Eesti keele ja kirjanduse õpetaja

Eesti keele ja kirjanduse õpetaja

Vajadus kvalifitseeritud ja värskete ideedega eesti keele ja kirjanduse õpetajate järele on püsiv ja head eesti keele ja kirjanduse õpetajad on väga nõutud. Eesti keel ja kirjandus moodustavad eesti kultuuri tuuma ja on määrava tähtsusega Eesti identiteedi jaoks.

Õppetase Magistriõpe

Õppe kestus 2 aastat

Õppekeel Eesti keel

Õppekohtade arv lävendipõhine

Õppevorm Sessioonõpe

Eesti keele ja kirjanduse õpetaja magistriõppekava toetab õpetajapädevuste kujunemist kahes seotud õpivaldkonnas, eesti keeles ja kirjanduses, ja loob aluse õpetajatööks. 

Eesti keele ja kirjanduse peaeriala kõrval on õppekava raames võimalik valida kaeesti keele kui teise keele ja eesti kultuuri õpetaja peaeriala.

Aitame luua teaduspõhise ja uurimusliku käsitluse kujunemist õpetajatööst ning valmisoleku pidevaks enesearenduseks nii õpetavates ainetes, kasvatuse kui ka õpetamises. Õppekava läbinule antakse õpetaja kutse.

Peaeriala sobib nii hiljuti bakalaureuseõpingud lõpetanule kui ka tegevõpetajale, kes soovib varem omandatud teadmisi ajakohastada, vahetada eriala või omandada teise eriala.

Kandidaadilt eeldame:

  • analüüsivõimet, süstemaatilisust, täpsust ja loovust;
  • kultuuritundlikkust ja soovi oma teadmisi jagada;
  • huvi eesti keele ja kirjanduse vastu ning tahet saada õpetajaks.

Miks tulla meile õppima?

  • Eesti keele ja kirjanduse õpetajaid on Tallinna ülikoolis ja selle eelkäijates ette valmistatud juba 70 aastat. See tagab, et TLÜ-st saab kaasa pagasi, millega end töös kindlalt tunda ning haridus- ja kultuurielus kaasa lüüa.
  • Eesti keele ja kirjanduse õpetajal on eriline ülesanne vahendada eesti ja maailmakirjandust ning kujundada mitmekülgset funktsionaalset eesti keele oskust ja arenenud teksti- ja stiilitunnetust. TLÜ-s on erialaõpe toetatud just sellele kahekülgsele keele-kirjanduse kooslusele, pidades samal ajal silmas kasvatusteadusliku õppe ajakohasust.
  • Meie vilistlased – nt Martin Ehala, Jaanus Vaiksoo, Priit Ratassepp, Veronika Kivisilla, Pille Slabina, Astrid Rätsep, Tiina Õunpuu, Lauri Vanamölder, Kätlin Vainola, Edward Kess, Helin Puksand, Margit Ross, Reet Bobõlski – on paarikümne aasta jooksul domineerinud eriala kahe aine õpivara autorite seas, leidnud oma koha arvustajana, kirjanikuna või muu kultuuritegelasena või ajapikku kujunenud tunnustatud õppejõuks oma ülikoolis või Tartus.
  • Eesti keele ja kirjanduse õpetaja õpetajakoolituse läbinul on suurepärased meeskonnatöö- ja juhtimisoskused ja laienenud maailma- ja kultuuritaju. Õpingute jooksul lihvitakse suhtlemisoskust nii kirjalikus kui ka suulises eneseväljenduses, mis teeb lõpetajast 21. sajandi ühiskonnas oskusliku ja väärtusliku spetsialisti.

Õppekava ja -ained

Eesti keele ja kirjanduse õpetaja õppekavale astudes saad valida kahe peaeriala vahel: eesti keele ja kirjanduse õpetaja ning eesti keele kui teise keele ja eesti kultuuri õpetaja peaeriala.

Õppevormi kirjeldus

  • Kestus: 2 aastat
  • Õppevorm: sessioonõpe (loengud ja seminarid toimuvad neljapäevast laupäevani)
  • Täiskoormusega õppetöö toimub seminaride, loengute ja iseseisva töö vormis.

  • Magistrikraadi omandamiseks kirjutavad üliõpilased magistritöö eesti keelest või kirjandusest ja selle õpetamisest või üldkasvatusteaduslikust teemast.

Olulised eriala- ja üldained

Peaeriala ained on suures mahus eesti keele ja kirjanduse ja nende õpetamise aineid - erialane võõrkeel ja uurimisseminar, kohustuslik kasvatuslike ja psühholoogiaainete plokk ning mahukas õpetajapraktika, mis algab juba esimesel semestril. Erialaained on eesti keele ja kirjanduse õpetamise alused; eesti nüüdiskirjandus; tekstianalüüs, grammatika ja sõnavara; psühholingvistika, esimese ja teise keele omandamine ning erikursus eesti kultuurist.

Erialaaineid toetab üldaine humanitaarteaduste metodoloogia.

Kasvatusteaduslike ainete moodulis toetatakse õpetajaks kujunemist läbi erinevate üldkasvatusteaduslike ja  psühholoogia ainete, mis loovad vajaliku teadmiste ja oskuste baasi iga õppija arengu toetamiseks õppeprotsessis ning enda kui õpetaja professionaalse arengu kavandamiseks. Kasvatusteaduslikud õpingud on tihedalt seotud pedagoogilise praktika ning ainedidaktika õpingutega.

Tagamaks teooria ja praktika sidusus on üliõpilastel võimalik kohe õpingute alguses vaadelda kuivõrd ülikoolis õpetajakoolituses õpitu on nähtav reaalses koolipraktikas ning seda seminarides analüüsida. Üliõpilase ülesanded praktikal kasvavad koos oskuste ja teadmistega. Teisel õppeaastal toimuval põhipraktikal antakse tunde juba pikema perioodi vältel töötades juhendava õpetaja kolleegina.

Tutvu õppekavaga

 

Õppekeskkond

  • Eesti keele ja kirjanduse õpetus Tallinna ülikoolis on maailmateaduse osa. Selle ala õppejõud on üleilmse emakeele- ja kirjandusõpetuse uurijate ühingu ARLE (varasem IAIMTE) liikmed. 2017. aastal korraldati Tallinna Ülikoolis ühingu pika tavaga konverents, kus osales üle 200 teadlase viielt kontinendilt.
  • Eesti vajab kvalifitseeritud eesti keele õpetajaid, kes suudavad TLÜ pikka traditsiooni kandvate kolleegide kõrval ja toel rakendada uusi õpetamisarusaamu, leida ja teoks teha värskeid ideid, muutes emakeeleained õpilase silmis paeluvaks ja haaravaks. Selliseks aitavad kujuneda TLÜ pädevad õppejõud, moodne ülikoolilinnak ja ajakohaselt varustatud haridusinnovatsiooni keskus.
  • Üliõpilastega tehakse ühiskülastusi konverentsidele, ekskursioone muuseumidesse jm õppekäike.
  • Igal aastal on üliõpilastel võimalus esineda emakeelepäevale pühendatud üliõpilaskonverentsil oma teadustööga ning üle kahe aasta saab lüüa kaasa emakeeleolümpiaadi korraldamisel. 
  • Üliõpilased on väga oodatud Tallinna Kirjanike Maja kirjanduslikele kolmapäevadele, mille raames toimub ka koostöös Eesti Kirjanike Liiduga üritustesari "TÜHI saal“.
  • Tallinna ülikool asub kesklinnas ja on hõlpsasti ligipääsetav. 

 

Õppejõud

Eriala juhib rakenduslingvistika professor Krista Kerge, kes õpetab teksti- ja diskursuseanalüüsi, eesti sõnavara ja grammatikat. Krista Kerge on rakenduslingvistika professor, kes töötab Tallinna ülikoolis juba kolmekümnendat aastat. Teda huvitavad keeleteaduse erialade integratsioon, lingvistika ja mitmesuguste sotsiaalteaduste kokkupuutepunktid ning keel kunstiloome ühe vahendina (nt ilukirjandustõlge).

Uurimisvaldkonnad: žanri- ja tekstianalüüs, sõnamoodustusgrammatika ja süntaks, eesti keele kui esimese ja teise keele omandamine ja õpetamine, õiguskeel jm.

  • Professor Krista Kerge tekstiuurimused, vt lähemalt siit
  • Krista Kerge ja Helin Puksandi õpiteksti uurimused, vt siit.

Merilin Aruvee on emakeeleõpetuse ja rakenduslingvistika lektor, kes õpetab emakeeleõpetuse aluseid ja juhendab eesti keele õpetaja praktikaid. Samuti õpetab ta bakalaureuseastmes eesti keele kirjalikku väljendusoskust. Merilin Aruvee õpib ka Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorantuuris lingvistika erialal.

Tema põhiline teaduslik huvi on emakeeleõpetus, täpsemalt funktsionaalne keeleõpe ja teksti ning õigekeelsust ühendav metoodika. Merilin Aruvee on töötanud ka õppekirjanduse toimetajana ning on mitme põhikooli kirjanduse töövihiku autor.

  • Merilin Aruvee on Vikerraadio e-etteütluse meeskonna liige ning ta rääkis 2018. aasta e-etteütluse teemal ETV saates "Terevisioon" (14.03.2018)
  • Merilin Aruvee viis nippi õpetajatele

Vastuvõtutingimused

  • Kandidaadil peab olema bakalaureusekraad, rakenduskõrghariduse diplom või nendele vastav kvalifikatsioon humanitaarteadustes või vähemalt 48 EAP mahus sooritatud eesti keele, eesti kultuuri ja kirjanduse aineid, millega on tagatud eesti keele, kultuuri ja kirjanduse magistriainete omandamisteks piisav ettevalmistus.
  • Vastuvõtulävend on 70 palli. 

Vastuvõtueksam

Sisseastumiseksam koosneb kolmest osast.

  • Esimese kirjaliku osana sooritatakse akadeemiline test, millega hinnatakse üliõpilaskandidaadi võimekust õppida ülikoolis. Akadeemiline test koosneb kolmest osast: lingvistilised ülesanded, matemaatilis-loogilised ülesanded ning kultuuriliste ja erialaste teadmistega seotud ülesanded.
  • Teises kirjalikus osas kontrollitakse oskusi ja teadmisi eesti keele alal (kirjutusoskus, sõnavara ja grammatika tundmine jms)
  • Suuline osa (vestlus) annab võimaluse põhjendada huvi valitud eriala vastu ja selle omandamise motiive, osutada kultuuri- ja kirjandusteadmisi ning arusaamist keele toimimisest. Suulise vestluse individuaalsed kellaajad teatatakse kirjaliku eksami lõpul. Eksamipäeva pikkus sõltub kandidaatide hulgast. 

Vastuvõtueksamite ajakava

 

Vilistlased

Edward Kess on töötanud õpetajana alates õpingute alguspäevilt. Eesti kontekstis võib teda pidada staarõpetajaks. Ta on lisaks omandanud magistrikraadi mitmerahvuselise klassi õpetajana ning pikalt Lilleküla Gümnaasiumis töötamise järel suundunud Brüsseli II Euroopa kooli eesti keele ja kirjanduse õpetajaks. Edward on esinenud nii teles kui ka raadios ning koostanud õppematerjale (nt gümnaasiumi kirjanduse õpik "Maailm veetilgas") ning koostab igal aastal Vikerraadio e-etteütluse teksti ning on aktiivne Emakeeleõpetajate Seltsi liige. 

"Eesti keele ja kirjanduse õpetaja on inimene, kelle võim on piiramatu, kirg piiritu ja mõju igavene! Ainus õpetaja, kelle käes on tööriistad, et noorest kujuneks muhe kultuuritarbija, tark lugeja ja oskuslik keelekasutaja!"

Kuhu edasi?

Millistel erialadel võib tööd leida?

Esmajoones koolitatakse üldhariduskoolide eesti keele ja kirjanduse õpetajaid, kuid lõpetajast võib saada ka õppekirjanduse toimetaja, õppejõud, haridusametnik, kultuuriasutuse haridusprogrammide juht või muu spetsialist, kellelt eeldatakse põhjalikke teadmisi eesti keele ja kirjanduse alalt ning pedagoogilisi oskusi. 

Eesti keele ja kirjanduse õpetajad on tööjõuturul väga nõutud ja tööperspektiivid on head.

Edasiõppimisvõimalused

Lõpetajale antakse haridusteaduste magistrikraad, millega võib astuda doktorantuuri nii Eesti ülikoolides kui ka võõrsil. Valdkondadevahelise hariduse omandanuna on lõpetajal avarad edasiõppimisvõimalused jätkata õpinguid nii haridusteaduste erialal kui ka keele- ja kultuuriteadustes.

Võta ühendust!

PostiaadressNarva mnt 29, 10120 Tallinn

Telefon(+372) 640 9376

Sarnased erialad

Eesti keele kui teise keele ja eesti kultuuri õpetaja

Humanitaarteaduste instituut

Eesti keele kui teise keele ja eesti kultuuri õpetaja peaeriala annab sulle oskuse oma emakeelt ja kultuuri uutmoodi mõtestada ning eesti keelt ja kultuuri teise keele ja kultuuri esindajale õpetada.

Magistriõpe
Eesti keel
lävendipõhine
Sessioonõpe
Vaata eriala

Kirjandusteadus

Humanitaarteaduste instituut

Sind huvitab kirjandus? Sulle meeldib väga lugeda ja sa soovid laiendada oma teadmisi selle kohta, mis kirjandus tegelikult on? Sa soovid kirjandusteoste üle mõelda ja jagada oma mõtteid teistega? Sulle meeldib kirjutada ja panna kirja oma arvamus loetud raamatute kohta? Või sulle meeldib hoopis kirjutada ilukirjandust - luulet ja proosat? Sul on tunne, et kirjandus ja lugemine on oluline osa sinu elust ja sa tahad õppida oma elu seda külge rohkem tundma.

Magistriõpe
Eesti keel
16
Sessioonõpe
Vaata eriala

Keeleteadus ja keeletoimetamine

Humanitaarteaduste instituut

Keeleteaduse ja keeletoimetamise magistrikava on unikaalne, kuna õppekavas on ühendatud teoreetilised lingvistikateadmised ja nende praktiline rakendamine keeletoimetajatöös.

Magistriõpe
Eesti keel
16
Sessioonõpe
Vaata eriala