka kultuurisümbolid kollektiivse identiteedi kujundamisel ja rahvusliku/kultuurilise enesemäärtlemise küsimused (vastavalt prantsuse ja eesti) tänapäeva kiiresti muutuvas väärtusteruumis.


Julia Tofantšuk on briti kirjanduse dotsent. Ta on õpetanud nii praktilist inglise keelt (Teksti analüüs, Tänapäeva inglise keel C1-tasemel) kui ka kirjandust ja kirjandusteadust käsitlevaid kursusi (Inglise kirjanduse ajalugu, Maailmakirjandus, Sissejuhatus kirjanduseadusesse, Tänapäeva kirjandusteooriad, 20.-21.saj briti kirjandus, 20. saj briti naiskirjanikud, 19. saj briti kirjandus, 19. saj briti kunst) bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe tasemel. Ta on juhendanud bakalaureuse- magistri- ja doktoritöid  ning on panustanud BA, MA ja PhD õppekavade arengusse. Julia Tofantšuk on mitme erialase seltsi liige. 

Oma doktoritöös (2007) uuris Julia Tofantšuk identiteedikonstrueerimist kaasagsete briti naiskirjanike loomingus Eva Figesi, Jeanette Wintersoni ja Meera Syali näitel. Ta on avaldanud artikleid (sh Palgrave Macmillan, Peter Lang WV, VW Trier, Interlitteraria) ja esinenud ettekannetega soo- ja identiteediuuringute alal, on käsitlenud naisajaloo (Herstory) ja trauma teemasid, ökokriitikat ja ökofeminismi  Ta huvitub tänapäeva inglise keelt kõnelevate maade kirjandusest, identiteediuuringutest, diasporaa kirjandusest ja ökokriitikast, samas valdkondade lõimimise viisidest, nagu looduse ja kultuuri, kirjanduse ja kunsti vahekord.


Maris Saagpakk on saksa kultuuriloo ja kirjanduse dotsent ja võõrkeeleõpetaja magistriõppekava kuraator. Tema akadeemiline karjäär on olnud seotud Tallinna ülikooliga, kus ta lõpetas algul saksa ja inglise keele õpetaja õppekava ning hiljem kaitses doktoritöö baltisaksa autobiograafiatest. Arvukate stipendiumide ja vahetusprogrammide raames on Saagpakul olnud võimalus ennast täiendada Hamburgi, Kieli, Erfurti, Würzburgi, Leipzigi ja mitmetes teistes Saksamaa ülikoolides ning Marburgis asuvas Herderi Instituudis. Erasmuse programmi raames on Saagpakk õpetanud Saksamaal, Tšehhis, Itaalias, Lätis ja Soomes. 

Teadustöö keskmes on tal alati olnud baltisaksa kultuurilugu ja kirjandus, eriti autobiograafiakirjandus, samuti Baltikumiga seotud saksa autori August von Kotzebue looming ja selle retseptsioon Eestis. Maris Saagpakk on vaadelnud baltisaksa kirjandust postkolonialistliku ideevälja kontekstis ning on juhtinud ETF grantiprojekti "Baltisaksa (kultuuri)tekstid ja postkoloniaalne diskursus" (2010-2012). Viimasel ajal on Saagpakk tegelenud linguistic landscape'i temaatikaga (võõr)keelte populariseerimise ja (ajaloolise) mitmekeelsuse teadvustamise eesmärgil. Lisaks teadustööle on Saagpakk tegev tõlkijana.


Alari Allik on Jaapani uuringute lektor.

Oma teadustöös keskendub ta omaeluloolisusele keskaegses jaapani kirjanduses ning käsitleb filosoofia ja religiooni mõju kirjanike enesemääratlusele.

Lisaks teadustööle on Alari Allik tegelenud ka klassikalise jaapani kirjanduse tõlkimise ja toimetamisega. Tallinna Ülikooli Kirjastuse "Bibliotheca Asiatica" sarjas on tema tõlkes ilmunud erakmunk Saigyō "Mägikodu" ja Fujiwara noTeika koostatud "Sada luuletust, sada luuletajat", mis annavad hea ülevaate keskaegsest jaapani luulest.

Vastuvõtutingimused

  • Kandidaadilt eeldame bakalaureusekraadi või sellele vastavat ettevalmistuse astet.
  • Sisseastumisel tuleb sooritada eksam.
  • Vastuvõtulävend on 70 palli.

Vastuvõtueksam

Sisseastumisel tuleb sooritada eksam, mis koosneb kirjalikust osast ja vestlusest.

  • Kandidaat peab saatma hiljemalt 1. juuliks elektrooniliselt aadressile piret.viires@tlu.ee kirjaliku teksti, kus ta põhjendab erialavalikut ja kirjutab esialgse visiooni oma magistritöö teemast (1-2 lk). 
  • Eksamil toimub vestlus, mille jooksul arutletakse erinevate kirjandusküsimuste üle ja vesteldakse plaanitava magistritöö teemal.

Vestluse kellaaja saab kandidaat avalduse esitamisel SAISis.

Vastuvõtueksamite ajakava

Vilistlased

 

"Kirjandusteadus aitab viia mõtlemist uuele tasemele. Hakkad nägema seoseid ning õpid vaimseid nähtusi omavahel võrdlema. See on vajalik nii kirjanduse analüüsimisel, aga ka laiemalt kultuuriga suhestumiseks ning selles osalemisel. Oma töös olen korduvalt kogenud, kui olulise jalgealuse on kirjandusteaduse õpingud mulle andnud. Soovitan!"

 

 

 

 

 

 


"Kirjandusteaduse õpingud on olnud minu jaoks hindamatu väärtusega. Eelkõige peitub see väärtus minu jaoks inimestes - nii mu suurepärastes õpingukaaslastes kui ka õppejõududes, kellega elu mind kirjandusteaduse õpingute kaudu on kokku viinud. Otseselt rakendan neist aastatest hangitud teadmistepagasit praegu doktorantuuris, kuid olen saanud ka palju silmaringi avardavaid üldteadmisi kultuuriloost, mida kasutan pidevalt oma praeguses põhitöös Klassikaraadio toimetajana. Olen selle kogemuse eest tänulik."

 

 

 

 


"Hea kirjandusteadlane on detektiiv, psühholoog, poeet ja arhitekt ühes isikus. Esiteks tähendab see seda, et kirjandusteadlasel pole kunagi igav. Ja teiseks seda, et kirjandusteadlasel on suurepärased eeldused töötada kõikjal, kus väärtustatakse tundlikku ja selget sõna, loomingulisust, arenenud analüüsi- ja empaatiavõimet ja oskust kultuuri(de)s orienteeruda. Seega võib kirjandusteadlane oma kutsumust järgides asuda tööle näiteks muuseumisse, kirjastusse või ülikooli (mida võin kinnitada omast kogemusest), aga tunda end sama hästi ka reklaamiagentuuris, (kultuuri)ajakirjanduses, kirjanduskeskuses, teatris, mõnes ministeeriumis või hakata hoopis eraviisiliselt eriti erudeeritud kirjaniku ametit pidama. Ja last but not least - lisaks ülemaailmsele tuntusele ühendab ka nt Stingi, Renée Zellwegerit, David Duchovnyt, Emma Watsonit ja Hugh Granti just kirjandusalane kõrgharidus. Et mis seal enam öelda - kirjandusteadlastele on maailm tõesti lahti."

2017. aastal võitis Berit Kaschan debüütkoguga "Ma naeran magades" Tallinna Ülikooli kirjanduspreemia algupärase kirjandusteose kategoorias. 

Kuhu edasi?

Millistel erialadel võib tööd leida?

Kirjandusteaduse magistriõppe lõpetanutel on tänapäevane, mitmekülgne ja kõrge akadeemilise tasemega haridus, ta tunneb hästi kirjandusteadust, oskab end eri tekstiliikides kirjalikult ja loominguliselt väljendada, oskab toimetada ilukirjanduslikke tekste ning on omandanud teadmised erinevate maaade kirjandustest.

Õpingute käigus omandatud lai silmaring ja põhjalikud teadmised loovad eeldused asuda tööle ametikohtadel, mis nõuavad head humanitaarharidust ja on kultuuri seisukohalt olulised. Näiteks kuraatori või uurijana kirjanike muuseumites ja kirjandusarhiivides, kirjandustoimetajana aja­kirjanduses või kirjastustes, kirjandus- ja kultuuriürituste organisaatorina, kirjandus- ja kultuuriprojektide juhina, kirjandusagendina, ilukirjanduse tõlkijana, kirjanduskriitikuna ning ametiasutuste kultuurinõunikuna.

Kirjandusteadmised on vajalikud ka siis, kui plaanitakse ettevõtlust loomemajanduse vallas, kirjastuste või kultuuriväljaannete loomist. Süvendatud teadmised kirjandusest ja arendatud tekstiloomeoskused on vajalikud ka neile, kes soovivad end teostada kirjanikuna.

Edasiõppimisvõimalused

Akadeemiliselt kõige silmapaistvamatel magistrantidel on võimalus jätkata õpinguid doktoriõppes ja keskenduda kirjandusteadlase akadeemilisele karjäärile. Tallinna ülikoolis sobib selleks kultuuride uuringute doktoriõppekava.

Võta ühendust!

PostiaadressNarva mnt 29, 10120 Tallinn

Telefon(+372) 640 9376

Sarnased erialad

Eesti keel ja kirjandus

Humanitaarteaduste instituut

Ootame sind eesti keele ja kirjanduse peaerialale, kui pead tähtsaks eesti kultuuri püsimist ja arendamist ning tahad süveneda eesti keele toimimisse, ajalukku ja struktuuri. Sulle meeldib lugeda ilukirjandust ning soovid arendada oma eesti keeles kirjutamise loomingulisi oskusi.

Bakalaureuseõpe
Eesti keel
Päevaõpe
Vaata eriala

Kultuuriteooria ja filosoofia

Humanitaarteaduste instituut

Kultuuriteooria ja filosoofia magistrikava on interdistsiplinaarne õppekava, mis pakub süvendatud teadmisi nii kultuuriteooria kui ka filosoofia valdkonnas. See on Eestis ainulaadne õppekava, mis on mõeldud ennekõike nendele bakalaureusekraadi omandanud inimestele, kellel on sügavam huvi teoreetiliste küsimuste ja kultuurinähtuste mõtestamise suhtes.

Magistriõpe
Eesti keel
16
Sessioonõpe
Vaata eriala

Kirjandus-, visuaalkultuuri ja filmiteooria

Humanitaarteaduste instituut

Soovid õppida tundma kirjanduse, filmi ja visuaalkultuuri vahelisi suhteid nii nüüdisaegses kui ka ajaloolises kontekstis? Tahad saada uusi teoreetilisi teadmisi intermediaalsest esteetikast, kirjandus-, visuaalkultuuri- ja filmiteooriast? Soovid õppida analüüsima nii vanu kui ka nüüdisaegseid tekste ja kujutisi? Kui jah, siis see magistrikava on sulle!

Magistriõpe
Inglise keel
Päevaõpe
830€
Vaata eriala