Eesti keele kui teise keele ja eesti kultuuri õpetaja
Eesti keele kui teise keele ja eesti kultuuri õpetaja peaeriala annab sulle oskuse oma emakeelt ja kultuuri uutmoodi mõtestada ning eesti keelt ja kultuuri teise keele ja kultuuri esindajale õpetada.
Eriala loob sulle võimaluse aidata kaasa Eesti ühiskonna ühtsusele ja sellele, et eesti keel oleks kõigi Eesti elanike ühine suhtluskeel.
Eriala olulisus tõuseb seoses Eesti rahvusvahelistumisega pidevalt. Üha enam elab meie riigis erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesi, kellele saad lõimumisel abiks olla.
Huvi eesti keele ja kultuuri vastu kasvab ka mujal maailmas: ainuüksi Eesti riigi lähetatud välislektorite arv on viimase paari aastakümne jooksul mitmekordistunud, ent eesti keelt õpetatakse välismaal ka paljudes ülikoolides, kus Eesti saadetud lektorit pole, samuti väljaspool ülikoole. Niisiis on meie eriala pidevalt muutuv tulevikueriala, mis annab su karjäärile hea baasi.
- väärtustavad eesti keelt ja kultuuri ning näevad end tulevikus töötamas eesti keele kui teise keele õpetajana;
- soovivad kaasa aidata eesti keele ja kultuuri püsimisele ning levikule ja seista hea eesti keele eest;
- soovivad aidata kaasa teiskeelsete inimeste lõimumisele Eesti ühiskonda ning eesti keele ja kultuuri tutvustamisele nii Euroopas kui ka väljaspool seda.
Soovi korral on võimalik läbida mõlemad peaerialad: nii eesti keele kui teise keele ja kultuuri õpetaja kui ka eesti keele ja kirjanduse õpetaja peaeriala kuni kolme õppeaasta jooksul. Mõlemad peaerialad läbinu saab pädevuse õpetada eesti keelt nii esimese kui ka teise keelena.
Miks tulla meile õppima?
- Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi eesti keele kui teise keele ja eesti kultuuri õpetaja eriala loomisel on peetud silmas tänapäevaseid teadmisi keeleomandamisest ja -õpetamisest ning keeletasemetest, eesti keele omandamisest teise keelena ja eesti kultuuri eripäradest.
- Õppetöö ja praktika on lõimitud: alates esimesest semestrist on kogu õpinguperioodi jooksul pidev kokkupuude tulevase ametiga.
- Oleme erilist rõhku pannud sellele, et muutunud ootused erialale kajastuksid nii teoreetilistes teadmistes, didaktikas kui ka praktikavõimalustes. Lisaks endiselt ajakohasele üldhariduskooli õpetaja ettevalmistusele oleme panustanud täiskasvanuõppealastele teadmistele ja oskustele didaktikas ning laiendanud praktikavõimalusi keeltekoolidesse, -kursustele ja välisülikoolidesse.
- Meie eriala õppejõududel on laialdased kogemused nii eesti keele kui teise keele ja kultuuri praktilises õpetamises kui ka suurepärased teoreetilised teadmised. Neil on töökogemus nii Tallinna ülikoolis kui ka välisülikoolides.
Õppekava ja -ained
Eesti keele ja kirjanduse õpetaja õppekavale astudes saad valida kahe peaeriala vahel: eesti keele ja kirjanduse õpetaja ning eesti keele kui teise keele ja eesti kultuuri õpetaja peaeriala.
Õppevormi kirjeldus
- Kestus: 2 aastat
- Õppevorm: sessioonõpe (loengud ja seminarid toimuvad semestris 14 nädalal neljapäevast laupäevani)
-
Magistrikraadi omandamiseks tuleb kirjutada ja kaitsta magistritöö.
Olulised eriala- ja üldained
Oluline koht on õpingutes praktikal, st õpetajatööga puututakse kokku kogu õpinguperioodi jooksul. Tunduvalt on laienenud praktika võimalused: lisaks üldhariduskoolile saab praktikat sooritada ka keeltekoolides ja -kursustel, samuti välislektorite juures.
Põhilised erialased teadmised omandatakse eesti keele kui teise keele ja ainedidaktika moodulis, mida õppides:
- arenevad ja süvenevad üliõpilase teoreetilised erialased teadmised nii eesti keele kui ka kultuuri alal;
- omandatakse didaktilised oskused eesti keele kui teise keele ja kultuuri õpetamiseks eri vanuserühmades ja sõltuvalt keeleõppe eesmärgist;
- süvenevad teadmised eesti keele grammatikast ja sõnavarast, omandatakse oskus näha eesti keele struktuuri keeleõppija vaatevinklist;
- õpitakse nägema eesti keelt teiste keelte ja kultuuride kontekstis ning mõistma keele ja keeleomandamise psühholoogilisi protsesse.
Erialased teadmised on tugevalt lõimitud kasvatusteaduslike ja psühholoogiaainetega ning praktikaga.
Üldkasvatusteaduslike ja psühholoogiaainete moodulid loovad vajaliku teadmiste ja oskuste baasi iga õppija arengu toetamiseks õppeprotsessis ning enda kui õpetaja professionaalse arengu kavandamiseks. Kasvatusteaduslikud õpingud on tihedalt seotud pedagoogilise praktika ning ainedidaktika õpingutega.
Tagamaks teooria ja praktika sidusus, õpitakse paralleelselt teoreetiliste kursustega ka praktika aineid. Esimese aasta praktikatel vaadeldakse kolleegide tunde ja analüüsitakse neid ning antakse ka ise mõned tunnid. Teise aasta praktikal töötatakse juhendava õpetaja käe all 4-6 nädalat ning täidetakse õppejõudude poolt antavaid praktika ülesandeid.
Praktikate käigus areneb üliõpilastel sügav refleksioonioskus, mis on õpetaja professionaalse arengu alus. Osa praktikat võib sooritada ka täiskasvanuõppes.
Lisaks läbitakse ka erialane inglise keel, mille eesmärk on toetada oskust töötada võõrkeelse erialase kirjandusega. Samuti läbitakse uurimistöö tegemiseks vajalikud aineid. Õpingud lõppevad magistritöö ning õpetaja kutse kaitsmisega.
Õppekeskkond
-
Eriala omandamist toetab moodne linnak, kus sinu kasutuses on õppetööks vajaliku tehnikaga varustatud auditooriumid, mitmekülgne tänapäevaste võimalustega õpperaamatukogu, arvutiklassid ja õpikeskus, aga ka kohvikud ja lastehoid. Lisaks õpperaamatukogule saavad üliõpilased kasutada ka ülikooli akadeemilist raamatukogu.
-
Üliõpilastel on võimalik oma uurimistulemusi tutvustada nii üliõpilas- kui ka teaduskonverentsidel, lüüa kaasa nende korraldamisel ja osaleda erialastes teadusprojektides.
- Üliõpilased on väga oodatud Tallinna Kirjanike Maja kirjanduslikele kolmapäevadele, mille raames toimub ka koostöös Eesti Kirjanike Liiduga üritustesari "TÜHI saal“.
- Tallinna ülikool asub kesklinnas ja on hõlpsasti ligipääsetav.
Õppejõud
Kristiina Bernhardt on Tallinna Ülikooli eesti keele kui teise keele didaktika nooremlektor. Ta on õppinud Tallinna Ülikooli doktoriõppes ning töötanud varasemalt TEA Kirjastuse õppekirjanduse projektijuhina.
Tiina Rüütmaa (PhD) on eriala juht ja eesti keele kui teise keele lektor, kes õpetab mitmeid erialaaineid. Teadustöös on ta keskendunud keelte kõrvutamisele (peamiselt eesti-ungari kontrastiivlingvistikale), mis annab tugeva põhja eesti keele kui teise keele käsitlemisele. Tiina Rüütmaal on pikaaegne kogemus ka praktilise eesti keele kui teise keele õpetamisel peamiselt inglise, aga ka ungari keele baasil.
Reili Argus on eesti keele professor. Ta peab loenguid psühholingvistikast, lapse keelelisest arengust, keeletoimetamisest ja eesti keele sõnamoodustusest. Tema teaduslikud huvid on ühelt poolt seotud esimese keele omandamisega ja nii ongi ta suurema osa oma ajast uurinud eesti keele omandamist, keskendudes eelkõige eesti muutemorfoloogia ja sõnamoodustuse omandamisele. Peale morfoloogia on ta uurinud ka leksikaalsete, leksikaalsemantiliste ning pragmaatiliste kategooriate omandamist. Teisalt tegeleb Reili Argus ka keeletoimetamise ja üldisemalt heakeelsusega seotud teemadega ning osaleb näiteks keeletoimetaja kutsestandardi väljatöötamises, Emakeele Seltsi keeletoimkonna ja Keeletoimetajate Liidu juhatuse töös ning viib aktiivselt läbi heakeelsusega seotud koolitusi eri asutustes ja ettevõtetes.
Vaata Reili Arguse ühe minuti loengut "Kas eesti keelt on keeruline õppida?"
Ave Mattheus on eesti kirjanduse dotsent. Ta on omandanud magistrikraadi germanistikas ja võrdlevas kirjandusteaduses Müncheni ülikoolis Saksamaal (1998) ja doktorikraadi kultuuride uuringute erialal eesti kirjanduse suunal Tallinna ülikoolis (2013).
Tema peamised uurimishuvid on seotud eesti laste- ja noortekirjanduse, 18. ja 19. sajandi eesti kirjanduse, eesti-saksa kirjandussuhete ja tõlketeooriaga. Ta on olnud külalisõppejõud Müncheni ja Göttingeni ülikoolis Saksamaal.
Anna Verschik on üldkeeleteaduse teenekas professor, kelle teaduslikud huvid on seotud sotsiolingvistikaga. Tema äärmiselt laialdane võõrkeelepagas toob õppekavasse
rahvusvahelise mõõtme. Neile, kes huvituvad keelekontaktidest, on Anna Verschiku loengud äärmiselt väärtuslikud. Ta on avaldanud töid eesti-vene keelekontaktidest, mitmekeelsusest internetis, Balti sotsiolingvistikast, jidiši keele kontaktidest Balti riikides, postsovetlike riikide keelesituatsioonist võrdlevas perspektiivis ja õpetab oma uurimisvaldkonnaga seotud aineid.
Anna Verschik meedias:
- Anna Verschik oli "Plekktrummi" (27.02.2017) saatekülaline (vaata saadet).
- Vaata Anna Verschiku ühe minuti loengut "Kas eesti keel sureb välja?"
Lea Nilson on eesti keele kui teise keele õpetaja. Viimased neli aastat on ta töötanud Sakala Eragümnaasiumis, õpetades seal eesti keelt teise keelena. Lisaks on ta õpetanud kaks aastat Multilingua keeltekoolis ja kolm aastat projektijuhtimist Majanduskoolis.
Vastuvõtutingimused
- Kandidaadil peab olema bakalaureusekraad või sellele vastav ettevalmistuse aste.
- Vastuvõtulävend on 70 palli.
Vastuvõtueksam
Vastuvõtueksam koosneb kolmest osast. Esimeses, kirjalikus osas kontrollitakse oskusi ja teadmisi eesti keele, kirjanduse ja kultuuri alal (kirjutusoskus, sõnavara ja grammatika tundmine, eesti kirjandus, kultuur jms). Kirjaliku osa kestus on umbes 1,5 tundi. Samal päeval pärast kirjalikku osa toimub kandidaadiga vestlus, mis koosneb omakorda kahest osast. Sisseastuja valib enne eksamile tulekut ühe teadusajakirjas ilmunud artikli. Vestlusel tuleb põhjendada valikut ning tutvustada artikli põhilisi seisukohti ja avastusi. Valitav ajakiri võib olla eesti- või võõrkeelne väljaanne, mis keskendub esimese ja/või teise keele õppimisele või haridusele ja õppimisprotsessile laiemalt (näiteks EHA, Keel ja Kirjandus, ERÜ aastaraamat, L1 Studies, TESOL ajakirjad vms). Vestluse teise poole (kutsesobivusvestlus) keskmes on kolm teemaderingi: a) sisseastuja huvi eriala vastu, selle omandamise motiivid ning magistritööga seotud esialgsed plaanid ja mõtted; b) üliõpilase positsioon ja tööprotsess akadeemilises ruumis; c) keele- ja kultuurialane silmaring. Kui kandidaadi õpingud bakalaureusetasemel ei sisaldanud eesti keele ja kirjanduse õpet, tuleb võtta vajalikke lisaaineid eesti filoloogia bakalaureusekavalt. Ained valitakse vastastikusel kokkuleppel, võttes arvesse üliõpilase varasemaid õpinguid, teadmisi ja vajadusi. Suulise vestluse individuaalsed kellaajad teatatakse kirjaliku eksami lõpul. Eksamipäeva pikkus sõltub kandidaatide hulgast.
Eksamiks aitavad valmistuda järgmised abivahendid: Ehala, M. 2001. Eesti keele struktuur. Künnimees. EKI teatmik https://eki.ee/teatmik/. Erelt, T. Eesti ortograafia (viimane väljaanne). Eesti Keele Instituut. Merila, A. jt 2003. Poeetika. Tartu Ülikooli Kirjastus. Kasuks tuleb kultuuriajakirjandusega kursisolek. Näidisküsimused vestlusel. Milline on teie akadeemilise kirjutamise kogemus? Millisest kultuurisündmusest viimati osa võtsite? Milliseid ilukirjandusteoseid olete viimati lugenud ning mida ja miks soovitaksite kooliõpilasel lugeda? Kuidas olete läbi mõelnud oma õpingute mahu ja elukorralduse?
Vastuvõtueksami osakaalud: kirjalik osa 50%, vestlus loetud artikli põhjal 20%, kutsesobivusvestlus 30%
Vastuvõtueksami hindamiskriteeriumid. Kirjaliku osaga hinnatakse eesti keele kui teise keele ja eesti kultuuri õpetaja peaeriala kandidaadil õigekirjaoskust, eesti keele grammatika põhimõistete tundmist (sh sõnaliigid, lauseliikmed) ja teadlikkust eesti kultuurist. Artikli põhjal toimuva vestluse käigus hinnatakse tekstivalikut (kas tekst on ainedidaktiline ehk keele-, kultuuri- ja kirjandusõpetusealane, teksti teaduslikku väärtust), resümeerimisoskust ning põhjendus- ja järeldusoskust. Kutsesobivusvestluse käigus hinnatakse kandidaadi motivatsiooni õpetajaõpinguteks, keele- ja kultuurialast silmaringi, kursisolekut haridusteemadega. Eesti keele kui teise keele ja eesti kultuuri õpetaja peaeriala kandidaadil hinnatakse eesti keele oskust, mis peab vastama C1-tasemele.
Vastuvõtueksami hindamine. Komisjon hindab kandidaati eelnevalt kindlaksmääratud kriteeriumide alusel. Vestlusel osalevad komisjoni liikmed, kes esitavad küsimusi. Vestluse järel toimub komisjoni kinnine arutelu, mille käigus otsustatakse konsensuslikult vestluse tulemuste põhjal kandidaadi vastuvõtueksami punktid.
Kuhu edasi?
Millistel erialadel võib tööd leida?
Eesti keele kui teise keele ja kultuuri õpetaja eriala annab sulle hea põhja edukaks ja mitmekülgseks karjääriks: eesti keele kui teise keele õpetajad on tööturul väga nõutud ja nende tööpõld üha laieneb.
Eriala lõpetajate võimalused on seoses Eesti ühiskonna rahvusvahelistumisega just viimaste aastatega oluliselt laienenud ja mitmekesistunud. Meie lõpetajad võivad töötada nii üldhariduskoolis kui ka keeltekoolides, leida tööd mitmesuguste riiklike projektide juures või eesti keele lektorina välismaal (eesti keelt ja kultuuri õpetatakse umbes 30 välismaa ülikoolis), koostada tänapäevaseid õppevahendeid või suunata Eesti haridus-, teadus- ja/või kultuurielu töötades ülikoolides, teadus- või riigiasutustes.
Riik maksab lähtetoetust õpetajakoolituse magistriõppe lõpetanutele, kes lõpetamise aastal asuvad tööle maa- või väikelinna koolis.
Edasiõppimisvõimalused
Teadustöös edukamatel on võimalus jätkata õpinguid lingvistika, kultuuride uuringute või kasvatusteaduste doktoriõppes.
Sarnased erialad
Eesti keele ja kirjanduse õpetaja
Humanitaarteaduste instituut
Hea eesti keele oskus on kõikide ainete õppimise alus. Kirjanduse väärtustamine ja tundmine hoiab Eesti kultuuri elujõulisena. Eriala lõpetaja on omandanud ajakohased ainedidaktilised tööriistad, et õpetada eesti keelt ja kirjandust tänapäeva ühiskonnas.
Kirjandusteadus
Humanitaarteaduste instituut
Sind huvitab kirjandus? Sulle meeldib väga lugeda ja sa soovid laiendada oma teadmisi selle kohta, mis kirjandus tegelikult on? Sa soovid kirjandusteoste üle mõelda ja jagada oma mõtteid teistega? Sulle meeldib kirjutada ja panna kirja oma arvamus loetud raamatute kohta? Või sulle meeldib hoopis kirjutada ilukirjandust - luulet ja proosat? Sul on tunne, et kirjandus ja lugemine on oluline osa sinu elust ja sa tahad õppida oma elu seda külge rohkem tundma.
Keeleteadus ja keeletoimetamine
Humanitaarteaduste instituut
Kui sa oled üks neist, kes armastab lugeda, kuid ei ole vahel rahul tekstide kvaliteediga ning soovid neid paremaks toimetada, on see õppekava just sulle. Samuti oled oodatud sellele kavale õppima siis, kui tunned huvi keele või paljude keelte vastu, sooviksid neid tulevikus uurida või hoopis keelepoliitilisi otsuseid kujundada.