Eesti keele kui teise keele ja eesti kultuuri õpetaja

Eesti keele kui teise keele ja eesti kultuuri õpetaja

Eesti keele kui teise keele ja eesti kultuuri õpetaja peaeriala annab sulle oskuse oma emakeelt ja kultuuri uutmoodi mõtestada ning eesti keelt ja kultuuri teise keele ja kultuuri esindajale õpetada.

Õppetase Magistriõpe

Õppe kestus 2 aastat

Õppekeel Eesti keel

Õppekohtade arv lävendipõhine

Õppevorm Tsükliõpe

Eriala loob sulle võimaluse aidata kaasa Eesti ühiskonna ühtsusele ja sellele, et eesti keel oleks kõigi Eesti elanike ühine suhtluskeel.

Eriala olulisus tõuseb seoses Eesti rahvusvahelistumisega pidevalt. Üha enam elab meie riigis erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesi, kellele saad lõimumisel abiks olla.

Huvi eesti keele ja kultuuri vastu kasvab ka mujal maailmas: ainuüksi Eesti riigi lähetatud välislektorite arv on viimase paari aastakümne jooksul mitmekordistunud, ent eesti keelt õpetatakse välismaal ka paljudes ülikoolides, kus Eesti saadetud lektorit pole, samuti väljaspool ülikoole. Niisiis on meie eriala pidevalt muutuv tulevikueriala, mis annab su karjäärile hea baasi.

Eesti keele kui teise keele ja eesti kultuuri õpetaja peaerialale ootame üliõpilasi, kes:
 
  • väärtustavad eesti keelt ja kultuuri ning näevad end tulevikus töötamas eesti keele kui teise keele õpetajana;
  • soovivad kaasa aidata eesti keele ja kultuuri püsimisele ning levikule ja seista hea eesti keele eest;
  • soovivad aidata kaasa teiskeelsete inimeste lõimumisele Eesti ühiskonda ning eesti keele ja kultuuri tutvustamisele nii Euroopas kui ka väljaspool seda.

Miks tulla meile õppima?

  • Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi eesti keele kui teise keele ja eesti kultuuri õpetaja eriala loomisel on peetud silmas tänapäevaseid teadmisi keeleomandamisest ja -õpetamisest ning keeletasemetest, eesti keele omandamisest teise keelena ja eesti kultuuri eripäradest.
  • Õppetöö ja praktika on lõimitud: alates esimesest semestrist on kogu õpinguperioodi jooksul pidev kokkupuude tulevase ametiga. 
  • Oleme erilist rõhku pannud sellele, et muutunud ootused erialale kajastuksid nii teoreetilistes teadmistes, didaktikas kui ka praktikavõimalustes. Lisaks endiselt ajakohasele üldhariduskooli õpetaja ettevalmistusele oleme panustanud täiskasvanuõppealastele teadmistele ja oskustele didaktikas ning laiendanud praktikavõimalusi keeltekoolidesse, -kursustele ja välisülikoolidesse.
  • Meie eriala õppejõududel on laialdased kogemused nii eesti keele kui teise keele ja kultuuri praktilises õpetamises kui ka suurepärased teoreetilised teadmised. Neil on töökogemus nii Tallinna ülikoolis kui ka välisülikoolides. 

Õppekava ja -ained

Eesti keele ja kirjanduse õpetaja õppekavale astudes saad valida kahe peaeriala vahel: eesti keele ja kirjanduse õpetaja ning eesti keele kui teise keele ja eesti kultuuri õpetaja peaeriala.

Õppevormi kirjeldus

  • Kestus: 2 aastat
  • Õppevorm: tsükliõpe (loengud ja seminarid toimuvad neljapäevast laupäevani)
  • Magistrikraadi omandamiseks tuleb kirjutada ja kaitsta magistritöö. 

Olulised eriala- ja üldained

Oluline koht on õpingutes praktikal, st õpetajatööga puututakse kokku kogu õpinguperioodi jooksul. Tunduvalt on laienenud praktika võimalused: lisaks üldhariduskoolile saab praktikat sooritada ka keeltekoolides ja -kursustel, samuti välislektorite juures.

Põhilised erialased teadmised omandatakse eesti keele kui teise keele ja ainedidaktika moodulis, mida võttes:

  • arenevad ja süvenevad üliõpilase teoreetilised erialased teadmised nii eesti keele kui ka kultuuri alal;
  • omandatakse didaktilised oskused eesti keele kui teise keele ja kultuuri õpetamiseks eri vanuserühmades ja sõltuvalt keeleõppe eesmärgist;
  • süvenevad teadmised eesti keele grammatikast ja sõnavarast, omandatakse oskus näha eesti keele struktuuri keeleõppija vaatevinklist;
  • õpitakse nägema eesti keelt teiste keelte ja kultuuride kontekstis ning mõistma keele ja keeleomandamise psühholoogilisi protsesse.

Erialaste teadmiste kõrval omandatakse õpetajatööks vajalikud kasvatusteaduslikud teadmised üldkasvatusteaduslike ja psühholoogiaainete moodulis ning praktilised oskused ja teadmised praktikamoodulis. 

Kasvatusteaduslike ainete moodulis toetatakse õpetajaks kujunemist läbi erinevate üldkasvatusteaduslike ja psühholoogia ainete, mis loovad vajaliku teadmiste ja oskuste baasi iga õppija arengu toetamiseks õppeprotsessis ning enda kui õpetaja professionaalse arengu kavandamiseks. Kasvatusteaduslikud õpingud on tihedalt seotud pedagoogilise praktika ning ainedidaktika õpingutega.

Tagamaks teooria ja praktika sidusus on üliõpilastel võimalik kohe õpingute alguses vaadelda kuivõrd ülikoolis õpetajakoolituses õpitu on nähtav reaalses (kooli)praktikas ning seda seminarides analüüsida. Üliõpilase ülesanded praktikal kasvavad koos oskuste ja teadmistega. Teisel õppeaastal toimuval põhipraktikal antakse tunde juba pikema perioodi vältel töötades juhendava õpetaja kolleegina.

Olulise muudatusena võrreldes varasemaga omandatakse kasvatusteaduslikus moodulis ka täiskasvanuõppealaseid teadmisi, praktikamoodul aga võimaldab sooritada osa praktikat täiskasvanuõppes.

Erialaaineid toetab üldaine humanitaarteaduste metodoloogia.

 

Tutvu õppekavaga

 

 

Õppekeskkond

  • Eriala omandamist toetab moodne linnak, kus sinu kasutuses on õppetööks vajaliku tehnikaga varustatud auditooriumid, mitmekülgne tänapäevaste võimalustega õpperaamatukogu, arvutiklassid ja õpikeskus, aga ka kohvikud ja lastehoid. Lisaks õpperaamatukogule saavad üliõpilased kasutada ka ülikooli akadeemilist raamatukogu.

  • Üliõpilastel on võimalik oma uurimistulemusi tutvustada nii üliõpilas- kui ka teaduskonverentsidel, lüüa kaasa nende korraldamisel ja osaleda erialastes teadusprojektides.

  • Üliõpilased on väga oodatud Tallinna Kirjanike Maja kirjanduslikele kolmapäevadele, mille raames toimub ka koostöös Eesti Kirjanike Liiduga üritustesari "TÜHI saal“.
  • Tallinna ülikool asub kesklinnas ja on hõlpsasti ligipääsetav. 

Õppejõud

Tiina Rüütmaa

eesti keele kui teise keele lektor

Tiina Rüütmaa (PhD) on eriala juht ja eesti keele kui teise keele lektor, kes õpetab mitmeid erialaaineid. Teadustöös on ta keskendunud keelte kõrvutamisele (peamiselt eesti-ungari kontrastiivlingvistikale), mis annab tugeva põhja eesti keele kui teise keele käsitlemisele. Tiina Rüütmaal on pikaaegne kogemus ka praktilise eesti keele kui teise keele õpetamisel peamiselt inglise, aga ka ungari keele baasil.


Marju Ilves

praktilise eesti keele lektor

Marju Ilves (MA) on eriala juhtiv õppejõud ja praktilise eesti keele lektor, kes annab peamiselt eesti keele õpetamise metoodika ja didaktikaga seotud aineid. Teadustöös on ta keskendunud eesti keele kui teise keele õpetamisele ja omandamisele, õppija motiveerimisele ning sotsiolingvistikale. MarjuIlves on kogenud ja hinnatud praktilise eesti keele kui teise keele õpetaja ning on koostanud mitmeid tänapäevaseid eesti keele kui teise keele õppematerjale ning metoodilisi juhendeid. 


Anna Verschik on üldkeeleteaduse professor, kelle teaduslikud huvid on seotud sotsiolingvistikaga. Tema äärmiselt laialdane võõrkeelepagas toob õppekavasse rahvusvahelise mõõtme. Neile, kes huvituvad keelekontaktidest, on Anna Verschiku loengud äärmiselt väärtuslikud. Ta on avaldanud töid eesti-vene keelekontaktidest, mitmekeelsusest internetis, Balti sotsiolingvistikast, jidiši keele kontaktidest Balti riikides, postsovetlike riikide keelesituatsioonist võrdlevas perspektiivis ja õpetab oma uurimisvaldkonnaga seotud aineid.

Anna Verschik meedias:

Vastuvõtutingimused

  • Kandidaadil peab olema bakalaureusekraad, rakenduskõrghariduse diplom või nendele vastavat kvalifikatsioon humanitaarteadustes või vähemalt 48 EAP mahus sooritatud eesti keele, eesti kultuuri ja kirjanduse aineid, millega on tagatud eesti keele, kultuuri ja kirjanduse magistriainete omandamisteks piisav ettevalmistus.
  • Kandidaadilt eeldame huvi eesti keele ja kultuuri vastu ning analüüsivõimet.
  • Vastuvõtulävend on 70 palli.

Vastuvõtueksam

Sisseastumiseksam koosneb kolmest osast.

  • Esimese kirjaliku osana sooritatakse akadeemiline test, millega hinnatakse üliõpilaskandidaadi võimekust õppida ülikoolis. Akadeemiline test koosneb kolmest osast: lingvistilised ülesanded, matemaatilis-loogilised ülesanded ning kultuuriliste ja erialaste teadmistega seotud ülesanded.
  • Teises kirjalikus osas kontrollitakse oskusi ja teadmisi eesti keele alal (kirjutusoskus, sõnavara ja grammatika tundmine jms)
  • Suuline osa (vestlus) annab võimaluse põhjendada huvi valitud eriala vastu ja selle omandamise motiive, osutada kultuuri- ja kirjandusteadmisi ning arusaamist keele toimimisest. Suulise vestluse individuaalsed kellaajad teatatakse kirjaliku eksami lõpul. Eksamipäeva pikkus sõltub kandidaatide hulgast. 

Vastuvõtueksamite ajakava

 

Kuhu edasi?

Millistel erialadel võib tööd leida?

Eesti keele kui teise keele ja kultuuri õpetaja eriala annab sulle hea põhja edukaks ja mitmekülgseks karjääriks: eesti keele kui teise keele õpetajad on tööturul väga nõutud ja nende tööpõld üha laieneb. 

Eriala lõpetajate võimalused on seoses Eesti ühiskonna rahvusvahelistumisega just viimaste aastatega oluliselt laienenud ja mitmekesistunud. Meie lõpetajad võivad töötada nii üldhariduskoolis kui ka keeltekoolides, leida tööd mitmesuguste riiklike projektide juures või eesti keele lektorina välismaal (eesti keelt ja kultuuri õpetatakse umbes 30 välismaa ülikoolis), koostada tänapäevaseid õppevahendeid või suunata Eesti haridus-, teadus- ja/või kultuurielu töötades ülikoolides, teadus- või riigiasutustes.  

Riik maksab lähtetoetust õpetajakoolituse magistriõppe lõpetanutele, kes lõpetamise aastal asuvad tööle maa- või väikelinna koolis.

Edasiõppimisvõimalused

Teadustöös edukamatel on võimalus jätkata õpinguid lingvistika, kultuuride uuringute või kasvatusteaduste doktoriõppes. 

Võta ühendust!

PostiaadressNarva mnt 29, 10120 Tallinn

Telefon(+372) 640 9376

Sarnased erialad

Eesti keele ja kirjanduse õpetaja

Humanitaarteaduste instituut

Eesti keel ja kirjandus moodustavad eesti kultuuri tuuma ja on määrava tähtsusega ka Eesti identiteedi jaoks. Vajadus kvalifitseeritud ja värskete ideedega eesti keele ja kirjanduse õpetajate järele on püsiv ja head eesti keele ja kirjanduse õpetajad on väga nõutud.

Magistriõpe
Eesti keel
Vaata eriala

Kirjandusteadus

Humanitaarteaduste instituut

Sind huvitab kirjandus? Sulle meeldib väga lugeda ja sa soovid laiendada oma teadmisi selle kohta, mis kirjandus tegelikult on? Sa soovid kirjandusteoste üle mõelda ja jagada oma mõtteid teistega? Sulle meeldib kirjutada ja panna kirja oma arvamus loetud raamatute kohta? Või sulle meeldib hoopis kirjutada ilukirjandust - luulet ja proosat? Sul on tunne, et kirjandus ja lugemine on oluline osa sinu elust ja sa tahad õppida oma elu seda külge rohkem tundma.

Magistriõpe
Eesti keel
Vaata eriala

Keeleteadus ja keeletoimetamine

Humanitaarteaduste instituut

Keeleteaduse ja keeletoimetamise magistrikava on unikaalne, kuna õppekavas on ühendatud teoreetilised lingvistikateadmised ja nende praktiline rakendamine keeletoimetajatöös.

Magistriõpe
Eesti keel
Vaata eriala