Eesti keele ja kirjanduse õpetaja

Eesti keele ja kirjanduse õpetaja

Hea eesti keele oskus on kõikide ainete õppimise alus. Kirjanduse väärtustamine ja tundmine hoiab Eesti kultuuri elujõulisena. Eriala lõpetaja on omandanud ajakohased ainedidaktilised tööriistad, et õpetada eesti keelt ja kirjandust tänapäeva ühiskonnas.

Õppetase Magistriõpe

Õppe kestus 2 aastat

Õppekeel Eesti keel

Õppekohtade arv õppekaval on 18 õppekohta

Õppevorm Sessioonõpe

Eesti keele ja kirjanduse õpetaja magistriõppekava toetab õpetajapädevuste kujunemist kahes seotud õpivaldkonnas, eesti keeles ja kirjanduses, ja loob aluse edasiseks professionaalseks arenguks. 

Eesti keele ja kirjanduse peaeriala kõrval on õppekava raames võimalik valida ka eesti keele kui teise keele ja eesti kultuuri õpetaja peaeriala. Soovi korral on võimalik läbida mõlemad peaerialad kuni nelja õppeaasta jooksul. Mõlemad peaerialad läbinu saab pädevuse õpetada eesti keelt nii esimese kui ka teise keelena.

Anname põhjaliku teaduspõhise ja uurimusliku käsitluse õpetajatööks. Toetume hariduspsühholoogiale, eriala teadmistele ja tõusvatele ainedidaktilistele meetoditele, kujundame refleksioonioskust ja uuriva õpetaja kujunemist. Õppekava läbinu saab õpetaja kutse.

Peaeriala sobib nii hiljuti bakalaureuseõpingud lõpetanule kui ka tegevõpetajale, kes soovib varem omandatud teadmisi ajakohastada, vahetada eriala või omandada teise eriala.

Kandidaadilt eeldame:

  • edenemismõtteviisi, teaduspõhisuse väärtustamist, analüüsivõimet, süstemaatilisust, täpsust ja loovust;
  • kultuuritundmist ja -tundlikkust ja soovi oma teadmisi jagada;
  • huvi eesti keele ja kirjanduse vastu ning valmisolekut õpingutele pühenduda.

Miks tulla meile õppima?

  • Eesti keele ja kirjanduse õpetajal on eriline ülesanne vahendada eesti ja maailmakirjandust ning kujundada mitmekülgset funktsionaalset eesti keele oskust ja arenenud teksti- ja stiilitunnetust. TLÜ-s on erialaõpe toetatud keele ja kirjanduse lõimingule, pidades samal ajal silmas kasvatusteadusliku õppe ajakohasust.
  • Õppetöö ja praktika on lõimitud: alates esimesest semestrist on kogu õpinguperioodi jooksul pidev kokkupuude tulevase ametiga. 
  • Meie vilistlased on paarikümne aasta jooksul domineerinud eriala kahe aine õpivara autorite seas, leidnud oma koha arvustajana, kirjanikuna või muu kultuuritegelasena või ajapikku kujunenud tunnustatud õppejõuks oma ülikoolis või Tartus. Meie vilistlased õpetavad eesti keelt ja kirjandust peamiselt Eestis, aga ka Euroopa ja Soome koolides.
  • Eesti keele ja kirjanduse õpetaja õpetajakoolituse läbinul on suurepärased meeskonnatöö- ja juhtimisoskused ja laienenud maailma- ja kultuuritaju. Õpingute jooksul lihvitakse akadeemilist kirjaoskust, digipädevust ning suulist ja kirjalikku eneseväljendust, lisaks kujundatakse teaduspõhist mõtteviisi ja refleksioonioskust, mis teeb lõpetajast 21. sajandi ühiskonnas oskusliku ja väärtusliku spetsialisti.
  • Meie eriala õppejõududel on laialdased kogemused nii eesti keele kui teise keele ja kultuuri praktilises õpetamises kui ka suurepärased teoreetilised teadmised. Neil on töökogemus nii Tallinna ülikoolis kui ka välisülikoolides. 

NB! Tallinna Ülikool pakub erinevaid võimalusi inimestele, kes on huvitatud eesti keele õpetajaks õppimisest.

Andke palun meile oma huvist ja kogemustest teada vastates lühikesele küsitlusele, et saaksime teha just teile sobiva pakkumise õppevormi valikul.

Küsitlusele saab vastata SIIN

Õppekava ja -ained

Eesti keele ja kirjanduse õpetaja õppekavale astudes saad valida kahe peaeriala vahel: eesti keele ja kirjanduse õpetaja ning eesti keele kui teise keele ja eesti kultuuri õpetaja peaeriala.

Õppevormi kirjeldus

  • Kestus: 2 aastat
  • Õppevorm: sessioonõpe (loengud ja seminarid toimuvad semestris 14 nädalal neljapäevast laupäevani)
  • Täiskoormusega õppetöö toimub seminaride, loengute ja iseseisva töö vormis.

  • Magistrikraadi omandamiseks kirjutavad üliõpilased magistritöö eesti keelest või kirjandusest ja selle õpetamisest või üldkasvatusteaduslikust teemast.

Olulised eriala- ja üldained

Oluline koht on õpingutes praktikal, st õpetajatööga puututakse kokku kogu õpinguperioodi jooksul.

Põhilised erialased teadmised omandatakse eesti keel ja kirjandus ja ainedidaktika moodulis, mida õppides:

  • arenevad ja süvenevad üliõpilase teoreetilised erialased teadmised nii eesti keele kui ka kirjanduse alal;
  • omandatakse didaktilised oskused eesti keele ja kirjanduse õpetamiseks põhikoolis ja gümnaasimus. Erialade ainete toel saadakse sügavamad teadmised tekstianalüüsist ja grammatikast, esimese ja teise keele omandamisest ning nüüdiskirjandusest ja eesti kultuurist. 

Erialased teadmised on tugevalt lõimitud kasvatusteaduslike ja psühholoogiaainetega ning praktikaga. 

Üldkasvatusteaduslike ja psühholoogiaainete moodulid loovad vajaliku teadmiste ja oskuste baasi iga õppija arengu toetamiseks õppeprotsessis ning enda kui õpetaja professionaalse arengu kavandamiseks. Kasvatusteaduslikud õpingud on tihedalt seotud pedagoogilise praktika ning ainedidaktika õpingutega.

Tagamaks teooria ja praktika sidusus, õpitakse paralleelselt teoreetiliste kursustega ka praktika aineid. Esimese aasta praktikatel vaadeldakse kolleegide tunde ja analüüsitakse neid ning antakse ka ise mõned tunnid. Teise aasta praktikal töötatakse juhendava õpetaja käe all 4-6 nädalat ning täidetakse õppejõudude poolt antavaid praktika ülesandeid. 

Praktikate käigus areneb üliõpilastel sügav refleksioonioskus, mis on õpetaja professionaalse arengu alus. 

Lisaks läbitakse ka erialane inglise keel, mille eesmärk on toetada oskust töötada võõrkeelse erialase kirjandusega. Samuti läbitakse uurimistöö tegemiseks vajalikud aineid. Õpingud lõppevad magistritöö ning õpetaja kutse kaitsmisega.

 

Tutvu õppekavaga

 

Õppekeskkond

  • Eesti keele ja kirjanduse õpetus Tallinna ülikoolis on maailmateaduse osa. Selle ala õppejõud on üleilmse emakeele- ja kirjandusõpetuse uurijate ühingu ARLE (varasem IAIMTE) liikmed. 2017. aastal korraldati Tallinna Ülikoolis ühingu pika tavaga konverents, kus osales üle 200 teadlase viielt kontinendilt.
  • Eesti vajab kvalifitseeritud eesti keele õpetajaid, kes suudavad TLÜ pikka traditsiooni kandvate kolleegide kõrval ja toel rakendada uusi õpetamisarusaamu, leida ja teoks teha värskeid ideid, muutes emakeeleained õpilase silmis paeluvaks ja haaravaks. Selliseks aitavad kujuneda TLÜ pädevad õppejõud, moodne ülikoolilinnak ja ajakohaselt varustatud haridusinnovatsiooni keskus.
  • Üliõpilastega tehakse ühiskülastusi konverentsidele, ekskursioone muuseumidesse jm õppekäike.
  • Igal aastal on üliõpilastel võimalus esineda emakeelepäevale pühendatud üliõpilaskonverentsil oma teadustööga ning üle kahe aasta saab lüüa kaasa emakeeleolümpiaadi korraldamisel. 
  • Üliõpilased on väga oodatud Tallinna Kirjanike Maja kirjanduslikele kolmapäevadele, mille raames toimub ka koostöös Eesti Kirjanike Liiduga üritustesari "TÜHI saal“.
  • Tallinna ülikool asub kesklinnas ja on hõlpsasti ligipääsetav. 

 

Õppejõud

 

Merilin Aruvee on emakeeleõpetuse ja rakenduslingvistika lektor, kes õpetab emakeeleõpetuse aluseid ja juhendab eesti keele õpetaja praktikaid. Samuti õpetab ta bakalaureuseastmes eesti keele kirjalikku väljendusoskust. Merilin Aruvee õpib ka Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorantuuris lingvistika erialal.

Tema põhiline teaduslik huvi on emakeeleõpetus, täpsemalt funktsionaalne keeleõpe ja teksti ning õigekeelsust ühendav metoodika. Merilin Aruvee on töötanud ka õppekirjanduse toimetajana ning on mitme põhikooli kirjanduse töövihiku autor.

 

 

 

 


 

 

 

Joosep Susi õpetab lähilugemist, eesti nüüdiskirjandust ja tekstiloomega seotud aineid. Joosep Susi teaduslik huvi on luule ja luuleõpetus ning tervikteose käsitlus. Joosep Susi uurib lüürilist luulet ning on õppinud Tartu Ülikoolis kirjandusteadust doktorantuuris. Joosep Susi on ka tunnustatud kirjanduskriitik, ajakirjanik ning nüüdiskirjanduse populiseerija.

 


Ave Mattheus on eesti kirjanduse dotsent. Ta on omandanud magistrikraadi germanistikas ja võrdlevas kirjandusteaduses Müncheni ülikoolis Saksamaal (1998) ja doktorikraadi kultuuride uuringute erialal eesti kirjanduse suunal Tallinna ülikoolis (2013).

Tema peamised uurimishuvid on seotud eesti laste- ja noortekirjanduse, 18. ja 19. sajandi eesti kirjanduse, eesti-saksa kirjandussuhete ja tõlketeooriaga. Ta on olnud külalisõppejõud Müncheni ja Göttingeni ülikoolis Saksamaal.


Tema peamised uurimisvaldkonnad on tänapäeva eesti kirjandus, postmodernism ja post-postmodernism, kirjanduse ja tehnoloogia suhted, digitaalne kirjandus. Ta on avaldanud raamatuid eesti kirjandusest ja postmodernismist, neist viimane on seni "Postmodernism in Estonian Literary Culture" (2012, Peter Lang Verlag). Lisaks on ta avaldanud rohkesti teemakohaseid artikleid, toimetanud teaduskogumikke, korraldanud teaduskonverentse, on teadusorganisatsioonide ja toimetuskolleegiumite liige. Viires on õpetanud ja teinud uurimistööd Turu ülikoolis (Soome), Eötvös Lorándi ülikoolis (Ungari) ja Ohio Osariigi ülikoolis (USA). Piret Viires on Eesti Kirjanike Liidu liige ja on avaldanud ka ilukirjandust.


Reili Argus on eesti keele professor. Ta peab loenguid psühholingvistikast, lapse keelelisest arengust, keeletoimetamisest ja eesti keele sõnamoodustusest. Tema teaduslikud huvid on ühelt poolt seotud esimese keele omandamisega ja nii ongi ta suurema osa oma ajast uurinud eesti keele omandamist, keskendudes eelkõige eesti muutemorfoloogia ja sõnamoodustuse omandamisele. Peale morfoloogia on ta uurinud ka leksikaalsete, leksikaalsemantiliste ning pragmaatiliste kategooriate omandamist. Teisalt tegeleb Reili Argus ka keeletoimetamise ja üldisemalt heakeelsusega seotud teemadega ning osaleb näiteks keeletoimetaja kutsestandardi väljatöötamises, Emakeele Seltsi keeletoimkonna ja Keeletoimetajate Liidu juhatuse töös ning viib aktiivselt läbi heakeelsusega seotud koolitusi eri asutustes ja ettevõtetes.

 

Vastuvõtutingimused

  • Kandidaadil peab olema bakalaureusekraad või sellele vastav ettevalmistuse aste.
  • Vastuvõtulävend on 70 palli. 

Vastuvõtueksam

Vastuvõtueksam koosneb kolmest osast. Esimeses, kirjalikus osas kontrollitakse oskusi ja teadmisi eesti keele, kirjanduse ja kultuuri alal (kirjutusoskus, sõnavara ja grammatika tundmine, eesti kirjandus, kultuur jms). Kirjaliku osa kestus on umbes 1,5 tundi. Samal päeval pärast kirjalikku osa toimub kandidaadiga vestlus, mis koosneb omakorda kahest osast. Sisseastuja valib enne eksamile tulekut ühe teadusajakirjas ilmunud artikli. Vestlusel tuleb põhjendada valikut ning tutvustada artikli põhilisi seisukohti ja avastusi. Valitav ajakiri võib olla eesti- või võõrkeelne väljaanne, mis keskendub esimese ja/või teise keele õppimisele või haridusele ja õppimisprotsessile laiemalt (näiteks EHA, Keel ja Kirjandus, ERÜ aastaraamat, L1 Studies, TESOL ajakirjad vms). Vestluse teise poole (kutsesobivusvestlus) keskmes on kolm teemaderingi: a) sisseastuja huvi eriala vastu, selle omandamise motiivid ning magistritööga seotud esialgsed plaanid ja mõtted; b) üliõpilase positsioon ja tööprotsess akadeemilises ruumis; c) keele- ja kultuurialane silmaring. Kui kandidaadi õpingud bakalaureusetasemel ei sisaldanud eesti keele ja kirjanduse õpet, tuleb võtta vajalikke lisaaineid eesti filoloogia bakalaureusekavalt. Ained valitakse vastastikusel kokkuleppel, võttes arvesse üliõpilase varasemaid õpinguid, teadmisi ja vajadusi. Suulise vestluse individuaalsed kellaajad teatatakse kirjaliku eksami lõpul. Eksamipäeva pikkus sõltub kandidaatide hulgast. 

Eksamiks aitavad valmistuda järgmised abivahendid: Ehala, M. 2001. Eesti keele struktuur. Künnimees. EKI teatmik https://eki.ee/teatmik/. Erelt, T. Eesti ortograafia (viimane väljaanne). Eesti Keele Instituut. Merila, A. jt 2003. Poeetika. Tartu Ülikooli Kirjastus. Kasuks tuleb kultuuriajakirjandusega kursisolek. Näidisküsimused vestlusel. Milline on teie akadeemilise kirjutamise kogemus? Millisest kultuurisündmusest viimati osa võtsite? Milliseid ilukirjandusteoseid olete viimati lugenud ning mida ja miks soovitaksite kooliõpilasel lugeda? Kuidas olete läbi mõelnud oma õpingute mahu ja elukorralduse?

Vastuvõtueksami osakaalud: kirjalik osa 50%, vestlus loetud artikli põhjal 20%, kutsesobivusvestlus 30%

Vastuvõtueksami hindamiskriteeriumid. Kirjaliku osaga hinnatakse eesti keele ja kirjanduse õpetaja peaeriala kandidaadil õigekirjaoskust, eesti keele grammatika põhimõistete tundmist (sh sõnaliigid, lauseliikmed) ja ilukirjandusteksti analüüsi oskust, sh poeetikamõistete tundmist. Artikli põhjal toimuva vestluse käigus hinnatakse tekstivalikut (kas tekst on ainedidaktiline ehk keele-, kultuuri- ja kirjandusõpetusealane, teksti teaduslikku väärtust), resümeerimisoskust ning põhjendus- ja järeldusoskust. Kutsesobivusvestluse käigus hinnatakse kandidaadi motivatsiooni õpetajaõpinguteks, keele- ja kultuurialast silmaringi, kursisolekut haridusteemadega. 

Vastuvõtueksami hindamine. Komisjon hindab kandidaati eelnevalt kindlaksmääratud kriteeriumide alusel. Vestlusel osalevad komisjoni liikmed, kes esitavad küsimusi. Vestluse järel toimub komisjoni kinnine arutelu, mille käigus otsustatakse konsensuslikult vestluse tulemuste põhjal kandidaadi vastuvõtueksami punktid.

Vastuvõtueksamite ajakava

 

Vilistlased

Edward Kess on töötanud õpetajana alates õpingute alguspäevilt. Eesti kontekstis võib teda pidada staarõpetajaks. Ta on lisaks omandanud magistrikraadi mitmerahvuselise klassi õpetajana ning pikalt Lilleküla Gümnaasiumis töötamise järel suundunud Brüsseli II Euroopa kooli eesti keele ja kirjanduse õpetajaks. Edward on esinenud nii teles kui ka raadios ning koostanud õppematerjale (nt gümnaasiumi kirjanduse õpik "Maailm veetilgas") ning koostab igal aastal Vikerraadio e-etteütluse teksti ning on aktiivne Emakeeleõpetajate Seltsi liige. 

"Eesti keele ja kirjanduse õpetaja on inimene, kelle võim on piiramatu, kirg piiritu ja mõju igavene! Ainus õpetaja, kelle käes on tööriistad, et noorest kujuneks muhe kultuuritarbija, tark lugeja ja oskuslik keelekasutaja!"

Kuhu edasi?

Millistel erialadel võib tööd leida?

Esmajoones koolitatakse üldhariduskoolide eesti keele ja kirjanduse õpetajaid, kuid lõpetajast võib saada ka õppekirjanduse toimetaja, õppejõud, haridusametnik, kultuuriasutuse haridusprogrammide juht või muu spetsialist, kellelt eeldatakse põhjalikke teadmisi eesti keele ja kirjanduse alalt ning pedagoogilisi oskusi. 

Eesti keele ja kirjanduse õpetajad on tööjõuturul väga nõutud ja tööperspektiivid on head.

Edasiõppimisvõimalused

Lõpetajale antakse haridusteaduste magistrikraad, millega võib astuda doktorantuuri nii Eesti ülikoolides kui ka võõrsil. Valdkondadevahelise hariduse omandanuna on lõpetajal avarad edasiõppimisvõimalused jätkata õpinguid nii haridusteaduste erialal kui ka keele- ja kultuuriteadustes.

Võta ühendust!

PostiaadressNarva mnt 29, 10120 Tallinn

Telefon(+372) 640 9376

Sarnased erialad

Eesti keele kui teise keele ja eesti kultuuri õpetaja

Humanitaarteaduste instituut

Eesti keele kui teise keele ja eesti kultuuri õpetaja peaeriala annab sulle oskuse oma emakeelt ja kultuuri uutmoodi mõtestada ning eesti keelt ja kultuuri teise keele ja kultuuri esindajale õpetada.

Magistriõpe
Eesti keel
õppekaval on 18 õppekohta
Sessioonõpe
Vaata eriala

Kirjandusteadus

Humanitaarteaduste instituut

Sind huvitab kirjandus? Sulle meeldib väga lugeda ja sa soovid laiendada oma teadmisi selle kohta, mis kirjandus tegelikult on? Sa soovid kirjandusteoste üle mõelda ja jagada oma mõtteid teistega? Sulle meeldib kirjutada ja panna kirja oma arvamus loetud raamatute kohta? Või sulle meeldib hoopis kirjutada ilukirjandust - luulet ja proosat? Sul on tunne, et kirjandus ja lugemine on oluline osa sinu elust ja sa tahad õppida oma elu seda külge rohkem tundma.

Magistriõpe
Eesti keel
16
Sessioonõpe
Vaata eriala

Keeleteadus ja keeletoimetamine

Humanitaarteaduste instituut

Keeleteaduse ja keeletoimetamise magistrikava on unikaalne, kuna õppekavas on ühendatud teoreetilised lingvistikateadmised ja nende praktiline rakendamine keeletoimetajatöös.

Magistriõpe
Eesti keel
16
Sessioonõpe
Vaata eriala